Korea nimede kirjutamiseks on kasutusel kaks tabelit: Korea Vabariigi Kultuuri- ja Turismiministeeriumi 2000. a süsteem (edaspidi Lõuna-Korea ~ LK tähetabel ehk Lõuna-Korea omaladina) ja McCune’i-Reischaueri 1939. a süsteem koos täpsustustega (edaspidi Põhja-Korea ~ PK tähetabel). Esimest kasutatakse Lõuna-Korea, teist Põhja-Korea nimede edasiandmiseks, samuti juhtudel, kus nimi seostub mõlema Koreaga või on Korea-väline, nt korea eksonüüm. Enne 2000. aastat kasutati McCune’i-Reischaueri süsteemi ka Lõuna-Korea nimede puhul.
Vahemärkus: sissejuhatavates lõikudes on kasutatud üldiselt McCune’i-Reischaueri süsteemi. Kaldkriipsude vahel on transliteratsioon, õigemini täht-täheline ümberpanek korea kirjast, arvestamata hääldust.
Korea kiri (한글 hangeul ehk 초선글 chosŏn’gŭl) on pärit XV sajandist ja on oma olemuselt tähtkiri, ent väliselt meenutab silpkirja, sest tähemärgid on koondatud silpidesse. Koreade piiripunkti P’anmunjŏmi (Panmunjeom) kirjapilt ei ole ㅍㅏㄴㅁㅜㄴㅈㅓㅁ, vaid 판문점 /p’an-mun-chŏm/. Ühe silbiks kujundatud märgi piires loetakse tähti ridade kaupa vasakult paremale ja ülalt alla, nt 판 /p’a+n/, 꿀 /kk+u+l/, 문 /m+u+n/.
Korea kirjas on 19 kaashäälikutähte ja 21 täishäälikutähte. Kaashäälikute sarjas on sulghäälikud ㄱ k, ㅂ p, ㄷ t, ㅈ ch, nende aspireeritud (hõngusega) vasted ㅋ k’, ㅍ p’, ㅌ t’, ㅊ ch’ ja tugevdatud vasted ㄲ kk, ㅃ pp, ㄸ tt, ㅉ tch. Sisihääliku ㅅ s tugevdatud vaste on ㅆ ss, üksikuks jääb ㅎ h. Helilised häälikud on ㅇ ng, ㄴ n, ㄹ l, ㅁ m. Täht ㅇ ng on kasutusel ka silbi alguses, kus teda ei hääldata (märgitud ülakomaga), nt 안 /’an/. Kõik täishäälikuga algavad silbid, sh y– ja w-algulised, algavad kirjas ㅇ-ga, nt 양 /’yang/, 왕 /’wang/. Täishäälikutähtede seas on lihttäishäälikud ㅏ a, ㅐ ae, ㅔ e, ㅣ i, ㅗ o, ㅓ ŏ, ㅜ u, ㅡ ŭ, nende y [j]-algulised vasted ㅑ ya, ㅒ yae, ㅖ ye, ㅛ yo, ㅕ yŏ, ㅠ yu; w-algulisi täishäälikuid märgivad o– või u-tähega ligatuurid ㅘ wa /o+a/, ㅙ wae /o+ae/, ㅞ we /u+e/, ㅟ wi /u+i/, ㅝ wŏ /u+ŏ/, lisaks on diftongid ㅚ oe /o+i/ ja ㅢ ŭi /ŭ+i/. Tähestikjärjestus on Lõuna- ja Põhja-Koreas erinev, see kajastub järgnevates tabelites.
Korea latinisatsiooni teeb keeruliseks asjaolu, et korea kirja hääldus on muutunud ega kajasta silpide piiril toimuvaid häälikulisi muutusi, eeskätt assimilatsiooni.
Lõuna-Korea tähetabel 2000
Lõuna-Korea tähetabel on nüüdseks riigis hästi juurdunud, seda on kerge kasutada, kuna selles puuduvad diakriitilised märgid.
