Sõnaühend ja liitsõna

Kui üldkeeles on valik sõnaühendi ja liitsõna vahel paljudel juhtudel iga tekstikoostaja enda otsus, siis oskuskeeles on terminitena sageli eelistatud kompaktsemaid keelendeid. Mõnegi sõnaühendi, mis üldkeelses tekstis mõjub loomulikuna, vahetab oskuskeeles välja liitsõna.

Keeles võib leida sõnapaare, kus sama sisu väljendavad rööpselt sõnaühend ja liitsõna: rakenduslik kõrgharidus ja rakenduskõrgharidus, kodune töö ja kodutöö, elektriline hambahari ja elektrihambahari, lahingulised teened ja lahinguteened, juuste lõikus ja juukselõikus.

Oskus- ehk erialakeeles on sõnaühendi ja liitsõna paare käsitatud grammatiliste ehk vormiehituslike terminivariantidena: keelendite sõnatüved langevad kokku, erinev on nende grammatiline vormistus (nt bioloogiline kütus ja biokütus, patsientide nõukoda ja patsiendinõukoda). Kuivõrd terminiloomes on oluliseks peetud lühidust ja kompaktsust, on oskuskeeles sõnaühenditele eelistatud sageli liitsõnu. See oskuskeele kalduvus kirjutada sõnu sagedamini kokku kui üldkeeles on siiski leidnud kajastust ka üldkeele kokku-lahkukirjutusreeglites, nt on soovitatud mitmuse omastavaga sõnaühendeile eelistada ainsuse omastavaga liitsõnu (nt autode hooldus ja autohooldus).

lik-, line-, ne-omadussõna ja nimisõna ühendid

Peamiselt oskuskeelekorralduses on pälvinud tähelepanu lik-, line– ja ne-liitega omadussõnade ja nimisõnade ühendamine, milles on nähtud võõrmõju. Seal, kus indoeuroopa keeled eelistavad omadussõnu (täpsemalt suhteomadussõnu), on eesti keelele omasem kasutada nimisõna nimetavat või omastavat käänet või s-liitumist. Nt inglise personal data ja eesti isikuandmed, inglise domestic violence ja eesti koduvägivald, inglise military exercise ja eesti sõjaväeõppus.

1960. ja 1970. aastatel pidas line– ja lik-omadussõnade indoeuroopaliku kasutamise vastu võitlust tehnikateadlane Leo Jürgenson, nõudes sõnaühendite nagu metoodiline kabinet, teoreetiline konverents või teaduslik sekretär asendamist liitsõnadega metoodikakabinet, teooriakonverents, teadussekretär. Osal juhtudel moodustas ta eestipärasemaid ne-omadussõnu, nt problemaatiline → probleemne (seisukoht), süstemaatiline → süsteemne (käsitlus).

Henn Saari hinnangul on liidete tõrjumine võinud omakorda põhjustada selle, et omadussõnatuletiste asemel on hakatud kasutama järelosa –alane (füüsikalised loengud ja füüsikaalased loengud).

Eesti keeles on kõnealuses sõnarühmas siiski põhimõtteliselt võimalikud kaks moodustusviisi: 1) ühendada nimisõna (rahvusvahelisest) nimisõnast moodustatud line– või lik-omadussõnaga (nt optiline riist, keeleline küsimus) või 2) liita nimisõnale nimisõna (nt optikariist, keeleküsimus). Esimene järgib rohkem indoeuroopa keeli (nagu vene, saksa, inglise keel), teine on loomuomasem eesti kui läänemeresoome keelele. Sõnaühendi kasutamise võimalikkus on seotud omadussõna kahetise tähendussisuga: line– või lik-omadussõna võib väljendada ka mingile alale kuuluvat. Nt filosoofiline võib olla nii ’filosoofiale omane, sügavmõtteline’ kui ka ’filosoofia alale kuuluv’, pedagoogiline nii ’pedagoogikale omane, kasvatuslikult õige’ kui ka ’pedagoogika alale kuuluv’.

