Ghana nimed

Sisukord

Lääne-Aafrikas Guinea lahe ääres paiknev riik piirneb läänes Elevandiluurannikuga, põhjas Burkina Fasoga ja idas Togoga. Praeguse Ghana territooriumil oli varem mitmeid riike (Bono, Dagbon, Ashanti jt). 19. sajandil võttis kontrolli maa üle Suurbritannia, moodustades lõunaosas Kullaranniku (Gold Coast) asumaa, keskosas Ashanti asumaa (alates 1902. a-st) ja põhjaosas Põhjaalade (Northern Territories) protektoraadi (1901). Nendega liideti pärast esimest maailmasõda Saksamaalt võetud Togo lääneosa (Briti Togomaa). 1957. aastal need neli territooriumi liideti Ghana nime all ja maa sai iseseisvaks.

Ghana keeled

Ghana ametikeel on inglise, riigis kõneldakse u 80 keelt. Suurim rahvarühm on akanid (46% Ghana rahvastikust), kes kõnelevad Nigeri-Kordofani hõimkonna kvaa (Kwa) keelkonna keeli. Selle koosseisus on mitu rahvast, mh akuapemid, asanted, bonod, fanted, ja nende keskset keelt nimetatakse tvii (Twi) keeleks1. (Twi hääldub õieti [tš’üii], IPA märkidega [tɕᶣi], seetõttu varem nimetatud ka tšii keeleks.) Tvii on Ghana enim kõneldud keel, seda kõneleb esimese või teise keelena 80% rahvastikust. Keel on levinud maa kesk- ja lõunaosas.

Maa põhjaosas on kõnelduim keel dagbani. Riigi poolt toetatud 11 keelt on adangme (dangbe), akuapemi (akvapimi) tvii, asante (ašanti) tvii, dagaari, dagbani, eve, fante (fanti), gaa, gondža, kasemi ja nzima (nzema). Neist enamik kuulub kvaa keelkonda, mille akani keelerühma kuuluvad asante, akuapemi ja fante, gbee keelerühma eve keel ja guangi keelerühma gondža keel, samuti on kvaa keelkonnas adangme, gaa ja nzima keel. Dagaari, dagbani ja kasemi kuuluvad guri keelkonda. Eve keel on naaberriigi Togo tähtsamaid keeli. Arvuliselt suurimad rahvad on Ethnologue’i andmetel akanid (9,1 mln), dagbanid (6,2 mln), eved (3,8 mln), bonod (1,2 mln) ja adangmed (1 mln).

Ghana rahvaste kaart (Wikimedia Commons)

Kirjutus

Tvii keel kasutab ladina kirja, milles on erikujulisi tähti:

A a, B b, D d, E e, Ɛ ɛ, F f, G g, H h, I i, K k, L l, M m, N n, O o, Ɔ ɔ, P p, R r, S s, T t, U u, W w, Y y.

Tähed C, J, Q, V, X ja Z on kasutusel võõrsõnades ja -nimedes.

Eve keele (Èʋegbe) tähestik: A a, B b, D d, Ɖ ɖ, Dz dz, E e, Ɛ ɛ, Ə ə, F f, Ƒ ƒ, G g, Gb gb, Ɣ ɣ, H h, I i, K k, Kp kp, L l, M m, N n, Ny ny, Ŋ ŋ, O o, Ɔ ɔ, P p, R r, S s, T t, Ts ts, U u, V v, Ʋ ʋ, W w, X x, Y y, Z z.

Hääldus

Lühidalt

Tvii keel on toonikeel ja rõhk jaotub silpidele ühtlaselt, pearõhku ei ole. Toone kirjas üldiselt ei märgita, ent kui vaja, tähistab kõrget tooni akuut (á), madalat graavis (à) ja keskmist märgi puudumine või väike püstjoon tähe kohal (a̍). Lisaks on mainitud tõusvat ja langevat tooni.

K, P, T, kui neile ei järgne W, on aspireeritud ehk hõngusega: Kusi [khusi], Poku [phokhu], Tutu [thuthu].