Kaashäälikutähed (LK)
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| ㄱ | g, k1 | 강북 = Gangbuk |
| ㄲ | kk (k)4 | (nimedes harv) |
| ㄴ | n | 남동 = Namdong |
| ㄷ | d, t1 | 대구 = Daegu |
| ㄸ | tt | (nimedes harv) |
| ㄹ | l, r2 | 울진 = Uljin, 의령 = Uiryeong |
| ㅁ | m | 무주 = Muju |
| ㅂ | b, p1 | 부산 = Busan |
| ㅃ | pp | (nimedes harv) |
| ㅅ | s (t)4 | 서울 = Seoul |
| ㅆ | ss (t)4 | 쌍림동 = Ssangrim-dong |
| ㅇ | ng, –3 | 세종 = Sejong, 인천 = Incheon |
| ㅈ | j (t)4 | 제주 = Jeju |
| ㅉ | jj | (nimedes harv) |
| ㅊ | ch (t)4 | 창원 = Changwon |
| ㅋ | k | (korea nimedes harv) |
| ㅌ | t | 태백 = Taebaek |
| ㅍ | p | 목포 = Mokpo |
| ㅎ | h | 해남 = Haenam |
- 1 Esimene vaste (g, d, b) juhul, kui asub täishääliku ees; teine vaste (k, t, p) kaashääliku ees või sõna lõpus, nt 불국사 =
Bulguksa, 묵호 =Mukho. - 2 ㄹ transkribeeritakse r täishääliku ees, l kaashääliku ees või sõna lõpus; ㄹㄹ transkribeeritakse ll, nt 설악 =
Seorak, 칠곡 =Chilgok, 울릉 =Ulleung. - 3 Täht ㅇ ei hääldu silbi alguses, nt 울산 =
Ulsan. - 4 Sulgudes on antud vaste silbi lõpus, kui erineb põhivastest. ㄸ tt, ㅃ pp, ㅉ jj silbi lõpus ei esine.
Sõna sees silbipiiridel võib toimuda häälikulisi muutusi juhul, kui eelnev silp lõpeb kaashäälikuga ja järgnev silp algab samuti kaashäälikuga. Seda nimetatakse tavaliselt assimilatsiooniks.
Assimilatsioon ehk teisendused silbipiiridel (silbilõpu kaashäälik + silbialguse kaashäälik → latinisatsioonivaste): /b+h/ → ph, p, /b+l/ → mn, /b+m/ → mm, /b+n/ → mn, /b+p/ → p-p, /d+h/ → th, t, ch, /d+l/ → nn, /d+m/ → nm, /d+n/ → nn, /d+ng/ → d, j, /d+t/ → t-t, /g+h/ → kh, k, /g+k/ → k-k, /g+l/ → ngn, /g+m/ → ngm, /g+n/ → ngn, /g+ng/ → g, ngn, /j+j/ → jj, /j+m/ → nm, /j+n/ → nn, /l+n/ → ll, nn, /l+ng/ → r, ll, /m+l/ → mn, /n+g/ → n-g, /n+l/ → ll, nn, /ng+l/ → ngn, /s+j/ → jj, /s+m/ → nm, /s+n/ → nn, /s+s/ → ss, /t+m/ → nm, /t+n/ → nn. Näiteid: 백마 /baeg-ma/ = Baengma, 전라 /jeon-la/ = Jeolla. Lisaks neile on ebareeglipäraseid assimilatsioonijuhtumeid. Kui mingit kombinatsiooni toodud loendis pole, lähtutakse tabeli üldistest vastetest.
Täishäälikutähed (LK)
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| ㅏ | a | 안산 = Ansan |
| ㅐ | ae | 대전 = Daejeon |
| ㅑ | ya | 안양 = Anyang |
| ㅒ | yae | (nimedes harv) |
| ㅓ | eo | 거제 = Geoje |
| ㅔ | e | 김제 = Gimje |
| ㅕ | yeo | 경기 = Gyeonggi |
| ㅖ | ye | 구례 = Gurye |
| ㅗ | o | 옥천 = Okcheon |
| ㅘ | wa | 광주 = Gwangju |
| ㅙ | wae | (nimedes harv) |
| ㅚ | oe | 괴산 = Goesan |
| ㅛ | yo | 효제동 = Hyoje-dong |
| ㅜ | u | 울산 = Ulsan |
| ㅝ | wo | 강원 = Gangwon |
| ㅞ | we | (nimedes harv) |
| ㅟ | wi | 군위 = Gunwi |
| ㅠ | yu | 유고명 = Yugo-myeong |
| ㅡ | eu | 음성 = Eumseong, 대흑산 = Daeheuksan |
| ㅢ | ui | 의정부 = Uijeongbu |
| ㅣ | i | 익산 = Iksan, 김포 = Gimpo |
Kahte vastet on LK tähetabelis lihtsustatud: ㅝ ei ole ootuspäraselt weo, vaid wo (sest viimane varasemas süsteemis puudus ehk tähistus oli vaba), ㅢ ei ole eui, vaid ui.
