Nk: Nigeri-Kongo hõimkond 2/3 (NkBE–NkBX)

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

NkB: bantu keeled (järg)

NkBE: bantu keelte E-rühm

  • bantu keelte E-rühm.
  • davida keel, van teita keel, vateita keel, taita keel (Taita, var Dawida, Dabida, Kitaita, Teita) dav. Kiri: ladina. Rahvas: davida, davidad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 312 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.74, 741. Variant Dawida kui autonüüm lisati 2008.
  • digo keel (Digo, var Chidigo, Kidigo) dig. Kiri: ladina. Rahvas: digo, digod. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 305 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.73. Vaste Chidigo lisati 2008.
  • duruma keel (Duruma, var Chiduruma, Wanyika ¡) dug. Kiri: ladina. Rahvas: duruma, durumad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 247 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.73d. Vaste Chiduruma lisati 2008.
  • embu keel (Embu, var Kiembu) ebu. Kiri: . Rahvas: embu, embud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 429 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.52. Vaste Kiembu lisati 2008.
  • girjama keel, van osalt vanjika keel, njika keel (Giryama, var Kigiryama, Giriama, Nyika, Kinyika) nyf. Kiri: ladina. Rahvas: girjama, girjamad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 623 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.72a. Vaste Kigiryama lisati 2008.
  • kamba keel ~ kikamba keel, van akamba keel (Kamba, var Kikamba) kam. Kiri: . Rahvas: kamba, kambad (Akamba). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 4,6 mln [2019 rahvaloendus < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.55–56.
  • kikuju keel, van kuiju keel, akikuju keel (ⓔ Gĩkũyũ ~ Gĩgĩkũyũ; Kikuyu, var Gikuyu) ki/kik. Kiri: ladina, ajalooliselt gišandi (Gĩcandĩ). Rahvas: kikuju, kikujud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 6 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.51.
  • meru keel (Meru, var Kimeru, Kimîîru) mer. Kiri: ladina. Rahvas: meru, merud (Ameru). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.53.
  • Mijikenda keeled, van Nyika keeled ¡ (Mijikenda languages). Asuala: Keenia, Tansaania. ♦ < Mijikenda (‘üheksa asundust’, maa-ala). Hõlmab keeli: digo (dig), duruma (dug), girjama (nyf), tšonji (coh)
  • mvimbi-muthambi keel (Mwimbi-Muthambi) mws. Kiri: . Rahvas: mvimbi, mvimbid; muthambi, muthambid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 70 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.531.
  • pokomo keel, van vapokomo keel (Pokomo, var Kipfokomo, Upper Pokomo)pkb. Kiri: ladina. Rahvas: pokomo, pokomod. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 63 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.71. Vaste Kipfokomo lisati 2008, mõistesse hõlmati alampokomo (Lower Pokomo, poj).
  • sagalla keel (Sagalla, var Kisagala, Kisagalla, Sagala, Saghala, Teri) tga. Kiri: ladina. Rahvas: sagalla, sagallad. Asuala: Keenia (Taita). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.74. Erineb sagala (sbm) keelest G-rühmas.
  • tharaka keel (Tharaka, var Kitharaka, Saraka, Sharoka) thk. Kiri: . Rahvas: tharaka, tharakad (Atharaka). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 139 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.54. Vaste Kitharaka lisati 2008.
  • tšonji keel ~ tšonji-dzihana-kauma keel (Chonyi-Dzihana-Kauma, var Chichonyi, Chichonyi-Chidzihana-Chikauma) coh. Kiri: . Rahvas: tšonji, tšonjid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 121 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.72d (tšonji), E.72b (kauma). Muutus Chonyi → Chonyi-Dzihama-Kauma tehti 2008. Vaste Chichonyi-Chidzihana-Chikauma lisati 2004.
  • tšuka keel (Chuka, var Gichuka, Suka) cuh. Kiri: . Rahvas: tšuka, tšukad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 70 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.53. Vaste Gichuka lisati 2008.

NkBEC: tšaga keeled

  • tšaga keeled, van džaga keel, džagga keel, šaka keel, tšagga keel, vadžagga keel (Chaga languages, var Chagga, Jagga, Shaka). Rahvas: tšaga, tšagad (Wachaga). Asuala: Tansaania. ♦ Sõnavormid: Mchaga (isik), Wachaga (rahvas), Kichaga (keel), Uchaggani (maa).
  • matšame keel (ⓔ Kimachame; Machame, West Kilimanjaro W, West Chaga) jmc. Kiri: ladina. Rahvas: matšame, matšamed. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.621. Nn läänetšaga keel hõlmab ka rvaa keelt.
    Murded: siha murre, van sihha murre (Siha, var Shira).
  • motši keel, van moši murre (Mochi, var Moshi, Central Kilimanjaro, Central Chaga) old. Kiri: . Rahvas: motši, motšid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 597 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.622. Nn kesktšaga keel hõlmab ka vundžo keelt.
  • rombo keel (ⓔ Kirombo; Rombo) rof. Kiri: . Rahvas: rombo, rombod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.623.
  • rvaa keel (Rwa) rwk. Kiri: . Rahvas: rvaa, rvaad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 90 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ E.621.
  • vundžo keel (ⓔ Kivunjo; Vunjo, var Wunjo) vun. Kiri: . Rahvas: vundžo, vundžod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkBF: bantu keelte F-rühm

  • bantu keelte F-rühm
  • fipa keel (ⓔ Ichifipa; Fipa) fip. Kiri: . Rahvas: fipa, fipad (Wafipa). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.10 (M.13).
  • kimbu keel (Kimbu, var Ikibungu, Kikimbu, Yanzi) kiv. Kiri: . Rahvas: kimbu, kimbud. Asuala: Tansaania (Mbeya). Kõnelejaid: 78 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.24.
  • konongo keel (Konongo, var Kikonongo) kcz. Kiri: . Rahvas: konongo, konongod. Asuala: Tansaania (Rukwa). Kõnelejaid: 51 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.20.
  • mambve keel (ⓔ chimambwe; Mambwe-Lungu, var Cimambwe, Mambwe) mgr. Kiri: . Rahvas: mambve, mambved. Asuala: Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: 360 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.10 (M.14–15).
  • mbugve keel, van vambugve keel (ⓔ Keembowɛ; Mbugwe, var Kimbugwe) mgz. Kiri: . Rahvas: mbugve, mbugved. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 24 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.34.
  • nilamba keel, van iramba keel (Nilamba, var Iramba W, Ikinilamba, Kiniramba) nim. Kiri: ladina. Rahvas: nilamba, nilambad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 455 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.31.
  • njamvesi keel, van namvesi keel, njamveesi keel (Nyamwezi, var Kinyamwezi) nym. Kiri: . Rahvas: njamvesi, njamvesid (Wanyamwezi). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.22.
  • njaturu keel, van vanjaturu keel, limi keel (Nyaturu, var Keremi, Kinyaturu, Remi, Rimi) rim. Kiri: ladina. Rahvas: njaturu, njaturud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 595 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.32.
  • rangi keel ~ langi keel, van irangi keel (Rangi, var Irangi, Kilaangi, Kirangi, Langi) lag. Kiri: ladina. Rahvas: langi, langid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 350 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.33. Muutus Langi → Rangi tehti 2023.
  • sukuma keel, van kisukuma keel (Sukuma) suk. Kiri: . Rahvas: sukuma, sukumad (Nsukuma, var Basukuma). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.21.
  • sumbva keel, van sumba keel (Sumbwa, var Kisumbwa) suw. Kiri: . Rahvas: sumbva, sumbvad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 191 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ F.23.

