Sisukord
Selles osas fikseerime olulisemad muutused üksiksõnade kirjakujus, mis on EKI ühendsõnastikus ja ÕS 2025s tehtud alates 2022. aastast. Sissekanded on järjestatud kronoloogiliselt aastate kaupa, uusimad eespool. Tsitaatsõnade kirjaviisi on kursiiviga eristatud üksnes artikli alguses (sinisel taustal), järgnevas tekstis on kursiivis kõik osutatud sõnad.
Aastal 2025
asanajaaasana- Varem kasutusel olnud tsitaatkujule asana lisaks on kasutuses ka lähtekeelepärasem mugand aasana.
tokenjatooken- Varem kasutusel olnud kirjakujule token lisaks on kasutuses ka mugand tooken.
maharadža jamaharaadža- Varem fikseeritud kirjakujule maharadža lisaks on kasutuses ka mugand maharaadža. Maharadža toetub rahvusvaheliselt levinud kirjapildile, maharaadža vastab lähtekeele sanskriti hääldusele.
Aastal 2024
bergamottjabergamot- Varem fikseeritud kujule bergamott lisaks on tegelikus kasutuses näha ka kuju bergamot. Bergamot on loomuliku muganemise käigus muutunud esisilbirõhuliseks ja viimane silp on lühenenud.
bodhisattvajabodhisatva- Varem on sanskriti keelest mugandatud kirjakuju bodhisatva, kuid kasutuses on ka transkriptsiooni põhjal kujunenud tsitaatkuju bodhisattva.
bukletjabuklett- Varem normingus fikseeritud kujule buklet lisaks on kasutuses on rööpselt käibinud ka buklett.
hernhuutlanejaherrnhutlane,hernhuutlikjaherrnhutlik,hernhuutlusjaherrnhutlus- Varem fikseeritud traditsioonilistele mugandkujudele hernhuutlane, hernhuutlik ja hernhuutlus lisaks on reeglipärane tuletises säilitada ka kohanime Herrnhut algupärane kirjapilt, st herrnhutlane, herrnhutlik ja herrnhutlus.
hidžaabjahijab- Varem üksnes mugandina fikseeritud kirjakuju hidžaab kõrval on tegelikus kasutuses näha ka tsitaatsõna hijab.
huthijahuuthi- Varem fikseeritud kirjakujule huthi lisaks on reeglipärane mugand araabia sõnast huuthi.
radžajaraadža- Varem fikseeritud kujule radža lisaks on tegelikus kasutuses näha ka kuju raadža.
- Varem fikseeritud kujule radža lisaks on tegelikus kasutuses näha ka kuju raadža.
Aastal 2023
galajagaala- Sõna gala oli varem vormistatud üksnes püstkirjas, st tavalise võõrsõnana, mis tähendab, et seda tuleks hääldada [gala] ja osastava vorm peaks olema (seda) gala. Tegelikus kasutuses on valdav hääldus olnud [gaala] ja osastava vorm (seda) galat [gaalat].
hinkali,hinkaal,hinkaali- Varem fikseeritud kujule hinkali lisaks on tegelikus kasutuses näha ka muid kujusid. i võib kalduda sõna lõpust kaduma, kuna üldiselt on eesti keeles i-lõpuline nominatiiv haruldane.
kamikazejakamikadze- Varem üksnes tsitaatsõnana fikseeritud kirjakuju kamikaze kõrval on tegelikus kasutuses näha ka mugandit kamikadze.
karatejakaratee- Sõna karate käänamisel peaks osastava vorm olema (seda) karatet, vrd osuti : osutit, ja häälduses rõhk esisilbil. Tegelikus kasutuses võib näha kirjapilti (harrastatakse) karated, mida hääldatakse [karat`eed], seega kirjapilt ei vasta hääldusele, mistõttu on normingut laiendatud.
kasarmjakasarmu- Kuigi sõnaraamatutes on pikka aega ainsa sõnakujuna esitatud nimetavas käändes kasarm, on tegelikus kasutuses valdav olnud kasarmu. Arvatavasti on kaasa aidanud analoogia sõnadega elamu ja valamu.
lukumjalokum- Varem normingus fikseeritud kujule lukum lisaks on tegelikus kasutuses näha ka kuju lokum.
polügoonjapolügon- Sõna polügoon kasutus on küllalt sage, seetõttu on see loomuliku muganemise käigus muutunud esisilbirõhuliseks ja viimane silp on lühenenud: polügon.
penaltijapenalt- Varem normingus fikseeritud kujule penalti lisaks on tegelikus kasutuses näha ka kuju penalt. i võib kalduda sõna lõpust kaduma, kuna üldiselt on eesti keeles i-lõpuline nominatiiv haruldane. EKI ühendsõnastikus kõnekeelseks märgendatud vorm penalt käändub kahtmoodi: penalt : penalti : penaltit ja penalt : penaldi : penalti.