Täpsustavad märkused (LK)
- Latiniseerimisel võetakse arvesse häälikumuutusi, mida kirjapilt ei kajasta:
- kaashäälikuühendite assimilatsioon, nt 백마 /baeg-ma/ =
Baengma, 별내 /byeol-nae/ =Byeollae, 신문로 /sin-mun-lo/ =Sinmunno; standardseid assimilatsioonireegleid vt eespool; - epenteetiline (ettelisanduv) n ja l, nt 항여울 /hang-yeo-ul/ =
Hangnyeoul, 알약 /al-yag/ =allyak; - palatalisatsioon, nt 해돋이 /hae-dod-i/ =
haedoji, 맞히다 /maj-hi-da/ =machida; - ㄱ g, ㅂ b, ㄷd piirnemine ㅎ h-ga: 좋고 /joh-go/ =
joko, 잡혀 /jab-hyeo/ =japyeo, 놓다 /noh-da/ =nota, 낳지 /nah-ji/ =nachi(erandid: 묵호 /mug-ho/ =Mukho, 집현전 /jib-hyeon-jeon/ =Jiphyeonjeon); - NB! pingsaid (glotaalseid) häälikuid morfeemipiiril ei kajastata, nt 압구정 /ab-gu-jeong/ =
Apgujeong, 죽변 /jug-byeon/ =Jukbyeon, 낙동강 /nag-dong-gang/ =Nakdonggang, 팔당 /pal-dang/ =Paldang.
- kaashäälikuühendite assimilatsioon, nt 백마 /baeg-ma/ =
- Hääldusselguse saamiseks võib kasutada sidekriipsu, nt 중앙
Jung-ang, 세운Se-un, 반구대Ban-gudae, 해운대Hae-undae. - Pärisnimed kirjutatakse suure algustähega: 부산
Busan, 세종Sejong. - Isikunimedes kirjutatakse kõigepealt perekonnanimi, seejärel tühiku järel eesnimi (soovitatavalt ilma sidekriipsudeta), nt 민용하
Min Yongha(Min Yong-ha), 송나리Song Nari. Assimilatsiooni eesnimedes silbipiiril ei kajastata, nt 한복남Han Boknam, 홍빚나Hong Bitna. - Haldusüksuste terminid 도, 시, 군, 구, 읍, 면, 리, 동, 가 transkribeeritakse
do‘provints’,si‘linn’,gun‘maakond’,gu‘ringkond’,eup‘alev’,myeon‘alevik’,ri‘küla’,dong‘asum’,ga‘kvartal’ ning nende ette pannakse sidekriips; assimilatsiooni nende piiril ei kajastata: 충천북도Chungcheonbuk-do, 의정부시Uijeongbu-si, 제주도Jeju-do, 신창읍Sinchang-eup. Liigisõnadsi,gunjaeupvõib ka ära jätta: 청주시Cheongju. - Kohanimesid ja inimtekkeste objektide nimesid võib kirjutada sidekriipsuta, nt 경복궁
Gyeongbokgung, 안압지Anapji, 남한산성Namhansanseong, 동림문Dongnimmun, 다보탑Dabotap.
Põhja-Korea tähetabel
See on õieti sama mis McCune’i-Reischaueri süsteem (1939). Kogu süsteemi ammendavat käsitlust ei ole siia mahutatud, lähema huvi korral saab tutvuda vastavate tabelitega BGNi ja PCGNi latinisatsioonisüsteemide lehel (vt kirjanduse loetelu).
Kaashäälikutähed (PK)
Põhivasted on rasvases kirjas, nende abil seletatakse allpool häälikute teisenemisi silbipiiridel. Sulgudes on antud tähe vaste sõna lõpus.