NkBG: bantu keelte G-rühm

  • bantu keelte G-rühm
  • asu keel, van pare keel, vapare keel, assu murre (Asu /Tanzania/, var Athu, Chiasu, Pare) asa. Kiri: ladina. Rahvas: asu, asud (Wapare). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 0,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.22.
  • bena keel, van vabena keel (Bena /Tanzania/) bez. Kiri: . Rahvas: bena, benad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 670 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.63.
  • bondei keel (Bondei, var Kibondei) bou. Kiri: ladina. Rahvas: bondei, bondeid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 80 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.24.
  • gogo keel, van vagogo keel (ⓔ Cigogo; Gogo, var Chigogo, Kigogo) gog. Kiri: ladina. Rahvas: gogo, gogod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.11.
  • hehe keel, van vahehe keel (ⓔ Kihehe; Hehe, var Kihehe) heh. Kiri: . Rahvas: hehe, hehed (Wahehe). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 750 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.62.
  • kagulu keel, van kaguru keel (Kagulu, var Chikagulu, Kaguru, Kigaguru, Northern Sagara, Solwa) kki. Kiri: ladina. Rahvas: kagulu, kagulud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 241 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.12.
  • kinga keel (Kinga, var Ekikinga, Kikinga) zga. Kiri: ladina. Rahvas: kinga, kingad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 150 000 [2003 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.65.
  • komoori keel (ⓔ Shikomor ~ Shimasiwa ‘saarestikukeel’; Comorian). Kiri: araabia, ladina. Rahvas: komoorlane, komoorlased. Asuala: Komoorid, Mayotte. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks keelekujuks (peamine on Ngazidja komoori keel).
    • Maore komoori keel (ⓔ Shimaore; Maore Comorian, var Comorian; mahorais fr) swb. Kiri: ladina. Asuala: Mayotte. Kõnelejaid: 93 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.44d. Muutus Comorian → Maore Comorian tehti 2009.
    • Mwali komoori keel (ⓔ Shimwali; Mwali Comorian) wlc. Kiri: . Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 27 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.44. Mwali (Mohéli) saarel.
    • Ndzuwani komoori keel° (ⓔ Shindzuani; Ndzwani Comorian) wni. Kiri: . Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 264 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.44. Ndzuwani (Anjouani) saarel.
    • Ngazidja komoori keel (ⓔ Shingazija; Ngazidja Comorian) zdj. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 316 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.44. Ngazidja (Grande Comore’i) saarel.
  • kutu keel (Kutu, var Khutu, Kikutu) kdc. Kiri: . Rahvas: kutu, kutud. Asuala: Tansaania (Morogoro). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.37.
  • kvere keel (Kwere, var Kakwere, Kikwere, Kinghwele, Kwele, Ngh’wele, Ng’wele, Ngwele, Tsinghwele) cwe. Kiri: . Rahvas: kvere, kvered. Asuala: Tansaania (Pwani). Kõnelejaid: 98 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.32.
  • luguru keel (ⓔ Ikiruguru; Luguru, var Guru, Ikiruguru, Kiluguru, Kiruguru, Lughuru, Lugulu, Ruguru) ruf. Kiri: ladina. Rahvas: luguru, lugurud. Asuala: Tansaania (Morogoro). Kõnelejaid: 692 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.35.
  • makve keel (Makwe, var Kimakwe, Macue, Palma) ymk. Kiri: . Rahvas: makve, makved. Asuala: Mosambiik (Cabo Delgado), Tansaania. Kõnelejaid: 32 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.402.
  • mvani keel (ⓔ Kimwani; Mwani, var Ibo, Kimwani, Muane, Mwane, Quimuane) wmw. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: mvani, mvanid. Asuala: Mosambiik (Cabo Delgado). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.403.
  • ndamba keel (Ndamba) ndj. Kiri: ladina. Rahvas: ndamba, ndambad. Asuala: Tansaania (Iringa). Kõnelejaid: 55 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.52.
  • ngulu keel (Ngulu, var Geja, Kingulu, Nguru, Nguu, Wayomba) ngp. Kiri: . Rahvas: ngulu, ngulud. Asuala: Tansaania (Morogoro). Kõnelejaid: 132 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.34.
  • pangva keel (Pangwa, var Ekipangwa, Kipangwa) pbr. Kiri: . Rahvas: pangva, pangvad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 95 000 [2002 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.64.
  • pogolo keel, van pogoro keel, vapogoro keel (Pogolo, var Chipogolo, Pogora, Pogoro) poy. Kiri: . Rahvas: pogolo, pogolod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 185 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.51.
  • sagala keel ~ sagara keel, van vasagara keel (Sagala, var Sagara W, Kisagala, Southern Kisagala) sbm. Kiri: . Rahvas: sagala, sagalad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 79 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.39. Erineb sagalla (tga) keelest E-rühmas.
  • sangu keel, van sango keel (Sangu /Tanzania/, var Eshisango, Kisangu, Rori) sbp. Kiri: ladina. Rahvas: sangu, sangud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 75 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.61.
  • setla keel (Settla, var Settler Swahili W, Kisetla, Kisettla) sta. Kiri: . Asuala: Sambia. Kõnelejaid: emakeelseid pole. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.40C. Suahiilipõhine pidžin, mida põhiliselt kasutasid inglased, suheldes kohalikega; väga madala staatusega.
  • suahiili keel, van suaheeli keel, kisuaheeli keel (ⓔ Kiswahili; Swahili, var Kiswahili) sw/swa. Kiri: ladina. Asuala: Keenia, Tansaania, Uganda jm. Kõnelejaid: 310 mln teise keelena. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.42–43. Makrokeel.
    • Kongo suahiili keel (Congo Swahili) swc. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 1000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.40B. Kongo DV rahvuskeeli.
      Murded: kingvana murre ~ ngvana murre (Kingwana).
    • † ngozi keel, van kingosi keel, ngosi keel (Kingozi, var Kingovi, Ngozi) {sw/swa}. Kiri: . Asuala: Keenia, Tansaania. ♦ Suahiili vana kirjakeel.
    • suahiili keel (Swahili /individual language/, var Kiswahili, Kisuaheli) swh. Kiri: ladina. Rahvas: suahiili, suahiilid. Asuala: Keenia, Tansaania. Kõnelejaid: 1 mln emakeelena. ISO 639 ∴26-03. ♦ Suahiili keel kitsamas mõttes.
      Murded: Lamu murre (Kiamu); Mvita murre (Kimvita); Pate murre (Kipate); Siyu murre.
  • šambala keel (Shambala, var Kishambaa, Sambara) ksb. Kiri: ladina. Rahvas: šambala, šambalad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 664 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.23.
  • zaramo keel, van vazaramo keel (Zaramo, var Dzalamo, Kizaramo, Myagatwa) zaj. Kiri: ladina. Rahvas: zaramo, zaramod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 293 000 [2009 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.33.
  • zigula keel, van vazigua murre (Zigula, var Kizigula, Wayombo, Zegura, Zigoua) ziw. Kiri: ladina. Rahvas: zigula, zigulad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 355 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ G.31, 311.

