Ebola, koroona
Eesti üldkirjakeeles kirjutatakse sõnaühendisse kuuluv kohanimeline täiend suure tähega, nt Pärsia kass, Siberi katk, Siiami kaksikud, Šveitsi juust, Türgi kohv. Samuti Ebola viirus, Ebola viirushaigus, sest Ebola on Kongo jõe lisajõe nimi. Selles nimes on rõhk õigupoolest o-l, nii et hääldus peaks olema [eboola]. Samas on eesti keeles levinud hääldus, kus rõhk on esisilbil: keeletarvitaja hääldab nime Ebola nagu analoogseid la-lõpulisi Eesti kohanimesid (Lehola, Nigula, Vigala).
Sage kasutus on tinginud selle, et põhisõna viirushaigus jäetakse sõnaühendist tihtipeale ära ja ühendi asemel kasutatakse täiendit. Küsimus on sel juhul, kuidas seda sõna kirjutada: kas suure tähega Ebola või väikese tähega ebola. Võõrnimedest lähtuvaid üldsõnu on eesti keeles tavaks kirjutada häälduspärasel kujul ja väikese algustähega. Näiteks pärinevad kohanimedest šampanja < Champagne, konjak < Cognac. Väiketäheline kirjutus ilmneb ülekaalukalt ka juhtudel, kus kohanimest lähtunud mugandit kasutatakse sõnaühendi tähenduses. Nt Baccarat’ kristall = bakaraa, Bermuda püksid = bermuudad, Bourboni viski = burboon. Seega võiks ka viirushaiguse kirjutada mugandina väikese algustähega: Ebola viirushaigus = ebola. Näiteks nakatus ebolasse (või ebolaviirusega), ebolasse haigestunute arv, ebolasse surnud patsient. Ühendit asendav ebola on sageli omakorda täiendiks, väiketäheline kuju lihtsustab liitsõnamoodustust, nt ebolaepideemia (vrd Ebola-epideemia), ebolahaige, ebolahaigestumus (või haigestumus ebolasse), ebolaoht, ebolapatsient, ebolapuhang, ebolasuremus (või suremus ebolasse), ebolavaktsiin, ebolaviirus.
Veel üks lähiajal palju tähelepanu saanud viirus on ladinakeelse nimetusega Coronavirus. Eesti keeles on ladina corona’st lähtuvaid sõnu kirjutatud kahe o-ga. Üks neist on piljardilaadse mängu nimetus koroona. Teine sõna kuulub elektri valdkonda: koroonalahendus, lühemalt koroona. Võimalik, et koroona jõudis eesti keelde vene keele kaudu (корона, vrd ka saksa Korona). Juba juurdunud kuju koroona sobib ka viiruse nimetusse: koroonaviirus.
Inimesed, kellel on haigused, häired, puuded, foobiad
Osal isikunimetustel on haigust märkiva nimisõnaga sarnane tüvekuju, nt hüpertoonia – hüpertoonik ’hüpertooniahaige’, skisofreenia – skisofreenik, paranoia – paranoik, diabeet – diabeetik, allergia – allergik, buliimia – buliimik, tetrapleegia – tetrapleegik.
Samas on aga nimetusi, kus tüvi erineb, nt astma – astmaatik ja epilepsia – epileptik. Kui võtta kõrvale ka omadussõnad astmaatiline ja epileptiline, ilmneb, et isikut märkival nimisõnal on sarnane tüvi hoopis omadussõnaga. Mõlemal juhul on aluseks olnud ladina icus-lõpulise sõna tüvi: asthmaticus > astmaatik, astmaatiline, epilepticus > epileptik, epileptiline. Sellised haigusenimetusest erineva tüvekujuga isikunimetused on ka neurootik (vrd neurootiline, aga neuroos), reumaatik (vrd reumaatiline, aga reuma), paralüütik (paralüütiline, aga paralüüs), süfiliitik (süfiliitiline, aga süüfilis), samuti uuemad nimetused afaatik (mitte afaasik, aga vrd afaasia), anorektik (aga anoreksia), düslektik (aga düsleksia), tsöliaatik (aga tsöliaakia). Isikunimetuste moodustamisel tuleks seega lähtealuseks võtta sama võõrtüvi mis omadussõnadelgi.
Sõnal graafik on mitu tähendust, sealhulgas märgib ta joonist ja graafika alal tegutsevat kunstnikku. Mõnel sellise lõpuga sõnal pole aga graafiku ega graafikaga tegemist. Sellised on näiteks epigraafik ’raidkirjauurija’ (vrd epigraafika ’raidkirjateadus’, epigraaf ’raidkiri’) ning ka tavapärase ik-lõpuga isikunimetus düsgraafik ’vaegkirjutaja’ (vrd düsgraafia ’vaegkirjutamine, kirjutamispuue’).
Inimene, kellel on foobia ’pelgus; vaenulikkus’, on -foob ’pelgur; vihkaja’. Nagu islamofoob ’islamivaenulik inimene’ või ksenofoob ’võõrapelgur’ nii ka klaustrofoob ’kinnise ruumi pelgur’, agorafoob ’lagedapelgur’, arahnofoob ’ämblikupelgur’, bakteriofoob ’pisikupelgur’.
Vt ka „Kohad“, „Suurtähe ja numbri ühend liitsõnas“.
Anna tagasisidet