Altai keelkonna turgi keelte tšagatai keelerühma kuuluv usbeki keel (o‘zbek tili ~ o‘zbekcha) on Usbekistani ametikeel. Keele kõnelejaid on ka Afganistanis, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Türkmenistanis.
Kirjutus
Usbeki keel kasutab 1993. aastast alates kürillilise kirja ehk kirillitsaga rööpselt ladina kirja. Usbeki tähestik 1995. a versiooni kohaselt on järgmine:
A a, B b, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, P p, Q q, R r, S s, T t, U u, V v, X x, Y y, Z z, O‘ o‘, G‘ g‘, Sh sh, Ch ch, ng, ’.
Kahe tähe, o ja g puhul tarvitatakse lisamärki, mis kõige levinuma tõlgenduse kohaselt on 6kujuline ülakoma (koodiga U+2018, ‘), ent formaalselt peab olema Unicode’is nn modifitseeritud täht pöördkoma koodiga U+02BB (ʻ), viimane on kasutusel nt usbeki Wikipedias. Praktikas kasutus varieerub, esineb ka tavalise ülakomaga näiteid. 1995. a tähestiku märkusega oli lisaks sätestatud, et kui trükis esineb g‘ ja o‘, siis käsitsi kirjutamisel on need ḡ või ğ, ō või ŏ.
Usbeki keel on varem ajaloos kasutanud araabia kirja. 1928–1940 kasutati ladina kirja, aastast 1940 kürillilist kirja. Usbekid Hiinas Xinjiangis ja Afganistanis kasutavad edasi araabia kirja.
Täielik üleminek ladina tähestikule oli algselt kavas 2005. aastaks, kuid seda lükati edasi ja kirillitsa kasutus jätkus (kahe kirja tähtede vastavusi vt tabelist). 2018. aastast alustati uut kampaaniat üleminekuks ning arutati ka kirjaviisi muutmist lähemale turgi ühistähestikule. 2021. aasta märtsis esitleti uut tähestikku, mis pandi avalikule arutelule; otsust lubati novembriks 2021. Täielik üleminek peaks toimuma 2023. aastal.
Võrreldes senise tähestikuga kavandatakse järgmisi muudatusi: ch → ç, sh → ş, o‘ → ŏ, g‘ → ğ (mõnes versioonis[1] on kahe viimase tähe peal kaare asemel sirge kriips). Tähestik oleks järgmine: A a, B b, D d, E e, F f, G g, Ğ ğ, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ŏ ŏ, P p, Q q, R r, S s, Ş ş, Ç ç, T t, U u, V v, X x, Y y, Z z, ng, ’. Novembris 2021 ilmus ajakirjanduses teadaanne, et usbeki keeleteadlaste nõupidamisel otsustati lõppvariandina esitada parlamendis kinnitamiseks järgmised muudatused: ch → ç, sh → ş, o‘ → õ (NB! tildega), g‘ → ğ ja uuena ng → ñ [2].
Eesti tekstis kirjutatakse usbeki nimesid nende ladinakirjalisel muutmata kujul. Kuni uue tähestiku praktilise selgumiseni ja kasutusele võtuni võetakse aluseks 1995. a kirjaviis koos võimalike lihtsustustega (vt allpool).
Praktilised lihtsustused
G ja O järel esineva pöördkoma ametlik kodeering on U+02BB (ʻ). Seda võib lihtsustada 6kujuliseks ülakomaks koodiga U+2018 (‘), nagu siinses tekstis enamasti, või asendada tavalise ülakomaga (’) (väljaspool dokumente ja teatmeteoseid).
Hääldus
Lühidalt
Rõhk on sõna viimasel silbil, kusjuures silpide loendamisel ei arvata kaasa vene päritolu perekonnanimeliidet –ov(a), –ev(a).
Pikemalt
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [tš] | Chimboy [tšimb·oi], Baliqchi [balõktš·i] |
| g‘ | [g] | G‘uzor [guz·or], Bag̯‘dod [bagd·od] |
| j | [dž] | Jomboy [džomb·oi], Andijon [ändidž·on] |
| ng | [ŋ] | Yangiobod [jäŋiob·od], Langar [läŋ·är] |
| o | [o] ~ [a] | Oqtosh [okt·oš], Bekobod [bekob·od] |
| o‘ | [o] | O‘rtaovul [ortaov·ul], Bo‘z [boz] |
| q | [k] | Qashqadaryo [kaškadarj·o], Beshariq [bešar·õk] |
| sh | [š] | Shalqar [šalk·ar], Beshkent [bešk·ent] |
| x | [h(h)] | Xo‘jaobod [hodžaob·od], Bandixon [bändihh·on] |
| y | [j] ~ [i] | Yangibozor [jäŋiboz·or], Elbayon [elbäj·on], Aydarko‘l [aidark·ol] |
| ’ | katkehäälik või täishääliku pikendus | Ne’mat [neem·ät] |
Märkus 1. Täpsemas häälduses märgib g‘ ahtushäälikut [ʁ], q aga tagapoolset [q]-häälikut.
