Sisukord
Kõrvutatud on järgmisi süsteeme:
- 1 – ÜRO 2007. a süsteem (sulgudes eelmise, 1977. a süsteemi vasted)
- 2 – ISO 259:1984 transliteratsioon
- 3 – “Piibli nimede leksikoni” (2000) transliteratsioon
- 4 – Tartu Ülikooli usuteaduskonna transliteratsioon (teaduskirjanduse, sulgudes populaarteadusliku kirjanduse versioon)
- 5 – Tartu Ülikooli usuteaduskonna häälduspärane transkriptsioon
Kaashäälikud (2. tulbas on tähtede sõnalõpuvormid, sulgudes muud variandid)
Hbr | – | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
---|---|---|---|---|---|---|
א | ' (’) | ’ | ’ | ’ | Ø/’ | |
בּ | b | ḃ | bb | b | b | |
ב | v | b | b | b/ḇ | v | |
ג | (גּ) | g | g (ġ) | g (gg) | g | g |
ד | (דּ) | d | d (ḋ) | d (dd) | d | d |
ה | h | h | h | h | h | |
ו | v (w) | w | v | w (v) | v | |
ז | z | z | z | z | z | |
ח | ẖ | ḥ | ẖ | ḥ | h | |
ט | t | ṭ | t | ṭ | t | |
י | y | y | j | y (j) | j | |
כּ | ךּ | k | k̇ | k | k | k |
כ | ך ךְ | kh | k | ḵ | k/ḵ | h |
ל | l | l | l | l | l | |
מ | ם | m | m | m | m | m |
נ | ן | n | n | n | n | n |
ס | s | s | s | s | s | |
ע | ' (‘) | ‘ | ‘ | ‘ | Ø/’ | |
פּ | p | ṗ | p | p | p | |
פ | ף | f | p | p̄ | p/p̱ | f |
צ | ץ | ts (ẕ) | ṣ | ş | ṣ | ts |
ק | k (q) | q | q | q | k | |
ר | r | r | r | r | r | |
שׁ | sh | š | š | š | š | |
שׂ | s | ś | ś | ś | s | |
ת | (תּ) | t | t (ṫ) | ṯ (ṯṯ) | t | t |
Täishäälikud jm (א märgib suvalist kaashäälikutähte)
Hbr | Nimetus | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
---|---|---|---|---|---|---|
אַ | pataẖ | a | a | a | a | a |
אֲ | ẖataf pataẖ | a | ă | ă | ă (a) | a |
אָ | kamats | a, o | å | ā | â/ā*2 (a) | a/o |
אֶ | segol | e | ȩ | e | e | e |
אֱ | ẖataf segol | e | ḝ | ĕ? | ĕ (e) | e |
אֵ | tsere | e, é | e | ē | ē (e) | e |
אֵי | (tsere + yod) | e | ey | ēj | ê (e) | e |
אְ | shva | e, – | ° | ᵉ, ĕ | ə/Ø | e/Ø |
אִ | hirek | i | i | i | i | i |
אִי | (hirek + yod) | i | iy | ī | î (i) | i |
אֳ | ẖataf kamats | o | ŏ | ŏ | ŏ (o) | o |
אֹ | ẖolam | o | o | ò | ō (o) | o |
וֹ | (vav + ẖolam) | o | ŵ | ō | ô (o) | o |
אֻ | kubuts | u | u | u | u | u |
וּ | (vav + dagesh) | u | ẇ | ū | û (u) | u |
אּ | dagesh ẖazak | (*1) | (*1) | (*3) | (*4) |
Märkused
- Tähe sisse lisatud punkt (dagesh) topeldab kaashäälikut, v.a tabelis eraldi näidatud juhtudel (b, d, g, k, p, t). Latinisatsioonis antakse seda edasi kahe tähega, v.a ühendid sh ja ts. Transliteratsioonis märgib seda alati punkt tähe kohal.
- Täpsemalt: אָה = â, אָא = ā’.
- Dageš forte‘t arvestatakse (nt wayyiqrā’), dageš lene‘t ei pea arvestama, aga selle puudumist võib tähistada allajoonimisega (nt ‘eḇeḏ). Populaarteadusliku kirjanduse jaoks kehtib sama soovitus.
- Dageš lene puudumist arvestatakse b, p ja k puhul (nt éved), dageš forte‘t ei arvestata (nt va-jikrá).