Tvii keeles on vokaalharmoonia, eristatakse eendatud keelejuurega täishäälikuid (i – e – a – o – u) ja neile vastavaid taandatud keelejuurega täishäälikuid (e – ɛ – a – ɔ – o). 1. rühmas kaldub a häälduma [e] või [ä]-na, 2. rühmas on e [i] ja [e] vahepealne häälik ning o [u] ja [o] vahepealne häälik.

Pikemalt

Tvii keele hääldus (mõnel juhul täpsustatud IPA märkidega):

TähedHääldusNäited
dw[dž]Dwamena [džamena]
ɛ[ä] ~ lahtine [e]Nyamekyɛ [njamet’šä]
gy[d’ž], täpsemalt IPA [d͡ʑ]Gyasi [d’žasi]
hw[š], täpsemalt IPA [hw] (üldjuhul)Nyaasɛmhwɛ [njaasämšä]
[š’w], täpsemalt IPA [çʷ] (i ees)(nimedes harv)
hy[š’], täpsemalt IPA [ç](nimedes harv)
ky[t’š], täpsemalt IPA [t͡ɕʰ]Anokye [anot’še]
ng[ŋ]Kwarteng [kwartheŋ]
ny[nj] ~ [n’]Nyame [njame]
ɔlahtine [o]Ɔkwan [okwan]
rvõib esineda kolmel kujul: nagu eesti või nagu inglise r või retrofleksne r
tw[tš]Nwɔtwe [nwotše]
[t’šw], täpsemalt IPA [t͡ɕʷ] (i ees)Nantwi [nant’šwi]
w[w] ~ [u]Yaw [jau]
y[j]Ayew [ajeu]
Tvii hääldus

Kuigi need vasted pole foneetiliselt kõige täpsemad, on lihtsustatud häälduses järgmised paarid, esimene palataliseerimata, teine palataliseeritud: hw [š] – hy [š’], dw [dž] – gy [d’ž’], tw [tš] – ky [t’š’]. (Kui hw, dw või tw paiknevad i ees, muutuvad nad samuti palataliseerituks.)

Isikunimed

Akani isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi, nt Nana Addo Dankwa Akufo-Addo , lühemalt Nana Akufo-Addo (Ghana president aastast 2017).

Eesnimesid on tüüpiliselt kaks, aga võib olla ka rohkem, neist käibenimi on tavaliselt esimene. Vähemalt üks nimi pannakse sageli nädalapäeva järgi, mil laps sündis; nimi võib kajastada ka sünnijärjekorda või sündimise asjaolusid. Nädalapäevanimed on nimepanekul levinud kogu Lääne-Aafrikas. Akanitel on need nimed (kradin) järgmised:

  • esmaspäeval (Ɛdwoada) sündinud – Kwadwo,Kojo, Jojo (M), Adwoa (N);
  • teisipäeval (Ɛbenada) sündinud – Kwabena, Ebo, Kobina, Kwamena (M), Abenaa, Araba (N);
  • kolmapäeval (Wukuada) sündinud – Kwaku, Kweku, Kuuku, Yooku (M), Akua, Ekua, Kuukua (N);
  • neljapäeval (Yawoada) sündinud – Yaw, Yao, Ekow (M), Yaa, Aba (N);
  • reedel (Efiada) sündinud – Kofi, Fiifi, Fi (M), Afua, Efua, Efe (N);
  • laupäeval (Memeneda) sündinud – Kwame, Kwamina, Ato (M); Amba, Ama (N);
  • pühapäeval (Kwasiada) sündinud – Kwasi,Kwesi (M), Akosua, Esi (N).

Mehenimedele on tüüpilised eesliited kwa-, ko-, kwe-, naisenimedele a– (fantedel e-) + järelliide –a või –wa.

