Lühidalt

Tuletusaluseks saab olla mistahes nimi, nt kohanimi, isikunimi, kollektiivinimi, tootenimi: Põlva > põlvalane, Berliin < berliinlane, Lõuna-Eesti > lõunaeestilik, Mitšurin > mitšurinlane, Rembrandt > rembrandtlik, Siuru > siurulane, Opel > opellik. Kõige rohkem moodustatakse nimedest isikunimetusi (lane-liite abil) ja omadussõnu (lik-liite abil).

Pikemalt

Nimetuletiste õigekirjutuses on tähtis meeles pidada seda, et nimetuletised kirjutatakse väikese algustähega: Tartu > tartlane, Euroopa > euroopastuma, ning tuletistes säilitatakse tuletusaluse nime algupärane kuju: Goethe > goethelik, Kraków > krakówlane, Skåne > skånelane.

Võõrnimetuletiste õigekirja kohta vt lähemalt 2019. a õigekirjareeglistikust.

lane-tuletised

lane-liitega saab moodustada koha või kollektiiviga seotud tegijanimetusi. Tuletusaluseks sobib mistahes kohanimi, tuntumate kohtade nimedest lähtuvaid tuletisi leiab sõnaraamatutest. Isiku- või rühmanimest moodustatud tuletisi tuleb ette tekstides, sõnaraamatuis on neid esitatud juhuslikult.

Kohanimetuletised

Täishäälikuga lõppevatest kohanimedest saab lane-tuletisi teha kaht viisi. Ühel juhul liidetakse tuletusliide kuni kaashäälikuni lühenenud nimetüvele (see tuletusmall on vanem), teisel juhul lühendamata nimekujule.

Lõpuvokaali võrra võib lüheneda kahe- ja kolmesilbiline kohanimi: Kihnu > kihnlane, Kassari > kassarlane, Helsingi > helsinglane, Gabrovo > gabrovlane.

Reeglipäraselt lühenevad ia– ja ika-lõpulised nimed: Mikroneesia > mikroneeslane, Taga-Karpaatia  > tagakarpaatlane, Aafrika > aafriklane. Lühenemata kujul esineb kohanimi: Aasia > aasialane, India > indialane, Lõuna-California > lõunacalifornialane, Virginia > virginialane

la-lõpulistest kohanimedest moodustunud tuletistes võib esineda osalist kattumist (tõlgendatav ka ühe la-silbi kustumisena): Karjala > karjala + -lane > karjalane, Sakala > sakalane, Ugala > ugalane. Lühenemata kujul esineb kohanimi: Keila > keilalane, Rapla > raplalane, Kärdla > kärdlalane, Angola > angolalane, Guatemala > guatemalalane.

Tuletusaluseks olev nimi võib jääda lühenemata: Jõhvi > jõhvilane, Vändra > vändralane, Moskva > moskvalane, Ghana > ghanalane, Sri Lanka > srilankalane.

Mõnede kolme- ja enamasilbiliste kohanimede puhul liitub -lane nii lühenenud kui ka lühenemata tüvele: Rakvere > 1) rakver + ‑lane > rakverlane  ja 2) rakvere + lane > rakverelane; haapsallane ja haapsalulane, jõgevlane ja jõgevalane, peterburlane ja peterburilane (mitte peterburglane, vt ÕSi soovitus EKI ühendsõnastikus), viiburlane ja viiburilane, napollane ja napolilane.

Kaashäälikuga lõppev kohanime tuletustüvi on lane-liite ees enamasti nimetavakujuline: Honduras > honduraslane, Luksemburg > luksemburglane, Pariis > pariislane, Istanbul > istanbullane, Põhja-Tallinn > põhjatallinlane, Kadriorg > kadriorglane, Singapur > singapurlane, Kiiev > kiievlane.

sk-ühendiga lõppeva kohanime tuletustüvi on lane-liite ees omastavakujuline: Minsk > minskilane, Omsk > omskilane.

Mõningaid kohanimesid kirjutatakse kahel kujul, nt Colombia ja Kolumbia, Jamaica ja Jamaika, Kenya ja Keenia, Moldova ja Moldaavia, Nepal ja Nepaal, Venezuela ja Venetsueela. Nii on võimalikud ka nendest saadud tuletised: colombialane ja kolumblane, jamaicalane ja jamaikalane, kenyalane ja keenialane (ka keenlane), moldovlane ja moldaavlane, nepallane ja nepaallane, venezuelalane ja venetsueellane  (ka venetsueelalane).

lik-tuletised

lik-liitelisi omadussõnu saab moodustada ka pärisnimedest. Tuletise ja tuletusaluse vaheline tähendussuhe põhineb enamasti võrdlusel või sarnasusel, nt Konrad Mäe > konradmäelik ’Konrad Mäe moodi, Konrad Mäele iseloomulik’.

Alussõnaks on eeskätt isikunimed: Vilde > vildelik, Kafka > kafkalik, Michelangelo > michelangelolik, Nipernaadi > nipernaadilik, Orwell > orwelllik, Sisyphos > sisyphoslik, Putin > putinlik, ja kohanimed: Ameerika > ameerikalik, Euroopa > euroopalik, Tiibet > tiibetlik, London > londonlik, aga ka rühma-, tootenimed jm: Al Qaeda > alqaedalik, Lexus > lexuslik.

Tuletusaluseks saab olla ka mitmeosaline nimi (nt ees- ja perekonnanime ühend): Lennart Meri > lennartmerilik, Hando Runnel > handorunnellik, van Gogh > vangoghilik, Harry Potter > harrypotterlik, James Bond > jamesbondilik, Los Angeles > losangeleslik.

Pearõhust alates ühesilbiliste (omastavas kahesilbiliste) astmevahelduslike nimede puhul (lõpevad kaashäälikuga või mitmest kaashäälikust koosneva järjendiga) võib tuletustüveks olla ükskõik kumb tüvekuju (nimetav või omastav): Bach > bachlik ja bachilik, Savisaar > savisaarlik ja savisaarelik, Arvo Pärt > arvopärtlik ja arvopärdilik, New York > newyorklik ja newyorgilik, Hollywood > hollywoodlik ja hollywoodilik.

Tuletamisel tuleb arvestada nime käänamist. Nt nime Kivirähk saab käänata omastavas nii Kiviräha kui ka Kivirähki. Nii on omastava põhjal moodustatud tuletise kuju kas kivirähalik või kivirähkilik ja nimetavast lähtuv kuju kivirähklik.

Kirjandus

  • Reet Kasik, Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2015.
  • Sirje Mäearu, Sõnamoodustusabi. − Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 95−120.

Anna tagasisidet