Hausa nimed

Sisukord

Afroaasia keelkonna Tšaadi keelerühma kuuluv hausa keel (Harsen Hausa) on üks Nigeeria ametikeeli, samuti üks Nigeri rahvuskeeli, tal on ametlik staatus ka Beninis ja Ghanas. Hausad on üks kolmest suurimast rahvarühmast Nigeerias (teised kaks on igbod ja jorubad). Neid on 51 mln ja nad asuvad põhiliselt Nigeeria põhjaosas ja Nigeri lõunaosas.

Benini, Nigeeria ja Kameruni keeled (Wikimedia Commons)

Kirjutus

Hausa keel kasutab tänapäeval põhiliselt ladina kirja (boko), mõnevõrra on kasutusel ka araabia kiri (ajami). Hausa tähestik:

A a, B b, Ɓ ɓ, C c, D d, Ɗ ɗ, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, Ƙ ƙ, L l, M m, N n, O o, R r, (R̃ r̃), S s, Sh sh, T t, Ts ts, U u, W w, Y y, Ƴ ƴ (’y), Z z, ’.

Tähte Ƴ kasutatakse Nigeris, Nigeerias on seeasemel ’Y. Tähte R̃ kasutatakse vaid täpsemates kirjapanekutes, paljud ei erista häälduses kaht r-i. Q, V ja X esinevad vaid võõrnimedes. P võib kohati tekstides esineda, tavaliselt on kirjakeeles seeasemel F.

Eesti tekstis antakse hausa nimesid edasi muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega.

Hääldus

Lühidalt

Hausa keel on toonikeel, mistõttu rõhk jaotub ühtlaselt kõigile silpidele ja pearõhku ei ole.

Hausa kirjaviis ei erista täishäälikute pikkust ega märgi toone. Õpikutes, sõnaraamatutes või keeleteaduslikes töödes võidakse pikkust märkida kriipsuga tähe peal (ā, ē, ī, ō, ū) või kirjutada kahe tähega (aa, ee, ii, oo, uu). Kolmest toonist – kõrgest, madalast ja langevast – võidakse madalat märkida graavisega (`), langevat tsirkumfleksiga (ˆ), kõrge jätta märkimata. Täpsemas kirjaviisis eristuksid seega nt kūkā ‘nutt’ – kūkā̀ ‘baobab’, cikī ‘sees’ – cikī̀ ‘kõht’, yā tàfi ‘läks’ – yā̂ tàfi ‘läheb (tulevikus)’.

Ɓ, Ɗ, Ƙ, Ts märgivad glotaliseeritud kaashäälikuid, mille puhul paralleelselt hääliku põhilise moodustuskohaga (b, d, k, s) tekib kõrisulg.

Isiku- ja kohanimede peatükis on hausa nimed tavakirjaviisis, millele on kohati lisatud nurksulgudes täpsem, toone ja pikkust eristav kirjaviis (valitud on kahetäheline pikkuse tähistamine, seega eespool toodud näited oleksid kuukàa, cikìi, yâa tàfi).

Pikemalt

TähedHääldusNäited
ɓkõrisuluga [b]Asaɓe [asabe]
c[tš]Bauci [bautši]
ɗkõrisuluga [d]Haɗeja [hadedža]
j[dž] ~ [ž]Jigawa [džigawa]
ƙkõrisuluga [k]Yaƙubu [jakubu]
r(nagu inglise) [r]
r̃(nagu eesti) [r]
sh[š]Ishaƙu [išaku]
ts[ts], täpsemalt kõrisuluga [s]Katsina [katsina]
w[w]Bawa [bawa]
y[j]Yusufu [jusufu]
’y (ƴ)kõrisuluga [j]’Yola [jola]
’kõrisulgSa’idu [sa.idu]
Hausa hääldus

Isikunimed

Hausa ametlik isikunimemall on eesnimi (-nimed) +perekonnanimi, nt Ahmad Tahir. Traditsiooniline isikunimemall on eesnimi + isa eesnimi + [vanaisa eesnimi], nt Ibrahim ɗan Musa Abu Bakar (Musa on isa, Abu Bakar vanaisa nimi, ɗan ‘poeg’).

Nurksulgudes on allpool täpsem kirjaviis.

