Sisukord

Indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi rühma kuuluv makedoonia keel (македонски јазик makedonski jazik) on Põhja-Makedoonia ametikeel, ta on tunnustatud vähemuskeel Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Rumeenias ja Serbias. Algselt kirikuslaavi kui kõneldud keele – millest hiljem kujunes bulgaaria keel – läänemurdeid kõnelnud rahvast sai omaette rahvus, kui nende asuala sattus 1910. aastatel peetud Balkani sõdade käigus Serbia, hiljem Jugoslaavia koosseisu. Makedoonia kirjakeele reeglid kehtestati 1945, kui moodustati ka omaette liiduvabariik Jugoslaavia koosseisus. Makedoonia keel on väga lähedane bulgaaria keelele ja bulgaarlased peavad seda sageli bulgaaria keele osaks.

Kirjutus

Makedoonia keel kasutab kürillilist kirja ehk kirillitsat. Makedoonia tähestik (looksulgudes ladina vasted):

А а {a}, Б б {b}, В в {v}, Г г {g}, Д д {d}, Ѓ ѓ {đ/g}, Е е {e}, Ж ж {ž}, З з {z}, Ѕ ѕ {dz}, И и {i}, Ј ј {j}, К к {k}, Л л {l}, Љ љ {lj}, М м {m}, Н н {n}, Њ њ {nj}, О о {o}, П п {p}, Р р {r}, С с {s}, Т т {t}, Ќ ќ {ć/k}, У у {u}, Ф ф {f}, Х х {h}, Ц ц {c}, Ч ч {č}, Џ џ {dž}, Ш ш {š}, ’.

1977. a kiitis ÜRO kohanimekorralduskonverents heaks makedoonia keele latinisatsiooni, mis oli kasutusel olnud Jugoslaavia kohanimeloendites ja kaartidel.

Eesti tekstis kirjutatakse makedoonia nimed ladina kirja ÜRO heakskiidetud tabeli alusel, mille 1996. a kiitis heaks ka Emakeele Seltsi keeletoimkond. Vt aga märkust allpool!

Põhja-Makedoonias endas seda süsteemi ei kasutata. ÜRO süsteemis on makedoonia ѓ ja ќ edasiandmise kohta reegel, et е ja и ees on ladina kirja vasted đ ja ć asemel g ja k, ent samas asendis võivad esineda ka tähed г ja к. Seetõttu on latinisatsioonis järjendid ge, gi, ke ja ki kahemõttelised, vrd ke lähtekirjapilte nimedes Plakenska Planina (← Плакенска Планина) ja Kesendre (← Ќесендре).

USA kohanimenõukogu ja Briti kohanimekomitee on 2013. a kasutusele võtnud süsteemi, mida on Põhja-Makedoonias traditsiooniliselt kasutatud keelekäsiraamatutes. See erineb ÜRO süsteemist kahe eespool nimetatud tähe vaste poolest, nimelt ѓǵ ja ќ. Vrd eri nimekujusid tabelis.

Makedoonia nimiÜRO 1977Põhja-Makedoonia traditsiooniline
АрнаќияArnakijaArnaḱija
Браќа ТепесиBraća TepesiBraḱa Tepesi
ЃевѓелияGevgelijaǴevǵelija
Ѓорче ПетровĐorče PetrovǴorče Petrov
ЌесендреKesendreḰesendre
Makedoonia nimede eri latinisatsioonid

Ametlikes dokumentides, sh isikunimede vormistamisel passides, on kasutusel diakriitikuteta süsteem. Kolme süsteemi erinevusi näitab järgmine tabel.

MakedooniaÜROTraditsioonilinePassisüsteem
Ѓ ѓĐ đ / G gǴ ǵGj gj
Ж жŽ žŽ žZh zh
Љ љLj ljLj lj ~ Ĺ ĺLj lj
Њ њNj njNj nj ~ Ń ńNj nj
Ќ ќĆ ć / K kḰ ḱKj kj
Ч чČ čČ čCh ch
Џ џDž džDž džDj dj
Ш шŠ šŠ šSh sh
Makedoonia eri süsteemide võrdlus

NB! 15. detsembril 2023 avaldas Emakeele Seltsi keeletoimkond otsuse kavandi, mille kohaselt soovitatakse edaspidi makedoonia nimede edasiandmiseks kasutada traditsioonilist latinisatsiooni. Otsust on oodata pärast 31. jaanuari 2024.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk makedoonia nimedes on liikuv.

Pikemalt

Pearõhk nimedes on kindlaks tegemata.

TähedHääldusNäited
c[ts]Bistrica [bistritsa]
ć[tj] ~ [t’]Braća Tepesi [bratja tepesi]
č[tš]Bač [batš]
đ[dj] ~ [d’]Đorče Petrov [djortše petrov]
s[ss] täishäälikute vahelKisela Voda [kissela voda]
Makedoonia nimede hääldus

Isikunimed

Makedoonia isikunimemall on eesnimi + perekonnanimi. Nt Stevo Pendarovski, Radmila Sekerinska.

Eesnimed on enamasti slaavi päritoluga, ent on ka võõrkeeltest pärit nimesid. Nimenäiteid: Bojan, Boris, Branko, Bujar, Dragi, Dragomir, Goce, Goran, Kiro, Ljubčo, Stevo, Venko, Zoran; Anita, Irena, Mila, Radmila, Zorica.

Perekonnanimed on enamasti lõppudega, mis vahelduvad vastavalt soole. Makedoonia perekonnanimede lõpud meessoovormis ja (püstkriipsude järel) naissoovormis on –ov || –ova, –ev || –eva, –ski || –ska, nt Milevski | Milevska. On ka lõppudeta perekonnanimesid, mis sootunnust ei sisalda: Mitre, Nasto, Nikola, Risto, Temelko, Terpo, Trajko.

Kohanimed

Põhja-Makedoonia ala kohta käivad eksonüümid: Dinaari mäestik (Dinarski Planini), Põhja-Makedoonia (Severna Makedonija). Eksonüüm rööpvõimalusena: Drini i Zi ehk Crn Drim ehk Must Drin (jõgi Albaania ja Põhja-Makedoonia piiril).

Põhja-Makedoonia elanikest umbes veerandi moodustavad albaanlased, kes on põhiliselt koondunud maa loodeossa (tähistatud alloleval kaardil pruuni värviga). Albaaniakeelsed kohanimed võivad esineda rööpnimedena, sest albaania keel on tunnustatud Põhja-Makedoonia ametikeeleks makedoonia keele kõrval.

Põhja-Makedoonia asulate enamuskeeled 2002. a rahvaloenduse andmeil (Wikimedia Commons)

Võrdluseks mõned albaanlastega enim asustatud kohtade nimed makedoonia ja albaania keeles.

Makedoonia nimiLatinisatsioonAlbaania nimi
ДебарDebarDibër
ГостиварGostivarGostivar
КичевоKičevoKërçovë
КумановоKumanovoKumanovë
СкопјеSkopjeShkupi
СтругаStrugaStrugë
ТетовоTetovoTetovë
Makedoonia ja albaania kohanimed

Kirjandus

  • Macedonian onomastics. – Wikipedia.org (vaadatud 29.11.2021).
  • Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 601–602.
Anna tagasisidet