Altai keelkonna turgi keelte kõptšaki keelerühma kuuluv tatari keel (татар теле tatar tele ~ татарча tatarça) on üks Venemaa Tatarstani ametikeeli ja tunnustatud vähemuskeel Poolas.
Kirjutus
Tatari keel kasutab praegu ametlikult kürillilist kirja. Tatari tähestik (sulgudes ladinakirjaline vaste):
А а {a}
, Ә ә {ä}
, Б б {b}
, В в {w/v}
, Г г {ğ/g}
, Д д {d}
, Е е {e/yı/ye}
, Ж ж {j}
, Җ җ {c}
, З з {z}
,
И и {i}
, Й й {y}
, К к {q/k}
, Л л {l}
, М м {m}
, Н н {n}
, Ң ң {ñ}
, О о {o}
, Ө ө {ö}
, П п {p}
, Р р {r}
, С с {s}
, Т т {t}
, У у {u/w}
, Ү ү {ü/w}
, Ф ф {f}
, Х х {x}
, Һ һ {h}
, Ц ц {ts}
, Ч ч {ç}
, Ш ш {ş}
, Щ щ {şç}
, Ъ ъ {-}
, Ы ы {ı}
, Ь ь {’/-}
, Э э {e/’}
, Ю ю {yu/yü/ü}
, Я я {ya/yä/ä}
.
Tähed Ц ja Щ tatari omasõnades ei esine. Kürillilist kirja kasutab tatari keel a-st 1940, varem oli kasutusel ladina tähestik (jaꞑalif, 1928–1940), veel varem araabia kiri (kuni 1920 vana kirjaviis iske imlä, pärast seda uus kirjaviis yaña imlä). 1999. a võeti Tatarstanis vastu keeleseadus, millega nähti ette viia tatari keel üle ladina tähestikule; seadus jõustus 2001. a. Vastukaaluks tehti 2002. a Venemaa keeleseaduses parandus, mille kohaselt Venemaal ametliku staatuse saavad keeled peavad rajanema kürillilisel alusel; selle vaidlustamine Tatarstani poolt lükati tagasi. 2012. a seadusega täpsustati, et ladina tähestikku võib kasutada tatari keele latinisatsiooniks[1]. Kokkuvõttes on kujunenud olukord, kus ametlikus kontekstis kasutatakse kürillilist kirja, mitteametlikult võidakse kasutada ladina või araabia kirja. Tatari ladina tähestik on järgmine: A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, Ğ ğ, H h, I ı, İ i, J j, K k, Q q, L l, M m, N n, Ñ ñ, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, Ü ü, V v, W w, X x, Y y, Z z, ’
. Algses versioonis olid kolm tähte teistsugused: Ə ə (= ä
), Ꞑ ꞑ (= ñ
), Ɵ ɵ (= ö
).
Kuivõrd tatari keelel on olemas paralleelne ladinatäheline kirjaviis, saab eesti tekstis tatari nimesid edasi anda tatari ladina tähestiku abil, muutmata kujul. Kürillilise ja ladina tähestiku suhteid näitab vastavustabel.
Praktilised lihtsustused
Nii nagu türgi keele puhul, sobib väljaspool dokumente ja teatmeteoseid asendada suurtäht İ ladina punktita suurtähega I, nt İdel → Idel
.
Hääldus
Lühidalt
Tatari nimedes on rõhk harilikult viimasel silbil, v.a vene päritoluga ev/ov-lõpulistes perekonnanimedes. Tatari ladina tähestik põhineb novembris 1991 İstanbulis kokkulepitud ühisturgi tähestikul, seetõttu on paljude tähtede hääldus sama mis türgi keeles. Apostroof märgib enamasti kõrisulghäälikut, vahel peenendust.
Pikemalt
Tähed | Hääldus | Näited |
---|---|---|
c | [žj] ~ [ž’] | Ägerce [ägeržj·e], Pänc [pänž’] |
ç | [šj] ~ [š’] | Çallı [šjall·õ], Baltaç [balt·aš’] |
ğ | [g] | Bolğar [bolg·ar] |
ı | [õ] | Imızı [õmõz·õ] |
j | [ž] | Wajaşur [wažaš·ur] |
ñ | [ŋ] | Yaña Släk [jaŋ·a släk] |
q | [k] | Aznaqay [aznak·ai] |
ş | [š] | Şaşqa [šašk·a] |
x | [h(h)] | Xacitarxan [hažjitarh·an] |
y | [j] ~ [i] | Yañğuraz [jaŋgur·az], Qaray [kar·ai] |
Täpsemad häälikulised vasted IPA hääldusmärkidega: c [ʑ], ç [ɕ], ğ [ʁ], q [q], x [χ].