Eesnimed on enamasti araabia päritolu ja seotud islamiga, kuivõrd hausad on valdavalt muslimid. Tüüpilisimad nimed on meestel Adamu [Aadàmu] ‘Aadam’, Dauda [Daudà] ‘Taavet’, Haruna [Haaruunà] ‘Aaron’, Musa [Muusaa] ‘Mooses’, Sulaimanu [Sulàimaanù] ‘Saalomon’, Umaru [Ùmaru], Yusufu [Yuusufù] ‘Joosep’, naistel Hadija [Hàdijà], Hasana [Hasànaa], Hawwa [Hawwa] ‘Eeva’, Maryama [Maryamà] ‘Maarja’, Saratu [Saaratù] ‘Saara’.

Hausa oma nimed jagatakse tavaliselt viide rühma:

  • sünniajale viitavad nimed, nt Anaruwa [Anàaruwa] (vihma ajal sündinud poeg), Ɗari [Ɗaari] (külmal ajal sündinud poeg);
  • sünni asjaoludele viitavad nimed, nt Bafashi [Bàfaashì] (pärast ema lahutust sündinud poeg), Delu [Dèelu] (pärast mitut poega sündinud tütar);
  • füüsilistele omadustele viitavad nimed, nt Afiriruwa [Àfiriirùwà] (kõhn tütar), Dogo [Doogo] (pikk laps);
  • sugulusnimed, nt Auta [Aùta] (viimasena sündinud), Kawu [Kaawù] (emapoolne onu);
  • ametinimetused, nt Keso [Keesò] (muusikute või luuletajate perre sündinud poeg), Makwashe [Màkwashè] (kalurite perre sündinud poeg).

Hausa nimed võivad olla fraasikujulised, nt Mundaɗu [Mundàɗu] ‘oleme jäänud kauaks’, Yabani [Yaabaanì] ‘mees andis mulle’, Babangida [Bàabangida] ‘majapidamise isa’, Hanazuwa [Hànàzuwà] ‘pead tulema’.

Perekonnanimed on põhiliselt pärit Briti koloniaalajast, need võivad viidata päritolukohale, hõimukuuluvusele vms-le. Hausa perekonnanimede näiteid: Babangida, Danjuma, Rabiu, Tyjani. Araabia päritoluga nimesid: Abubakar, Hassan, Mohammed. Paljud hausad kasutavad perekonnanimena isa või vanaisa eesnime.

Kohanimed

Järgnevas osas on kaldkirjas hausa kuju, kui see on erinev; nurksulgudes on täpsem häälduskuju, kui see on teada.

Hausade asuala nimetatakse vahel Hausamaaks (hausa Hausa Bakwai, inglise Hausaland). Ajalooliselt vastab sellele Hausa kuningriik ehk seitse hausa riiki: Daura, Gobir, Hadejia (Haɗeja), Kano [Kanòo], Katsina, Rano, Zaria (Zariya [Zariyàa] ~ Zazzau [Zazzàu]). Hausamaa ajalooline keskus on Kano,

Hausa keelt kõneldakse järgmistes Nigeeria (hausa Najeriya ~ Nijeriya) osariikides:

  • Bauchi (Bauci [Baucii]) (põhjaosa) – pealinn Bauchi (Bauci [Baucii])
  • Gombe (Gombe ~ Gwambe) (põhjaosa) – pealinn Gombe (Gombe ~ Gwambe)
  • Jigawa – pealinn Dutse
  • Kaduna [Kadunàa] (põhjaosa) – pealinn Kaduna [Kadunàa]
  • Kano [Kanòo] – pealinn Kano [Kanòo]
  • Katsina (Katsina ~ Kashina) – pealinn Katsina (Katsina ~ Kashina)
  • Kebbi – pealinn Birnin Kebbi
  • Sokoto (Sakkwato [Sakkwato]) – pealinn Sokoto (Sakkwato [Sakkwato])
  • Zamfara – pealinn Gusau [Gùsau]

Nigeris (hausa Nijar) kõneldakse keelt järgmistes piirkondades:

  • Dosso (kirdeosa)
  • Maradi
  • Zinder (lääneosa)
  • Tahoua (lõunaosa)
  • Tillabéri (kirdeosa)

Muid hausa kohanimesid: Binuwai [Biinuwài] (Benue, jõgi), Ikko [Ìkko] (Lagos), Kwara [Kwâarà] (Niger, jõgi).

Vt ka

Kirjandus

Anna tagasisidet