Eesti keeles on tavaks võõrkeelseid nimesid edasi anda originaalkujul, st muutmata kirjapildiga. Kui nimede lähtekeel kasutab muud kirja peale ladina, kirjutatakse nimed reeglite kohaselt ladina kirja ümber. Kuidas aga kirjutada eesti nimesid võõrkeelses tekstis?
Lühidalt
Põhimõtteliselt kehtib teistes keeltes, mis kasutavad ladina kirja, samasugune lähenemine.
Võõrkeelses tekstis kirjutatakse eesti nimesid muutmata kujul, sh koos täpitähtedega, juhul kui see keel kasutab ladina kirja. Kui kasutatakse muud kirja peale ladina, järgitakse ümberkirjutusreegleid.
Erandina kirjutatakse mõnes keeles (nt leedu, läti) kõik või osa võõrkeelseid nimesid oma keele kirjaviisi ümber. Mitteladinakirjalistest keeltest on eesti nimede kirjutamise kohta antud juhiseid teadaolevalt hiina, ukraina ja vene keeles.
Pikemalt
Üldpõhimõtted
Üldiselt kehtib ladina kirja kasutavates keeltes nimede edasiandmisel algse kirjapildi säilitamise reegel. St näiteks rootsi nime Linköping, saksa nime Warnemünde, poola nime Łódź, ungari nime Petőfi jne kirjutatakse enamikus ladinakirjalistes keeltes samamoodi, säilitades kõik diakriitilised märgid. Erandeid sellest on kahte sorti.
Mõne koha jaoks võib olla kasutusel eksonüüm, kohalikust nimest erinev nimi. Näiteks on inglise keeles kasutusel eksonüümid Brittany (prantsuse Bretagne), Gothenburg (rootsi Göteborg) jms, saksa keeles on eksonüümid Kopenhagen (taani København ‘Kopenhaagen’), Warschau (poola Warszawa ‘Varssavi’) jms.
Mõnes keeles on põhimõte kirjutada kõik muukeelsed nimed oma kirjaviisi ümber. Läti keeles kirjutatakse kõik võõrnimed läti kirjaviisi ümber ja lisatakse neile sootunnused (-s, –a jt), nt Inglismaa kohanimed Liverpūle (Liverpool), Ņūkāsla (Newcastle), Oksforda (Oxford) jms. Leedu keeles kehtib see nõue kohanimede kohta, võõrkeelseid isikunimesid võib kasutada nii algkujul kui ka mugandada.
Täpitähed
Mida see tähendab eesti nimede seisukohalt? Eeskätt seda, et nt ingliskeelses tekstis sobib kasutada eesti koha- ja isikunimesid muutmata kujul, koos täpitähtedega: Põlva, Pärnu, Pöide, Pühajärv jne.
Mõnikord väidetakse, et inglise keeles diakriitilisi märke ei kasutata. See pole nii, on ka sõnu, mida vähemalt hoolsamas tekstis esineb lähtekeelsel kujul, nt café, façade, naïve (prantsuse laenud). Diakriitikute kasutamine on inglise keeles hea tava, kuigi sageli seda ei järgita.
Mida teha olukorras, kus täpitähtede kasutamine pole võimalik? On vorme, ankeete jm tekste, kus lisamärkide kasutamine pole lubatud. Sel juhul on võimalik lähtuda lihtsast juhisest: jätta diakriitiline märk ära ja piirduda põhitähega: ä → a, ö → o, õ → o, š → s, ž → z, ü → u. Samamoodi talitatakse nt eesti nimedest meiliaadresside moodustamisel ja Eesti passides masinloetavate nimede vormistamisel. Muud asendused (nt ä → ae, š → sh, ü → y) oleksid mõeldavad, kuid mitte nii süsteemsed.
Eksonüümid
Võõrkeelseid eksonüüme on Eesti kohtadel suhteliselt vähe, rohkem on neid saksa keeles, ent need esinevad pigem ajaloolistes kontekstides. Allpool väike valik eksonüüme teistes keeltes (saksa nimed on eraldi loendis).
- Emajõgi, soome Emajoki
- Haapsalu, läti Hāpsala, rootsi Hapsal
- Hiiumaa, islandi Dagey, rootsi Dagö, soome Hiidenmaa
- Kihnu, läti Ķīļu sala
- Pärnu, läti Pērnava, poola Parnawa
- Ruhnu, läti Roņu sala
- Saaremaa, islandi Eysýsla, läti Sāmsala, rootsi Ösel, soome Saarenmaa
- Tallinn, leedu Talinas, läti Tallina, rootsi aj Reval, soome Tallinna
- Tartu, läti aj Tērbata, soome Tartto
- Viljandi, läti Vīlande
- Võrtsjärv, läti Vircezers
Põhjalikumat valikut soome eksonüümidest näeb Kotuse eksonüümiloendist.
