Artikli eesmärk on anda kokkuvõte juhtumitest, kus kirjakeeles normitud käänamise kõrval või asemel on igapäevakeeles muid variante. Juhtumid on järjestatud märksõnade alusel. Kui tegu on tüübiga, siis on märksõnaks valitud kas kõige sagedam või tüüpilisem. Iga käsitluse alguses on roosas kastis antud normingukohane käänamine (kui vaja, siis hääldusmärkidega). Märksõnade loend:
kaamel | kontsert | kuus → viis | kõne | mõru | nüri → mõru | nõu → au | pesa | teemant | viis | õlu | õudne
kaamel
kaamel : kaameli : kaamelit
Tegelikus kasutuses ka kaamel : kaamli : kaamlit.
Samasugused on paljud el– või er-lõpulised sõnad, milles viimane silp algab kaashäälikuga ja eelviimane silp on III-välteline, nt juubel jt.
Selgitus. el– või er-lõpulistel sõnadel võib käänamisel lõppsilbi e kas välja langeda (number : numbri) või alles jääda (korter : korteri). e-d kipuvad säilitama eeskätt uuemad laenud, samuti need, kus e kao tulemusena tekiks raskesti hääldatav ühend, ent iga üksikut valikut on keeruline põhjendada ja tegelik piir osutub hägusaks.
Kuidas edasi? Vajab uurimist.
kontsert
kontsert : kontserdi : kontserti
[k`onts`ert : k`ontserdi : k`onts`erti]
Tegelikus kasutuses ka kontsert : kontserdi ~ kontserti : kontserdit ~ kontsertit.
Samasugused on veel teemant (vt see eraldi) ja teadmata hulk sõnu.
Selgitus. Algselt on pearõhk paiknenud 2. silbil, mistõttu sõna on käänatud nagu ühesilbilist (sert : serdi : serti). Hiljem on pearõhk nihkunud esisilbile, ent säilitades 2. silbil kaasrõhu, seega käändub kontsert nagu liitsõna (nt kuldmünt : kuldmündi : kuldmünti). Aegamööda on 2. silbi kaasrõhk nõrgenenud, sõna on muutumas II-välteliseks ja seega nihkumas õpik-tüüpi. Samas säilib 2. ja 3. silbi piiril t ja d vaheldus, mida muidu rõhuta silpide järel ei esine (v.a kurat : kuradi). Kuigi analoogilisi kahesilbilisi, 2. silbi kaasrõhuga sõnu on rohkem (nt asfalt, dotsent, piiskop), ei ole uurimata selge, milliseid sõnu siin kirjeldatud muutus hõlmab.
Kuidas edasi? Teemat on varem uuritud, kuid ettepanekuni pole jõutud. Vajab uut uurimist.
kõne
kõne : kõne : kõnet
Tegelikus kasutuses vahel ka kõne : kõne : kõne (pesa-tüübi eeskujul).
Samasugused on kõik kahesilbilised I-vältelised e-lõpulised nimisõnad: pere, vale jne.
Selgitus. kõne-tüübi osastava t-lisel kujul on keeleajaloolised põhjused. Selle kõrval on märksa arvukam pesa-tüüp, mille osastav on enamasti lõputa, kuigi uuemal ajal kipub ka sinna tekkima t-lõpulisi vorme. Neid kahte rühma eristab üksnes lõpuvokaal: kõne-tüüpi kuuluvad e-lõpulised sõnad, kõik ülejäänud pesa-tüüpi. Kuigi esialgu mitte väga levinud, näib algavat pesa– ja kõne-tüübi kokkusulamine, mis sel juhul oleks üks suurimaid nihkeid eesti vormimoodustuse ajaloos. Vt ka pesa-tüüp.
Kuidas edasi? Vajab jälgimist ja uurimist.
mõru, nüri
mõru : mõru : mõru
Tegelikus kasutuses ka mõru : mõruda : mõrudat ~ mõrut. Vormi mõrut kohta vt märksõna pesa alt.
Samasugused on veel nüri, südi, tragi, vilu.
Selgitus. Nende sõnade puhul liitub rahvakeeles omastavast käändest alates sageli lisasilp –da, nii nagu e-lõpulistel kahesilbilistel I-vältelistel omadussõnadel (tore : toreda, sile : sileda jts). Kuigi neid on kirjakeelest püütud tõrjuda (nt Aavik 1936, lk 30), on nad kasutuses püsinud.
