Lühidalt
Sõnavõistlusel esile tõstetud 16 uudissõnast on üldkeeles kõige paremini juurdunud tuletised lõimimine
ja üleilmastumine
ning liitsõna vabaühendus
. Päris hästi läheb ka liitsõnal rakkerühm
.
Pikemalt
Sõnavõistluse kuulutasid 17. septembril 2002 välja Emakeele Selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti õigustõlke keskus ja Postimees. Võistluse algatas toonane Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja Hannes Rumm ning eesmärk oli leida ladusad, täpsed ja eestipärased vasted mõnede Euroopa Liidu mõistete tarvis, mis olid saanud Eesti elus päris igapäevaseks, kuid millel polnud veel eesti sõna. Mõisteid, mis võistlusele välja pandi, oli kokku 13, ning pakkumusi sai esitada 21. oktoobrini 2002.
Žüriid juhtis Mati Erelt (Emakeele Seltsi esimees, Tartu ülikooli eesti keele professor), liikmed olid Erkki Bahovski (Postimehe ajakirjanik), Tiiu Erelt (eesti keele instituudi vanemteadur), Toomas-Hendrik Ilves (riigikogu liige), Krista Kerge (Tallinna pedagoogikaülikooli õppejõud), Peeter Kreitzberg (riigikogu liige), Raivo Rammus (eesti õigustõlke keskuse peatoimetaja), Hannes Rumm (riigikantselei Euroopa Liidu infosekretariaadi juhataja), Tõnu Tender (haridusministeeriumi keeletalituse juhataja).
Sõnu sai pakkuda kirja teel ning Internetis, kirju tuli 111 ja võrgus oli sõnu pakkumas käidud 546 korral. Kokku oli ettepanekuid umbes 5300 (sh korduvad).
Selleks, et pakkumused omavahel võistlema ei hakkaks, valis žürii iga mõiste tarvis välja ainult ühe sõna. Kolmel võistlusele pandud mõistel oli eesti keeles juba olemas sobiv võõrsõnaline vaste, omasõna lisandudes moodustus oma- ja võõrsõna paar: üleilmastumine
ehk globaliseerumine, lõimimine
ehk integratsioon, lähimus(põhimõte)
ehk subsidiaarsus.
Võidusõnad
sihtkomisjon
,sihtkomitee
’kindlaks juhtumiks moodustatav komisjon või komitee’ ad hoc-komisjoni või -komitee asemel (siht-liitsõnu pakkusid 29 osavõtjat)üleilmastumine
globaliseerumise kõrval (14 osavõtjat)lõimimine
,lõiming
(Euroopa) integratsiooni kõrval (Ain Kaalep)kriisiohjamine
kriisikorralduse, -ohjelduse, -reguleerimise asemel (8 osavõtjat). Mõiste sisuks on rahvusvahelised meetmed, mille eesmärk on takistada kriisi või konflikti kontrollimatut laienemist. Peale selle pidas žürii tarvilikuks liitsõnakriisimaandamine
, mis toob esile kriisi lõppfaasi.täisleppimatus
’ühiskonnavaenuliku käitumise mittelubamine’ nulltolerantsi asemel (Helgi Ilo, Mait Talts)lähimus
,lähimuspõhimõte
subsidiaarsuse kõrval (tuletise lähimus pakkus Aado Keskpaik). Lähimus on põhimõte, mille kohaselt tuleb otsused teha sel tasandil (omavalitsus, riik, Euroopa Liit), kus neid on kõige mõistlikum teha.tõukefondid
struktuurifondide asemel (Eduard Selge, Silvi Nemvalts). Tõukefondid on neli ümberjagamisfondi (sotsiaalfond, regionaalarengu fond, põllumajanduse ja kalanduse arengurahastu), millest rahastatakse Euroopa Liidu mahajäänud piirkondade majandus- ja sotsiaalarengu kiirendamist struktuuriliste ümberkorralduste abil.rakkerühm
’ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm’ jarakkejõud
’erioperatsiooniks moodustatud väeüksus’ inglise task force’i asemel (Endel Valdas)mestimine
inglise twinning’i asemel (Kadri Roos). Mõiste sisuks on Euroopa Liidu liikmesriigi ametniku lähetamine kandidaatriiki nõustama kindlat projekti.vabaühendus
valitsusvälise organisatsiooni asemel (10 osavõtjat)ühenduse õigustik
’Euroopa Liidu liikmesriike siduvate õigusaktide pidevalt täienev kogum’ ühenduse acquis asemel (Andres Aule)
Sobiva vasteta jäid inglise sõnad opt-out ja opt-in, mille sisuks on Euroopa Liidu liikmesriigi loobumine ühenduse liikmete teatavas koostöös osalemisest või sellega hiljem liitumine.
Võistluse tulemused kuulutati välja 25. novembril 2002. Välja anti neli esimest, neli teist ja kuus kolmandat auhinda. I auhinna said Ain Kaalep (lõimimine, lõiming), Aado Keskpaik (lähimus), Endel Valdas (rakkerühm) ja Kadri Roos (mestima). II auhinna said Helgi Ilo (täisleppimatus ja vabaühendus), Mait Talts (täisleppimatus ja kriisiohjamine), Eduard Selge (tõukefondid) ning Silvi Nemvalts (tõukerahastud ja üleilmastumine). III auhinna said Tõnu Otsason (üleilmastumine ja sihtkomisjon), Reedik Riit (kriisiohjamine ja sihtkomisjon), Jaan Laats (vabaühendus ja sihtkomisjon), Matti Masing (vabaühendus ja sihtkomisjon), Andres Aule (ühenduse õigustik ja sihtkomitee) ning Leemet Paulson (vabaühendus ja sihtkomisjon). Ergutusauhinna sai Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele rühm (lähipädevus).
Võidusõnade hulgas on liitsõnu (sihtkomisjon
või sihtkomitee
, kriisiohjamine
, täisleppimatus
, tõukefondid
, rakkerühm
või rakkejõud
, vabaühendus
), tuletisi (üleilmastumine
, lõimimine
või lõiming
, lähimus
, lisaks sõnaühendi ühenduse õigustik
koosseisus tuletis õigustik
) ning uue tähenduse saanud kõnekeelesõna (mestimine
). Ühtki tehissõna žürii välja ei valinud.
Üldkeeles on kõige paremini juurdunud tuletised lõimimine
ja üleilmastumine
ning liitsõna vabaühendus
. Rahvas võttis hästi vastu ka liitsõna tõukefondid
, kuid ametnikud eelistasid senist terminit struktuurifondid. Põhjenduseks toodi nii termini väljavahetamisega kaasnevat segadust kui ka sõna tõuge negatiivset varjundit. Sõna pakkujad olid mõelnud tõuget kui arengu kiirendajat ja mahajäämusest üleaitajat. Tuntumate võidusõnade kõrval läheb päris hästi ka liitsõnal rakkerühm
, mida võib näha näiteks filmitõlgetes ja kuulda uudistes.
Kirjandus
- Anneli Aasmäe, Sõnavõistlus ootab omakeelseid vasteid. – Postimees 16. IX 2002.
- Tiiu Erelt, Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad. – Oma Keel 2003, nr 1, lk 5–19.
- Rainer Küngas, Sõnavõistlusel väljapakutud sõnade juurdumisest. – Keel ja Kirjandus 2013, nr 3, lk 171–191.