NkBH: bantu keelte H-rühm

  • bantu keelte H-rühm
  • jaka keel, van bajaka murre (Yaka /Democratic Republic of Congo/, var Iyaka, Kiyaka) yaf. Kiri: . Rahvas: jaka, jakad. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 900 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.31.
  • jombe keel, van bajombe murre (Yombe, var Bayombe, Kiyombe) yom. Kiri: . Rahvas: jombe, jombed. Asuala: Angola, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.16c. Loetakse vahel kongo keele murdeks.
    Murded: mbala murre, van bambala (Mbala, var Mumbala).
  • kimbundu keel ~ mbundu keel ~ põhjambundu keel, van ndongo keel, bambundu keel (Kimbundu, var Kindongo, Mbundu, Ndongo, North Mbundu) kmb. Kiri: ladina. Rahvas: mbundu, mbundud (Ambundu). Asuala: Angola. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.21. Mitte segi ajada umbundu ehk lõunambundu (umb, NkBR) keelega.
  • kituba keel (Kituba, var Kikongo-Kituba). Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 17 mln [2024 < W, 2026] ♦ Kongo keele kreoolistunud vorm. Makrokeel, jaguneb kaheks keelekujuks.
    • Kongo DV kituba keel ~ Alam-Kongo kituba keel (ⓔ Kituba ~ Kikongo ya leta ‘riiklik kongo keel’ ~ Kileta; Kituba /Democratic Republic of Congo/; Kikongo de l’État fr) ktu. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 4,2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.10A. Üks Kongo DV rahvuskeeli.
    • Kongo kituba keel ~ Brazzaville’i kituba keel ~ monokutuba keel (Kituba /Congo/, var Monokutuba, Munukutuba) mkw. Kiri: ladina. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.10B. Kongo tähtsaimaid keeli.
  • kongo keel ~ kikongo keel, van kakongo keel, fiote keel (ⓔ kikóngo ~ kiKongo; Kongo) kg/kon. Kiri: ladina, mandombe. Rahvas: kongo, kongod (Mukongo/Bakongo). Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 7 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.14–16. Makrokeel, jaguneb kolmeks keelekujuks. Sõnavormid: isik – muKongo, musi Kongo, muisi Kongo, mwisi Kongo, nKongo; rahvas – baKongo, bisi Kongo, besi Kongo, esiKongo, aKongo; keel – kiKongo.
    Murded: solongo murre (Solongo).
    • koongo keel⁺ (Koongo, var Congo, Kikongo, Kikoongo, Kongo) kng. Kiri: ladina. Asuala: Angola, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.16.
    • laari keel⁺ ~ ladi keel (Laari, var Kilari, Laadi, Ladi, Lari) ldi. Kiri: . Rahvas: laari, laarid. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 90 600. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.16a.
    • San Salvadori kongo keel⁺ (San Salvador Kongo, var Kikongo, Kikoongo, Kisikongo) kwy. Kiri: ladina. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 865 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.16a.
  • kunji keel (Kunyi, var Kikunyi, Kugni) njx. Kiri: . Rahvas: kunji, kunjid. Asuala: Kongo (Bouenza, Niari). Kõnelejaid: 52 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.13.
  • mbala keel (Mbala, var Gimbala, Rumbala) mdp. Kiri: ladina. Rahvas: mbala, mbalad. Asuala: Kongo DV (Bandundu). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.41 W (K.60 E).
  • nsongo keel (Nsongo, var Songo, Sungu, Kimbundu) nsx. Kiri: ladina. Rahvas: nsongo, nsongod. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.24.
  • sonde keel (ⓔ Kisoonde; Sonde, var Kisonde, Kisoonde, Soonde) shc. Kiri: . Rahvas: sonde, sonded. Asuala: Kongo DV (Bandundu). Kõnelejaid: 96 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.321.
  • suundi keel (Suundi, var Kisuundi, Suundi de Kimongo) sdj. Kiri: . Rahvas: suundi, suundid. Asuala: Kongo (Bouenza, Niari). Kõnelejaid: 121 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.131.
  • vili keel, van bavili murre (Vili, var Fiote, Tsivili) vif. Kiri: . Rahvas: vili, vilid (Muvili, mitm Bavili). Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 11 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ H.12.

