Ülakoma kasutatakse

1) tähe väljajätu märkimiseks luules: sull’ ’sulle’, tõest’ ’tõesti’, a’al ’ajal’;

2) eesti või muukeelse nime käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet: Mari Tamme : Mari Tamme’le, Jüri Kalda : Jüri Kalda’le (nime algkuju kattub nimisõna omastava käändega); Kantchari : Kantchari’sse (nimi on vähe tuntud);

  • Märkus. Omastavakujulise eesti perekonnanime käänamisel võib ülakoma kasutada dokumendis nime esmaesitamisel, kui nime nimetav kääne samast dokumendist muul moel ei selgu. Väljaspool dokumente käänatakse nii nimetava- kui ka omastavakujulisi eesti perekonnanimesid harilikult ilma ülakomata: Tamm : Tammele, Tamme : Tammele. Osas võõrnimedes on ülakoma vajalik nime sobitamiseks eesti käändetunnustega, vt p 3, muidu sobib aga tuntud võõrnimesid käänata ülakomata: Wall Street : Wall Streetil, Mary : Maryt, New York Times : New York Timesis, Facebook : Facebookist, Finnair : Finnairiga, Pinot Noir : Pinot Noirist, McDonald’s : McDonald’sis.

3) võõrnimede käänamisel, kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, või vastupidi, kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga: Skype [skaip] : Skype’iga, Youtube [juutjuub] : Youtube’ist, Cambridge [keimbridž] : Cambridge’i, Yorkshire [joo(r)kši(r)] : Yorkshire’is, Juliette [žüljett] : Juliette’ile; Merlot [merloo] : Merlot’d, Bordeaux [bordoo] : Bordeaux’ vein, Peugeot [pöžoo] : Peugeot’ga, Tuileries [tüilrii] : Tuileries’ aed, François [fra(n)ssuaa] : François’le, Glasgow [glaasgou] : Glasgow’sse;

  • Märkus 1. Ülakoma kasutamine aitab vältida häiriva vokaali- või konsonanditähtede järjendi teket käänamisel[1]: Google’i (mitte „Googlei“), Renault’ga (mitte „Renaultga“). Nimedes, mis lõpevad kirjas täishäälikuühendiga, mis hääldub ühe täishäälikuna, või kaashäälikuühendiga, mis hääldub ühe kaashäälikuna, häirivat tähejärjendit ei teki ning ülakoma ei kasutata: Jamie [džeimi] : Jamiet, Sydney [sidni] : Sydneysse, Pompidou [po(m)piduu] : Pompidoud, Strasbourg [strasbuur] : Strasbourgis. Ülakoma kasutamine on vaba neis nimedes, kus häälduses kaob terve silp, kuid käänamisel ei teki häirivat tähejärjendit: Marseille [marssei] : Marseilles ~ Marseille’s, Cannes [kann] : Cannesist ~ Cannes’ist, Jacques [žakk] : Jacquesil ~ Jacques’il. Inglise r-lõpulisi nimesid ja prantsuse nasaalvokaalidega lõppevaid nimesid käänatakse eesti keeles kui konsonantlõpulisi[2]: Cooper [kuupe(r)] : Cooperit, Avignon [avinjoo(n)] : Avignoni. Ühesilbilistes nimedes võib ülakoma kasutada juhul, kui ühesilbilise nime kirjapilt ei sobi eesti ühesilbiliste sõnade kirjutusviisiga: Po : Po’d, Huang He : Huang He’d.
  • Märkus 2. Kui nime omastav lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjas konsonanditähega, on see võõrastav, sest ainsuse omastav lõpeb eesti keeles alati vokaaliga. Seetõttu on tava panna niisuguse omastava lõppu ülakoma: Marat’ surm, Renault’ tehas.[3]

4) nimetuletistes tuletusaluse nimekuju märkimiseks: shakespeare’lik, yorkshire’lane, poirot’lik. Samu ülakomastamise põhimõtteid mis võõrnimede käänamisel, vt p 3, rakendatakse ka võõrnimetuletiste kirjutamisel, vt lähemalt võõrnimetuletiste kirjutamine;

5) tsitaatsõnade käänamisel: alma mater’i kasvandik, koori võimsad crescendo’d, loodab jackpot’i, müüb hot dog’e, läheb moe-show’le, bowling’u-saal, vt lähemalt tsitaatsõnade käänamine.

Kaksisülakomasid kasutatakse

1) keeleteaduslikes tekstides nii oma- kui ka võõrkeelsete sõnade tähenduse märkimisel: sedastama ’nentima, konstateerima’, pro forma ’vormi täiteks, moepärast’;

2) sordiaretuses taimesortide nimede puhul: kartulisort ’Jõgeva kollane’, viinamarjasort ’Cabernet Sauvignon’. Üldkeelses tekstis on kaksisülakomade asemel jutumärgid: kartulisort „Jõgeva kollane“, viinamarjasort „Cabernet Sauvignon“.

Lisaks ülakoma ja kaksisülakomade kohta

  • Ülakoma ei kasutata asesõnade lühivormides, nagu muga ’minuga’ või sult ’sinult’, kõnekeelsetes nd-vormides, nagu saand ’saanud’ või viitsind ’viitsinud’, ega sõnades vaat ’vaata’, oot ’oota’, las ’lase’. Ülakoma kasutatakse sõnade siis, nüüd ja kas kuluvormide[4] s, nd, ks ühendamiseks eelneva sõnaga: on’s ’on siis, kas on’, ega’s ’ega siis’, mine’nd ’mine nüüd’, sina’ks ’kas sina’. Ülakoma abil ühendatakse ka kinnitusliite -ep ~ -ap[5] kuluvorm p: mina’p ’just mina’, tema’p ’just tema’, see’p ’see just, see nimelt’, erandiks on ülakomata küllap.
  • Ülakoma võib vaja minna võõrkeelse pealkirja käänamisel, et märkida võõr- ja eesti õigekirja piiri[6]: meenutab George Gershwini „Rhapsody in Blue’d“, vt lähemalt võõrkeelne pealkiri.
  • Soovitatav ülakoma kuju on [ ’ ] ja kaksisülakomade kuju [ ’ ’ ] ehk üheksa-üheksa.

Kirjandus

  • Johannes Aavik, Kirjavahemärkide õpetus ühes lühikese lauseõpetusega, harjutusülesannetega ja nende võtmega. Koolidele ja iseõppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 41–42.
  • Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, lk 162–163, 347.
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 419–420.
  • Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Viies, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 85–86.
  • Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 145–160.
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 70.
  • Johannes Valgma, Nikolai Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1968, lk 92.

Märkused

  • [1] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, 419–420.
  • [2] Peeter Päll, Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid. – Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toimetanud Maire Raadik. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2018.
  • [3] Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, 420.
  • [4] Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 159–160.
  • [5] Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 159.
  • [6] Johannes Aavik, Kirjavahemärkide õpetus ühes lühikese lauseõpetusega, harjutusülesannetega ja nende võtmega. Koolidele ja iseõppimiseks. Tartu: Istandik, 1923, lk 42; Ester Kindlam, Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Tallinn: Valgus, 1976, lk 156–159; Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 420.

Anna tagasisidet