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| ㄱ | k, g1 (k) | 강계 = Kanggye |
| ㄴ | n, –2 (n) | 남포 = Namp’o |
| ㄷ | t, d, ch, j3 (t) | 대동 = Taedong |
| ㄹ | n, -, r4 (l) | 랑림 = Rangnim, 락랑 = Nakrang |
| ㅁ | m (m) | 무산 = Musan |
| ㅂ | p, b5 (p) | 법동 = Pŏptong |
| ㅅ | s, sh6 (t) | 사동 = Sadong |
| ㅈ | ch, j7 (t) | 장진 = Changjin |
| ㅊ | ch’ (t) | 창도 = Ch’angdo |
| ㅋ | k’ (k) | (nimedes harv) |
| ㅌ | t’, ch’8 (t) | 태천 = T’aech’ŏn |
| ㅍ | p’ (p) | 평양 = P’yŏngyang |
| ㅎ | h (-) | 함흥 = Hamhŭng |
| ㄲ | kk (k) | (nimedes harv) |
| ㄸ | tt (t) | (nimedes harv) |
| ㅃ | pp (p) | (nimedes harv) |
| ㅆ | ss (t) | (nimedes harv) |
| ㅉ | tch (t) | (nimedes harv) |
| ㅇ | – (ng)9 | 어랑 = Ŏrang |
- 1 Üldjuhul
k; /ng/ ees, samuti /l, lm, lp, m, n, ng/ ning täishääliku järelg. - 2 Üldjuhul
n; sõna sees i ja y eesr,nvõil; jääb ära sõna alguses i ja y ees. - 3 Üldjuhul
t; /lm, m, n, ng/ ning täishääliku järeld; kui järgneb i või y, siis t →ch, d →j. - 4 Üldjuhul
l; sõna sees /ng/ ees, samuti täishääliku järelr; kui järgneb i või y, siis on vasteksr,nvõil; jääb ära sõna alguses i või y ees. - 5 Üldjuhul
p; /ng/ ees, samuti /l, lm, lp, m, n, ng/ ning täishääliku järelb. - 6 Üldjuhul
s; ühendis /s+wi/ →shwi. - 7 Üldjuhul
ch; /lm, m, n, ng/ ning täishääliku järelj. - 8 Üldjuhul
t'; kui järgneb i või y, siis t’ →ch'; ühendis /t’+ŭi/ →t'i. - 9 Tähte /ng/ ei latiniseerita silbi alguses, mujal on vasteks
ng: 창항Ch'anghang, 안양Anyang, 여수Yŏsu.
Silbi lõpus võivad esineda ka kaashäälikuühendid ㄺja ㄼ, mida latiniseeritakse vastavalt k ja p.
Assimilatsioon ehk teisendused silbipiiridel (silbilõpu kaashäälik + silbialguse kaashäälik → latinisatsioonivaste): /k+kk/ → kk, /k+l/ → ngn, /k+m/ → ngm, /k+n/ → ngn, /lk+h/ → lkh, /lk+l/ → ngl, /lk+m/ → ngm, /lk+n/ → ngn, /lk+ng/ → lg, /lk+k/ → lg, /lk+kk/ → lkk, /lk+k’/ → lk', /lm+m/ → lm, /lm+ng/ → lm, /lp+h/ → lph, /lp+l/ → mn, /lp+m/ → mm, /lp+n/ → mn, /lp+ng/ → lb, /lp+p/ → lb, /lp+pp/ → lpp, /lp+p’/ → lp', /m+l/ → mn, /n+k/ → n'g, /p+l/ → mn, /p+m/ → mm, /p+n/ → mn, /p+pp/ → pp, /s+k/ → kk, /s+l/ → nn, /s+m/ → nm, /s+n/ → nn, /s+ng/ → d, /s+p/ → pp, /s+ss/ → ss, /s+t/ → tt, tch, /s+tt/ → tt, /t+k/ → kk, /t+l/ → nn, /t+m/ → nm, /t+n/ → nn, /t+p/ → pp, /t+s/ → ss. Kui mingit kombinatsiooni toodud loendis pole, lähtutakse tabeli üldistest vastetest.
Täishäälikutähed (PK)
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| ㅏ | a | 안악 = Anak |
| ㅑ | ya, a1 | 향산 = Hyangsan |
| ㅓ | ŏ | 전천 = Chŏnch’ŏn |
| ㅕ | yŏ, ŏ1 | 녕변 = Nyŏngbyŏn |
| ㅗ | o | 옹진 = Ongjin |
| ㅛ | yo, o1 | 묘향산 = Myohyangsan |
| ㅜ | u | 운곡 = Ungok |
| ㅠ | yu, u1 | (nimedes harv) |
| ㅡ | ŭ | 대흥 = Taehŭng |
| ㅣ | i | 이천 = Ich’ŏn |
| ㅐ | ae | 개성 = Kaesŏng |
| ㅒ | yae | (nimedes harv) |
| ㅔ | e | 형제산 = Hyŏngjesan |
| ㅖ | ye, e1 | 혜산 = Hyesan |
| ㅚ | oe | 회양 = Hoeyang |
| ㅟ | wi, i2 | 위원 = Wiwŏn |
| ㅢ | ŭi , i3 | 신의주 = Sinŭiju |
| ㅘ | wa | 중화 = Chunghwa |
| ㅝ | wŏ | 철원 = Ch’ŏrwŏn |
| ㅙ | wae | (nimedes harv) |
| ㅞ | we | (nimedes harv) |
- 1 /ch, ch’, s, t, t’/ järel (NB! algushäälik võib samuti teiseneda: /t+ya/→
cha, /t’+i/ →chi.) - 2 /m, p, p’/ järel.