NkBJ: bantu keelte J-rühm

  • bantu keelte J-rühm
  • džita keel (Jita, var Echijita, Ecijita, Kijita) jit. Kiri: ladina. Rahvas: džita, džitad. Asuala: Tansaania (Mara). Kõnelejaid: 205 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.25.
  • fuliiru keel (Fuliiru, var Fulero, Fuliru, Kifulero, Kifuliiru) flr. Kiri: ladina. Rahvas: fuliiru, fuliirud. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.63, 631.
  • ganda keel ~ luganda keel, van baganda keel (ⓔ LùGáànda; Ganda) lg/lug. Kiri: ladina. Rahvas: ganda, gandad (Baganda). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.15. Sõnavormid: OmuGanda (isik), AbaGanda (rahvas), OluGanda (keel), BuGanda (maa).
  • gungu keel (Gungu, var Lugungu, Rugungu) rub. Kiri: ladina. Rahvas: gungu, gungud. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 49 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.101.
  • gusii keel (ⓔ EkeGusii; Gusii, var Ekegusii, Kisii) guz. Kiri: ladina. Rahvas: gusii, gusiid (Abagusii). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE. 42. Vaste Ekegusii lisati 2008.
  • gvere keel (Gwere, var Lugwere, Olugwere) gwr. Kiri: ladina. Rahvas: gvere, gvered. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 409 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.17.
  • haa keel, van baha keel (Ha, var Giha, Igiha, Ikiha) haq. Kiri: . Rahvas: haa, haad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 990 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.66.
  • haja keel (Haya, var Ekihaya, Kihaya, Ruhaya, Ziba) hay. Kiri: ladina. Rahvas: haja, hajad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.22.
  • hangaza keel (Hangaza, var Kihangaza) han. Kiri: ladina. Rahvas: hangaza, hangazad. Asuala: Tansaania (Kagera). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.65.
  • havu keel (Havu, var Haavu, Kihavu) hav. Kiri: . Rahvas: havu, havud. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu). Kõnelejaid: 506 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.52.
  • hema keel (ⓔ Oruhema; Hema, var Congo Nyoro, Hema-Sud, Kihema, Nyoro, Runyoro, Southern Hema) nix. Kiri: . Rahvas: hema, hemad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 125 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.121. Sõnavormid: Muhema (isik), Bahema (rahvas), Oruhema (keel).
  • hunde keel (Hunde, var Kihunde, Kobi, Rukobi) hke. Kiri: ladina. Rahvas: hunde, hunded. Asuala: Kongo DV (Põhja-Kivu). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.51.
  • ikizu keel (Ikizu, var Ikikizo, Ikikizu, Kiikizu) ikz. Kiri: . Rahvas: ikizu, ikizud. Asuala: Tansaania (Mara). Kõnelejaid: 53 000 [2009 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.402, 404. 2008 hõlmati selle nimetuse alla sizaki (Sizaki, szk).
  • kara keel (Kara /Tanzania/, var Regi) reg. Kiri: . Rahvas: kara, karad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 86 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.252.
  • kenji keel (Kenyi, var Lukenyi) lke. Kiri: . Rahvas: kenji, kenjid (Bakenyi). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 390 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.16. On peetud ka soga keele murdeks.
  • kereve keel (Kerewe, var Ekikerebe, Kerebe) ked. Kiri: ladina. Rahvas: kereve, kereved. Asuala: Tansaania (Victoria järv, Ukerewe saar). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.24.
  • kiga keel ~ tšiga keel (ⓔ Rukiga; Chiga, var Kiga W, Rukiga) cgg. Kiri: . Rahvas: kiga, kigad. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.14. Sõnavormid: omukiga (isik), Rukiga (keel), Bakiga (rahvas), kikiga (tava, komme).
  • konzo keel, van kondžo keel, bakondžo keel (Konzo, var Konjo W, Lhukonzo, Olukonjo, Rukonjo) koo. Kiri: . Rahvas: konzo, konzod. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 609 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.41. Moodustavad Rwenzururu traditsioonilise kuningriigi (Ugandas) põhirahvastiku. Sõnavormid: Mukonzo (isik), Bakonzo (rahvas), Lhukonzo (keel). Muutus Konjo → Konzo tehti 2007.
  • kuria keel (Kuria, var Ikikuria, Kurya, Tende) kuj. Kiri: ladina. Rahvas: kuria, kuriad. Asuala: Keenia, Tansaania. Kõnelejaid: 604 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.43, 431–434.
  • kvaja keel, van kvaia keel (Kwaya, var Kikwaya) kya. Kiri: . Rahvas: kvaja, kvajad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 115 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.251, 253.
    Murded: ruri murre (Ruri, Eciruuri).
  • luhja keel (ⓔ oluLuhya; Luhya, var Luyia) luy. Kiri: . Rahvas: luhja, luhjad (ⓔ Muluyia, mitm Abaluyia). Asuala: Keenia, Uganda. Kõnelejaid: 3,6 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.32. Makrokeel, koosneb 14 keelekujust.
    • bukusu keel (Bukusu, var Lubukusu) bxk. Kiri: . Rahvas: bukusu, bukusud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 565 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.31c. Vaste Lubukusu lisati 2008.
    • idahho keel ~ idahho-isuhha-tiriki keel (Idakho-Isukha-Tiriki, var Idaxo-Isuxa-Tiriki W, Luidakho-Luisukha-Lutirichi) ida. Kiri: . Rahvas: idahho, idahhod; isuhha, isuhhad; tiritši, tiritšid (Tirichi). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 306 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.411–413. Vaste Luidakho-Luisukha-Lutirichi lisatud 2008. kh neis nimetustes vastab tõenäoliselt [x]-häälikule, kuigi keele häälikute kirjelduses esineb vaid [h], mitte [x]; [x] on siiski naaberkeelte kirjeldustes. Tiritši tš vastab endanimetusele.
    • logooli keel (Logooli, var Lulogooli, Llogole, Llugule, Lugooli, Luragoli, Maragoli, Maragooli, Ragoi, Uluragooli) rag. Kiri: ladina. Rahvas: logooli, logoolid. Asuala: Keenia (Vihiga). Kõnelejaid: 197 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.41. Vaste Lulogooli lisati 2008.
    • njoole keel (Nyore, var Olunyole, Nyole W, Lunyole, Lunyore, Nyoole, Olunyore) nyd. Kiri: ladina. Rahvas: njoole, njooled. Asuala: Keenia (Kakamega). Kõnelejaid: 120 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.33. Vaste Olunyole lisati 2008.
    • saamia keel (Saamia, var Olusamia, Samia W, Luhya, Luluyia, Luyia) lsm. Kiri: ladina. Rahvas: saamia, saamiad (Keenias Muluyia, mitm Abaluyia, Ugandas Saamia ~ Basaamia ~ Bagwe). Asuala: Uganda (Busia), Keenia. Kõnelejaid: 335 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.34, 343. Saamia, Olusamia võeti loendisse 2008.
  • masaaba keel, van masaba keel, gišu keel (ⓔ Lumasaaba; Masaaba, var Masaba) myx. Kiri: . Rahvas: masaaba, masaabad (ⓔ Bamasaaba; Bamasaba). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 751 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.31. Muutus Masaba → Masaaba tehti 2008.
    Murded: gisu murre (Lugisu).
  • nande keel (ⓔ Olhuyira; Nande, var Banande, Bayira, Kinande, Kinandi, Nandi, Ndande, Northern Nande, Orundande) nnb. Kiri: ladina. Rahvas: nande, nanded. Asuala: Kongo DV (Põhja-Kivu). Kõnelejaid: 903 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.42. Jira (Yira ehk Bayira) on katusmõiste, mis ühendab konzo ja nande rahva.
  • njambo keel (Nyambo, var Ekinyambo, Karagwe, Kinyambo, Ragwe, Rukaragwe, Runyambo, Ururagwe) now. Kiri: . Rahvas: njambo, njambod. Asuala: Tansaania (Kagera). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.21.
  • njankole keel ~ nkole keel, van ankole keel, banjankole keel (Nyankole, var Nkore W, Nkole, Nyankore, Runyankole) nyn. Kiri: . Rahvas: njankole, njankoled ~ nkole, nkoled (Banyankore). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,6 mln. ISO 639 ∴26-03.♦ JE.13.
  • njole keel (Nyole, var Lunyole, Nyule, Nyuli) nuj. Kiri: ladina. Rahvas: njole, njoled. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 141 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.35.
  • njoro keel, van banjoro keel, lunjoro keel (ⓔ Orunyoro; Runyoro, var Nyoro) nyo. Kiri: ladina. Rahvas: njoro. njorod (Banyoro). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 495 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.11. Bunyoro on traditsiooniline kuningriik Ugandas.
  • ruanda keel ~ kinjaruanda keel, van banjaruanda keel (ⓔ Ikinyarwanda ~ ikinyarwaanda; Kinyarwanda, var Rwanda) rw/kin. Kiri: ladina. Rahvas: ruanda, ruandad. Asuala: Rwanda, Kongo DV. Kõnelejaid: 12 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.61. Sõnavormid: Umunyarwanda (isik), Abanyarwanda (rahvas), Ikinyarwanda (keel).
  • rundi keel ~ kirundi keel, van barundi keel (ⓔ Ikirundi ~ ikiruundi; Rundi, var Kirundi) rn/run. Kiri: ladina. Rahvas: rundi, rundid (Barundi). Asuala: Burundi, Kongo DV. Kõnelejaid: 7 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.62. Sõnavormid: Umurundi (isik), Abarundi (rahvas), Ikirundi (keel), u Burundi (maa).
  • ruuli keel (ⓔ Ruruuli; Ruuli, var Luduli, Ruli, Ruruli) ruc. Kiri: ladina. Rahvas: ruuli, ruulid. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 160 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.103. Muutus Ruli → Ruuli tehti 2007.
  • soga keel, van basoga keel (ⓔ LuSoga; Soga) xog. Kiri: ladina. Rahvas: soga, sogad (Basoga). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.16. Sõnavormid: musoga (isik), Busoga (maa), Lusoga (keel), Basoga (rahvas). Busoga on traditsiooniline kuningriik Ugandas.
  • suba keel (Suba, var Kisuba, Olusuba) sxb. Kiri: ladina. Rahvas: suba, subad (Abasuba). Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 174 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.403.
  • subasimbiti keel (Suba-Simbiti, var Kisuba, Kisimbiti) ssc. Kiri: . Rahvas: subasimbiti, subasimbitid. Asuala: Tansaania (Mara). Kõnelejaid: 98 700. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.403. Simbiti hõim räägib üsna suba keelele sarnast keelt.
    Rahvad: hatša, hatšad (Hacha); kine, kined (Kine); surva, survad (Surwa); sveta, svetad (Sweta); simbiti, simbitid (Simbiti).
  • šii keel (Shi, var Mashi) shr. Kiri: ladina. Rahvas: šii, šiid. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu, Põhja-Kivu). Kõnelejaid: 654 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.53.
  • šubi keel (Shubi, var Sinja, Subi, Urushubi) suj. Kiri: . Rahvas: šubi, šubid. Asuala: Tansaania (Kagera). Kõnelejaid: 153 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.64.
  • zanaki keel (Zanaki, var Ikizanaki, Kizanaki) zak. Kiri: ladina. Rahvas: zanaki, zanakid. Asuala: Tansaania (Mara). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.44.
  • zinza keel (Zinza, var Dzinda, Dzindza, Echidzindza, Echijinja, Ecizinza, Jinja, Kizinza, Zinja) zin. Kiri: ladina. Rahvas: zinza, zinzad. Asuala: Tansaania (Victoria järve edelakallas). Kõnelejaid: 138 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.23.
  • talinga-bvisi keel (ⓔ OluBwisi; Talinga-Bwisi, var Bwisi, Kitalinga, Lubwisi, Lubwissi, Mawissi, Olubwisi) tlj. Kiri: ladina. Rahvas: talinga, talingad ~ bvisi, bvisid. Asuala: Uganda, Kongo DV. Kõnelejaid: 99 400. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.102. Talinga nimetust kasutatakse Kongo DVs, bvisi nimetust Ugandas.
  • tembo keel (Tembo /Kitembo/, var Chitembo, Kitembo, Nyabungu) tbt. Kiri: ladina. Rahvas: tembo, tembod. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu, Põhja-Kivu). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JD.531.
  • tooro keel ~ toro keel, van batoro keel (ⓔ Orutooro; Tooro, var Rutooro, Toro) ttj. Kiri: . Rahvas: tooro, toorod. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 488 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ JE.12. Tooro on traditsiooniline kuningriik Ugandas. Sõnavormid: Omutooro (isik), Abatooro (rahvas), Orutooro (keel), Obukama bwa Tooro (maa).
  • hutu, hutud (Bahutu) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Rwanda. ♦ Etniline rühm, moodustavad neis maades enamuse.
  • tutsi, tutsid (Batutsi) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Rwanda. ♦ Etniline rühm, vähemuses.
  • tvaa, tvaad (Batwa, Twa) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Kongo DV, Rwanda, Uganda. ♦ Etniline rühm, kääbuskasvu.