Märkus 2. Usbeki kirjakeel ei märgi vokaalharmooniat, kuigi tegelikus häälduses see sageli esineb. Nii hääldub eesvokaalses sõnas (milles nt esinevad täishäälikud e ja i) a [ä] ja o‘ [ö], nt o‘zbek [özb·ek], tagavokaalses sõnas i [õ].
Isikunimed
Usbeki ametlik isikunimemall on eesnimi + [isanimi] + perekonnanimi. Nt Shavkat Miromonovich Mirziyoyev, tema abikaasa Ziroatxon Mahmudovna Hoshimova. Isanime, mis enamasti moodustatakse vene lõppudega (vahel ka tõlgituna, nt Miromon o‘g‘li), kasutatakse vaid väga ametlikes dokumentides, igapäevakäibes on ees- ja perekonnanimi.
Eesnimed on araabia ja pärsia päritolu, nt Gulnora, Po‘lat, Rustam, Shuxrat, Yoqub, Yunus, Yusuf, ja oma rahvuslikud nimed, nt Arslon, Bahodir, Olma, O‘rmon, Oltingul, San’at. Eesnimede sagedad koostisosad on meestel nt boy ‘bai’, dust ‘sõber’, jon ‘hing’, tosh ‘kivi’, naistel gul ‘õis’, nur ‘kiir’, oq ‘valge’, oy ‘kuu’.
Perekonnanimed usbekkidel pikka aega puudusid, kohustuslikuks said need alles 1930. aastatel. Moodustatud on need tavaliselt isa eesnimest lõpuga –ov või –ev, nt Rashidov, Abdulayev. 1930.–1940. aastatel sündinutel langeb perekonnanimi sageli kokku isanimega, st mõlemad on moodustatud isa nimest, nt Anvar Rashidovich Rashidov, tema poeg võinuks olla nt Botir Anvarovich Anvarov.
Nimed perekonnas
Usbekistani perekonnakoodeksi § 69 kohaselt antakse lapsele kas isa või ema perekonnanimi, kuid vanemate soovil võib perekonnanime moodustada ka isa- või emapoolse vanaisa eesnimest[3].
Kohanimed
Usbekistani ala kohta käivad eksonüümid: Amudarja (jõgi, Amudaryo), Araali meri ehk Araal (Orol dengizi), Buhhaara (Buxoro), Fergana (Farg‘ona), Fergana org (Farg‘ona vodiysi), Hiiva (Xiva), Horezm (Xorazm), Karakalpakkia ehk Karakalpakistan (Qoraqalpog‘iston, karakalpaki Qaraqalpaqstan), Kõzõlkum (Qizilqum), Näljastepp ehk Lõuna-Näljastepp (Mirzacho‘l), Samarkand (Samarqand), Sõrdarja (jõgi, Sirdaryo), Taškent (Toshkent), Turaani madalik (Turon pasttekisligi), Turkestani ahelik (Turkiston tizmasi), Usbekistan (O‘zbekiston).
Vt ka
Kirjandus
- Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep, Artur Laast, Harald Rajamets, Henn Saari, Ly Seppel, Haljand Udam, Uno Ussisoo, Nimekirjutusraamat. Tallinn: Valgus 1993, lk 301–302.
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 623–624.
- Uzbek alphabet. – Wikipedia.org (vaadatud 03.10.2021).
- В. А. Никонов, Узбеки. – Системы личных имен у народов мира. Москва: Главная редакция восточной литературы издательства “Наука”, 1989, с. 312–315.
- Собственное имя человека в законодательстве Узбекистана. – Планета имен и фамилий (vaadatud 10.10.2021).
- Узбекские имена. – ru.wikipedia.org (vaadatud 10.10.2021).
Märkused
- [1] Проект нового узбекского алфавита представлен для обсуждения. – Газета.uz, 16.03.2021 (vaadatud 03.10.2021).
- [2] Ученые-лингвисты предложили изменить некоторые буквы узбекского алфавита. –Uzreport, 16.11.2021 (vaadatud 27.12.2021).
- [3] Собственное имя…