Läti keeles on võõrnimede mugandlik kirjutusviis üldine, kohanimede näiteid veel: Hījumā (Hiiumaa), Jegeva (Jõgeva), Kerdla (Kärdla), Kohtla-Jerve (Kohtla-Järve), Kuresāre (Kuressaare), Narva-Jēsū (Narva-Jõesuu), Otepē (Otepää), Peltsamā (Põltsamaa), Pelva (Põlva), Veru (Võru).
Valik leedustatud kohanimesid (allikaks Seimi leedu keele komisjoni andmebaas): Hapsalu (Haapsalu), Hyjuma (Hiiumaa), Jegeva (Jõgeva), Kerdla (Kärdla), Kohtla-Jervė (Kohtla-Järve), Kuresarė (Kuressaare), Narva Jeesū (Narva-Jõesuu), Otepė (Otepää), Peltsama (Põltsamaa), Pelva (Põlva), Pernu (Pärnu), Sarema (Saaremaa), Vertsjervas (Võrtsjärv), Veru (Võru), Viljandis (Viljandi).
Tallinna nimi
Olgu siinkohal lühike loend, kuidas kirjutatakse Eesti pealinna nime Wikipedia erikeelsetes väljaannetes (arvesse on võetud vaid esikohal antud nimed):
- Tallinn – baski, bretooni, friisi, fääri, hausa, hollandi, horvaadi, igbo, indoneesia, inglise, itaalia, joruba, katalaani, ketšua, krimmitatari, kõmri, letseburgi, malagassi, malai, malta, norra (bokmål ja uusnorra), poola, portugali, prantsuse, põhjasaami, rootsi, ruanda, rumeenia, saksa, slovaki, sotho, suahiili, taani, türgi, ungari, vietnami
- Taillinn – iiri
- Talin – sloveeni
- Talín – galeegi
- Talinas – leedu
- Talini – albaania
- Tallidn – vepsa
- Talliin – võru
- Tallin – aserbaidžaani, hispaania, türkmeeni, usbeki
- Tallina – läti
- Tallinna – soome
- Талин [Talin] – bulgaaria, makedoonia, serbia
- Талін [Talin] – valgevene
- Таллин [Tallin] – abhaasi, adõgee, baškiiri, ersa, kasahhi, kirgiisi, mongoli, osseedi, tadžiki, tšetšeeni, tšuvaši, udmurdi, vene
- Таллинн [Tallinn] – jakuudi, komi, mari (mäe- ja niidumari), mokša, permikomi, tatari
- Таллінн [Tallinn] – ukraina
- ታሊን [Talin] – amhara
- تالين [Tālīn] – araabia, pärsia, urdu
- Տալլին [Tallin] – armeenia
- তালিন [Tālin] – bengali
- တယ်လင်းမြို့ [Tèlinmyo] – birma
- ტალინი [Talini] – gruusia
- טאלין [Talin] – heebrea
- 塔林 [Tǎlín] – hiina
- ताल्लिन [Tāllin] – hindi
- タリン [Tarin] – jaapani
- តាលីន [Talin] – khmeeri
- 탈린 [Tallin] – korea
- Τάλιν [Tálin] – kreeka
- ຕານລີນ [Tanlin] – lao
- ටලින් [Ṭalin] – singali
- ทาลลินน์ [Thanlin] – tai
- தாலின் [Tāliṉ] – tamili
Liigisõnade tõlkimine
Kohanimedes esinevate liigisõnade (jõgi, järv, laht jne) tõlkimise kohta on võimatu anda üldisi juhiseid.
Inglise tavas on kahesugust tarvitust:
- eestikeelne liigisõna säilitatakse, sageli kirjutatakse see suure algustähega, nt Hari kurk ~ Hari Kurk, Kõinastu laid ~ Kõinastu Laid, Suur väin ~ Suur Väin;
- liigisõnad tõlgitakse, nt Kakumäe Peninsula (poolsaar), Pirita River (jõgi), Lake Ülemiste (järv), Tallinn Bay (Tallinna laht).
Kui liigisõna on nimetuumaga kokku kirjutatud, siis on ingliskeelse liigisõna lisamine fakultatiivne: Pühajärv ~ Lake Pühajärv, Emajõgi ~ Emajõgi River.
Vene tavas liigisõnad tõlgitakse: полуостров Какумяэ (Kakumäe poolsaar), река Пирита (Pirita jõgi), озеро Юлемисте (Ülemiste järv), Таллиннский залив (Tallinna laht). Kui liigisõna on raskesti tõlgitav või esineb muus tähenduses, liidetakse ta sidekriipsu abil nimetuumaga ja lisatakse üldisem liigisõna: пролив Воози-курк (Voosi kurk), мыс Торила-отс (Torila ots), залив Паслепа-вийк (Paslepa viik), озеро Муллуту-лахт (Mullutu laht, järve nimi). Kui liigisõna on nimetuumaga kokku kirjutatud, lisatakse venekeelne liigisõna: река Эмайыги (Emajõgi), озеро Валгеярв (Valgejärv).