quichejakišš- Varem üksnes tsitaatsõnana fikseeritud kirjakuju kõrval on tegelikus kasutuses näha ka mugandit.
skänner- Varem normingus fikseeritud kujule skanner lisaks on levinud ka inglise hääldusele vastav skänner. Kirjapildile vastavat mugandit skanner on tegelikus kasutuses rohkem.
spiruliinajaspirulina- Varem normingus fikseeritud kujule spiruliina lisaks on levinud ka ladina kirjapildist lähtuv spirulina. Toidulisandi tähenduses on üldkeeles rohkem levinud spiruliina, vetika tähenduses spirulina.
tsunamijatsunaami- Sõna tsunami peaks jaapanipäraselt häälduma nii, et rõhk on teisel silbil, ent selle täishäälik on lühike: [tsun´ami]. Et eesti keeles on lühike rõhuline silp sõna sees väga haruldane, on see tegelikus kasutuses muutunud pika täishäälikuga silbiks, millele on rõhku tavalisem panna: [tsunaami].
vanilljavanilje- Varem normingus eelistatud kuju vanill on tegelikus kasutuses käibel mõnevõrra vähem kui kuju vanilje. Mõlemad kirjakujud on mugandamiskäigult võimalikud.
Aastal 2022
aarja,aarjalanejaaaria,aarialane- Vorme aarja ja aarjalane eelistati varem kui lähtekeele sanskriti vormile lähemaid. Tegelikus kasutuses on kirjakujud aaria ja aarialane väga sagedased ning aarja ja aarjalane harvad.
adaptatsioonjaadaptsioon- Adaptatsioon lähtub ladina kui lähtekeele (adaptatio) kuju eelistamisest (eesti keelde on see tulnud saksa keele kaudu). Adaptsioon lähtub inglise keele kui vahenduskeele sõna adaptation rööpvormist adaption. Tegelikus kasutuses esineb kuju adaptatsioon rohkem kui kuju adaptsioon.
duplikaatjadublikaat- Duplikaat lähtub ladina kui lähtekeele kujust (duplicātus), vahenduskeel on saksa (Duplikat). Dublikaat on saadud vene keele vahendusel (дубликат). Tegelikus kasutuses esineb duplikaati kaks korda rohkem kui dublikaati.
fokuseerimajafokusseerima- Fokusseerima on laen saksa keelest (fokussieren) ning on loogilisem ka seetõttu, et sisaldab eeri(ma)-liidet, mis on tüüpiline saksa keele kaudu tulnud võõrsõnadele. Tegelikus kasutuses esinevad fokuseerima ja fokusseerima peaaegu sama sagedusega. Vt ka “Hääldusele mittevastavad võõrsõnad“.
guanakojaguanaako- Varem on normingus fikseeritud kirjakuju guanako, kuid nii tegelikus kasutuses kui ka sõnastikes on käibinud paralleelselt ka kirjakuju guanaako. Sõna tuleb hispaania sõnast guanaco saksa keele kaudu (sks Guanako).
kommunitseerimajakommunikeerima- Kommunikeerima lähtub ladina kui lähtekeele kujust (communicare), kommunitseerima on saadud saksa keele vahendusel (kommunizieren).
liivrjalivr- Varem on normingus fikseeritud kuju liivr, kuid nii tegelikus kasutuses kui ka sõnastikes on käibinud paralleelselt kuju livr. Sõna tuleb ladina keelest prantsuse keele kaudu pr livre < ladina libra. Otsene vahenduskeel on kas saksa või vene keel. Kui kirjakuju liivr toetub pigem saksa keele kujule, siis livr toetub pigem vene keele kujule, arvatavasti seetõttu on normimisel eelistatud teist kuju.
seksuoloog,seksuoloogiajaseksoloog,seksoloogia- Varem on normingus fikseeritud kirjakujud seksuoloog ja seksuoloogia, kuid nii tegelikus kasutuses kui ka sõnastikes on käibinud paralleelselt ka kirjakujud seksoloog ja seksuoloogia. Sõna on moodustatud ladina sõnast sexus ‘sugupool’ ja järelliitest -loog, –loogia ning tulnud eesti keelde ilmselt saksa keele kaudu (sks Sexuologe, Sexuologie). Saksa keeles on kasutusel samuti analoogsed rööpkujud (sks Sexologe, Sexologie). Tegelikus kasutuses on sagedasemad kirjakujud seksuoloog ja seksuoloogia.
Koostanud Tiina Paet