Saksa nimed

Indoeuroopa keelkonna germaani keelte läänegermaani rühma kuuluv saksa keel (Deutsch ~ deutsche Sprache) on Saksamaa, Austria ja Liechtensteini ametikeel, üks neljast Šveitsi ametikeelest, üks kolmest Belgia ametikeelest ja üks kolmest Luksemburgi ametikeelest. Ta on ka Itaalia Alto Adige / Lõuna-Tirooli ametikeeli ning tunnustatud vähemuskeel Brasiilia mõnes omavalitsuses, Namiibias, Poolas, Rumeenias, Slovakkias, Taanis, Tšehhis, Ungaris ja Venemaal (Aasovi ääres). Saksa keel on kõnelejate arvult inglise keele järel teine läänegermaani keel. Saksa kirjakeel rajaneb ülemsaksa murretel. Saksa murrete/keelte kohta lähemalt vt kohanimede peatükist.

Kaardil on kollasega alad, kus saksa keel on esimene ametlik keel, punasega alad, kus keel on kaasametlik ega ole esimene, sinisega alad, kus saksal on ametlik vähemuskeele staatus (helesinisega need, kus ametlikku staatust pole).

Kirjutus

Saksa keel kasutab ladina kirja, milles on lisamärkidega tähti ning üks liittäht. Saksa tähestik:

Tähed Ä, Ö ja Ü loetakse iseseisvateks tähtedeks, kuid järjestatakse kokku vastavalt A, O, U-ga. Liittäht ß (algselt sz-ühend) võrdsustatakse ss-iga, suurtähtkirjas asendatakse saksa keeles SS-iga, kuigi hiljaaegu on sellele tähele loodud ka suurtäheline variant ẞ. ß-i tarvitatakse Saksamaal ja Austrias, Šveitsis on seeasemel ss. Omaaegses fraktuurkirjas esines s-tähel kaks varianti: lühike ja pikk. Täpsust nõudvates allikatekstides on neid ka antiikvakirjas vahel eristatud: lühike s ja pikk ſ.

Praktilised lihtsustused

Eesti ja ka teiste keelte tavaks on asendada saksa nimedes esinev liittäht ß täheühendiga ss: Gießen → Giessen, Großglockner → Grossglockner, Meißen → Meissen, Reuß → Reuss.

Hääldus

Rõhk on tavaliselt esimesel silbil. Lahtise, st täishäälikuga lõppeva rõhulise silbi täishäälik on pikk: Weber [veeber], Ludendorff [luudendorf]. h täishääliku järel tähistab täishääliku pikendust: Hahn [haan], Dehmel [deemel], Hohenlohe [hooenlooe], Uhland [uuland]. Mõnikord märgitakse pikka täishäälikut kahekordse tähega: Raabe, Seeberg. Mitmel juhul on ka kinnise, st kaashäälikuga lõppeva rõhulise silbi täishäälik pikk: Wagner [vaagner], Wedler [veedler], Grün [grüün], Harz [haarts].

