Heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond 2021. aastal. Tabel sisaldab nii sürjakomi kui ka permikomi näiteid. Kuigi kummagi kirjakeele õigekirjareeglites on erinevusi, on tähestik mõlemal sisuliselt sama.
Tähetabel
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| А а | = a | Айкатыла = Ajkatõla |
| Б б | = b | Байбак = Bajbak |
| В в | = v | Войвыл = Vojvõl |
| Г г | = g | Гыркаты = Gõrkatõ |
| Д д | = d | Давда = Davda, Идмыс = Idmõs |
| – дж | = dž | Ыджыт Сер = Õdžõt Ser, Виджӧв = Vidžöv |
| – дз | = dzj (üldjuhul)1 | Дзодзогкулиг = Dzjodzjogkulig |
| = dž (sõna lõpus, samuti kaashääliku ees)1 | Каньвидз = Kanvidž | |
| Е е | = e (üldjuhul) | Пеклаыб = Peklaõb |
| = je (sõna alguses, samuti täishääliku, й, ъ ja ь järel) | Емдін = Jemdin, Агеевчи = Agejevtši | |
| Ё ё | = jo | Отёв = Otjov |
| Ж ж | = ž | Жебшор = Žebšor |
| З з | = z | Забган = Zabgan |
| И и | = i | Изьва = Izva |
| І і | = i | Кулӧмдін = Kulömdin |
| Й й | = j | Йӧрдор = Jördor, Кайдук = Kajduk |
| К к | = k | Кӧрткерӧс = Körtkerös |
| Л л | = l | Лолым = Lolõm |
| М м | = m | Мӧсвӧйӧм = Mösvöjöm |
| Н н | = n | Нидзуваин = Nidzjuvain |
| О о | = o | Ойпожум = Ojpožum |
| Ӧ ӧ | = ö | Ӧльӧк = Öljök |
| П п | = p | Пельшор = Pelšor, Пуксипи = Puksipi |
| Р р | = r | Ручпож = Rutšpož |
| С с | = s | Сіспинь = Sispin, Несӧль = Nesöl |
| Т т | = t | Тетля = Tetlja |
| – тш | = tš | Тшакылёвчи = Tšakõljovtši |
| У у | = u | Уква = Ukva, Турыб = Turõb |
| Ф ф | = f | (esineb ainult laensõnades) |
| Х х | = h (üldjuhul) | (esineb ainult laensõnades) |
| = hh (täishäälikute vahel ja sõna lõpus täishääliku järel) | (esineb ainult laensõnades) | |
| Ц ц | = ts | (esineb ainult laensõnades) |
| Ч ч | = tš | Чилимдін = Tšilimdin, Чучкалог = Tšutškalog |
| Ш ш | = š | Шовдашор = Šovdašor |
| Щ щ | = štš | (esineb ainult laensõnades) |
| Ъ ъ | jääb märkimata | Понъюр = Ponjur |
| Ы ы | = õ | Ык = Õk, Кывтыт = Kõvtõt |
| Ь ь | jääb märkimata (üldjuhul) | Сюзьпозъя = Sjuzpozja |
| = j (täishääliku /v.a е, ё, ю, я/ ees) | Сьӧвашор = Sjövašor, Маскальӧв = Maskaljöv | |
| Э э | = e | Эжва = Ežva |
| Ю ю | = ju | Юксьӧв = Juksjöv, Ключмыс = Kljutšmõs |
| Я я | = ja | Яркойӧр = Jarkojör, Каринъяг = Karinjag |
- Hääliku topeldamist näitab ühend дзз, seda transkribeeritakse vastavalt positsioonile ddzj või ddž.
Otsus on avaldatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna lehel.
Peenendus komi kirjaviisis
Peenendust ehk palatalisatsiooni märgitakse komi keeles üsna sarnaselt udmurdi keelega. Niisamuti jagunevad kaashäälikud peenendumatuteks (b, g, k, m, p, r, š, v, ž) ja peenenduvateks (d, dž, l, n, s, t, tš, z). Kahte häälikupaari märgitakse eraldi viisil: peenendamata dž on дж, tš on тш, peenendatud dž on дз, tš on ч (vrd udmurdi keeles vastavalt ӝ, ӵ, ӟ ja ч). Täht и peenendab eelnevat kaashäälikut (ли, ти), täht і mitte (лі, ті).
Kui peenendamata häälik satub j-ga algava silbi ette, mida märgitakse tähtedega е, ё, ю, я, pannakse vahele kõvendusmärk ъ, nt каръяс, кодъяс. Permikomi keeles on eraldusmärk peenendumatute puhul ь, nt быгья (peenenduvate puhul siiski ъ, nt изъя).
Varasemad kirjaviisid
Praegune komi tähestik kehtib 1938. aastast. Varem, aastatel 1918–1930 ja 1936–1938, kehtis Molodtsovi tähestik, milles oli mitmeid lisatähti: А а, Б б, В в, Г г, Ԁ ԁ, Ԃ ԃ, Е е, Ж ж, Җ җ, З з, Ԅ ԅ, Ԇ ԇ, І і, Ј ј, К к, Л л, Ԉ ԉ, М м, Н н, Ԋ ԋ, О о, Ӧ ӧ, П п, Р р, С с, Ԍ ԍ, Т т, Ԏ ԏ, У у, Ч ч, Ш ш, Щ щ, Ы ы. Seejuures vastavad Molodtsovi tähestiku tähed nüüdiskirjaviisi tähtedele järgmiselt: ԁ = д, ԃ = дь, җ = дж, ԅ = зь, ԇ = дз, і = и, ј = й, ԉ = ль, ԋ = нь, ԍ = сь, ԏ = ть, щ = тш.