Isikunimed
Tatari ametlik isikunimemall on eesnimi + [isanimi] + perekonnanimi. Nt Azat Sabiroviç Xalikov
(M), Alsu Ayratovna Arslanova
(N). Isanimi sel kujul esineb vaid ametlikes dokumentides, ent isanime kasutatakse mh viisakal pöördumisel kellegi poole. Sel juhul on käibiv mall isa eesnimi + sugulussõna omandusliitega + eesnimi, nt Xäbir ulı Rizwan
(ul ‘poeg’), Ğabdulla qızı Sabira
(qız ‘tütar’), või lühemalt isa (vanaisa) eesnimi + eesnimi omandusliitega, nt Xäbib Xätimäse
(‘Xäbibi Xätimä’), Şäräfi Ğäräfe
(‘Şäräfi Ğäräf’). Omandusliited -sı, -se, -ı, -e viitavad ainsuse 3. isikule (ulı ‘tema poeg’).
Tatari eesnimed võib päritolu järgi jagada mitmesse rühma: a) vanaturgi nimed (İlbuğa, Timerqotlıq, Urazbikä), b) vanatatari nimed (Alpar, Bayan, Qotlıbuqaş, Taştimer, Tuybikä), c) araabia nimed (Äxmät, Ğabdulla, Räşit, Saniä, Şämsetdin, Zöfär), d) pärsia nimed (Gölnara, Röstäm), e) vene nimed ja vene keele kaudu laenatud nimed (Ernest, Marsel, Renat, Robert, Svetlana), f) uustatari nimed (Alsu, Gölşat, İlşat, Yalqın).
Perekonnanimed on üsna hiline nähtus, need tulid venepäraste lõppudega (-ov(a)/-ev(a), -in(a) jts) kasutusele 19. sajandi II pooleks. Enamik tatari perekonnanimesid on tuletatud mõne eellase nimest, esimesed perekonnanimed ongi tuletatud isanimedest. Tava moodustada perekonnanimi isanimest kestis 20. sajandil pikalt, selle tava puhul on perekonna- ja isanimi moodustatud samast nimest, nt Tatarimaal sündinud udmurdi keeleteadlane kannab nime Valentin Kelmakovitš Kelmakov. Tatari perekonnanimedest on sageli kaks varianti: ametlikum, vene lõpuga ja mitteametlikum, lõputa. Teist kasutatakse enamasti tatarikeelses kirjanduses ja omavahelises suhtluses. Nt Tuqayev – Tuqay, Säyfetdinov – Säyfetdin, Şärifullin – Şärifulla.
Dokumentidesse kantakse tatari isikunimed kahel kujul: vene ja tatari keeles, sj vene nimekuju on tatarikeelse reeglipärane ümberkirjutus. See erineb mõne teise Venemaa vabariigi (Tšuvaššia, Udmurtia jt) praktikast, kus fikseeritakse ametlik nimi vaid ühes, vene keeles, ja omakeelsed nimemugandid on vaid mitteametlikuks puhuks.
Kohanimed
Tatari keeleala eksonüüm: Kaasan
(Qazan). Eksonüümid rööpvõimalusena: Kama
ehk Kaama
(jõgi, Çulman), Tatarstan
ehk Tatarimaa
.