Tähed	Hääldus	Näited
ä	[e(e)]	Häckel [hekkel], Händel [hendel], Häring [heering], Dähnhart [deenhart]
ae	[e(e)]	Baedeker [beedeker], Schaefer [šeefer], Baer [beer]
äu	[oi]	Däubler [doibler]
ay	[ai]	Haydn [haidn]
c	[k] üldjuhul	Cuno [kuuno], Clara [klaara]
	[ts] ä, e, i, y-i ees	Celle [tselle], Cäcilie [tsets·iilie]
ch	[h(h)]	Pacher [pahher], Lenbach [leenbahh], Fichte [fihte]
chr	[kr] sõna alguses	Christian [kristian]
chs	[ks]	Sachs [zaks], Fuchs [fuks]
ck	[k]	Pieck [piik], Eckener [ekener], Klopstock [klopštok]
ei	[ai]	Zweig [tsvaig], Holbein [holbain], Eichendorff [aihhendorf]
eu	[oi]	Eulenberg [oilenberg], Feuchtwanger [foihtvanger], Reuter [roiter]
ey	[ai]	Geymüller [gaimüller]
gh	[g]	Herwegh [herveeg]
gk, gkh	[k]	Göckingk [gökink], Stürgkh [štürk]
gu	[g] e, i, y-i ees	Guericke [geerike]
ie	[ii] üldjuhul	Siegfried [ziigfriid], Riemenschneider [riimenšnaider], Nietzsche [niitše]
	[je] rõhuta silbis	Liliencron [liljenkroon]
oe	[ö(ö)]	Goethe [gööte], Goedeke [göödeke], Goetz [göts], Foerster [förster]
ph	[f]	Philipp [fil·ipp], Christoph [kristof]
qu	[kv]	Quakenbrück [kvaakenbrük], Quedlinburg [kvedlinburg]
s	[z] täishäälikute vahel ja sõna algul täishääliku ees	Weser [veezer], Saale [zaale]
sch	[š]	Schiller [šiller], Gadebusch [gaadebuš]
sp	[šp] silbi algul	Spielhagen [špiilhaagen], Spiess [špiiss]
st	[št] silbi algul	Stuttgart [štutgart], Klopstock [klopštok]
ß	[ss]	Großenhain [groossenhain], Golßen [golssen], Gießen [giissen]
th	[t]	Luther [luter], Gotha [goota], Freiligrath [frailigraat]
tz	[ts]	Mahrholtz [maarholts]
ue	[ü(ü)]	Huene [hüüne], Uexküll [üksküll]
v	[f]	Vogelweide [foogelvaide], Vohenstrauß [fooenštrauss]
w	[v]	Wismar [vismar]
	ei hääldu teatud ow-lõpulistes nimedes*	Flotow [flootoo], Güstrow [güstroo]
x	[ks]	Marx [marks], Xanten [ksanten], Cuxhaven [kukshaafen]
y	[i(i)]	Kyvel [kiivel], Hölty [hölti]
z	[ts]	Mozart [mootsart], Würzburg [vürtsburg]

*ow-lõpuliste nimede häälduse kohta lähemalt vt märkust artikli lõpus^[1].

Märkus 1. Saksa nimedel on Eestis kujunenud teatav traditsiooniline hääldus, mida kajastab ka tabel:

• kahekordne kaashäälik täishäälikute vahel hääldub tegelikult lühikesena: Schiller [šiler]; tabelis antud pikana [šiller] (vrd ka saksa laensõnu kuller, trummel);
• g, b, d sõna lõpus häälduvad tegelikult tugevana: Hamburg [hamburk]; tabelis antud kirjapildikohane hääldus [hamburg];
• diftongid [ai], [oi] häälduvad rohkem [ae] ja [oe] moodi.

Tabelis ei kajastu, kuid traditsiooniliseks võib pidada veel järgmisi jooni:

• helilise [z] hääldamine [s]-ina: Weser [veeser];
• üldtuntud saksa nimedes ja eestlaste perekonnanimedes ei hääldamine kirjapildikohaselt: Heine, Eisen, Eichfeld, Eichwald.

Märkus 2. Baltisaksa hääldustraditsioonina hääldatakse eu eesti saksapärastes perekonnanimedes vahel [öi]-na, nt Kreutzwald [kröitsvald], Neumann [nöimann], Treumann [tröimann]. Selliseid nimesid võib hääldada ka eestipäraselt kirjapildi järgi.

Üksikasjalikumad saksa nimede hääldusjuhised leiab Einar Kraudi raamatust “Võõrnimed eesti häälduses II” (vt kirjanduse loetelust).

Isikunimed

Saksa isikunimemall on eesnimi (-nimed) + perekonnanimi. Nt Frank-Walter Steinmeier (M), Angela Merkel (N).

Eesnimesid (Vorname) saab olla mitu – tavaliselt kaks või kolm –, seejuures on ametlikes dokumentides sageli alla joonitud käibenimi (Rufname), mida isiku kohta tavaliselt kasutatakse (see ei pruugi olla esimene), nt Amalie Emmy Noether. Saksamaal peab eesnime heaks kiitma perekonnaseisuamet (Standesamt). Nimi peab näitama nimekandja sugu ega või negatiivselt mõjuda lapse heaolule. Ei sobi perekonnanimega kokkulangevad nimed ega tootenimed. Käibelolevad eesnimed on enamasti pärit Piiblist (Christian, Johann, Hans, Georg, Jörg, Jakob, Anna, Maria, Barbara, Christina) või on germaani nimed (Friedrich, Ludwig jts), 1990. aastatest on nimemood muutunud üha rahvusvahelisemaks.

