Nk: Nigeri-Kongo hõimkond 1/3 (Nk–NkBD)

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • Nigeri-Kongo hõimkond, van Nigeri-Kordofani hõimkond (Niger-Congo languages) nic. ISO 639 ∴26-03.

NkA: Atlandi keelkond

  • Atlandi keelkond, van läänepoolsed bantupärased keeled, senegali-ginea keeled (Atlantic languages). ♦
  • badjara keel, van badjari keel, padžati keel, bigola keel, agola keel (Badyara, var Bigola, Jaad, Pajade) pbp. Kiri: ladina. Rahvas: badjara, badjarad. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 12 700. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • baga keel (Baga, var Barka). Kiri: . Rahvas: baga, bagad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 30 000. ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks keelekujuks.
    • manduri keel (Baga Manduri) bmd. Kiri: . Rahvas: manduri, mandurid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 4000. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • pokuri keel, van binari keel (Baga Pokur, var MboteniW, Baga Binari) bcg. Kiri: . Rahvas: pokur, prokurid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 3000. ISO 639 ∴26-02. ♦ Keele nimetust muudeti 2016, ühendades sellega Baga Mboteni (bgm).
    • sitemu keel (Baga Sitemu) bsp. Kiri: . Rahvas: sitemu, sitemud. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 4000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • bainuki keel, van banjuni keel (Bainouk, var Bagnoun, Banyum, Banyun, Elomay, Ñuñ). Kiri: . Rahvas: bainuk, bainukid. Asuala: Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks keelekujuks.
    • gunjaamolo keel (Bainouk-Gunyaamolo) bcz. Kiri: . Rahvas: gunjaamolo, gunjaamolod. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 6200. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • gunjunjo keel (Bainouk-Gunyuño, var Guñuun) bab. Kiri: . Rahvas: gunjunjo, gunjunjod. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 8900. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • samiki keel (Bainouk-Samik) bcb. Kiri: . Rahvas: samik, samikid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 1900. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • balanta keel ~ kentohe keel, van bulanda keel (ⓔ Kəntɔhɛ; Balanta-Kentohe, var Balante) ble. Kiri: . Rahvas: balanta, balantad. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 393 000. ISO 639 ∴26-02. ♦ Vt ka gandža keel.
  • biafada keel, van biafara keel (Biafada, var Biafar, Bidyola, Dfola, Fada) bif. Kiri: . Rahvas: biafada, biafadad. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 44 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • bidjogo keel ~ bidjugo keel (Bidyogo, var BijagoW, Bijogo, Bugago) bjg. Kiri: . Rahvas: bidjogo, bidjogod. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 29 900. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • bomi keel (Bom, var Bome, Bomo, Bum) bfm. Kiri: . Rahvas: bomi, bomid. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 5600. ISO 639 ∴26-03. ♦
    Murded: krimi (Krim, var Kim, Kirim, Kittim) ♦ Kuni 2017 loeti omaette keeleks (koodiga krm).
  • bullomi keel ~ bulomi keel, van šerbro keel, mampua keel (Bullom). Kiri: . Rahvas: bullom, bullomid. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks keelekujuks.
    • bullom-soo keel (Bullom So, var Mmani, Mandingi, Northern Bullom) buy. Kiri: . Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 500. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • šerbro keel (Sherbro, var Amampa, Southern Bullom) bun. Kiri: . Rahvas: šerbro, šerbrod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 135 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • džola keel ~ djola keel ~ diola keel (Jola, var Diola, Dyola). Kiri: . Rahvas: džola, džolad. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel või keele-murde-kontiinuum, jaguneb mitmeks keelekujuks.
