Afroaasia keelkonna semi keelte Etioopia keelerühma kuuluv amhara keel (አማርኛ Amarinya) on Etioopia üldine suhtluskeel ja esimene ametikeel. Varem ainuametlik, jagab ta 2020. aastast seda staatust afari, oromo, somaali ja tigrinja keelega.
Kirjutus
Amhara keel kasutab etioopia (geezi) kirja, mis on silpkiri. Silpkirja märk tähistab tavaliselt kaashääliku + täishääliku ühendit, nt ለ le. Etioopia kirjas moodustub sama kaashäälikuga algavatest silpidest rida seitsme tulbaga, milles kaashääliku märk muudab teatud seaduspärasuste kohaselt oma kuju. Olgu näiteks silpkirja 2. rida koos tulpade numbritega: 1. ለ le, 2. ሉ lu, 3. ሊ lī, 4. ላ la, 5. ሌ lē, 6. ል li, 7. ሎ lo. Kui võtta igast reast 1. tulba märk, siis on amhara põhitähed järgmised (looksulgudes on ladina vasted, sulgudes transliteratsioon, kui erineb):
ሀ {hā}, ለ {le}, ሐ {hā (ḥā)}, መ {me}, ሠ {se (śe)}, ረ {re}, ሰ {se}, ሸ {she}, ቀ {k’e}, በ {be}, ተ {te}, ቸ {che}, ኀ {hā (ḫā)}, ነ {ne}, ኘ {nye}, አ {ā (’ā)}, ከ {ke}, ኸ {he (ẖe)}, ወ {we}, ዐ {ā (‘ā)}, ዘ {ze}, ዠ {zhe}, የ {ye}, ደ {de}, ጀ {je}, ገ {ge}, ጠ {t’e}, ጨ {ch’e}, ጰ {p’e}, ጸ {ts’e}, ፀ {ts’e (t͟s’e)}, ፈ {fe}, ፐ {pe}, ቨ {ve}.
Viies reas on täishäälikuks 1. tulbas a (täpsemaks eristuseks ā), mis langeb kokku 4. tulba täishäälikuga. 6. tulba silpe kasutatakse ka juhul, kui täishäälik ei hääldu, nt መንግሥት ei ole Menigisiti, vaid Mengist. Kaashääliku pikenemist (geminatsiooni) etioopia kirjas ei märgita, አዲስ አበባ Addis Abeba on kirjas ühe d-ga.
1967. a kiitis ÜRO kohanimekorralduskonverents heaks amhara latinisatsiooni, mis põhineb Etioopia 1962. a omaladinal. Tänapäeva Etioopias on eeldatavasti kasutusel selle lihtsustatud versioon, ilma lisamärkideta, kuid täpsemad andmed puuduvad. Etioopia süsteemile on lähedane USA-Briti süsteem (BGN-PCGN 1967), mis erineb eelkõige mõne täishääliku märkimise poolest. Kui lisada veel Etioopia keeleteaduses kasutatavad vasted ja nt Unicode’i tähenimetustes kasutatavad tingtähistused, siis saab täishäälikute üksteisele vastavuse kohta seitsmes tulbas järgmise tabeli.
| Süsteem | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Hääldus | [ä] | [u] | [i] | [a] | [e] | [õ] | [o] |
| BGN-PCGN 1967 | e | u | ī | a | ē | i | o |
| ÜRO 1967 | e̠ | u | i | a | e | i̠ | o |
| Etioopia keeleteadus | ä | u | i | a | e | ə | o |
| Unicode’i tähenimetused | A | U | I | AA | EE | E | O |
| BGN 1951 | a | u | i | ā | ē | e | o |
Eesti tekstis on amhara nimede kirjutamiseks Emakeele Seltsi keeletoimkond 1996. a soovitanud kasutada ÜRO 1967. a latinisatsiooni. Seejuures võiks vältida e ja i puhul diakriitikuid (mida niigi kusagil ei tarvitata). Sel juhul langeb ta kokku USA-Briti 1967. a süsteemiga, kui ka seda kasutada ilma diakriitikuteta.
Hääldus
Lühidalt
Rõhk amhara nimedes on liikuv. Ülakoma kaashäälikutähe järel märgib ejektiivseid häälikuid, mille hääldamisel tekib kõris sulg ja häälik saab nö lisasurve.
Pikemalt
Rõhk on nimedes märkimata.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [tš] | Ch’ach’a [tšatša] |
| e | [e] või [ä] | Dedo [dedo], Debre Birhan [däbrä bõrhan] |
| ew | [ou] | Shewa [šoua] |
| i | [i] või [õ] | Dembi Dolo [dämbi dolo], Tigray [tõgrai] |
| j | [dž] | Jijiga [džõdžõga] |
| sh | [š] | Shashemenne [šašämänne] |
| w | [w] | Wayu Tuk’a [waju tuka] |
| we | [wo] | Debre Werk’ [däbrä work] |
| y | [j] ~ [i] | Yaya [jaja], K’ey Afer [käi afär] |
| zh | [ž] | Ezha [eža] |
Märkus. Tähtede e ja i täpne hääldamine sõltub amhara algkirjapildi teadmisest. Kui see ei ole teada, siis sobib esimesena antud hääldus.