Perekonnanimed (Nachname, Familienname) on enamasti pärit ametinimetustest, geograafilistest terminitest, kohanimedest või isiku välistest tunnustest. Kõige sagedamad perekonnanimed Saksamaal on Müller (‘mölder’), Schmidt (‘sepp’), Schneider (‘rätsep’), Fischer (‘kalur’), Weber (‘kangur’), Meyer (‘mõisavalitseja’), Wagner (‘tõllassepp’), Schulz (‘külavanem’), Becker (‘pagar’), Hoffmann (‘õukondlane’). Mõnel nimel on mitu varianti, nt Meyer ~ Meier ~ Meir ~ Meyr ~ Mayer ~ Maier ~ Mair ~ Mayr. Austrias on levinuimad perekonnanimed Gruber, Huber, Wagner, Mueller, Pichler, Steiner, Moser, Mayer, Bauer, Berger.

Partiklid ja tiitlid

Saksa nimedes võivad esineda partiklid (saksa keeles Namenszusatz ‘nimelisand’) von, zu, von zu(r) jt, mis on varem olnud üks aadliseisusse kuulumise tunnuseid (Adelsprädikat). Saksamaal võivad need olla perekonnanime osa, nagu ka aadlitiitlid Graf (‘krahv’), Baron (‘parun’) jts. Ühtlasi alluvad nad üldistele reeglitele, mis tähendab, et neid võib omandada nt abielu teel, ilma et sellega kaasneks aadliseisuse tunnustus, sest vastavad aadliühendused lähtuvad keisririigiaegsetest reeglitest. (Nt kui abielluvad aadliseisuses naine ja aadliseisuseta mees, võttes abielunimeks naise perekonnanime, siis see vanade reeglite järgi polnud võimalik.)

Austrias on kõik aadlitiitlid ja partiklid alates aprillist 1919 tühistatud ja nende kasutamine on Austria kodanikele keelatud. Nt Austria-Ungari viimane kroonprints Otto von Habsburg oli Austrias ametlikult Otto Habsburg(-Lothringen). Šveitsis, kus aadlitiitlid on niigi haruldased, võib neid erasuhtluses kasutada, kuid ametlikud need pole.

Partikkel von jms ei tähendanud ka varem tingimata aadliseisusse kuulumist. Preisimaal oli levinud tava kirjutada aadliseisust märkiv partikkel von lühendina v. (jätmata sageli tühikut lühendi ja põhinime vahele), samas kui tavalised von’id kirjutati välja. Mõnel pool (Austrias, Baieris) oli komme tavalised von’id järgneva nimega kokku kirjutada, nt Vonwerden.

Kui isikule viidatakse ilma eesnimeta, st nimi algab partikliga, siis lause keskel jääb partikkel väikese tähega (nt Sõna võttis von der Leyen), lause alguses on suurtähega (nt Von der Leyen võttis sõna). Duden propageerib lause alguses väiketähte, kui partikkel on lühendatud (nt v. Humboldt tuli hiljem), vältimaks segiminekut nimeinitsiaaliga, mõni teine väljaanne, nt Neue Zürcher Zeitung, pooldab üldse partikli ärajättu (Humboldt tuli hiljem). Kui partikliks on üksnes von (mitte nt von der vms), siis sageli jäetakse partikkel üldse ära, kui isikule viidatakse perekonnanimega. Tähestikulisel järjestamisel, kui aluseks võetakse perekonnanimi, jäetakse partikkel arvestamata, nt

• Mellin, Berndt Graf von
• Mühlen, Arthur von zur
• Schütz, Ewaldt Gustav von

Akadeemilised tiitlid, nagu Doktor ~ Dr. või Professor, ei ole Saksamaal ametliku nime osad, ent võivad esineda isikutunnistustes, passides jm.

Nimed perekonnas

Traditsiooniliselt on naine abiellumisel võtnud mehe perekonnanime või vahel säilitanud oma neiupõlvenime topeltperekonnanime koosseisus, nt Else Lasker-Schüler. Praegune seadus annab rohkem õigusi. Kui Saksamaal abielluksid hr Schmidt ja pr Meyer, siis

1. võivad mõlemad abikaasad jääda oma senise nime juurde (hr Schmidt, pr Meyer);
2. võivad valida endale abielunime (Ehename), mida hakkavad mõlemad abikaasad kandma (hr ja pr Schmidt või hr ja pr Meyer);
3. võib ainult üks abikaasadest valida topeltperekonnanime võimaluse, st liiita sidekriipsuga oma ja abikaasa perekonnanime mis tahes jäjekorras (nt hr Schmidt ja pr Meyer-Schmidt või pr Schmidt-Meyer).

