Kuidas uusi sõnu teha?

Uute sõnade tegemiseks on eesti keeles mitu võimalust: liitmine (nt elurikkus, suunamudija, viipekaart), tuletus (nt lõimimine, taristu, sildistama), laenamine (nt droon, selfi, falafel), murdetüvede taaselustamine (nt kilb, lõit, meere), tehisloome (nt prull, nuhvel, masu), kirjakeele sõnadele uue tähenduse andmine (nt heitunu ’hirmunu’, nüüd ka majanduses ’inimene, kes on töö otsimisest loobunud’).

Sõnu luues tasub tähele panna, et sõna oleks eestipärane, mõistliku pikkusega, hõlpsasti hääldatav ja käänatav või pööratav, vastaks eesti sõnamoodustusreeglitele ja annaks mõistest õige pildi.

	jah	ei
eestipärane	äpp	dik ’digiallkiri’ (omasõnad ei alga d-ga ning pikk k peab ka kirjapildis näha olema)
mõistliku pikkusega	kriisiohjamine	hästi suure õnnetuse juhtimine sobilikus suunas
hõlpsasti hääldatav	lõimimine	ühtlundlus ’lõimimine’
	pükstükk ingl jumpsuit	hüpü ’pükstükk’ (eesti sõnade järgsilbis saavad esineda ainult neli vokaali: a, u, e, i)
hõlpsasti käänatav-pööratav, vormid ei tohi eksitada		sõnad, nagu valg : valu ’globaliseerumine’ või eie : eide ’nulltolerants’, põhjustavad kõnes või kirjas eksitavat homonüümiat
eesti tuletusreeglitele vastav	guugeldama ’Google’i otsimootorit kasutama’ (võõrtüvele saab liita omaliidet)	nägueerima ’Zoomis kohtuma’ (omatüvele ei saa liita võõrliidet)
sh uusi sarnassõnu vältiv		juhendi, juhise ja (tehnikas) juhiku kõrvale tuletise juhind loomine (Euroopa Liidu direktiivi tähistamiseks) suurendab paronüümiat
eesti liitumisreeglitele vastav	majakasprojekt ’teed näitav projekt, projekt kui majakas’, ingl lighthouse project	majakaprojekt (sobib nt majakatega tegeleva projekti tähistamiseks)
mõistest head pilti loov	soo arvessevõtt ’soolise aspekti arvestamine mis tahes eluvaldkonna korralduses’, ingl gender mainstreaming	soolõime (sobib sugude või soolise lõimimise ehk integreerimise tähistamiseks)
	arengutreening ingl coaching	kootsing

Kes uusi sõnu teevad?

Enamik uudissõnu on kõige tavalisemad eesti liitsõnad ja sageli pole võimalik öelda, kes on nende autor. Sama sõna võib tekkida enam-vähem samal ajal ka mitmes kohas. Seda tõendab muu hulgas sõnavõistluste kogemus: on sõnu, mis on mingi mõiste tähistajana sedavõrd ainuvõimalikud, et sama sõna pakub korraga kümme-kakskümmend inimest.

Sõnu loovad kõige sagedamini oma igapäevatöö käigus need inimesed, kel on vaja nimetada uusi mõisteid: tõlkijad, toimetajad, terminoloogid, ettevõtjad, teadlased, ajakirjanikud ja paljud teised. Sõnad sünnivadki enamasti seal, kus nende järele on kõige suurem vajadus.

Mõnikord luuakse sõnu siiski ka erilise vajaduseta. Üks põhjus võib olla eristumissoov, igaüks tahab asja kohta oma sõna. Ärimaailmast on näiteks tuua tanklakaupluste ja selvekassade nimetused: ühel tanklaketil on pisipood, teisel mugavuspood, ühel kauplusel ekspresskassa, teisel nutikassa, kolmandal iseteeninduskassa, kuid mõiste on üks ja seesama.

Igaüks võib sõnu juurde luua. Selle üle, kas üks või teine pakkumus on ka edukas, otsustavad juba teised keelekasutajad: nad kas hakkavad uut sõna kasutama või ei hakka. Pole olemas head retsepti, mis tagaks uue keelendi läbimineku, kuid siinses ülevaates antud juhiste järgimine võib tulla asjale kasuks. Sõnaraamatud ei suuda kajastada kõiki keeles olemas olevaid sõnu, nt kõiki liitsõnu või korrapäraseid tuletisi, kuid laiemat kasutust leidnud sõnad jõuavad ka sõnastikesse.

Erialade sõnavara arendamise ja ka uute vajalike oskussõnade loomise eest hoolitsevad ka vastavate erialade asjatundjad, kes sageli moodustavad selleks otstarbeks terminikomisjone.

Kirjandus

• Tiiu Erelt, Väike uudissõnastik. Teine, täiendatud trükk. Tallinn: Valgus, 1989.
• Tiiu Erelt, Sõnavõistlus andis uued sõnad. – Oma Keel 2003, nr 1, lk 5–19.
• Helika Mäekivi, Kuidas teha sõnu I. – Oma Keel 2021, nr 1, lk 66–71.
• Helika Mäekivi, Kuidas teha sõnu II. – Oma Keel 2021, nr 2, lk 61–65.
• Maire Raadik, Uudissõnu uue aastatuhande algusest. – Tallinn: Tänapäev, 2017.

Anna tagasisidet