NkBK: bantu keelte K-rühm

  • bantu keelte K-rühm.
  • fuee keel (Fwe, var Chifwe) fwe. Kiri: . Rahvas: fuee, fueed. Asuala: Namiibia (Caprivi). Kõnelejaid: 16 200. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.402.
  • jauma keel (Yauma) yax. Kiri: . Rahvas: jauma, jaumad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 5100. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.15. On loetud ka mbunda keele murdeks.
  • kuhane keel ~ subia keel, van basubia keel (ⓔ Chikuhane; Kuhane, var Subiya E, Chikwahane, Echisubia, Subia) sbs. Kiri: . Rahvas: kuhane, kuhaned. Asuala: Botswana, Namiibia, Sambia. Kõnelejaid: 35 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.42. Sõnavormid: Muikuhane (isik), Baikuhane (rahvas), Chikuhane (keel).
  • kvangali keel (Kwangali, var Kwangare, Kwangari, Bukwangali, Sikwangali) kwn. Kiri: ladina. Rahvas: kvangali, kvangalid. Asuala: Namiibia, Angola. Kõnelejaid: 84 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.33.
  • lozi keel, van rotse keel, barotse keel, balosi keel, soli keel, kololo keel (ⓔ Silozi ~ Sikololo; Lozi, var Barotse, Kololo, Rotse, Rozi) loz. Kiri: ladina. Rahvas: lozi, lozid. Asuala: Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 570 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.20. Sõnavormid: Mulozi (isik), Balozi (rahvas), Silozi (keel), Bulozi (maa).
  • luimbi keel, van luimbe keel, valuimbi keel (Luimbi, var Chiluimbi, Luimbe, Lwimbe) lum. Kiri: ladina. Rahvas: luimbi, luimbid. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 43 900. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.12a.
  • lujana keel, van luiana keel, luji keel (Luyana, var Louyi, Luyaana, Luyi) lyn. Kiri: ladina. Rahvas: lujana, lujanad. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 442 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.31.
  • lutšazi keel ~ lutšasi keel, van valutšasi keel (Lucazi, var Chiluchazi, Luchazi, Luxage, Ponda) lch. Kiri: ladina. Rahvas: lutšazi, lutšazid. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 210 400. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.13.
  • luvale keel ~ luena keel, van valuena keel (Luvale, var Luena, Lwena) lue. Kiri: . Rahvas: luvale, luvaled (Balovale). Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 669 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.14.
  • maši keel (Mashi /Zambia/, var Masi) mho. Kiri: . Rahvas: maši, mašid. Asuala: Sambia (Lääneprovints). Kõnelejaid: 24 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.34.
  • mbove keel (Mbowe, var Esimbowe) mxo. Kiri: . Rahvas: mbove, mboved. Asuala: Sambia (Lääneprovints). Kõnelejaid: 2700. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.32.
  • mbukušu keel (Mbukushu, var Gova, Kusso, Mambukush, Mbukuhu, Mbukushi, Thimbukushu) mhw. Kiri: . Rahvas: mbukušu, mbukušud. Asuala: Namiibia, Sambia. Kõnelejaid: 35 100. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.333.
  • mbunda keel, van vambundu keel (ⓔ Mbúùnda ~ Chimbúùnda; Mbunda, var Chimbunda, Gimbunda, Mbuunda) mck. Kiri: ladina. Rahvas: mbunda, mbundad. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 291 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.15.
  • mbvela keel (Mbwela, var Ambuela, Ambuella, Mbuela, Mbwera, Shimbwera) mfu. Kiri: . Rahvas: mbvela, mbvelad. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 222 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.17. Peetakse ka lutšazi keele murdeks.
  • njemba keel (Nyemba, var Gangela, Ganguela, Ganguella, Ngangela, Nhemba) nba. Kiri: ladina. Rahvas: njemba, njembad. Asuala: Angola, Namiibia, Sambia. Kõnelejaid: 232 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.12b. Peetakse ka lutšazi keele murdeks.
  • nkangala keel, van ngakala keel, vangakala keel (Nkangala, var Ngangala) nkn. Kiri: . Rahvas: nkangala, nkangalad. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 22 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.18. Peetakse ka mbunda keele murdeks.
  • rumanjo keel ~ diriku keel (Rumanyo, var Diriku E, Dciriku W, Gciriku) diu. Kiri: . Rahvas: rumanjo, rumanjod ~ diriku, dirikud. Asuala: Angola, Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 36 200. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.331, 334.
  • simaa keel (Simaa) sie. Kiri: . Rahvas: simaa, simaad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 162 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.35.
  • totela keel (Totela, var Echitotela) ttl. Kiri: . Rahvas: totela, totelad. Asuala: Sambia, Namiibia. Kõnelejaid: 14 100. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.41, 411.
  • tšokve keel, van vatšokve keel (Chokwe) cjk. Kiri: ladina. Rahvas: tšokve, tšokved. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ K.11.

NkBL: bantu keelte L-rühm

  • bantu keelte L-rühm.
  • bindži keel (Binji, var Bindji) bpj. Kiri: . Rahvas: bindži, bindžid. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 165 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.231.
  • hemba keel (Hemba, var Eastern Luba, Kihemba) hem. Kiri: . Rahvas: hemba, hembad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 181 000. ISO 639. ♦ L.34.
  • kanjoki keel (Kanyok, var Kanioka, Kanyoka) kny. Kiri: . Rahvas: kanjok, kanjokid. Asuala: Kongo DV (Ida-Kasaï). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.32.
  • kaonde keel (ⓔ kiiKaonde; Kaonde, var Chikaonde, Kawonde) kqn. Kiri: ladina. Rahvas: kaonde, kaonded. Asuala: Kongo DV, Sambia. Kõnelejaid: 243 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.40.
  • Kasaï luba keel ~ luba-kasai keel ~ lulua keel (ⓔ Cilubà ~ Tshilubà; Luba-Kasai, var Luba-Lulua E, Tshiluba, Western Luba) lua. Kiri: . Rahvas: luba, lubad (Baluba). Asuala: Kongo DV (Ida-Kasaï, Lääne-Kasaï). Kõnelejaid: 6,3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.31. Kasaï ja Lulua on provintsid.
  • Katanga luba keel ~ luba keel, van baluba keel, luuba keel (ⓔ Kiluba; Luba-Katanga, var Kiluba, Luba) lu/lub. Kiri: ladina. Rahvas: luba, lubad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.33.
  • kete keel, van ?kederu keel (Kete, var Kikete, Lukete) kcv. Kiri: . Rahvas: kete, keted. Asuala: Kongo DV (Lääne-Kasai). Kõnelejaid: 8400. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.21.
  • lunda keel, van valunda keel (Lunda, var Chilunda) lun. Kiri: ladina. Rahvas: lunda, lundad. Asuala: Sambia, Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 400 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.52 W (K.30 E).
  • nkoja keel, van bankoja keel (Nkoya, var Shinkoya) nka. Kiri: ladina. Rahvas: nkoja, nkojad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 146 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.60.
    Murded: mbovela murre, van mbuela, vambuela (Mbowela, var Mbwela, Mbwera, Shimbwera).
  • phende keel (Phende, var Pende W, Cipende, Giphende, Kipende, Pindi, Pinji) pem. Kiri: . Rahvas: phende, phended. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 420 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.11 W (K.10 E). Sõnavormid: Muphende (isik), Baphende (rahvas), Giphende (keel).
  • ruundi keel ~ põhjalunda keel, van luunda keel, ndembo keel (Ruund, var Chiluwunda, Lunda-Kamboro, Luunda, Mutiamvua, Northern Lunda) rnd. Kiri: ladina. Rahvas: ruund, ruundid. Asuala: Kongo DV, Angola. Kõnelejaid: 251 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.53 W (K.30 E).
  • sanga keel, van senga murre (Sanga /Democratic Republic of Congo/, var Kisanga, Luba-Garenganze, Luba-Sanga) sng. Kiri: . Rahvas: sanga, sangad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 431 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.35.
  • songe keel (Songe, var Kalebwe, Kisonge, Lusonge, Northeast Luba) sop. Kiri: ladina. Rahvas: songe, songed. Asuala: Kongo DV (Katanga, Lääne-Kasai). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ L.23.