Aastatel 1930–1936 kasutas komi keel ladina tähestikku: A a, B ʙ, C c, Ç ç, Ꞓ ꞓ, D d, Ḑ ḑ, E e, Ə ə, F f, G g, I i, J j, K k, L l, Ļ ļ, M m, N n, Ņ ņ, O o, P p, R r, S s, Ş ş, Ꞩ ꞩ, T t, Ţ ţ, U u, V v, X x, Z z, Ⱬ ⱬ, Ƶ ƶ, З з, Ʒ ʒ, Ь ь. Vastavused eesti transkriptsiooni vastete ja praeguse kürillilise kirjaviisi tähtedega on järgmised: c = ts (ц), ç = tš (ч), ꞓ = tš (тш), ḑ = dj (дь), ə = ö (ӧ), ļ = lj (ль), ņ = nj (нь), ş = sj (сь), ꞩ = š (ш), ţ = tj (ть), x = h(h) (х), ⱬ = zj (зь), ƶ = ž (ж), з = dž (дж), ʒ = dzj (дз), ь = õ (ы).
Komi keele vanimad mälestised on kirja pandud vanapermi kirjas 14.–17. sajandil. Selle lõi 1372. a misjonär Permi Stefan kürillilise ja kreeka tähestiku alusel, lisades motiive komi peremärkidest. Tähestikus oli algselt 24 tähte, millele hiljem lisandus 10 tähte, peamiselt kürilliliste tähtede edasiandmiseks. Säilinud tekste pole palju ja kirjaviisi üksikasjades pole täit selgust. Tähestik on järgmine[1] (lisatud on eesti transkriptsiooni vaste ja kaldkriipsu järel võimalik transliteratsioonivaste): 𐍐 = a, 𐍑 = b, 𐍒 = g, 𐍓 = d, 𐍔 = e, 𐍕 = ž, 𐍖 = dž (дж), 𐍗 = z, 𐍘 = dzj (дз), 𐍙 = i, 𐍚 = k, 𐍛 = l, 𐍜 = m, 𐍝 = n, 𐍞 = o, 𐍟 = p, 𐍠 = r, 𐍡 = s, 𐍢 = t, 𐍣 = u, 𐍤 = tš (ч, тш) / č, 𐍥 = š, 𐍦 = štš / šč, 𐍧 = õ / y, 𐍨 = õ / ŷ, 𐍩 = o ~ ö / ô, 𐍪 = o / ō, 𐍫 = f, 𐍬 = h, 𐍭 = ts (ц) / c, 𐍮 = v, 𐍯 = kõvendusmärk (ъ) / “, 𐍰 = peenendusmärk (ь) / ’, 𐍱 = e / ě, 𐍲 = ie, 𐍳 = ju, 𐍴 = ja, 𐍵 = ia.
Võrdluseks mõned nimed eri kirjaviisides (vanapermi kirjaviisi näited on väga tinglikud, sest niimoodi peenendust vanades tekstides ei märgitud).
| Komi | Molodtsov | Ladina | Vanapermi |
|---|---|---|---|
| Абъячой | Абјачој | Aʙjaçoj | 𐍐𐍑𐍙𐍐𐍤𐍞𐍙 |
| Айкатыла | Ајкатыла | Ajkatьla | 𐍐𐍙𐍚𐍐𐍢𐍧𐍛𐍐 |
| Визин | Віԅін | Viⱬin | 𐍮𐍙𐍗𐍰𐍙𐍝 |
| Выльгорт | Выԉгорт | Vьļgort | 𐍮𐍧𐍛𐍰𐍒𐍞𐍠𐍢 |
| Джиян | Җіјан | Зijan | 𐍖𐍙𐍙𐍐𐍝 |
| Кӧрткерӧс | Кӧрткерӧс | Kərtkerəs | 𐍚𐍩𐍠𐍢𐍚𐍔𐍠𐍩𐍡 |
| Кытшыльиз | Кыщыԉіз | Kьꞓьļiz | 𐍚𐍧𐍤𐍧𐍛𐍰𐍙𐍗 |
| Мылдін | Мылԁін | Mьldin | 𐍜𐍧𐍛𐍓𐍙𐍝 |
| Нязьпогост | Ԋаԅпогост | Ņaⱬpogost | 𐍝𐍰𐍐𐍗𐍰𐍟𐍞𐍒𐍞𐍡𐍢 |
| Пидздін | Піԇԁін | Piʒdin | 𐍟𐍙𐍘𐍓𐍙𐍝 |
| Пожӧгъю | Пожӧгју | Poƶəgju | 𐍟𐍞𐍕𐍩𐍒𐍙𐍣 |
| Сыктывкар | Сыктывкар | Sьktьvkar | 𐍡𐍧𐍚𐍢𐍧𐍮𐍚𐍐𐍠 |
| Эжва | Ежва | Eƶva | 𐍔𐍕𐍮𐍐 |
Vt ka
Kirjandus
- Ersa, komi, mari, mokša ja udmurdi nimede kirjutamine eesti tekstis. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 30.03.2021.
Märkused
- [1] Puuduoleva vanapermi kirja fondi saab alla laadida Google’i fondikogu Noto lehtedelt.