Tatarstanis on tatarikeelsed kohanimed ametlikud lisaks venekeelsetele. Tatarstani rajooni(keskuse)d ja rajooni õigustega linnad (tatari nimi kaldkirjas, K = keskus): Agrõz (Ägerce), Aksubajevo (Aqsubay), Aktanõš (Aqtanış), Aleksejevskoje, Alkejevo rajoon (Älki rayonı, K: Bazarnõje Mataki /Bazarlı Mataq/), Almetjevsk (Älmät, linn ja rajoon), Apastovo (Apas), Arsk (Arça), Aznakajevo (Aznaqay, linn ja rajoon), Atnja rajoon (Ätnä rayonı, K: Bolšaja Atnja /Olı Ätnä/), Baltassi (Baltaç), Bavlõ (Bawlı, linn ja rajoon), Bugulma (Bögelmä, linn ja rajoon), Buinsk (Bua, linn ja rajoon), Drožžanoje rajoon (Çüpräle rayonı, K: Staroje Drožžanoje /İske Çüpräle/), Jelabuga (Alabuğa, linn ja rajoon), Jutaza rajoon (Yutazı rayonı, K: Urussu /Urıssu/), Kaasan (Qazan, linn), Kaibitsõ rajoon (Qaybıç rayonı, K: Bolšije Kaibitsõ /Olı Qaybıç/), Kamskoje Ustje (Kama Tamağı), Kukmor (Quqmara), Laiševo (Layış), Leninogorsk (linn ja rajoon), Mamadõš (Mamadış), Mendelejevsk, Menzelinsk (Minzälä), Musljumovo (Möslim), Naberežnõje Tšelnõ (Çallı, linn), Nižnekamsk (Tübän Kama, linn ja rajoon), Novošesminsk (Yaña Çişmä), Nurlat (Nurlat, linn ja rajoon), Pestretsõ (Piträç), Rõbnaja Sloboda (Balıq Bistäse), Sabõ rajoon (Saba rayonı, K: Bogatõje Sabõ /Baylar Sabası/), Sarmanovo (Sarman), Spasski rajoon (Spas rayonı, K: Bolgar /Bolğar/), Zainsk (Zäy, linn ja rajoon), Zelenodolsk (Yäşel Üzän, linn ja rajoon), Tetjuši (Täteş), Tjuljatši (Teläçe), Tšeremšan (Çirmeşän), Tšistopol (Çistay, linn ja rajoon), Tukajevi rajoon (Tuqay rayonı, K: Naberežnõje Tšelnõ /Çallı/), Verhni Uslon (Yuğarı Oslan), Võssokaja Gora (Biektaw).
Suuremad jõed: Belaja (Ağidel), Kama (Çulman), Vjatka (Noqrat), Volga (İdel).
Kohanimeosiste sõnastik (kohanimedes sagedamini esinevad sõnad jm osised):
- altın (алтын) – kuld, kuldne
- aq (ак) – valge, hele; puhas
- ataw (атау) – saar
- awıl (авыл) – küla, asula
- ay (ай) – kuu (nii kalendrikuu kui ka taevakeha)
- ayu (аю) – karu
- balıq (балык) – kala
- baqça (бакча) – aed
- baş (баш) – pea; tipp
- ber (бер) – üks
- biek (биек) – kõrge
- bistä (бистә) – alev, eeslinn
- borın (борын) – neem
- böyek (бөек) – suur
- buğaz (бугаз) – väin
- çäçäk (чәчәк) – lill
- çişmä (чишмә) – allikas
- çığanaq (чыганак) – allikas
- diñgez (диңгез) – meri
- ike (ике) – kaks
- iske (иске) – vana
- keçe (кече) – väike
- kön (көн) – päev
- könbatış (көнбатыш) – lääne-
- könçığış (көнчыгыш) – ida-
- könyaq (көньяк) – lõuna-
- kük (күк) – sinine
- kül (күл) – järv
- olı (олы) – suur
- ozaq (озак) – pikk
- öç (өч) – kolm
- ölkä (өлкә) – rajoon, oblast
- qala (кала) – linn
- qara (кара) – must, tume
- qayın (каен) – kask
- qıya (кыя) – kalju
- qızıl (кызыл) – punane
- qom (ком) – liiv
- qultıq (култык) – laht
- sala (сала) – küla; provints
- sarı (сары) – kollane
- saz (саз), sazlıq (сазлык) – soo
- su (су) – jõgi, vesi
- şähär (шәһәр) – linn
- tamaq (тамак) – jõesuu
- taş (таш) – kivi
- taw (тау) – mägi
- tawlıq (таулык) – mägismaa
- taza (таза) – puhas
- timer (тимер) – raud, raudne
- tönyaq (төньяк) – põhja-
- tübän (түбән) – alam-
- urman (урман) – mets
- urta (урта) – kesk-
- utraw (утрау) – saar
- üzäk (үзәк) – kesk-
- üzän (үзән) – org, säng, madal koht
- yaña (яңа) – uus
- yar (яр) – kallas
- yäş (яшь) – väike
- yäşel (яшел) – roheline
- yılğa (елга) – jõgi
- yoldız (йолдыз) – täht
- yort (йорт) – maja, õu
- yuğarı (югары) – ülem-
- yul (юл) – tee
- zur (зур) – suur
Vt ka
Kirjandus
- Lars Johanson, Das kasantatarische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 372–374.
- Tatar name. – Wikipedia.org (vaadatud 10.08.2022).
- Г. Ф. Саттаров, Татары. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 299–302.
Märkused
- [1] Закон 1-ЗРТ “Об использовании татарского языка как государственного языка Республики Татарстан” (принят Государственным Советом Республики Татарстан 24 декабря 2012 года) (PDF). (Arhiveeritud 03.03.2016; vaadatud 10.08.2022.)