NkBM: bantu keelte M-rühm

  • bantu keelte M-rühm.
  • auši keel (Aushi, var Avaushi, Ushi, Usi, Uzhil, Vouaousi) auh. Kiri: . Rahvas: auši, aušid. Asuala: Sambia (Luapula), Kongo DV. Kõnelejaid: 95 200. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.402.
  • bemba keel, van bamba keel (ⓔ cibemba; Bemba /Zambia/, var Zambian) bem. Kiri: ladina. Rahvas: bemba, bembad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.42. Sõnavormid: MuBemba (isik), BaBemba ~ Awemba ~ BaWemba (rahvas), CiBemba (keel), Bembaland (maa).
  • bvile keel (Bwile) bwc. Kiri: . Rahvas: bvile, bviled. Asuala: Sambia, Kongo DV. Kõnelejaid: 24 800. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.401.
  • ila keel (Ila, var Chiila, Shukulumbwe) ilb. Kiri: ladina. Rahvas: ila, ilad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 71 200. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.63, 631–633.
  • lala-bisa keel (Lala-Bisa, var Biza-Lala) leb. Kiri: . Rahvas: lala, lalad; bisa, bisad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 580 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.51–53, 521–522.
    Murded: bisa murre (Ichibisa).
  • lamba keel (Lamba) lam. Kiri: . Rahvas: lamba, lambad. Asuala: Sambia (Copperbelt). Kõnelejaid: 214 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.54, 541–542.
  • lambja keel (Lambya, var Ichilambya, Lambia, Lambwa, Rambia) lai. Kiri: ladina, Mwangwego. Rahvas: lambja, lambjad. Asuala: Malawi, Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: 87 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.201, 202.
  • lendže keel (Lenje, var Chilenje, Lengi, Mukuni) leh. Kiri: ladina. Rahvas: lendže, lendžed. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 156 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.61, 611.
  • malila keel (Malila, var Ishimalilia, Kimalila, Malilia, Shimalilia) mgq. Kiri: ladina. Rahvas: malila, malilad. Asuala: Tansaania (Mbeya). Kõnelejaid: 65 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.24.
  • njakjusa keel, van näküssa keel (Nyakyusa-Ngonde, var Nyakyusa W, Ikinyakyusa, Kukwe, Sochile) nyy. Kiri: ladina, Mwangwego. Rahvas: njakjusa, njakjusad. Asuala: Malawi, Tansaania. Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.31.
  • njamvanga keel (Nyamwanga, var Chinamwanga, Inamwanga, Kinamwanga, Mwanga, Namwanga) mwn. Kiri: ladina. Rahvas: njamvanga, njamvangad (Mwanga). Asuala: Sambia (Põhjaprovints), Tansaania. Kõnelejaid: 261 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.22. 26. 27.
  • njiha keel (Nyiha, var Ishinyiha, Shinyiha). Kiri: . Rahvas: njiha, njihad. Asuala: Malawi, Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: 670 000 [1987–1993 < W, 2026]. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Malawi njiha keel (Nyiha /Malawi/) nyr. Kiri: . Asuala: Malawi. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.23. Keel võeti loendisse 2008.
    • Tansaania njiha keel (Nyiha /Tanzania/) nih. Kiri: ladina. Asuala: Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: 662 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.23.
  • njika keel, van nika keel, vanjika keel (Nyika, var Chinyika, Kinyika). Kiri: . Rahvas: njika, njikad. Asuala: Malawi, Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Malawi njika keel (Nyika /Malawi and Zambia/) nkv. Kiri: . Asuala: Malawi, Sambia. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.23.
    • Tansaania njika keel (Nyika /Tanzania/) nkt. Kiri: . Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 25 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.23.
  • safva keel (Safwa, var Cisafwa, Ishisafwa, Kisafwa) sbk. Kiri: . Rahvas: safva, safvad. Asuala: Kongo DV (Mbeya). Kõnelejaid: 158 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.25.
  • sala keel (Sala) shq. Kiri: . Rahvas: sala, salad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 20 400. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.63, 631–633. On ila keelele lähedane.
  • seba keel (Seba, var Kunda, Sewa, Shishi) kdg. Kiri: . Rahvas: seba, sebad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 167 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.55.
  • soli keel (Soli, var Chisoli) sby. Kiri: . Rahvas: soli, solid. Asuala: Sambia (Keskprovints). Kõnelejaid: 54 400. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.62.
  • taabva keel (Taabwa, var Tchitaabwa, Rungu, Tabwa) tap. Kiri: . Rahvas: taabva, taabvad. Asuala: Kongo DV (Katanga), Sambia. Kõnelejaid: 382 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.41.
  • tonga keel (ⓔ chiTonga; Tonga /Zambia/, var Plateau Tonga) toi. Kiri: . Rahvas: tonga, tongad. Asuala: Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ M.64. Tonga keeli on vähemalt viis: Tonga saarte tonga Okeaanias (to/ton, AnEP), Tai tonga Tais (variandina, =tenedni keel, tnz, AaKA), Sambia tonga (toi, NkBM), Njassa tonga Malawis (tog, NkBN) ning gitonga keel Mosambiigis (toh, NkBS).
    Murded: leja murre (Leya).

NkBN: bantu keelte N-rühm

  • bantu keelte N-rühm.
  • kunda keel (Kunda, var Chikunda, Cikunda) kdn. Kiri: . Rahvas: kunda, kundad. Asuala: Zimbabwe, Sambia. Kõnelejaid: 194 300. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.42.
  • matengo keel, van vamatengo keel (Matengo, var Chimatengo, Kimatengo) mgv. Kiri: . Rahvas: matengo, matengod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 150 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.13.
  • mpoto keel (Mpoto, var Chimpoto, Kinyasa, Nyasa) mpa. Kiri: ladina. Rahvas: mpoto, mpotod. Asuala: Tansaania (Ruvuma). Kõnelejaid: 80 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.14.
  • ndendeule keel (Ndendeule, var Kindendeule, Kindendeuli, Ndendeuli) dne. Kiri: . Rahvas: ndendeule, ndendeuled. Asuala: Tansaania (Ruvuma). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.101.
  • ngoni keel, van angoni keel (Ngoni, var Angoni, Chingoni, Kisutu). Kiri: . Rahvas: ngoni, ngonid. Asuala: Mosambiik, Tansaania. Kõnelejaid: 205 000. ♦ Varasem kood ngo, jagati 2021 kaheks keelekujuks.
    • Mosambiigi ngoni keel (Ngoni /Mozambique/, var Xingoni) xnq. Kiri: . Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-03. ♦ N.12.
    • Tansaania ngoni keel (Ngoni /Tanzania/) xnj. Kiri: . Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-03. ♦ N.12.
  • njandža keel ~ tševa keel ~ tšitševa keel ~ malavi keel, van malaavi keel (ⓔ Chinyanja ~ Nyanja ~ chiCheŵa; Chichewa, var Chewa W, Nyanja; nianja pt, var cinianja, cheua, chewa) ny/nya. Kiri: ladina, Mwangwego. Rahvas: njandža, njandžad ~ tševa, tševad. Asuala: Malawi, Mosambiik, Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 9,3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.30 (N.31, N.121). Malawis Chichewa, Sambias Nyanja nime all, Mosambiigis nianja.
    Murded: tševa murre (Chichewa).
  • njungve keel (Nyungwe, var Cinyungwe) nyu. Kiri: ladina. Rahvas: njungve, njungved. Asuala: Mosambiik (Tete). Kõnelejaid: 439 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.43.
  • nsenga keel (Nsenga, var Chinsenga, Senga) nse. Kiri: . Rahvas: nsenga, nsengad. Asuala: Sambia (Idaprovints, Keskprovints), Mosambiik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 752 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.41.
  • sena keel (Sena, var Chisena, Cisena) seh. Kiri: ladina, Mwangwego. Rahvas: sena, senad. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 2,9 mln [2017–2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.44 (N.45, 46).
    • Malawi sena keel (Malawi Sena, var Chisena, Cisena) swk. Kiri: . Asuala: Malawi. Kõnelejaid: 270 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.441.
  • tonga keel ~ tšitonga keel ~ Malawi tonga keel (ⓔ chiTonga; Tonga (Nyasa), var Tonga, Western Nyasa) tog. Kiri: ladina, Mwangwego. Rahvas: tonga, tongad (Batonga). Asuala: Malawi. Kõnelejaid: 170 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ N.15. Tonga keeli on vähemalt viis: Tonga saarte tonga Okeaanias (to/ton, AnEP), Tai tonga Tais (variandina, =tenedni keel, tnz, AaKA), Sambia tonga (toi, NkBM), Njassa tonga Malawis (tog, NkBN) ning gitonga keel Mosambiigis (toh, NkBS).
  • tumbuka keel (ⓔ chiTumbuka; Tumbuka) tum. Kiri: ladina, Mwangwego. Rahvas: tumbuka, tumbukad. Asuala: Malawi, Sambia. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639∴26-03. ♦ N.21.

