Lühidalt

On võõrsõnu, mis kalduvad liitsõna esiosana liituma nimetavas käändes. Need on peamiselt sõnad, mis on kolmandas vältes ja lõpevad kaashäälikuga: rokk, ekspert. Omasõnad liituvad sama laadi liitsõnades tavaliselt omastavas käändes: rokkfestivallaulufestival, tantsufestival, ekspertkomisjonkeskkonnakomisjon, vastuvõtukomisjon. Sobivad on enamasti mõlemad, nii võõrsõnadele omase nimetavalise esiosaga kui ka omasõnade eeskujust lähtuva omastavalise esiosaga liitsõnad: rokkfestival ja rokifestival, ekspertkomisjon ja eksperdikomisjon.

Pikemalt

Nimetavas käändes võõresiosaga liitsõnade ulatuslikule piirkonnale panid aluse varasemad laenud, nagu koolmeisterpruutpaartriiphoonekroonprintsuurmaaker. Põhiliselt kujunes see välja XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul ning suurel määral on siin tegemist võõrkeeltest, eeskätt saksa keelest lähtuva mõjuga, nt kontsertsaal ja Konzertsaaldetektiivromaan ja Detektivromandessertlusikas ja Dessertlöffel. Oma osa on ka inglise laenudel, nagu tennishall ja tennis-hall või jahtklubi ja yacht-club.

Peale teiste keelte mõju on tähtis osa foneetilistel teguritel. Kalduvus liituda lühemalt, nimetavalisel kujul on kindla häälikuehitusega sõnadel ehk kolmandavältelistel kaashäälikuga lõppevatel võõrsõnadel. Täpsemalt on siin kolm suuremat rühma: 1) ühesilbilised võõrpäritolu sõnad (gaasrokksport), 2) kolmandavältelise lõppsilbiga kahe- ja enamasilbilised sõnad (transiitreklaamkontrollekspertremont), 3) kahesilbilised album– ja number-tüüpi sõnad (diiselelekterkuller). Üksikuid nimetavalise liitumise kalduvusega sõnu on ka esma- ja teisevälteliste võõrsõnade hulgas (vegantreening).

Võõrsõnade erinev käitumine liitsõna esiosana tuleb ilmekalt esile, kui asendada võõrsõnaline esiosa mõne omasõnaga: rokkfestival – laulufestivaltantsufestivalkullerfirma – reisifirmauuringufirmaekspertkomisjon – keskkonnakomisjonvastuvõtukomisjon.

Keelekorralduses on mööndud teatavate võõrsõnade kalduvust liituda nimetavaliselt, kuid soovitatud võimalust mööda arvestada ka omasõnade liitumises kehtivaid põhimõtteid. Järjekindlamalt on neid põhimõtteid rakendatud oskuskeeles, kus samasse mõisterühma kuuluvaid sõnu on püütud liita samade põhimõtete järgi, nt laenu-müügi-ostu-rendi-hankelepingu eeskujul ka liisingu-maaklerileping. Mõnikord võib nimetavalise ja omastavalise esiosaga liitsõnal olla ka eri sisu, nt merenduskeeles konteinerterminal kui ’terminalina toimiv merekonteiner’ (vrd haagissuvila, kauplusauto) ja konteineriterminal kui ’terminal konteinerite käitlemiseks’ (vrd reisiterminal, söeterminal).

Rahvakeeles, eriti vanemas rahvakeeles on võõrsõnalisi esiosi painutatud omasõnade järgi, rakendades neis omastavalist liitumist (nt alumiiniumilusikaspitsikrae). Tänapäeval on sama märgata mõne toidusõna puhul, kus sellele rühmale omane omastavaline liitumine on haaranud ka võõrsõnu, mis varem on olnud normitud nimetavalisena, nt karamellkissell – karamellikissellvanillsuhkur – vanillisuhkurtrühveltort – trühvlitort.

Soovitus

On kolm võõrsõna, mille puhul keelekorraldajad on viimasel paaril-kolmel aastakümnel aktiivselt juurutanud omasõnade eeskujust lähtuvat omastavalist liitumist: liisingekspert ja kõige uuemana vegan. Kasutusest on näha, et õnnestunud on see ainult liisingu puhul. Kui võrrelda liising– ja nt treening-algulisi liitsõnu, on selge, et esimesed kalduvadki liituma omastavaliselt, teised nimetavaliselt: liisingufirmaliisingulepingliisingumakse, aga treeninglaager (vrd puhke-, suve-, suusalaager), treeningplaantreeningkoormus. Nii esmavälteline vegan kui ka kolmandavälteline ekspert liituvad peamiselt nimetavaliselt, nt vegantoit (vrd kooli-, paki-, imiku-, vaimutoit), veganrestoranveganmenüüeksperthinnangekspertkomisjon. Kasutajaid ei näi häirivat ka liitsõna ees- ja järelosa piirile tekkivad kaashäälikukobarad, vrd ekspertgrupp ja eksperdigrupp. Seetõttu näib mõistlik möönda vegani ja eksperdi kalduvust liituda nimetavaliselt.

Hea teada

On arvatud, et keeletarvitaja ei taju võõrsõnade nimetavalist liitumist niivõrd nimetavalise kuivõrd isesuguse konsonanttüvelise liitumisena, mis on lähedane sõnadele nagu finantsplaanpoliittöö. Selline liitumine leitakse olevat niivõrd omane, et tavaliste liitsõnade kohta kehtivad liitumisreeglid ei tule selles erandlikus piirkonnas sageli üldse arvesse: nt supilusikas, aga dessertlusikaspaekallasliivakallas, aga graniitkallassaunaseep, aga tualettseep.

Kirjandus

  • Rein Kull, Vormitüübi mõju võõrsõnalise esikomponendi liitumisele. – Keel ja Kirjandus 1966, nr 5, lk 284–294.
  • Sirje Mäearu, Kas vanillsuhkur või vanillisuhkur? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 130–134.
  • Maire Raadik, Laenamine, analoogia ja tähendus liitnimisõnamoodustuses. – Emakeele Seltsi aastaraamat 66 (2020). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2021, lk 261–294.
  • Maire Raadik, Panganduskeel. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005.
  • Elli Riikoja, Kirjakeele ja rahvakeele vahekorrast mõningates nominatiivse liitumise rühmades. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused I. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, lk 88–104.
  • Elli Riikoja, Nimisõnade nominatiivset ja genitiivset liitumist mõjustavaid tegureid. – Keel ja Kirjandus 1962, nr 10, lk 612–622.

Anna tagasisidet