KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Sisukord

Lühikäsitlust vt põhireeglite alt (reegel 26).

Oma normaalolekus kirjutatakse sõnad üksteisest lahku. Sõnade kokkukirjutamise võib tingida tähendus, vorm, kontekst, traditsioon, sagedus.

Kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtted

Tähendus

Sõnu võib kirjutada kokku juhul, kui kokkukirjutatud sõnadel on teistsugune tähendus kui samadel sõnadel lahkukirjutatuna. Nt

  • porgandimahl ’porganditest tehtud mahl’ – porgandi mahl ’ühe või selle porgandi mahl’, vallamaja ’maja, kus asub vallavalitsus’ – valla maja ’vallale kuuluv maja’, osakonnajuhataja (ametinimetus) – osakonna juhataja ’kõnesoleva osakonna juhataja’, korstnapühkimine (tegevusala) – korstna pühkimine ’kõnesoleva korstna pühkimine’, pehmepaber ’tualettpaber, paberist käte-, nina- ja salvrätikud’ – pehme paber, nooremmüüja (ametinimetus) – noorem müüja, käesolev ’käsilolev’ – käes olev, rongi ettesõit – rongi ette sõit, see ei ole ülepea teie asi ’üldse’ – tõmbas teki üle pea

Vorm

Sõna, mis on nimetavakujuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku. Nt

  • treppredel, kortermaja, sidrunhape, metspähkel, külglibisemine, hääljuhtimine, plasttaldrik, betoonpõrand; kusjuures, mispoolest, seejärel; inimõigus (inimene + õigus), naisarst, parkimistrahv; rippmenüü (rippuma + menüü), lihvketas, püsiklient; esmaabi (esmane + abi), kiirtoit, lühikursus; punamust (punane + must)

Kokku tuleb kirjutada ka siis, kui esi- või järelosa ei saa samas funktsioonis iseseisva sõnana tarvitada. Nt

  • uisapäisa, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, üksipäini

Kontekst

Teksti selguse huvides tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu. Nt

  • seltsi liige – mälestame lahkunud seltsiliiget, lülisambakirurgia keskus – keskhaiglale kuuluva lülisambakirurgiakeskuse töötajad

Sagedus

Sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek, tööleminek – kuuri minek, kohvijoomine, õllejoomine – sake joomine.

Traditsioon

Õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne– ja line-omadussõnade kirjutamine.

Pikkus

Kui mõne muu põhimõtte alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, võib kirjutada lahku, nt mitmeviljamahla kontsentraat (vrd õunamahlakontsentraat, mitmeviljapüree), sisekergejõustiku meistrivõistlused (vrd sisemeistrivõistlused, kergejõustikuvõistlused), ristikheinalehe kujuline (vrd ristikulehekujuline), naisrahvatantsuansamblite vaheline (vrd tantsurühmadevaheline). Pikemaid kokkukirjutisi võib ka loetavussidekriipsuga liigendada, nt jalgpalli-meistrivõistlused, köögivilja-püreesupp, tuletõrje-veevõtukoht (vt ka sidekriipsu võib panna, p 5).

Kõhkluse korral sobib kirjutada pigem lahku.

Kokku- ja lahkukirjutus sõnaliikide kaupa

Kirjandus

  • Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 39–55.
  • Rein Kull, Kindlad ja ebakindlad liitsõnad. – Keel ja Kirjandus 1963, nr 11, lk 656–663; nr 12, lk 720–732.
  • Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Valgus, 1970, lk 383–398.
  • Õigekeelsussõnaraamat. Toimetanud Rein Kull ja Erich Raiet. Koostanud Tiiu Erelt, Rein Kull, Valve Põlma, Kristjan Torop. ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1976, lk 887–899.
Anna tagasisidet