NkBP: bantu keelte P-rühm

  • bantu keelte P-rühm.
  • jao keel, van vajao keel (ⓔ Chiyao; Yao) yao. Kiri: . Rahvas: jao, jaod (ⓔ waYao). Asuala: Malawi, Mosambiik, Tansaania. Kõnelejaid: 1,9 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.21. Sõnavormid: ‘Myao (isik), WaYao (rahvas), chiYao (keel), Uyao (maa).
  • kokola keel (Kokola, var Kokhola) kzn. Kiri: . Rahvas: kokola, kokolad. Asuala: Malawi, Mosambiik. Kõnelejaid: 280 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31.
  • koti keel (Koti, var Angoche, Angoxe, Coti, Ekoti) eko. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: koti, kotid. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 77 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.311. P.312. 2024 liideti nathembo keel (nte).
    Murded: nathembo murre (Nathembo, var Esakaji, Sakaji, Sanagage, Sangaji, Sankaji, Theithei).
  • lolo keel (Lolo, var Ilolo) llb. Kiri: ladina. Rahvas: lolo, lolod. Asuala: Mosambiik (Zambezia). Kõnelejaid: 162 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31. Peetakse ka makua keele osaks.
  • lomve keel (Lomwe, var Elomwe, Ngulu, Western Makua) ngl. Kiri: ladina. Rahvas: lomve, lomved. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: ?. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.32.
    • Malawi lomve keel (Malawi Lomwe, var Anguru, Elhomwe, Nguru) lon. Kiri: ladina, Mwangwego. Asuala: Malawi. Kõnelejaid: 250 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.331. Segakeel.
  • makonde keel, van konde keel (ⓔ ChiMakonde ~ Kimakonde; Makonde) kde. Kiri: . Rahvas: makonde, makonded. Asuala: Mosambiik, Tansaania. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.23. Sõnavormid: Mmakonde (isik), Wamakonde (rahvas), Kimakonde (keel), Umakonde (rahvas).
  • makua keel, van kua keel (Makhuwa, var eMakhuwa, Emakhuwa, Makua, Macua) vmw. Kiri: . Rahvas: makua, makuad. Asuala: Mosambiik (Nampula). Kõnelejaid: 2,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31. Makrokeel, jaguneb keelekujudeks. Lisaks on makua keelerühmas ka kokola, lolo , manjava, marendže, takvane.
    • marrevone keel (Makhuwa-Marrevone, var Coastal Makhuwa, Emaka, Maca, Maka, Marevone, South Maca) xmc. Kiri: . Rahvas: marrevone, marrevoned. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 463 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31D.
    • meeto keel (Makhuwa-Meetto, var Emeto, Imakua, Imeetto, Kimakua, Makhua, Makoa, Makwa, Makua, Maquoua, Medo, Meetto, Meto, Mêto, Metto) mgh. Kiri: ladina. Rahvas: meeto, meetod. Asuala: Mosambiik (Cabo Delgado, Niassa), Tansaania. Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31B.
    • moniga keel (Makhuwa-Moniga, var Emakhuwa-Emoniga, Emoniga, Moniga) mhm. Kiri: ladina. Rahvas: moniga, monigad. Asuala: Mosambiik (Delgado). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.341.
    • saaka keel (Makhuwa-Saka, var Esaaka, Isaanga, Ishanga, Saaka, Saanga, Saka, Sanga) xsq. Kiri: . Rahvas: saaka, saakad. Asuala: Mosambiik (Delgado). Kõnelejaid: 212 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31F.
    • širima keel (Makhuwa-Shirima, var Chirima, Eshirima, Makhuwa-Exirima, Makhuwa-Niassa, Makhuwa-Xirima, Shirima, West Makua, Xirima) vmk. Kiri: . Rahvas: širima, širimad. Asuala: Mosambiik (Niassa). Kõnelejaid: 618 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31C.
  • manjava keel (Manyawa) mny. Kiri: . Rahvas: manjava, manjavad. Asuala: Mosambiik (Zambezia). Kõnelejaid: 173 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31C. Peetakse ka makua keele osaks.
  • marendže keel (Marenje, var Emarendje, Marendje) vmr. Kiri: . Rahvas: marendže, marendžed. Asuala: Mosambiik (Zambezia). Kõnelejaid: 90 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31C. Peetakse ka makua keele osaks.
  • matšinga keel (Machinga) mvw. Kiri: . Rahvas: matšinga, matšingad. Asuala: Tansaania (Lindi). Kõnelejaid: 36 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.23. Peetakse ka makonde keele osaks.
  • matuumbi keel (Matumbi, var Kimatumbi, Kimatuumbi, Matuumbi) mgw. Kiri: . Rahvas: matuumbi, matuumbid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 72 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.13.
  • mvera keel (Mwera (Chimwera), var Chimwera, Mwela) mwe. Kiri: . Rahvas: mvera, mverad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 469 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.22.
  • ndengereko keel (Ndengereko, var Kingengereko, Ndengeleko) ndg. Kiri: . Rahvas: ndengereko, ndengerekod. Asuala: Tansaania (Ruvuma). Kõnelejaid: 110 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.11. Vt ka rufidži keel.
  • ngindo keel (Ngindo, var Kingindo, Magingo, Njindo) nnq, Kiri: . Rahvas: ngindo, ngindod. Asuala: Tansaania (Rufiji). Kõnelejaid: 220 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.14.
  • rufidži keel (Rufiji, var Fiji, Kiruihi, Ruihi, Warufiji) rui. Kiri: . Rahvas: rufidži, rufidžid. Asuala: Tansaania (Rufiji). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.12. On sisuliselt sama mis ndengereko keel.
  • takvane keel (Takwane, var Thakwani) tke. Kiri: ladina. Rahvas: takvane, takvaned. Asuala: Mosambiik (Zambezia). Kõnelejaid: 181 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.31C. Peetakse ka makua keele osaks.
  • tšuvabu keel, van vambo keel, tšivambo keel, tšvabo keel (Chuwabu, var Chichwabo, Chwabo, Echuwabo) chw. Kiri: ladina. Rahvas: tšuvabu, tšuvabud. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 947 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ P.34.

NkBR: bantu keelte R-rühm

  • bantu keelte R-rühm.
  • ambo keel ~ ovambo keel (Ambo, var Oshiwambo, Namibian). Kiri: . Rahvas: ambo, ambod ~ ovambo, ovambod (Owambo). Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 1,4 mln [1990 < W, 2026]. ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
    • kvambi keel (ⓔ Otshikwambi; Kwambi) kwm. Kiri: . Rahvas: kvambi, kvambid. Asuala: Namiibia. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.23.
    • kvanjama keel, van kuanjama keel (ⓔ Oshikwanyama; Kwanyama, var Kuanyama) kj/kua. Kiri: . Asuala: Angola (Cunene), Namiibia (Ovamboland). Kõnelejaid: 1,25 mln [2024, 2006 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.21.
    • ndonga keel, van ošidonga keel, ngonga keel (ⓔ Oshindonga ~ Oshiwambo; Ndonga) ng/ndo. Kiri: . Rahvas: ndonga, ndongad. Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 692 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.22.
  • herero keel, van hereero keel, otjihereero keel (ⓔ Otjiherero; Herero) hz/her. Kiri: . Rahvas: herero, hererod. Asuala: Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 133 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.30.
  • jeji keel, van jeje keel, vajeje keel, jeje-guba keel (Yeyi, var Ciyei, Kuba, Shiyeyi, Yeei) yey. Kiri: . Rahvas: jeji, jejid. Asuala: Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 24 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.40.
  • njaneka keel, van vanjaneka keel (Nyaneka, var Lunyaneka, Olunyaneka) nyk. Kiri: . Rahvas: njaneka, njanekad. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.13.
    Murded: humbe murre (Humbe); mvila murre (Mwila, var Muila, Olumuila).
  • nkumbi keel (Nkhumbi, var Nkumbi W, Humbe, Khumbi, Ngumbi, Nkhumbi, Otjingumbi, Ocinkumbi) khu. Kiri: . Rahvas: nkumbi, nkumbid. Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 150 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.14.
  • zemba keel (Zemba, var Chimba, Dhimba, Dimba, Oluthimba, Otjidhimba, Simba, Tjimba) dhm. Kiri: . Rahvas: zemba, zembad. Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 22 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.311.
  • umbundu keel ~ lõunambundu keel, van mbundu keel (ⓔ úmbúndú; Umbundu, var Angolan, South Mbundu) umb. Kiri: ladina. Rahvas: umbundu, umbundud (Ovimbundu). Asuala: Angola. Kõnelejaid: 7 mln [2018 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ R.11. Mitte segi ajada kimbundu ehk põhjambundu (kmb, NkBH) keelega.

