Lühidalt
Eesti keelekorralduses on varem antud soovitusi eelistada omasõnu võõrsõnadele. Tänapäeva keelekorraldusallikates soovitatakse kasutajal arvestada selliseid asjaolusid nagu eriala traditsioon, teksti kasutusvaldkond, sihtrühm ja teksti loomise eesmärk.
Pikemalt
Oma- ja võõrsõnade vahekord on eesti keelekorralduses läbi aegade keskseid teemasid. Keelekorraldusallikate kaudu on sõnavaras võõrmõjusid tõrjutud, andes soovitusi eelistada omasõnu võõrsõnade ja võõrsõnu tsitaatsõnade asemel. Võõrsõnade kasutamist taunisid juba 19. sajandi esimestel kümnenditel J. H. Rosenplänter ja K. A. Hermann. Valdavaks sai omasõnade eelistamise taotlus 20. sajandi esimestel kümnenditel, kui hakati kujundama ühtset ja korraldatud eesti kirjakeelt. Kuna sõnavara täiendati hoogsalt laenude kaudu, hakati võõrsõnades nägema ohtu eesti keelele. Seetõttu hakati algul saksa, hiljem vene keele mõju jõuliselt tõrjuma; vene keele mõju piiramine jätkus ka Nõukogude ajal. Valitses arusaam, et eesti sõnad on alati selgemad ja täpsemad ning uusi laene pole vaja, kui vastav omasõna on olemas.
Tänapäeval ei peeta laene ohuks keele kestlikkusele. Keelekorraldusallikates ei anta üldjuhul enam sünonüümse omasõna, võõrsõna ja tsitaatsõna variandi puhul eelistussoovitust üksnes võõruse põhjal. Sõnastikus esinevad sõnad paratamatult ilma kasutuskontekstita, aga sõnavalik sõltub just kontekstist, nagu teksti kasutusvaldkond, sihtrühm, teksti loomise eesmärk jne. Praegusajal on keeleteadlased ja -korraldajad seisukohal, et laenud täiendavad varem selles tähenduses keeles juba kasutusel olevaid sõnu, mitte ei asenda neid, ja seega on üks laenamise põhjuseid ka väljendusvõimaluste avardamine. Mõnel juhul on EKI ühendsõnastikus ja ÕS 2025s antud soovitusi eelistada omasõnalisi sünonüüme, kui uuringute põhjal on selgunud, et võõr- või tsitaatsõna tähendus võib jääda ka kontekstist hoolimata ebaselgeks.
Kuna sõnavalikut ei normita (vt ka artiklit “Keelekorralduse põhimõtted”), on omasõna eelistamise soovitustest sõnaraamatutes üldjuhul loobutud. EKI ühendsõnastikus on tsitaatsõnad, võõrsõnad ja mugandid esitatud enamasti sünonüümidena. Valiku ühe või teise kasuks saab sõnaraamatu kasutaja teha rubriigis vastavas infokihis (ühendsõnastikus rubriigis “EKI selgitab”) sisalduva info, näitelausete jm sõnastikus leiduva põhjal. Juhtmõte on, et võõrsõnad kuuluvad eesti keele sõnavara hulka samamoodi nagu omasõnad ning rikastavad ja mitmekesistavad keelt. Kui uurimistulemused on näidanud omasõna kasutuse vähenemist (nt rändlus tsitaatsõna roaming kõrval) või võõrsõna mitmetimõistetavust kontekstis (nt dekaad, ekspertiis), on EKI ühendsõnastikus ja ÕS 2025s võõrsõnadele lisatud soovitusi või juhitud tähelepanu sünonüümide kasutamise võimalustele. Seejuures on muu hulgas lähtutud uurimistulemustest sõnade kasutussageduse, normingu ajaloo ja varasemate normingute või soovituste juurdumise kohta keeles. Kui varasem soovitus pole rakendust leidnud, siis ei ole seda soovitust ÕS 2025s enam korratud (nt kruiis).
Võõrsõnade tõrjumine võib viia purismini, s.o lausekonstruktsioonide, väljendite ja sõnade põhimõttelise ja liialdatud vältimiseni ning nende iga hinna eest asendamiseni omakeelsetega. Keelt ei saa siiski võõrsõnade eest täielikult kaitsta: keel muutub pidevalt selleks, et püsida elujõulisena ja toimida mitmekülgse suhtlusvahendina.
Kirjandus
Kate Burridge, Alexander Bergs, Understanding Language Change. London, New
York: Routledge 2017. https://doi.org/10.4324/9781315463018.
David Crystal, The consequences of global English. – Word for Word: The Social,
Economic and Political Impact of Spanish and English. Philip Powell-Davies (toim).
Instituto Cervantes and the British Council. Madrid: Santillana 2011, lk 67–72. https://www.
teachingenglish.org.uk/sites/teacheng/files/381617_COMPLETO.pdf
Tiiu Erelt, Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2002.
Liina Lindström, Kas keel saab olla „õige” või „vale”: keeleteadlase vaade. Akadeemia 2021, nr 5.
Tiina Paet, Võõrainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade. Doktoriväitekiri. Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
.
Tiina Paet, Lydia Risberg 2021. Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus. Keel ja Kirjandus, 11, 965−984. DOI: 10.54013/kk767a2.
Koostanud Tiina Paet
Anna tagasisidet