Austrias (§ 93 ABGB) võib abielupaar valida abielunimeks emma-kumma perekonnanime. Sellel, kelle nimi muutub, säilib õigus kasutada oma abielueelset perekonnanime, liites selle sidekriipsu abil abielunimega. Šveitsis (art. 160 ZGB) võib paar valida, kas säilitada oma abielueelsed nimed või valida emma-kumma nimi abielunimeks; kui jäädakse eri nimedega, tuleb abiellumisel kokku leppida, kumba nime hakkavad kandma tulevased lapsed.

Laps saab Saksamaal perekonnanimeks kas ema või isa perekonnanime (kui need on erinevad) või abielunime. Edasi anda ei saa topeltperekonnanime, mis saadud abiellumisel. Kõik lapsed ühes perekonnas peavad kandma sama perekonnanime.

Kohanimed

Saksa keeleala kohta käivad eksonüümid:

• Austrias – Alam-Austria (liidumaa, Niederösterreich), Austria (Österreich), Gailtali Alpid (Gailtaler Alpen), Gurktali Alpid (Gurktaler Alpen), Ida-Tirool (Osttirol), Karavangid (Karawanken), Karni Alpid (Karnische Alpen), Kõrg-Tauern (Hohe Tauern), Madal-Tauern (Niedere Tauern), Nori Alpid (Norische Alpen), Salzburgi Alpid (Salzburger Alpen), Zillertali Alpid (Zillertaler Alpen), Tirool (liidumaa, Tirol), Viin (Wien) Viini mets (Wiener Wald), Viini nõgu (Wiener Becken), Ülem-Austria (liidumaa, Oberösterreich);
• Saksamaal – Alam-Baieri (ringkond, Niederbayern), Alam-Frangimaa (ringkond, Unterfranken), Alam-Saksi (liidumaa, Niedersachsen), Baieri (liidumaa, Bayern), Baieri mets (Bayerischer Wald), Berliin (Berlin), Fehmarni Belt (Fehmarnbelt), Frangi mets (Frankenwald), Frangi Juura (Fränkische Alb), Frangimaa (Franken), Frangi Šveits (Fränkische Schweiz), Friisi saared (Friesische Inseln), Ida-Friisi saared (Ostfriesische Inseln), Ida-Friisimaa (Ostfriesland), Kesk-Frangimaa (ringkond, Mittelfranken), Kieli kanal ehk Põhjamere-Läänemere kanal (Nord-Ostsee-Kanal), Maagimäestik (Erzgebirge), Pommeri (Pommern), Pommeri laht (Pommersche Bucht), Põhja-Friisi saared (Nordfriesische Inseln), Põhja-Friisimaa (Nordfriesland), Põhja-Saksa madalik (Norddeutsches Tiefland), Reini Kiltkivimäestik (Rheinisches Schiefergebirge), Reinimaa (Rheinland), Saarimaa (liidumaa, Saarland), Saksa laht (Deutsche Bucht), Saksamaa (Deutschland), Saksi-Anhalt (liidumaa, Sachsen-Anhalt), Saksimaa ehk Saksi (liidumaa, Sachsen), Švaabi Juura (Schwäbische Alb), Švaabimaa (Schwaben), Tüüringi (liidumaa, Thüringen), Tüüringi mets (Thüringer Wald), Ülem-Baieri (ringkond, Oberbayern), Ülem-Frangimaa (ringkond, Oberbayern); rööpvõimalusena Bremen ehk Breemen, Lübeck ehk Lüübek, Nordrhein-Westfalen ehk Põhja-Rein-Vestfaal (liidumaa), Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz (liidumaa), Vorpommern ehk Ees-Pommeri, Westfalen ehk Vestfaal;
• Šveitsis – Berni Alpid (Berner Oberland ~ Berner Alpen), Glaruse Alpid (Glarner Alpen), Kesk-Alpid (Zentralalpen), Penniini Alpid (Walliser Alpen), Šveits (Schweiz);
• mitut nimetatud riiki hõlmavad – Allgäu Alpid (Allgäuer Alpen), Alpid (Alpen), Baieri Alpid (Bayerische Alpen), Böömi mets (Böhmerwald), Reetia Alpid (Rätische Alpen), Rein (jõgi, Rhein).