    • bajoti keel (Bayot) bda. Kiri: . Rahvas: bajot, bajotid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 14 600. ISO 639 ∴26-02. ♦ Lahkneb teistest džola keeltest, v-o isoleeritud.
    • fonji keel, van foni keel (Jola-Fonyi) dyo. Kiri: . Rahvas: fonji, fonjid. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 360 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • kasa keel (Jola-Kasa) csk. Kiri: . Rahvas: kasa, kasad. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 41 000. ISO 639. ♦∴26-02
  • fula keel ~ fulbe keel ~ fulfulde keel ~ fulani keel, van puli keel, fulbere keel, fulaani keel, fellatu keel, fellanja keel, fuli keel (ⓔ Fulfulde ~ Pulaar; Fula, var Fulah E, Fulani) ff/ful. Kiri: ladina. Rahvas: fulbe, fulbed (ⓔ ainsus Pullo, mitm Fulɓe). Asuala: Guinea, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 15 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ Makrokeel, jaguneb üheksaks keelekujuks.
    • Adamawa fulfulde keel (ⓔ عَدَمَاوَ ڢُلْڢُلْدٜ ~ ڢُلْڢُلْدٜ, Fulfulde ~ Adamaawa Fulfulde; Adamawa Fulfulde) fub. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Kamerun, Tšaad, Nigeeria. Kõnelejaid: 1,3 mln [2019 < W, 2026]. ISO 639. ♦∴26-02
    • Bagirmi fulfulde keel (Bagirmi Fulfulde, var Baghirmi Peul) fui. Kiri: ladina, araabia. Asuala: Tšaad (Chari-Baguirmi). Kõnelejaid: 180 000 [?]. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • Borgu fulfulde keel (Borgu Fulfulde, var Borgu Fulani, Benin-Togo Fulfulde, Fulbe-Borgu, Peul) fue. Kiri: ladina. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 800 000 [2019–2021 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • Kesk-Ida-Nigeri fulfulde keel (لٜتُّغَلْ نِيسٜرْ فُلْفُلْدٜ‎ Lettugal Niiser Fulfulde; Central-Eastern Niger Fulfulde, var Fula, Fulani, Fulbe, Peul, Peulh) fuq. Kiri: ladina, araabia. Asuala: Niger. Kõnelejaid: 860 000 [2021 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • Lääne-Nigeri fulfulde keel ~ Kirde-Burkina Faso fulfulde keel (غٛرْغَلْ نِيسٜرْ فُلْفُلْدٜ‎ Gorgal Niiser Fulfulde; Western Niger Fulfulde ~ Northeastern Burkina Faso Fulfulde, var Fula, Fulani, Fulbe, Gorgal Niiser Fulfulde, Peul, Peulh) fuh. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Burkina Faso, Niger. Kõnelejaid: 3,1 mln [2021 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • Maasina fulfulde keel (ڢُلْڢُلْدٜ Fulfulde ~ مَاسِنَ ڢُلْڢُلْدٜ Maasina Fulfulde ~ مَاسِنَنْكࣷورٜ Maasinankoore; Maasina Fulfulde) ffm. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 4,6 mln [2014 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦ Maasina (Macina) on piirkond Malis.
    • Nigeeria fulfulde keel (ⓔ فُلْفُلْدٜ شَکَ نَاجٜىٰرِيَ‎, Fulfulde Caka Naajeeriya; Nigerian Fulfulde, var Hausa States Fulfulde, Fula, Fulani) fuv. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: 17 mln [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
    • pulaari keel ~ Senegambia fula keel (ⓔ ݒُلَارْ‎ Pulaar ~ ݒُلَارْ فُوتَ تࣷورࣷ‎ Pulaar Fuuta Tooro; Pulaar) fuc. Kiri: ladina. Rahvas: pulaar, pulaarid (ⓔ ’Haalpulaar’en). Asuala: Senegal, Gambia. Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639 ∴26-02. ♦
      Murded: tukulöri murre (Toucouleur).
    • pulari keel ~ Guinea fula keel ~ Fouta Djalloni fula keel (ⓔ Pular Pular بُۛلَر‎ 𞤆𞤵𞤤𞤢𞤪 ~ Pular Fuuta Jalon بُۛلَر ࢻُوتَ جَلࣾو‎ 𞤆𞤵𞤤𞤢𞤪 𞤊𞤵𞥅𞤼𞤢 𞤔𞤢𞤤𞤮𞥅; Pular) fuf. Kiri: ladina, adlami. Rahvas: pular, pularid. Asuala: Guinea, Senegal, Sierra Leone. Kõnelejaid: 2,9 mln. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • gandža keel (Balanta-Ganja) bjt. Kiri: . Rahvas: gandža, gandžad. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 106 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Vt ka balanta keel.
  • gola keel (Gola, var Gula) gol. Kiri: . Rahvas: gola, golad. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 107 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ V-o moodustab Nigeri-Kongo omaette haru.
