Vabariigi Presidendi sõnavõistlus ehk sõnaus 2010

Sõnavõistlusel esile tõstetud 16 uudissõnast on üldkeeles kõige paremini juurdunud tuletis taristu, mis asendab pikka ja keerulist võõrsõna infrastruktuur, samuti tuletised kestlik ja vabakond ning liitsõna kärgpere.

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas 20. augustil 2010 välja sõnavõistluse ehk sõnause uute riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Osalejaile anti ette 11 mõistet, millel kas ei olnud eesti keeles vastet või oli ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitas segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Lisaks võis iga võistlusel osaleja esitada vaste ka ühele enda pakutud mõistele. Sõnu sai pakkuda võistluse kodulehelt, e-kirjaga ja tavaposti teel, tähtpäev oli 4. oktoober 2010. Huvi oli elav, kokku osales võistlusel 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga.

Sõnu hindas vabariigi presidendi kantselei ja eesti keele instituudi koostöös moodustatud töörühm, mida juhtis Urmas Sutrop. Töörühma kuulusid Doris Kareva, Krista Kerge, Katrin Kern, Toomas Kiho, Margit Langemets, Siiri Lauk, Ülle Madise, Iivi Anna Masso, Helle Metslang, Maria Mälksoo, Renate Pajusalu, Peeter Päll, Maire Raadik, Jüri Raidla, Peeter Saari, Kaja Sarapuu, Karl Martin Sinijärv, Kaarel Tarand, Arvi Tavast, Indrek Treufeldt, Udo Uibo, Mart Ummelas, Tiia Valdre, Raivo Vare, Tõnu Viik, Jaan Õispuu.

Võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis olid eelvalikus saanud vähemalt ühe poolthääle. Töörühma liikmed esitasid nende põhjal oma valiku, mida nad põhjendasid. Järgnes arutelu ja eelistuste ülesmärkimine. Kui mõne mõiste parima vaste asjus puudus üksmeel, pandi kolm enim eelistusi saanud sõna hääletusele. Töörühm valis iga mõiste puhul välja ühe sõna, ent kahel juhul pidas võimalikuks soovitada vabamasse kasutusse ka sünonüüme.

Võidusõnad

• AE-koostöö ’avaliku ja erasektori koostöö’, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera inglise public-private partnership’i asemel (sõnu pakkusid Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo)
• avaõiguslik avalik-õigusliku asemel (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo)
• juhind Euroopa Liidu direktiivi kõrval (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm)
• kestlik inglise sustainable’i vastena (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende)
• peavoolustamine inglise mainstreaming’i vastena (Mait Talts). Mingi nähtuse või teema peavoolustamine, peavooluks muutmine tähendab, et nähtust või teemat on kogu tegevuses läbivalt arvesse võetud.
• taristu infrastruktuuri kõrval (Andres Valdre)
• teisestamine inglise othering’i vastena (sõna pakkusid Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi Xb klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo)
• toimeabi humanitaarabi kõrval (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro)
• toimija rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player vastena (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu)
• vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond kolmanda sektori asemel (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo)

Üks võistlusele pandud mõiste jäi vasteta, sest töörühm ei leidnud pakutud keelendite hulgast sobivat, millega asendada sõna poliitika põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses.

Lisapakkumuste hulgast valis töörühm välja sõnad

• kärgpere tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’ (sõna pakkus Kristel Kärner)
• tundetaip inglise sõnaühendi emotional intelligence ehk emotsionaalse intelligentsuse omasõnalise vastena (Rain Kooli)

Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag ’kott või karp toiduülejääkide kaasapakkimiseks’ vastena (sõna pakkus Kaarel Kaas).

Võistluse üldvõitjaks kuulutati taristu, mille oli esitanud Andres Valdre.

Võidusõnade hulgas on liitsõnu (toimeabi, vabasektor, kärgpere, tundetaip, penipaun, lühenenud täiendosaga avaõiguslik), tuletisi (taristu, juhind, vabakond, teisestamine, peavoolustamine), lühend (AE-koostöö kui avaliku ja erasektori koostöö), tehissõnu (sõnade avalik ja erasektor algushäälikuid kombineerivad averus ja avera), uuesti kasutusele võetud sõna (kestlik, mis esineb tähenduses ’edasikestev, vastupidav’ juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus) ja uue, kitsama tähenduse saanud sõna (toimija).

Üldkeeles on võidusõnadest kõige paremini juurdunud taristu, mis asendab pikka ja keerulist võõrsõna infrastruktuur, ning kestlik, mis täiendab inglise sõna sustainable eesti vastete rühma, kuhu varasemast kuuluvad juba jätkusuutlik, säästev ning elujõuline.

Huvitav on tuletise vabakond lugu. Sõnavõistluse töörühm eelistas kolmanda sektori vastena liitsõna vabasektor, kond-tuletist peeti sobivaks vabamas keelepruugis. President Ilvesele hakkas vabakond ilmselt meeldima, ta kasutas seda 2011. aasta aprillis Jaan Tõnissoni instituudi juubelikonverentsil, sealt jõudis sõna Postimehe pealkirja. Paari järgmise aastaga sai vabakond juba nii populaarseks, et rahvale tuli meenutada sõna algset sisu: vabakond on nagu ühiskond (sobib kasutada ainsuses), mitte nagu erakond (erakondi on palju).

Rahvas on omaks võtnud ka kärgpere sõna, kuid 2014 ilmunud hariduse ja kasvatuse sõnaraamatu järgi on perekond, mille loovad varem abielus olnud ja lahku läinud inimesed koos oma eelmisest suhtest sündinud lastega, hoopis uuspere. Kärgpere on ühiste laste ja varasemate kooselude tõttu omavahel seotud uute perekondade kooslus.

Tuletised teisestamine ja peavoolustamine olid kasutusel juba enne sõnavõistlust, seda on märkinud ka sõnu hinnanud töörühm. Tuletis toimija on inglise actor’i vastena sobiv termin ka muudel erialadel, sõna on olemas nt 2003 ilmunud eesti-inglise keeleteaduse sõnastikus.

Kirjandus

• Peeter Päll, Vabakond – ühiskond või erakond? – Postimees 4. II 2014.
• Maire Raadik, Uudissõnu uue aastatuhande algusest. Tallinn: Tänapäev, 2017.
• Kai Raud, Sõnause viljad. – Sirp 1. XII 2011.
• Rein Sikk, Taristu, hiiul ja peipar – aita vastsündinud sõnadel täiskasvanuks saada! – Eesti Päevaleht 2. XII 2010.

Anna tagasisidet