Kuidas edasi? Tehtud on korpusstatistiline uuring ja leitud, et kasutussageduselt tõusevad mõru : mõruda ja nüri : nürida teistest enam esile, mistõttu neid võiks lugeda normingukohaseks. Ettepanek on Emakeele Seltsi keeletoimkonnale esitatud juunis 2022. Keelekorpuses on ka näiteid käänamisest vilu : viluda, ent tragi : tragida ja südi : südida on peaaegu olematud.
Toimkond arutas ettepanekut oma koosolekutel, kuid ei toetanud seda.
nõu, au
nõu : nõu : nõu, samuti eelnõu, abinõu, vandenõu, keelenõu, kogumisnõu
Tegelikus kasutuses ainsuse osastavas ka nõud, samuti eelnõud, abinõud, vandenõud, keelenõud, kogumisnõud.
Samasugune on ka au.
Selgitus. Sõna nõu kuulub keeleajalooliselt kahesilbiliste sõnade hulka, mis on vahetanud käändtüüpi, aga uues tüübis on jäänud talle omaseks vana tüübi osastav. Nõu vormimoodustus langeb kokku nt sõna elu vormimoodustusega.
Kuidas edasi? Keelenõuandest on neist kahest sõnast küsitud eeskätt nõu käänamist – 54 korda. Keeletarvituses esineb d-lõpulist osastavat võrdlemisi tihti. Statistika huvides tuleks täpsemalt uurida, kui suure osa ühendkorpuse d-lõpulistest vormidest (ainsuse osastav ja mitmuse nimetav) moodustavad osastava vormid. Praegu nt eelnõud 15 198 juhtu, abinõud 8507, vandenõud 1925, kogumisnõud 55. Samuti tuleks selgitada välja, kuidas jagunevad käändeti kujult kokkulangevad ainsuse nimetav, omastav ja osastav ning millises suhtes on normingukohane ja rööpne osastava vorm.
pesa
pesa : pesa : pesa
Tegelikus kasutuses ka pesa : pesa : pesat.
Samasugused on kõik kahesilbilised I-vältelised täishäälikuga (v.a –e) lõppevad sõnad, v.a erandid (õlu jts).
Selgitus. Üldiselt on pesa-tüübi ainsuse osastav lõputa, kuid tarvituses levib üha enam ka t-lõpuline osastav. ÕS 2018 möönab seda uuemate laensõnade (logo jms) puhul ja peab tavaks eesti isikunimede (Anu, Jüri, Eenpalu) ja kohanimede (Türi, Muhu) puhul, kuid tänapäevane kasutus näib olevat sellest märksa laiem. Vt ka kõne-tüüp.
Kuidas edasi? Vajab uurimist.
teemant
teemant : teemandi : teemanti
[t`eem`ant : t`eemandi : t`eem`anti]
Tegelikus kasutuses ka teemant (II välde) : teemandi ~ teemanti : teemandit ~ teemantit.
Samasugune on kontsert (vt).
Selgitus. Ei ole teada, miks on see sõna normitud kaherõhulisena. Kõnes tundub sel sõnal üsna üldiselt olevat II välde ja käänamine nagu sõnal koobalt.
Kuidas edasi? Teemat on varem uuritud, kuid ettepanekuni pole jõutud.
viis, kuus
Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16.11.2022. a otsus.
õlu
õlu : õlle : õlut : õllesse : õllede : õllesid : õlledesse
Tegelikus kasutuses ka õlu : õlu : õlu, samuti õlud, õlude, õlusid, õludesse. Peale sõna õlu on kasutusel ka õll ja õlts.
Samasuguseid teisi näiteid ei ole.
Selgitus. Keeleajalooliselt erandiks kujunenud sõna õlu käänamine on nüüdiseestlastele väga raske. Lihtsam on analoogiaüldistuslik pesa-tüüpi käänamine.
Kuidas edasi? Õlu on kõige küsitum käändsõna – selle käänamist on keelenõuandjatelt teada tahetud 57 korral. Korpusstatistiline uuring näitab pesa-tüübi vorme kuni 6,4% vastavatest normingukohastest vormidest: õlusse 12 – õllesse 201, õlud 148 – õlled 7059, õlude 32 – õllede 2235, õlusid 96 – õllesid 1507. Statistilist pilti võib muuta nimetava, omastava ja osastava vormide täpsem uuring: õlu (nii nimetav kui ka rööpomastav ja -osastav) 36 001 – õlle 36 017 – õlut 56 527.
õudne
Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 16.11.2022. a otsus.
Vt ka
Kirjandus
- Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936.
- Tiiu Erelt, Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? – Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 49–86.
Koostanud Sirje Mäearu ja Peeter Päll
Anna tagasisidet