  • kissi keel ~ kisi keel, van gihi keel (Kisi, var Kissi). Kiri: . Rahvas: kissi, kissid. Asuala: . Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks keelekujuks.
    • lõunakissi keel (Southern Kisi) kss. Kiri: . Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
    • põhjakissi keel (Northern Kissi) kqs. Kiri: . Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 325 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • landoma keel (Landoma, var Cocoli) ldm. Kiri: . Rahvas: landoma, landomad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 14 400. ISO 639 ∴26-03. ♦
    Murded: tjapi murre (Tiapi, var Tapessi).
  • limba keel (Limba, var Yimba, Yumba). Kiri: . Rahvas: limba, limbad. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks keelekujuks.
    • idalimba keel (East Limba) lma. Kiri: . Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 4600. ISO 639 ∴26-03. ♦
    • keskläänelimba keel (West-Central Limba) lia. Kiri: . Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 335 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • mandjaki keel (Mandjak, var Manjak W, Kanyop, Mandyak, Manjaco, Njak, Ndyak) mfv. Kiri: ladina. Rahvas: mandjak, mandjakid. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 315 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • mankanja keel, van boola keel, bulami keel, buraama keel (ⓔ Mankaañ; Mankanya, var Bola, Brame; Mancanha pt, Mancagne fr) knf. Kiri: ladina. Rahvas: mankanja, mankanjad. Asuala: Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 75 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • nalu keel (ⓔ Nalɛ ~ Nul; Nalu, var Nalou) naj. Kiri: . Rahvas: nalu, nalud. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 21 800. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • nooni keel (Noon, var Non, None, Serer-Noon) snf. Kiri: ladina. Rahvas: noon, noonid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 12 900. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • onijani keel, van ajani keel, basari keel, bijani keel, voo keel (Oniyan, var Bassari E,W, Ayan, Basari, Biyan, Wo) bsc. Kiri: ladina. Rahvas: onijan, onijanid. Asuala: Guinea, Senegal. Kõnelejaid: 22 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ 2008 lisati Oniyan kui rahva endanimetus, aga Bassari jäi standardi põhinimeks.
  • papeli keel, van pepeli keel (Papel, var Moium, Oium, Pepel) pbo. Kiri: ladina. Rahvas: papel, papelid. Asuala: Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 160 000 [2022 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • saafisaafi keel (Saafi-Saafi, var Safen W, Saafi, Safi-Safi, Sereer Saafen) sav. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: saafi, saafid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 200 000 [2012 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ Saafen – piirkonna nimi, Saafi – rahvas, Saafi-Saafi – keel.
  • sereri keel, van kegemi keel, ndjegemi keel (ⓔ Seereer-Siin; Serer-Sine, var Serer) srr. Kiri: ladina. Rahvas: serer, sererid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 1,9 mln [2021–2022 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • temne keel, van temene keel, timne keel (ⓔ KʌThemnɛ, Themne [θemnɛ]; Timne, var Themne, var Temne W) tem. Kiri: ladina. Rahvas: temne, temned. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • vamei keel, van azeni keel, avoheni keel, konjagi keel (Wamey, var Coniagui, Konyagi) cou. Kiri: ladina. Rahvas: vamei, vameid. Asuala: Guinea, Senegal. Kõnelejaid: 38 000 [2014–2015 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • volofi keel, van djolofi keel, valafi keel (ⓔ Wolof lákk; Wolof) wo/wol. Kiri: ladina, araabia, garai. Rahvas: volof, volofid. Asuala: Senegal. Kõnelejaid: 8,2 mln [2022–2023 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
    Kirjad: garai kiri (Garay).
    • Gambia volofi keel (Gambian Wolof) wof. Kiri: ladina. Asuala: Gambia. Kõnelejaid: 185 000 [2006 < E, 2013]. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkB: bantu keeled