Isikunimed
Etioopia üldine isikunimemall on eesnimi + isanimi. Nt Ahmed Kassa (Kassa on isa eesnimi).
Etiooplastel, sh amharatel üldiselt puudub perekonnanimi. Mõni läänes elav etiooplane on oma isanime võtnud perekonnanimeks.
Amhara tähtsaim nimi on tema eesnimi. Nimede valik on lai ja nime võidakse panna mis tahes asjaoludel. Nt tütar võib saada nimeks Misrak (’ida’), sest ta sündis päiksetõusul. Poja nimeks võib olla Abiyot (‘revolutsioon’), sest ta sündis Etioopia revolutsiooni ajal. Veebisaidi Names.org andmeil on sagedaimad mehenimed Nahom, Tafari, Kidus, Addis, Yafet, Menelik, Haile, Eyob, Adonias, Leul, naisenimed Haile, Arsema, Desta, Meklit (‘anne’), Blen, Melat, Mahlet, Haset (Hasset), Selam. Mõned korduvad osised nimedes:
- addis ‘uus’,
- gebre ‘teener’,
- habte ‘kingitus’,
- hayle ‘jõud’,
- sillase ‘kolmainus’,
- tesfa ‘tõotus’,
- welde ‘poeg’,
- welette ‘tütar’,
- werk’ ‘kuld’.
Nimed perekonnas
Amhara naine abielludes oma nime ei muuda.
Kohanimed
Etioopia ala kohta käivad eksonüümid: Amhara (osariik, Amara), Danakil (Denkel), Danakili alang (Denkel), Etioopia (Ityop’ya), Etioopia mägismaa (YeItyop’ya terara), Harari (osariik, Hareri), Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik (YeDebub Biheroch, Bihereseboch na Hizboch Kilil), Oromia (osariik, Oromiya), Sinine Niilus (jõgi, Abbay), Somaali (osariik, Somale).
Etioopias kõneldakse ligi 90 keelt. Amharad moodustavad suuruselt teise rahvarühma, 27% rahvastikust. Suurim rahvarühm on oromod (34,4%), suuremad rahvad on veel somaalid (6,2%), tigraid (6,1%), sidamod (4%), guraged (2,5%), volaitad (2,3%), afarid (1,7%), hadijad (1,7%), gamod (1,5%). Etioopia jaguneb 12 rahvusosariigiks ja 2 keskalluvusega linnaks:
| Osariik/linn (pealinn) | Amhara/kohalik nimi | Keel(ed) |
|---|---|---|
| Afar (Semera) | አፋር Afar / Qafar | (afari) |
| Amhara (Bahir Dar) | አማራ Amara | amhara |
| Benshangul-Gumuz (Asosa) | ቤንሻንጉል-ጉሙዝ Benshangul-Gumuz | (berta, gumuzi) |
| Edela-Etioopia (Bonga jt) | ደቡብ ምዕራብ ኢትዮጵያ Debub Mi‘rab Ityop’ya | amhara, (dauro, kafa, šeko) |
| Gambela (Gambela) | ጋምቤላ Gambela | (nueri, anuaki) |
| Harari (Harer) | ሐረሪ Hareri / ሀረሪ ሑስኒ Harari Husni | harari, oromo |
| Kesk-Etioopia (Hosa‘ina) | ማዕከላዊ ኢትዮጵያ Ma‘kelawi Ityop’ya | (gurage, kambaata, marako, silte) |
| Lõuna-Etioopia (Sodo) | ደቡብ ኢትዮጵያ Debub Ityop’ya | (gamo, gofa, volaita) |
| Oromia (Addis Abeba, Adama) | ኦሮሚያ Oromiya / Oromiyaa | oromo |
| Sidama (Awasa) | ሲዳማ Sidama / Sidaamu Qoqqowo | (sidamo) |
| Somaali (Jijiga) | ሶማሌ Somale / Deegaanka Soomaalida | somaali |
| Tigray (Mek’ele) | ትግራይ Tigray / ትግራይ Tĭgray | tigrinja |
| Addis Abeba | አዲስ አበባ Addis Abeba | – |
| Dire Dawa | ድሬ ዳዋ Dire Dawa | (oromo, somaali, amhara) |
Vt ka
Kirjandus
- Amharic personal names, January 1965. v + 53p. Original report produced by the CIA. Edited by Edwin D. Lawson and Richard F. Sheil. – In: The Onomastic Treasure of the CIA. Edition: First. Chapter: 2. Editors: Edwin D. Lawson, Richard F. Sheil, Baruch Podolsky.
- Cultural Atlas (Australia, 2016–): Ethiopian Culture – Naming (vaadatud 09.11.2021).
- Most Popular Amharic Baby Names. – Names.org (vaadatud 09.11.2021).
- Naming conventions in Ethiopia and Eritrea. – Wikipedia.org (vaadatud 09.11.2021).
- Peeter Päll, Maailma kohanimed. Tallinn 1999, lk 576.