NkBS: bantu keelte S-rühm

  • bantu keelte S-rühm.
  • fanagalo keel (Fanagalo, var Basic Zulu, Fanakalo ¡, Fanekolo ¡, Isikula ¡, Isilololo, Isipiki, Lololo, Pidgin Bantu, Piki, Silunguboi) fng. Kiri: . Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Kongo DV. Kõnelejaid: 9100. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.40A. Suulupõhjaline pidžin, üksnes teise keelena. Variant Sambias: Cikabanga; Zimbabwes: Chilapalapa.
  • kalanga keel, van kalanja, sekalanja (Kalanga, var Chikalanga, Ikalanga, Sekalaña, Tjikalanga, Western Shona) kck. Kiri: ladina. Rahvas: kalanga, kalangad. Asuala: Botswana, Zimbabwe. Kõnelejaid: 850 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.16.
  • khalagadi keel (Kgalagadi, var Kgalagarhi, Kgalagari, Khalagari, Khalakadi, Kxhalaxadi, Qhalaxarzi, Shekgalagadi, Shekgalagari) xkv. Kiri: . Rahvas: khalagadi, khalagadid. Asuala: Botswana (Kgalagadi). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.311.
  • manjika keel (Manyika, var Chimanyika, Bamanyeka, Wamanyika) mxc. Kiri: ladina. Rahvas: manjika, manjikad. Asuala: Mosambiik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.13.
  • nambja keel (Nambya, var Chinambya, Nambzya, Nanzva) nmq. Kiri: ladina. Rahvas: nambja, nambjad. Asuala: Zimbabwe (Hwange). Kõnelejaid: 105 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.16. Peetakse ka kalanga keele murdeks.
  • ndau keel, van tsindau murre (Ndau, var Chindau, Ndzawu, Sofala, Southeast Shona) ndc. Kiri: ladina. Rahvas: ndau, ndaud. Asuala: Mosambiik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 2,4 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.15.
  • pedi keel ~ sepedi keel ~ põhjasotho keel, van peli keel (ⓔ Sepedi ~ Sesotho sa Leboa; Pedi, var Northern Sotho W, Sepedi) nso. Kiri: ladina, ditema. Rahvas: pedi, pedid ~ põhjasotho, põhjasothod. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 3,7 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.32. 301–304. Pedi märgib kitsamat hõimu, seepärast ei peeta seda alati sobivaks.
  • ronga keel, van šironga murre (ⓔ XiRonga; Ronga) rng. Kiri: . Rahvas: ronga, rongad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 728 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.54.
  • sotho keel ~ lõunasotho keel ~ suuto keel, van soto keel, sooto keel, sutu keel, basuto keel, sesoto keel (ⓔ Sesotho; Southern Sotho, var Soho W, Basuto, Sotho) st/sot. Kiri: ladina, ditema. Rahvas: sotho, sothod. Asuala: Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.33. Sõnavormid: Mosotho (isik), Basotho (rahvas), Sesotho (keel), Lesotho (maa).
  • šona keel, van mašona keel, sešona keel (ⓔ chiShona; Shona) sn/sna. Kiri: ladina, ditema. Rahvas: šona, šonad. Asuala: Zimbabwe. Kõnelejaid: 8 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.7–10. Sõnavormid: MuShona (isik), VaShona (rahvas), chiShona (keel), Vukaranga (maa).
    Murded: 1) karanga murre, van tšikaranga (Karanga, var Chikaranga) – džena murrak, van dženga (Jena); duma murrak (Duma); govera murrak, van segovera (Govera); 2) korekore murre (Korekore, var Goba, Northern Shona, Shangwe); 3) zezuru murre, van sesura murre (Zezuru, var Bazezuru, Chizezuru, Wazezuru).
  • tavara keel (Tawara, var Tawala) twl. Kiri: . Rahvas: tavara, tavarad. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.11. Lähedane šona keelele.
  • teve keel (Tewe, var Chiute, Ciute, Teve, Vateve, Wateve) twx. Kiri: ladina. Rahvas: teve, teved. Asuala: Mosambiik (Manica). Kõnelejaid: 250 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.13.
  • tonga keel ~ gitonga keel (Gitonga, var Tonga W, var Bitonga, Shengwe, Tonga-Inhambane; guitonga pt) toh. Kiri: ladina. Rahvas: tonga, tongad. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 375 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.62. Tonga keeli on vähemalt viis: Tonga saarte tonga Okeaanias (to/ton, AnEP), Tai tonga Tais (variandina, =tenedni keel, tnz, AaKA), Sambia tonga (toi, NkBM), Njassa tonga Malawis (tog, NkBN) ning gitonga keel Mosambiigis (toh, NkBS).
  • tsonga keel, van šitsonga keel, thonga keel, šithonga keel, šangaani keel (ⓔ Xitsonga ~ Xichangana; Tsonga, var Thonga, Shangaan) ts/tso. Kiri: ladina. Rahvas: tsonga, tsongad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.53. Sõnavormid: Mutsonga (isik), Vatsonga (rahvas), Xitsonga (keel). Šangaanid on tähtsaim tsongade hõim, nime saanud pealiku järgi.
  • tsvaa keel, van tšvaa murre (Tswa, var Kitshwa, Shitshwa, Xitshwa) tsc. Kiri: . Rahvas: tsvaa, tsvaad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.51. 511.
  • tsvana keel ~ läänesotho keel, van tšvana keel, setšvana keel, setsvana keel, betšuani keel, tsvaana keel, tšuaana keel (ⓔ Setswana; Tswana, var Bechuana) tn/tsn. Kiri: ladina. Rahvas: tsvana, tsvanad. Asuala: Botswana, Lõuna-Aafrika Vabariik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 4,4 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.31. Sõnavormid: Motswana (isik), Batswana (rahvas), Setswana (keel), Botswana (maa).
    Murded: khatla murre, van hatla murre, katla murre (Kgatla); kvena murre (Kwena); rolongi murre, van roloni murre (Rolong)
  • tšopi keel (Chopi, var Cicopi, Shichopi, Txitxopi) cce. Kiri: ladina. Rahvas: tšopi, tšopid. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 760 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.61, 611.
  • venda keel, van bavenda keel, sevenda keel (ⓔ tshiVenḓa; Venda, var Chivenda) ve/ven. Kiri: ladina, ditema. Rahvas: venda, vendad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 960 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.20. Sõnavormid: Muvenda (isik), Vhavenda (rahvas), Tshivenda (keel).

NkBSN: nguni keeled

  • nguni keeled (Nguni languages). ♦
  • koosa keel ~ kosa keel, van hosa keel, isikosa keel, kafiri keel (ⓔ isiXhosa [isikǁʰóːsa]; Xhosa, var Cauzuh, Kaffir ¡) xh/xho. Kiri: ladina, ditema. Rahvas: koosa, koosad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 7,2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.41.
  • lõunandebele keel, van ndebeele keel (ⓔ isiNdebele ~ Nrebele ~ isiNdebele se Sewula; South Ndebele, var Southern Ndebele W) nr/nbl. Kiri: ladina. Rahvas: lõunandebele, lõunandebeled (ⓔ amaNdebele). Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik (Limpopo). Kõnelejaid: 587 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.407. Sõnavormid: iNdebele (isik), amaNdebele (rahvas), isiNdebele (keel), KwaNdebele (maa).
  • ndebele keel ~ põhjandebele keel, van matebeele keel (ⓔ isiNdebele; North Ndebele, var Northern Ndebele W, Sindebele) nd/nde. Kiri: . Rahvas: ndebele, ndebeled (Matabele). Asuala: Zimbabwe. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.44. Sõnavormid: iNdebele (isik), amaNdebele, varem Matabele (rahvas), isiNdebele (keel).
  • suulu keel, van isisulu keel (ⓔ isiZulu; Zulu) zu/zul. Kiri: ladina, ditema. Rahvas: suulu, suulud. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 9,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦S.42. Sõnavormid: umZulu (isik), amaZulu (rahvas), isiZulu (keel), kwaZulu (maa).
  • svaasi keel, van svati keel, svasi keel (ⓔ siSwati; Swati, var Swazi W) ss/ssw. Kiri: ladina, ditema. Rahvas: svaasi, svaasid. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Svaasimaa. Kõnelejaid: 1,7 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ S.43. Sõnavormid: liSwati (isik), emaSwati (rahvas), siSwati (keel), eSwatini (maa).

NkBX: muud bantu keeled

  • (tühi)

Anna tagasisidet