  • bantu keeled bnt.
  • edelabantu keeled (South Western Bantu). ♦ Bantu rühmad K, R.
  • kagubantu keeled (South Eastern Bantu). ♦ Bantu rühm S.
  • keskidabantu keeled (Central Eastern). ♦ Bantu rühmad G, M, N, P.
  • keskläänebantu keeled (Central Western). ♦ Bantu rühmad H, L.
  • kirdebantu keeled (North Eastern). ♦ Bantu rühmad D, E, F, J.
  • loodebantu keeled (North Western). ♦ Bantu rühmad A, B, C.
  • mbundu keel, van bunda keel, angoola keel (Mbundu). Rahvas: mbundu, mbundud. Asuala: Angola. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks: kimbundu ehk põhjambundu (kmb, rühm H) ja umbundu ehk lõunambundu (umb, rühm R).
  • Mwangwego kiri. Asuala: Malawi. ♦ 1979. a Nolence Moses Mwangwego loodud tähtsilpkiri njandža, lomve, tonga, tumbuka jt keelte kirjapanekuks.
  • kahver, kahvrid (Kaffir). Asuala: Lõuna-Aafrika. ♦ Bantude halvustav nimetus Lõuna-Aafrikas.

Märkus. Bantu keeltes jagatakse nimisõnad klassidesse, mis põhinevad algselt mingil sisulisel liigitusel. Klasse märgivad eesliited ehk prefiksid. Keelte ja rahvaste nimetused jms kuuluvad enamasti eri klassidesse, nt suulu keele puhul isiZulu (keel), umZulu (inimene), amaZulu (inimesed), uZulu (rahvas), kwaZulu (maa). Sagedaimad keeli märkivad eesliited on

  • chi-, ci-, nt Chilunda (lunda keel), Chinyanja (njandža keel), cibemba (bemba keel);
  • eke-, eki-, iki-, nt Ekegusii (gusii keel), Ekikinga (kinga keel), Ikikuria (kuria keel);
  • isi-, nt isiNdebele (ndebele keel), isiXhosa (koosa keel);
  • ki-, nt Kiembu (embu keel), Kikomo (komo keel), Kiswahili (suahiili keel);
  • li-, nt Likuba (kuba keel), Lingombe (ngombe keel);
  • lu-, nt LùGáànda (ganda keel), Lumasaaba (masaaba keel);
  • oshi-, nt Oshindonga (ndonga keel);
  • ru-, nt Runyankole (njankole keel);
  • se-, nt Sesotho (sotho keel), Setswana (tsvana keel);
  • shi-, xi-, nt Shikomor (komoori keel), XiRonga (ronga keel);
  • si-, nt Silozi (lozi keel), siSwati (svaasi keel).

Rahvaid märgivad eesliited a- (Akamba), aba- (Abaluyia), ba- (Bahutu, Basukuma, Bavili), wa- (Wafipa, Wanyamwezi, waYao).

Eestikeelsed nimetused on üldiselt püütud moodustada ilma eesliideteta, kuigi on ka kinnistunud erandeid, nt kikuju ja lingala, sh sellised, mille puhul ka teistes keeltes on valdavalt eesliitega nimetused, nt Ngiri keeled libinza ja likila. Märkuste lahtris on keele koht Guthrie klassifikatsioonis, nt C.83.

