Põhja-Makedoonias kasutusel olev traditsiooniline süsteem, Eestis kasutamiseks heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond (2024). Lisaks on olemas nn ametlik süsteem, milles kirjutatakse isikunimesid dokumentides (allpool nimetatud passisüsteemi tabeliks) ja ÜRO heaks kiidetud süsteem (1977), mida Eestis varem soovitati.
Traditsiooniline tähetabel
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| А а | = a | Арачиново = Aračinovo, Старо Нагоричане = Staro Nagoričane |
| Б б | = b | Битола = Bitola, Пробиштип = Probištip |
| В в | = v | Велес = Veles, Вевчани = Vevčani |
| Г г | = g | Гостивар = Gostivar, Струга = Struga |
| Д д | = d | Делчево = Delčevo, Градско = Gradsko |
| Ѓ ѓ | = ǵ | Ѓорче Петров = Ǵorče Petrov, Долно Ѓуѓанци = Dolno Ǵuǵanci |
| Е е | = e | Единак = Edinak, Гевгелија = Gevgelija |
| Ж ж | = ž | Желино = Želino, Подржи Коњ = Podrži Konj |
| З з | = z | Зелениково = Zelenikovo, Сарамзалино = Saramzalino |
| Ѕ ѕ | = dz | Ѕвегор = Dzvegor, Аѕемка = Adzemka |
| И и | = i | Илинден = Ilinden, Петришино = Petrišino |
| Ј ј | = j | Јегуновце = Jegunovce, Сарај = Saraj, Демир Капија = Demir Kapija |
| К к | = k | Кисела Вода = Kisela Voda, Свети Николе = Sveti Nikole |
| Л л | = l | Липково = Lipkovo, Пласница = Plasnica |
| Љ љ | = lj 1 | Љуботен = Ljuboten, Бељаковци = Beljakovci |
| М м | = m | Македонска Каменица = Makedonska Kamenica, Куманово = Kumanovo |
| Н н | = n | Неготино = Negotino, Студеничани = Studeničani |
| Њ њ | = nj 1 | Петкова Њива = Petkova Njiva, Боговиње = Bogovinje |
| О о | = o | Осломеј = Oslomej, Ново Село = Novo Selo |
| П п | = p | Прилеп = Prilep, Опашиновац = Opašinovac |
| Р р | = r | Радовиш = Radoviš, Теарце = Tearce |
| С с | = s | Сопиште = Sopište, Василево = Vasilevo |
| Т т | = t | Тетово = Tetovo, Оптичари = Optičari |
| Ќ ќ | = ḱ | Ќафа = Ḱafa, Орќуше = Orḱuše |
| У у | = u | Уларци = Ularci, Бутел = Butel |
| Ф ф | = f | Фалише = Fališe, Чифлик = Čiflik |
| Х х | = h | Демир Хисар = Demir Hisar, Бохула = Bohula |
| Ц ц | = c | Центар = Centar, Брвеница = Brvenica |
| Ч ч | = č | Чучер-Сандево = Čučer-Sandevo, Врапчиште = Vrapčište |
| Џ џ | = dž | Џадовци = Džadovci, Аџибегово = Adžibegovo |
| Ш ш | = š | Шуто Оризари = Šuto Orizari, Чашка = Čaška |
| ’ | = ’ 2 | ’Ржаново = ’Ržanovo |
- 1 Mõne tähe puhul on traditsioonilises süsteemis antud rööpvariandid: Љ љ = lj ja ĺ, Њ њ = nj ja ń.
- 2 Apostroof märgib silpi moodustavat [r]-häälikut ja švaad mõnes laensõnas, nt ’к’смет = ’k’smet [əkəsmet] ’õnn’.
- 3 Tähendust eristava märgina kasutatakse ka graavist (`) kolmel juhul: ѝ ’teda (naiss.)’, нè ’meid’ ja сѐ ’kõik’.
Põhja-Makedoonia passisüsteemi tabel (osa)
Põhja-Makedoonia isikunimed kirjutatakse passides jm diakriitikuteta süsteemis, mis erineb traditsioonilisest süsteemist järgmiste tähtede puhul:
| Tähed | Vasted | Näited |
|---|---|---|
| Ѓ ѓ | = gj | Ѓорче Петров = Gjorche Petrov, Долно Ѓуѓанци = Dolno Gjugjanci |
| Ж ж | = zh | Желино = Zhelino, Подржи Коњ = Podrzhi Konj |
| Ќ ќ | = kj | Ќафа = Kjafa, Орќуше = Orkjushe |
| Ч ч | = ch | Чучер-Сандево = Chucher-Sandevo, Врапчиште = Vrapchishte |
| Џ џ | = dj | Џадовци = Djadovci, Аџибегово = Adjibegovo |
| Ш ш | = sh | Шуто Оризари = Shuto Orizari, Чашка = Chashka |
ÜRO makedoonia-ladina tähetabel (1977)
Varem Eestis soovitatud ÜRO 1977. a süsteem oli kasutusel Jugoslaavias kuni selle lagunemiseni 1990. aastatel. See langes põhilises kokku serbia-horvaadi ladina paralleeeltähestikuga. Makedoonia tähestikus on kolm tähte, mida serbia omas ei ole: Ѕ ѕ (= dz), Ѓ ѓ (= đ/g), Ќ ќ (=ć/k). Neist kahe tähe edasiandmine seati sõltuvaks järgnevast vokaalist: ѓ transkribeeriti g-na järgneva е või и ees, muidu oli vasteks đ. Niisamuti ќ vaste oli samadel tingimustel k või ć. Et е või и ees võib esineda ka tavaline г või к, siis ei olnud see reegel ühemõtteline, vrd nii järjend ке kui ka ќе andis sama tulemuse nimedes Плакенска Планина → Plakenska Planina ja Ќесендре → Kesendre.
Vt ka
Kirjandus
- Makedoonia nimede kirjutamine eesti tekstis. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus 06.03.2024.