Ülakoma on tavaks nime käänates lisada siis
- kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga. Näiteks
Andrew’le[ändrjuule],Shaw’ näidend[šoo]; - kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga. Näiteks
Cambridge’is[keimbridžis],Milne’iga[milniga].
Ülakoma ei ole tavaks nime käänates lisada siis
- kui nimi lõpeb kirjapildis kaashäälikuühendiga, mis hääldub ühe kaashäälikuna. Näiteks
Bachil[bahhil],Strasbourgis[strasbuuris]; - kui nimi lõpeb kirjapildis täishäälikuühendiga, mis hääldub ühe täishäälikuna. Näiteks
Anniele[ännile],Joelt[džõult].
Vt lähemalt „Ülakoma“.
Anna tagasisidet