Võõrsõnade mugandamise põhimõtteid

Võõrsõna mugandamisel lähtutakse peamiselt häälduspärasuse põhimõttest: võõrsõnu kirjutatakse lähtekeele lihtsustatud häälduse alusel. Tänapäeval arvestatakse võõrsõna kirjakujude fikseerimisel senisest enam tegelikku keelekasutust.

Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Vt lähemalt võõrsõnade tunnuseid. Võõrsõna mugandamine on teiste keelte sõnade oma keelde sobitamine: häälik- ja kirjakuju andmine ning pearõhu, silbivälte ning morfoloogilise tüübi määramine. Tsitaatsõna on sõna, mis on teisest keelest üle võetud muutmata kujul, kõigi diakriitiliste märkidega. Vt lähemalt ”Tsitaatsõnade kirjutamine”.

 Võõrsõnade kirjakuju fikseeritakse norminguna õigekeelsusallikais, nt fliis (< inglise), late (< itaalia), tekiila (< hispaania), oonüks (< kreeka), kintsugi (< jaapani). Kirjakujude mugandamisel ja normimisel tehakse otsuseid eraldi iga sõna kohta, arvestades mugandamisprintsiipe ja uurimistulemusi. Seejuures aktsepteeritakse ka rööpseid kirjakujusid, mida on eesti keeles alati olnud (nt keefir ~ kefiir, pütaagorlane ~ pütagoorlane). Keele muutumise käigus lisandub rööpkujusid keelekasutusse ja kaob kasutusest pidevalt.

Võõrsõna mugandamisel lähtutakse peamiselt 1930. aastatel väljatöötatud põhimõtteist: võõrsõnu kirjutatakse lähtekeele lihtsustatud häälduse alusel (vt lähemalt põhimõtete kujunemise ajalugu). Eri keeltest mugandamise põhimõtete kohta on vajadusel nõu andnud Emakeele Seltsi keeletoimkond, kinnitades ja ajakohastades mugandamise põhimõtteid. Näiteks jaapani päritolu sõnu arutati 2008. a, araabia sõnu 2009. a. Vt keeletoimkonna otsuseid.  

Tänapäeval arvestatakse võõrsõna kirjakujude fikseerimisel senisest enam tegelikku keelekasutust (vt lähemalt ”Keelekorralduse põhimõtteid”). Uuemal ajal keelde tulnud või keelekasutajates küsimusi tekitavate rööpkujude puhul on EKI ühendsõnastiku rubriigis „ÕS selgitab“ esitatud mitmesugust infot, sh põhjendusi ja teavet keeletoimkonna heaks kiidetud uute normingute kohta (nt gaala). Samuti esitatakse infot võõrsõna vahenduskeelte (nt pompoosne ~ pompöösne), rööpkujude või sünonüümide kasutussageduse või mõistetavuse kohta (nt harvester).

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid ning selgitusi ja põhjendusi rööpkujude valikul vahendab EKI ühendsõnastiku rubriik “ÕS selgitab”. Kokkuvõtlikult lähtutakse võõrsõnade normimisel ja mugandamisel üldjoontes järgmistest põhimõtetest.

• Võõrsõna mugandamisel lähtutakse häälduspärasuse põhimõttest ja traditsioonist.
• Normimisel aktsepteeritakse nii lähte- kui ka vahenduskeel(t)est pärit rööpkujusid. Võõrsõnade keelde tulekul on mitmekordne laenamine eri keelte kaudu eri aegadel loomulik.
• Nimetuletiste puhul aktsepteeritakse nii traditsioonilisi kui ka originaalnimekujust lähtuvaid tuletisi. Vt lähemalt “Võõrnimetuletiste kirjutamine”. Tähttähelise ümberkirjutuse teel saadud kirjakujudes ei pruugita arvestada eesti kaashäälikuühendite reeglit (nt bodhisattva, buddha).
• Kirjakuju normimisel arvestatakse ka selle sagedust tegelikus keelekasutuses ehk eesti keele ühendkorpuses (vt lähemalt “Mis on tekstikorpus?”). Seejuures analüüsitakse ka allikaid ja tekstiliike, milles sõna esineb. Keelekorpuse põhjal on rööpsete kirjakujude aktsepteerimise piirmäär üldjuhul 20% (kogukasutusest).
• Mitme rööpkuju puhul võidakse eelistada häälduspärasemat või traditsioonilist kirjakuju kasutuselt sagedama kirjakuju ees (nt palsameerima ~ balsameerima).
• Normingukohaseks võib lugeda eri muganemisastmetel kirjakujuvariante, nt buddha varasema buda kõrval ja kišš tsitaatsõna quiche kõrval.
• Sõnadel, mille kirjakuju ja hääldus ei lange kokku, võidakse normingukohaseks pidada neid rööpkujusid, mis on saadud kirjapildi kohendamisel vastavalt hääldusele, nt polügon varasema polügoon kõrval, tsunaami varasema tsunami kõrval (põhimõte on heaks kiidetud Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsusega 2022. aastal).
• Vanemate laenude kinnistunud kirjakujusid ei muudeta. Olulisem on sel juhul traditsiooni põhimõte, mis võib tähendada, et kirjakuju ja hääldus ei pruugi alati kooskõlas olla (nt apelsin ja mandariin häälduvad sageli ühtmoodi lühikese lõppsilbi täishäälikuga).

Kirjandus

• Tiina Paet 2022. Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles. Keel ja Kirjandus 10, 923–947.

• Tiina Paet 2023. Võõrainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade. Doktoriväitekiri. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Koostanud Tiina Paet

Anna tagasisidet