Käändsõna tüüp 17: elu, logo, kivi, pesa, saba

Sisukord

17. elu

elu, elu, elu, `ellu ja elusse, elude, elusid, eludesse

Tabel 1. Häälikumuutused tüübis 17

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetasula, ida, kera, tuvi, higi, jahu,
tibu, tohuvabohu, arutelu

võrdlus: visa, visam, kõige visam

17 ja 16. logo

logo, logo, logo, logosse, logode, logosid, logodesse

Tabel 2. Häälikumuutused tüübis 17 ja 16

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetamidi, origami, ksero, jalapeno

17e. kivi

kivi, kivi, kivi, k`ivvi ja kivisse, kivide, kive ja kivisid, kividesse (ja kivesse)

Tabel 3. Häälikumuutused tüübis 17e

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetamuna

17i. pesa

pesa, pesa, pesa, p`essa ja pesasse, pesade, pesi ja pesasid, pesadesse (ja pesisse)

Tabel 4. Häälikumuutused tüübis 17i

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetakena, püha, keha

võrdlus: kena, kenam, kõige kenam ja kenim

võrdlus: süva, süvem, kõige süvem ja süvim

17u. saba

saba, saba, saba, s`appa ja sabasse, sabade, sabu ja sabasid, sabadesse (ja sabusse)

Tabel 5. Häälikumuutused tüübis 17u

astmevahelduslõpumuutusednäiteid
astmevaheldusetalõpumuutusetakala, sõna, vaga, maja

võrdlus: vana, vanem, kõige vanem ja vanim

võrdlus: vaga, vagam, kõige vagam

Märkused.

  • a. Alltüüpidesse 17e, 17i ja 17u kuuluvad sõnad, millel on olemas tüvemitmuslikud rööpvormid (vähemalt mitmuse osastavas). Alltüüpe eristab tüvemitmuse vokaali variant (e, i, u), nt kivi : kive (tüüp 17e), pesa : pesi (tüüp 17i), sõna : sõnu (tüüp 17u).
  • b. Mõnest sõnast (nt iga, homo, logo, midi, sumo) on kalduvus kasutada vormiaredamat t-list ainsuse osastavat, mis vastab 16. tüübile, nt logo : logo (tüüp 17) ja logot (tüüp 16). Sellistel sõnadel on antud kaks tüüpi ning artiklis on esitatud mõlemad osastava vormid, aga t-lõppu ei tohiks pidada veaks mõne muugi uuema laensõna osastavas. Tavaks, mitte kohustuseks on kasutada t-lõppu isiku- ja kohanimede ainsuse osastavas: Anut, Jürit, Marit, Eenpalut, Türit, Muhut. Seetõttu siis ka: j`on'n+jüri ja j`on'n+jürit, toru+jüri ja toru+jürit, karva+mari ja karva+marit.
  • c. 17. tüübi järgi võib käänduda ka mõni 18. tüübi sõna, nt pidu (vt tüüp 18, märkus b).
  • d. Rööpvormid. Mõnest sõnast saab kasutada
    • III-vältelist lühikest ainsuse sisseütlevat, nt pesa : p`essa, udu : `uttu (enamasti artiklis toodud). Lühivorme võib keeletarvitaja sobival juhul juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt läkaköhha, kiviklippu, peakollu, (jäi nälga ja) jannu;
    • lühikest mitmuse osastavat, nt vaba : vabu, pesa : pesi, kivi : kive (enamasti artiklis toodud). Teistes mitmuse käänetes alates sisseütlevast kasutatakse lühivorme vaid üksikutes muutevormides, nt vana : vanul (päevil), püha : pühiks (mindi koju). Lühivorme võib keeletarvitaja sobival juhul juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt huviklube, ahtaid kuje, maailmanabu.
  • e. Keskvõrde tunnuse m ees võib mõnel a– või u-tüvelisel sõnal tüvevokaal asenduda e-ga, nt vana – vanem, süva – süvem (vrd vaba – vabam, kena – kenam).

Koostanud Ülle Viks, Maire Raadik

Anna tagasisidet