- 3 /ch, ch’, k, k’, l, m, n, p, p’, s, t, t’/ järel.
Täpsustavad märkused (PK)
- Sõnasisesed silbipiirid latinisatsioonis ei kajastu: 일용
Iryŏng, 여량Yŏryang, 옮아가다Olmagada, 알맹이Almaengi. - Häälikumuutusi arvestatakse nime sees sõltumata asukohast või kokku- ja lahkukirjutamisest: 오곡도
Ogok-to~Ogok To, vrd 소운도Soun-do~Soun Do; 대성령Taesŏng-nyŏng, vrd 덕우대령Tŏgudae-ryŏng, 워견령Wŏgyŏl-lyŏng.
Hanja
Korea keelt on pika ajaloo vältel kirjutatud kohandatud hiina logogrammidega, täpsemalt algsetele hiiina kirjamärkidele antud korea häälduse abil, nt 山 (hiina shān ‘mägi’) loeti san (korea kirjas 산). Seda kirja nimetatakse hanja’ks (漢字, hangeul’i tähtedega 한자), kirja kasutati Põhja-Koreas ametlikult 1946. a-ni; Lõuna-Koreas algas selle kirja taandumine 1970. aastatel. Seni kirjutati tekstis läbisegi: sõnad enamasti hanja’s, nende grammatilised tunnused (mitmus, käändelõpud jm) aga hangeul’i abil. Praegu on ka Lõuna-Koreas valdavalt tarvitusel hangeul, aga hanja oskamine kuulub nõutava hariduse alla, sest sellega on seotud varasem ajalugu. On arvatud, et 30–50% sõnavarast on hiina päritolu.
Peaaegu igal kohanimel ja igal traditsioonilisel isikunimel on korea keeles ka hanja vaste, nt (tänapäeva korea hääldus /LK või PK/ – hangeul – hanja – tänapäeva hiina (mandariini) hääldus pinyin’is).
- Busan – 부산 – 釜山 – Fǔshān
- Daegu – 대구 – 大邱 – Dàqiū
- Gangwon – 강원 – 江原 – Jiāngyuán
- Gyeonggi – 경기 – 京畿 – Jīngjī
- Jeju – 제주 – 濟州 – Jǐzhōu
- Jeollanam-do – 전라남도 – 全羅南道 – Quánluónán Dào
- Kaesŏng – 개성 – 開城 – Kāichéng
- P’yŏngyang – 평양 – 平壤 – Píngrǎng
Ühena vähestest puudub hanja vaste Soulil. Jaanuaris 2005 muutis linnavalitsus senise traditsioonilise vaste 漢城 Hànchéng hääldusele sobitatud vasteks 首爾 Shǒu'ěr.
Hanja’s kirjutatud nimede latiniseerimiseks tuleb nad kõigepealt teisendada hangeul’isse ja sealtkaudu saada nende ladina vaste.
Vt ka
Kirjandus
- Bruce K. Grant, A Guide to Korean Characters. Reading and Writing Hangŭl and Hanja. 3rd revised edition. Seoul: Hollym, Elizabeth, NJ 1982.
- Hangul. – Wikipedia.org (vaadatud 28.12.2023).
- Romanization of Korean. – National Institute of Korean Language (vaadatud 28.12.2023, Lõuna-Korea ametlik latinisatsioon).
- 1) Romanization of Korean for the Democratic People’s Republic of Korea. McCune-Reischauer System (with minor modifications). BGN/PCGN 1945 Agreement; 2) Romanization of Korean for the Republic of Korea. Ministry of Culture and Tourism System (2000). BGN/PCGN 2011 Agreement. – Romanization Systems. Guidance. Ministry of Defence (vaadatud 28.12.2023).