Mõne line-tuletise puhul hakkab omadussõna üks tähenduslik külg siiski teist segama. Näiteks võib küll öelda keemiline protsess ja graafiline disain, aga mitte keemiline töötaja ja ka pigem mitte graafiline disainer (paremini sobib kujundusgraafik). Seevastu tehniline töötaja või klassikaline filoloog on täiesti juurdunud.

Ehkki teatavate omadussõnatuletiste kasutamist nimisõnafraasi laiendosana on aegade jooksul tõrjutud, on uut ne-tuletiste lainet märgata toidusõnavaras, kus ne-omadussõnadega on hakatud tähistama toidu olulist koostisosa, nt rabarbrine kook (vrd rabarbrikook), peedine külmsupp (vrd peedikülmsupp), toorjuustused muffinid (vrd toorjuustumuffinid).

Nimisõnafraas ja liitnimisõna

Järgnev tabel võtab kokku tüüpilisi nimisõnafraase, mille rööpvõimaluseks on liitnimisõna. Sõnaühend ja liitsõna erinevad laiendosa vormistuse poolest.

laiendosa	sõnaühend	liitsõna
jäätmete / jäätme-	nimisõna laiendab mitmuse omastavas käändes nimisõna	liitsõna laiendosaks on ainsuse nimetavas käändes nimisõna
	jäätmete konteiner kodanike ühendus veoste käive	jäätmekonteiner kodanikuühendus veosekäive
absoluutne / absoluut-	nimisõna laiendab ne-liitega võõromadussõna	liitsõna laiendosaks on ne-liiteta omadussõnatüvi
	absoluutne alkohol relatiivne niiskus totalitaarne riik vegetaarne roog vulgaarne keelend	absoluutalkohol relatiivniiskus totalitaarriik vegetaarroog vulgaarkeelend
esmane / esmas-	nimisõna laiendab ne-omadussõna	liitsõna laiendosaks on omadussõna s-tüvi
	esmane leid isane loom ühine nõupidamine	esmasleid isasloom ühisnõupidamine
bioloogiline / bio-	nimisõna laiendab ne– või line-omadussõna	liitsõna laiendosaks on võõrpäritolu pooleesliide
	bioloogiline relv digitaalne riik hüdrauliline tõstuk onkoloogiline haige tehniline rike	biorelv digiriik hüdrotõstuk onkohaige tehnorike
optiline / optika- riiklik / riigi-	nimisõna laiendab ne-, line– või lik-liiteline omadussõna	liitsõna laiendosaks on omadussõnaga samast tüvest lähtuv nimisõna
	optilised riistad keeleline nähtus kahene kelk riiklik püha	optikariistad keelenähtus kahekelk riigipüha
projekteeritud / projekt- juhtiv / juht-	nimisõna laiendab kesksõnavorm	liitsõna laiendosaks on kesksõnavormiga samast tüvest lähtuv nimisõna või tegusõnatüvi
	projekteeritud võimsus relvastatud jõud juhtiv audiitor hoiatav märk	projektvõimsus relvajõud juhtaudiitor hoiatusmärk
–alane / Ø	nimisõna laiendab omadussõna, mille järelosaks on alane-sõna	liitsõnas on alane-sõna ära jäetud
	kutsealane tegevus majandusalased teadmised tervishoialane ajakiri	kutsetegevus majandusteadmised tervishoiuajakiri
maa hindamise / maahindamis-	nimisõna laiendab sõnaühend, mille järelosaks on sihilise tegusõna mine-vorm	liitsõna laiendosas asendab mine-vormi võimaluse korral us-, e– , u– või k-tuletis
	maa hindamise akt raudtee ületamise koht alkoholi müümise keeld	maahindamisakt raudteeületuskoht alkoholimüügikeeld

Kirjandus

• Tiiu Erelt, Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007.
• Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 174–176.
• Argo Mund, Liialdagem mõõdukalt. – Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 110–117.
• Sirje Mäearu, Šašlõkine külaline Armeeniast. – Keelenõuanne soovitab 6. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: EKSA, 2020, lk 143–147.
• Henn Saari, Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid“ 1975–1999. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004.

Koostanud Maire Raadik

Anna tagasisidet