Murded ja vähemused

Traditsiooniliselt on saksa murdeid jagatud alam- ja ülemsaksa murreteks, kuid et viimane omakorda jaguneb kesk- ja ülemsaksa murreteks, siis on esimeses tähenduses siin kasutatud sõna ülasaksa, mis on lähtetermini otsetõlge (saksa Hochdeutsch, vrd inglise High German). Alamsaksa murdeid on sageli juba varem omaette keeleks peetud.

Murrete kaardil on tumekollasega ülemsaksa, helekollasega kesksaksa ja sinisega alamsaksa murded. Pruuniga on alamfrangi siirdemurded, helelillaga saksa keelesaared muukeelsel alal. Murretele viitavad numbrid on lahti seletatud järgmises loetelus. Kaardil on, aga loetelus puudub nr 9 – Kesk-Pommeri (Mittelpommersch), nr 31 – keskalemanni (Mittelalemannisch).

Ülasaksa (Hochdeutsch) murded jagunevad kaheks haruks: kesksaksa ja ülemsaksa.

Kesksaksa (Mitteldeutsch) murded on

• läänekesksaksa (Westmitteldeutsch) rühmas
  • keskfrangi (Mittelfränkisch) murded – ripuari (Ripuarisch, nr 12), Moseli frangi (Moselfränkisch, nr 14), Luksemburgi (Luxemburgisch, nr 13), Lääne-Lotringi (West-Lothringisch);
  • Reini frangi (Rheinfränkisch, nr 15) murded – Pfalzi (Pfälzisch), Hesseni (Hessisch, nr 16–18), Nassau (Nassauisch), Saarimaa (Saarländisch), Ida-Lotringi (Ost-Lothringisch);
• idakesksaksa (Ostmitteldeutsch) rühmas
  • Lõuna-Margi (Südmärkisch, nr 21, siirdemurre idaalamsaksaga, vt sealt Margi murre),
  • Üla-Preisi (Hochpreußisch, nr 24),
  • Sileesia (Schlesisch, nr 23),
  • Tüüringi-Ülem-Saksi (Thüringisch-Obersächsisch, nr 19–20, 22).

Ülemsaksa (Oberdeutsch) murded on

• alemanni (Alemannisch) rühmas
  • alamalemanni (Niederalemannisch, nr 30),
  • ülaalemanni (Hochalemannisch, nr 32),
  • ülimalemanni (Höchstalemannisch, nr 33),
  • švaabi (Schwäbisch, nr 29);
• Baieri (Bairisch) rühmas
  • Põhja-Baieri (Nordbairisch, nr 26),
  • Kesk-Baieri (Mittelbairisch, nr 27),
  • Lõuna-Baieri (Südbairisch, nr 28);
• idafrangi (Ostfränkisch) ehk lihtsalt frangi (Fränkisch) rühmas
  • Ansbachi (Ansbachisch),
  • Maagimäestiku (Erzgebirgisch),
  • Hohenlohe (Hohenlohisch),
  • Alam-Frangimaa (Unterfränkisch),
  • Ülem-Frangimaa (Oberfränkisch, nr 25),
  • Vogtlandi (Vogtländisch),
  • Vorvogtlandi (Vorvogtländisch);
• Lõuna-Reini frangi (Süd-Rheinfränkisch) rühm.

Alamsaksa (Niederdeutsch ~ Plattdeutsch) murded jagunevad samuti kahte harru: Alam-Saksi ja idaalamsaksa.

• Alam-Saksi (Niedersächsisch) murded
  • Põhja-Alam-Saksi (Nordniedersächsisch, nr 5),
  • Ostfaleni (Ostfälisch, nr 6),
  • Westfaleni (Westfälisch, nr 4);
• idaalamsaksa (Ostniederdeutsch) murded
  • Margi ehk Brandenburgi (Märkisch ~ Brandenburgisch, nr 8, nimetatud Mark Brandenburgi ehk Brandenburgi margi järgi, vt ka Lõuna-Margi),
  • Mecklenburg-Vorpommerni (Mecklenburgisch-Vorpommersch, nr 7),
  • Alam-Preisi (Niederpreußisch, nr 11),
  • Ida-Pommeri (Ostpommersch, nr 10).

