Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af
] | Altai [Al
] | Andamani [Ad
] | Andi-ekvaatori [Ae
] | asteegi-tano [At
] | Austraalia [Au
] | austroaasia [Aa
] | austroneesia 1 [An–AnEP
] | austroneesia 2 [AnT–AnWN
] | austroneesia 3 [AnWP–AnX
] | draviidi [Dr
] | eskimo-aleuudi [Ea
] | hiina-tiibeti 1 [St–StB
] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX
] | hoka [Ho
] | hurri [Hu
] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii
] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG
] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL
] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY
] | isoleeritud [Is
] | Jaapani [Ja
] | Kaukaasia [Ca
] | khoisani [Kh
] | liigitamata [xxx
] | makroalgonkini [Ma
] | makrosiuu [Ms
] | makrotšibtša [Mc
] | naa-dene [Nd
] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD
] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX
] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW
] | Niiluse-Sahara [Ns
] | oto-mange [Om
] | Paapua 1 [Pp–PpTL
] | Paapua 2 [PpTM–PpY
] | paleoaasia [Pa
] | penuti [Pe
] | žee-pano-kariibi [Gp
] | tehiskeeled [Ar
] | Uurali [Ur
] | viipekeeled [Sg
]
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
- * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
- ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
- ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.
— — —
- hurri keeled (Hurro-Urartian languages). ♦ Hääbunud keelkond Ees-Aasias.
- † hurri keel ~ hurru keel, van mitanni keel (Hurrian) xhu. Kiri: . Rahvas:
hurrilane
, hurrilased. Asuala: Armeenia, Türgi. ISO 639. ♦ Mesopotaamia, Süüria ja Anatoolia kokkupuutealadel III aastatuhande viimasest veerandist eKr kuni II aastatuhandeni eKr kõneldud keel. - † urartu keel, hrv kaldea keel (Urartian, var Urartic, Chaldean) xur. Kiri: . Rahvas:
urartulane
, urartulased. Asuala: Armeenia, Türgi. ISO 639. ♦ Urartu riigis IX–VII saj eKr kõneldud keel.