Tänavanimed ja aadressid
Eesti tänavanimede kirjutamisel teistes keeltes kehtib üldjoontes sama põhimõte mis välismaa tänavanimede kirjutamisel eestikeelses tekstis: tavaliselt liigisõnu ei tõlgita, nt Roheline tänav, Narva maantee, Raekoja plats, Rävala puiestee, Raua põik, Mustamäe tee, Vana turg, Viru väljak. Liigisõna tänav tõlkimine (nt Viru tänav → inglise Viru street) tekitab ehk vähim probleeme, kuid enamikul tänavanimede liigisõnadel kindlad ja ühemõttelised vasted teistes keeltes puuduvad. Eesti-vene tabeli märkustes on vene keelde tõlgitavaks arvatud liigisõnad allee (аллея), käik (проход), maantee (шоссе), plats (площадь), puiestee (бульвар), põik (переулок), tänav (улица), väljak (площадь). Inglise vastavas loendis võiksid ehk olla vaid puiestee (boulevard), tänav (street) ja väljak (square). Ent nt inglise road on kahemõtteline, sellele võiks vastata nii maantee kui ka tee.
Turistidele mõeldud kirjanduses kohtab ka kogu nime tõlkimist, nt inglise keeles Freedom Square ehk Liberty Square (Vabaduse väljak), Town Hall Square (Raekoja plats). Need on mitteametlikud tõlked kitsaks otstarbeks.
Aadresside kirjutamisel on pragmaatiline neid üldse mitte tõlkida ja kasutada sama vormistust, mis Eestis tavaks, nt Jõhvi maantee 9-1 ~ Jõhvi mnt 9-1, Astangu puiestee 5 ~ Astangu pst 5, Koidu 2 ~ Koidu tn 2 ~ Koidu tänav 2. Aadressi eesmärk on kedagi-midagi täpselt kohale viia, seetõttu igasugused tõlked ja ümbervormistused võiksid tekitada segadust.
Ajaloolised eksonüümid
Kui tekst on ajalooteemaline või räägib varasematest aegadest, siis saksa- ja venekeelsetes tekstides tuleks arvesse võtta ka ajaloolisi eksonüüme, st Eesti kohtade varasemaid nimesid neis keeltes.
Kuni 1930. aastate keskpaigani olid paljud Eesti kohad tuntud erikeelsete nimedega. Saksa keeles olid omakeelsed nimed linnadel, mõisatel, haldusüksustel (maakondadel, valdadel), loodusobjektidel jne. Külanimede kirjutusviis oli kõikuv. Lühike valik ajaloolisi saksakeelseid eksonüüme: Arensburg (Kuressaare), Dagö (Hiiumaa), Dorpat (Tartu), Fellin (Viljandi), Hapsal (Haapsalu), Hungerburg (Narva-Jõesuu), Mohn (Muhu), Oberpahlen (Põltsamaa), Odenpeh (Otepää), Pernau (Pärnu), Reval (Tallinn), Walk (Valga), Weißenstein (Paide), Werro (Võru), Wesenberg (Rakvere), Ösel (Saaremaa).
Vene keeles olid kuni Eesti iseseisvumiseni kasutusel põhiliselt saksakeelsete nimede ümberkirjutused. Järgnevas lühiloendis on need nimed antud vanas kirjaviisis: Аренсбургъ (Kuressaare), Валькъ (Valga), Везенбергъ (Rakvere), Вейсенштейнъ (Paide), Верро (Võru), Гапсаль (Haapsalu), Гунгербургъ (Narva-Jõesuu), Даго (Hiiumaa), Дерптъ (Tartu, kuni 1896), Моонъ (Muhu), Оберпаленъ (Põltsamaa), Оденпе (Otepää), Перновъ (Pärnu), Ревель (Tallinn), Феллинъ (Viljandi), Эзель (Saaremaa), Юрьевъ (Tartu, 1896–1918).
Ajaloolisi eksonüüme tekstis kasutades sobiks põhinimeks siiski panna eestikeelne nimi ning tekstis võiks vältida muljet, nagu oleksid ajaloolised eksonüümid kohtade varasemad nimed. Nt Reval pole Tallinna varasem nimi, täpsem oleks öelda, et Reval on Tallinna saksakeelne nimi, mida kasutati üsna üldiselt kuni 1930. aastate keskpaigani, mõnevõrra on see kasutusel tänapäevalgi. Reval’it ei nimetatud ümber Tallinnaks 24.02.1918, kuigi isegi saksakeelne Wikipedia oma Tallinna artiklis nii väidab.
Vt ka
Kirjandus
- Erikeelsed nimekujud ja kirjaviisid. – Eesti kohanimeraamat. Tallinn 2016, lk 15–16.