Kaupadel on kas nimetused või nimed.

Kaupade nimetused

Kaubale võib nimetuse anda koostisaine (rukkileib, koorejäätis), valmistusviis (keeduvorst, toorjuust), kuju (miniviiner, rullbiskviit, šokolaadinööp, kalapulgad), otstarve (grillvorst, hommikuhelbed) vms. Kaupade nimetused kirjutatakse väikese algustähega: teraleib, piimašokolaad, õuna-jõhvikamoos, juustusardell, kohupiimatasku, pipraviin, vanillikohuke, kaneelirull, trühveltort, vürtsikilu, maitsestatud kaelakarbonaad, keeduvorst, suitsujuust, koorikleib, miniviiner, vigurküünal, röstsai, grillvorst, pannkoogimoos, salatikaste, kätekreem, pesuvalgendi.

Kui kaupa nimetatakse koha- või isikunime järgi, siis kirjutatakse see suure tähega oma harilikul kujul: Brie juust, Moskva täissuitsuvorst, Toolse leib, Viini sai, Saku õlu, Iiri kohv, Kreeka jogurt, Põltsamaa sinep, Provence’i majonees, Worcesteri kaste, Türgi diivan, Soome kelk, Capri püksid; Tiina kompvekid, Annekese šokolaad, Lotte limonaad, Heleni neljaviljahelbed, Veski-Mati manna, Tosca kook, Margarita kokteil, Holmesi müts, Nehru kuub.

Kaubanimed

Kaubanimedes kirjutatakse iga sõna suure algustähega, liigisõna väikesega: Kodukandi leib, Rukkipala (koorikleib), Perenaise sai, Kirdesai, Doktorivorst, Pealinna pelmeenid, Mündi täissuitsuvorst, Hiirte juust, sulatatud juust Merevaik, tort Virmaline ~ Virmalise tort, limonaad Kelluke ~ Kellukese limonaad, kakao Meie Mark, kompvekikarp Tuhat Tänu, liköör Vana Tallinn ~ Vana Tallinna liköör, Lossivein 28, kokteil Tequila Sunrise, tugitool Trompet, kleit Leela, Metsise metsaveotraktor.

Reegli ajalugu

1994. a andis Emakeele Seltsi keeletoimkond soovituse loobuda viies nimerühmas, sh kaupade nimedes, jutumärkide kasutamisest.[1]

Registreeritud kaubamärgid

Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Microsoft, Google, BMW Gran Coupé, Mercedes-Benz, Gillette Fusion, Oral-B, Colgate Total, McDonald’s, L’Oréal Excellence, Marlboro Classics, Dolce & Gabbana, Louis Vuitton, H&M. Neid tuleb käänata nagu muid võõrnimesid: Macintoshi arvuti, Apple’i tarkvara, Colgate Totali hambapasta, American Expressi krediitkaart, McDonald’si hamburger, L’Oréal Excellence’i juuksevärv, Bepantheni salv, Liotoni geel, Solpadeine’i tabletid, Xymelini ninatilgad, Peugeot’ ja Renault’ varuosad.

  • Märkus 1. Mõni tuntum kaubamärk (Pepsi-Cola, Coca-Cola, Lycra, Teflon, Aspirin) on eesti keeles üldsõnastunud (pepsi ~ pepsikoola, koka ~ kokakoola, lükra, teflon, aspiriin), kuid need on siiski erandid ega sobi kasutamiseks oskuskeeles.
  • Märkus 2. Osas kaubamärkides on rakendatud tavatut algustäheortograafiat, kuid selle järgimist ei saa pidada eesti tekstis kohustuslikuks. Sõnalised kaubamärgid on oma olemuselt nimed, mistõttu võib neid eesti tekstis alati kirjutada ka nimede üldreegli järgi ehk suure algustähega: Adidas (mitte logo järgi väiketähega „adidas“), Guess (mitte logo järgi suurtähtkirjas „GUESS“). Suurtähtkirja võib säilitada, kui nimeks on suurtähtlühend (IKEA ~ Ikea). Tekstis sobib reeglikohaselt ehk suure algustähega kirjutada ka neid nimesid, mille kujunduses paikneb suurtäht nime keskel: Powerpoint (vrd PowerPoint), Easyjet (vrd easyJet).[2]

Hoiatustähised

Hoiatustähis kirjutatakse ülaindeksina vahetult (st ilma tühikuta) kaubamärginime järele[3], nt Eucerin®, Decatylen™. Nime käänamisel lisatakse käändelõpp hoiatustähisele, mitte nimele, nt Tylenol®-ile (mitte: Tylenolile®), ja alati kasutatakse sidekriipsu (ka siis, kui nime kirjapilt ja hääldus erinevad), nt Cardioace® [loe: kardioeiss] : Cardioace®-ist (vrd Cardioace’ist). Kuna käänatakse nime, mitte hoiatustähist, tuleb käändelõpp valida nimest lähtudes, nt Theraflu® [loe: terafluu] : Theraflu®-d (mitte: Theraflu®-i). Nime käänamata jätmine on viga, nt ei ole õige kirjutada American Express® krediitkaart, vaid tuleb kirjutada American Express®-i krediitkaart või lihtsalt American Expressi krediitkaart.

Jooksvas tekstis võiks hoiatustähist tarvitada võimalikult vähe, nt esmamainimisel. Hoiatustähise alternatiiviks on asjakohane allmärkus kaubamärginime esmakasutuse juures, nt American Express on registreeritud kaubamärk; Cardioace on Vitabiotics Ltd. registreeritud kaubamärk.

Kirjandus

  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 36.
  • Sirje Mäearu, Ravimid ja toimeained. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 69–76.
  • Helika Mäekivi, Hoiatustähisega kaubamärginime käänamine. – Õiguskeel 2008, lk 140–147.
  • Maire Raadik, Kaupade nimetamine. – Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 115– 121.

Märkused

  • [1] Tiiu Erelt, Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. – Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Emakeele Selts, 2000, lk 14–19.
  • [2] Samu põhimõtteid järgitakse soome keeles, vt Kotimaisten kielten keskus. Kielitoimiston ohjepankki. Tuotenimet.
  • [3] Sirje Mäearu, Ravimid ja toimeained. – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 71.

Anna tagasisidet