Siirderühma üla- ja alamsaksa vahel moodustavad alamfrangi (Niederfränkisch) murded, sh Alam-Reini (Niederrheinisch, nr 1) murre.

21. saj on mitmed senised murded end välja arendanud kirjakeelteks ning saanud ISO 639-3 standardis ka omaette keelekoodi:

• alamsaksa keel (Plattdeutsch ~ Niederdeutsch, endanimetus Plattdüütsch, Saksamaal piirkonnakeele staatusega);
• alamsileesia keel (Schlesisch, endanimetus Schläsche Sproache);
• baieri keel (Bayrisch, endanimetus Boarisch);
• kölni keel (Kölsch) – ripuari murde baasil;
• Maini frangi keel (Mainfränkisch) – Frangimaal kõneldavate idafrangi murrete baasil;
• mennoniidisaksa keel (Plautdietsch, endanimetus Plautdietsche Sproak) – mennoniitide kõneldav keel, algselt alamsaksa murdeid Preisimaal Wisła jõe suudmealal;
• mohheni keel (Fersentalerisch ~ Mochenisch, endanimetus Bersntolerisch) – Itaalias Trentinos Fersina orus kõneldav ülemsaksa keelekuju;
• pfaltsi keel (Pfälzisch, endanimetus Pälzisch);
• švaabi keel (Schwäbisch);
• šveitsisaksa keel (Schweizerdeutsch, endanimetus Schwyzerdütsch);
• tsimbri keel (Zimbrisch) – Kirde-Itaalias kõneldav ülemsaksa keelekuju;
• valsi keel (Walserdeutsch, endanimetus Wallisertiitsch) – Šveitsi Wallise kantonis kõneldav keel;
• vimisoi keel (Wilmesaurisch, endanimetus Wymysiöeryś) – Poolas Wilamowices (saksa Wilmesau, vimisoi keeles Wymysoj) kõneldav läänekesksaksa murderühma kuuluv keel;
• vestfaali keel (Westfälisch, endanimetus Wäästfaalisch) – alamsaksa murdeid;
• ülemsaksi keel (Obersächisch) – idakesksaksa murdeid.

Vähemused. Saksamaal on idaosas sorbi vähemus: Brandenburgi liidumaal alamsorbid (keskus Cottbus/Chóśebuz), Saksi liidumaal ülemsorbid (keskus Bautzen/Budyšin). Sorbi rööpnimed on neil aladel ametlikud. Schleswig-Holsteini liidumaal on taani ja põhjafriisi keele kõnelejaid, Alam-Saksi liidumaal saterfriisi keele kõnelejaid. Austrias on Kärnteni liidumaal sloveeni rööpnimesid, Burgenlandi liidumaal horvaadi ja ungari rööpnimesid.

Kirjandus

• Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Tallinn 2018, lk 1238.
• German name. – Wikipedia.org (vaadatud 23.12.2021).
• Einar Kraut, Võõrnimed eesti häälduses. II. Tartu: Keelehooldekeskus 2018, lk 17–42.
• Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 915–916.

Märkused

• [1] Saksa ow-lõpulistes nimedes jääb w hääldamata, kui tegu on Kirde-Saksamaa peamiselt slaavi päritolu nimega (Bagow, Bochow, Buckow, Grabow, Sacrow, Thyrow), samuti neil, millel on etümoloogiline seos au-lõpuga (Lindow). Lõpu w neil juhtudel muudab o pikaks. Uuemates slaavi päritolu nimedes võib nime lõpus w häälduda [f]. Lähemat juhatust (inglise ja saksa keeles) leiab järgmistest allikatest:
  • Pronouncing German. – Wesleyan University, D. Morgan (üldine hääldusjuhis inglispärase kirjaviisi abil, vaadatud 09.01.2022);
  • Why is the -ow in place names pronounced the way it is? – German Language Stack Exchange (vastus foorumiküsimusele, vaadatud 09.01.2022);
  • -ow. – de.wikipedia.org (saksakeelne ülevaade päritolust ja hääldusest, vaadatud 09.01.2022).

Anna tagasisidet