Sünnijärjekorda kajastavad nt nimed Piesie (M/N) (esmasündinu), Manu (M) või Maanu (N) (teisena sündinu), Anan või Anane (M/N) (neljandana sündinu), Akron, Nkroma (M) või Nkroma, Nkrumah (N) (üheksandana sündinu). Sünni jm-ga seotud asjaolusid kajastavad Efum (põllul sündinu), Ɔkwan (teel sündinu), Nyamekyɛ (‘Jumala kingitus’ – pärast pikemat lastetust), Anto (‘ei kohtunud temaga’ – pärast isa surma sündinu), Obimpɛ (‘keegi ei taha’) või Yɛmpɛw (‘me ei taha sind’ – pärast isadusest lahtiütlemist).

Ghanas on eesnimedena levinud ka inglise jm Euroopa keelte nimed, sageli on üks kahest nimest Euroopast, teine kohalik.

Perekonnanimeks antakse alati lähisugulase, vahel sõbra nimi, seega ei ole kohustust võtta vanemate nimi. Esmasündinud pojale antakse sageli isaisa, tütrele isaema nimi. Perekonnanimi võib olla kaheosaline, nt Akufo-Addo. Perekonnanimede ja eesnimede vahel puudub selge piir, üks ja sama nimi võib esineda kahes rollis. Perekonnanimed võivad olla mõlemast soost kandjatel ühesugused (Anto, Dankwa, Konade), on ka nimesid, mis on ainult meestel (Oware, Prempe) või naistel (Afra, Pinaman). Osa naisenimesid on moodustatud mehenimedest, lisades (w)aa-lõpu, nt Aboagye → Aboagyewaa, Boateng → Boatemaa, Poku → Pokuaa. Asante perekonnanimede näiteid: Acheampong, Addo, Asante (Asantewaa), Baidoo, Bediako, Boateng, Dankwah, Frempong, Gyasi, Mensah, Nkrumah, Nyamekye, Opare, Osei, Tawiah, Yeboah.

Akanid jagunevad meesliini pidi 12 sugukonnaks, millest igaühel on omad perekonnanimed (osalt ka kattuvad). Mõned nimed on ka tüüpilised vaid ühele hõimule, nt akuapemidel Adobea, Akufo, asantedel Prɛmpɛ, Konasu, bonodel Ansu, Kyereme, fantedel Aidoo, Yankah.

Kuigi tvii keelel on standardkirjaviis olemas, on akani nimed sageli kirja pandud ja ametlikus kasutuses inglise vm Euroopa keelte ortograafiast mõjustatult, nt Agyei (inglispäraselt Adjei), Akyampɔn (Acheampong), Atta (Arthur), Dankwa (Danquah), Kofi (Cuffy, Cuffee), Kwame (Quame), Kweku (Quarcooe), Kwenstir (Crentsil), Mɛnsa (Mensah), Ɔkyere (Otchere), Yaw (Quaw). Fantedel on ka täielikult või osaliselt tõlgitud perekonnanimesid, nt Godson (← Nyameba ‘Jumala poeg’), Hawkson (← Akorɔma ‘kull, pistrik’), Rockson (← Ɔbo ‘kivi’).

Kohanimed

Ghana ala kohta käivad eksonüümid on põhiliselt haldusüksuste nimed: Idapiirkond (Eastern), Ida-Ülempiirkond (Upper East), Keskpiirkond (Central), Läänepiirkond (Western), Lääne-Ülempiirkond (Upper West), Must Volta (Black Volta, jõgi), Punane Volta (Red Volta, jõgi), Põhjapiirkond (Northern), Suur-Accra (Greater Accra), Valge Volta (White Volta, jõgi). 2018. a kiideti heaks kuue uue piirkonna moodustamine, sh tekkis Ida-Bono (Bono East), Kirdepiirkond (North East) ja Põhja-Läänepiirkond (Western North, varem Läänepiirkonna põhjaosa).

Tviikeelseid kohanimesid Ghanas: Akuropɔn (Akropong), Firaw (Volta, jõgi), Mampɔn (Mampong), Nkran (Accra), Oguaa (Cape Coast).

Kirjandus

Märkused

  • [1] Tvii on täpsemalt katusnimetus, mille alla arvatakse akuapemid, asanted ja bonod. Fanted jäävad neist eraldi. Akanite kirjakeeled on akuapemi, asante ja fante.
Anna tagasisidet