NkBA: bantu keelte A-rühm

  • bantu keelte A-rühm.
  • akoose keel (ⓔ Akɔɔse; Akoose, var Akosi, Bakossi, Bekoose, Koose, Kosi, Nkoosi, Nkosi) bss. Kiri: . Rahvas: akoose, akoosed (Bakossi). Asuala: Kamerun (Edelapiirkond). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.15.
  • bafia keel (Bafia, var Bekbak, Kpa’, Rikpa, Rikpa’, Ripey) ksf. Kiri: ladina. Rahvas: bafia, bafiad. Asuala: Kamerun (Keskpiirkond). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.53.
  • bakaka keel (Bakaka, var Central Mbo) bqz. Kiri: . Rahvas: bakaka, bakakad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.15.
    Murded: babongi murre, van babungo (Babong, var Ihobe, Mboong).
  • bakoko keel (Bakoko, var Kogo W, Basoo) bkh. Kiri: . Rahvas: bakoko, bakokod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.43b.
  • bankoni keel, van abo keel, bankomi keel, boo keel (Bankon, var Abaw, Abo, Bo) abb. Kiri: . Rahvas: bankon, bankonid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 12 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.42. Abo on kohanimi.
  • basaa keel ~ basa keel, van bassa keel (ⓔ ɓasaá; Basaa W, var Basa /Cameroon/ E, Bissa) bas. Kiri: ladina. Rahvas: basaa, basaad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 230 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.43a.
  • batanga keel, van nohho keel (Batanga, var Tanga W, Banoho, Noho, Noku) bnm. Kiri: ladina. Rahvas: batanga, batangad. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Kamerun. Kõnelejaid: 15 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.32.
  • benga keel (ⓔ bɛŋga; Benga) bng. Kiri: ladina. Rahvas: benga, bengad. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Gabon. Kõnelejaid: 4100. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.34.
  • beti keeled (Beti). Kiri: ladina. Rahvas: beti, betid. Asuala: Kamerun (Keskpiirkond, Lõunapiirkond). ♦ Loeti kuni 2010 omaette keeleks (koodiga btb), ent on rühmanimi, mis hõlmab järgmisi keeli: bebele (Bebele, beb), bebili (Bebil, bxp), bulu (bum), etoni (eto), evondo (ewo), fangi (fng), mengisa (Mengisa, mct).
  • bube keel (Bube, var Bohobé, Bube-Benga, Bubi, Etyö) bvb. Kiri: ladina. Rahvas: bube, bubed. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea (Bioko), Gabon, Kamerun. Kõnelejaid: 51 000 [2011 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.31, A.221.
  • bulu keel (ⓔ Nkobô Bulu; Bulu /Cameroon/; boulou fr) bum. Kiri: . Rahvas: bulu, bulud. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 174 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.74.
  • duala keel, van duaala keel (ⓔ Duálá; Duala; douala fr) dua. Kiri: . Rahvas: duala, dualad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 88 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.24–26. Enamik elab Douala linnas.
  • etoni keel (ⓔ Ìtón; Eton /Cameroon/, var Iton) eto. Kiri: . Rahvas: eton, etonid. Asuala: Kamerun (Keskpiirkond). Kõnelejaid: 52 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.71.
  • evondo keel ~ jaunde keel (Ewondo, var Beti, Cameroonian, Yaundé) ewo. Kiri: ladina. Rahvas: evondo, evondod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 578 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.72.
  • fangi keel (ⓔ Faŋ ~ Paŋwe; Fang, var Equatoguinean, Fãn, Gabonese, Pangwe) fan. Kiri: ladina. Rahvas: fang, fangid. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea, Gabon, Kamerun. Kõnelejaid: 1 mln [2006–2013 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.75, 751. Lähedane bulu keelele.
  • isubu keel ~ isubu keel (Isu, var Suwu W, Bimbia, Isubu) szv. Kiri: ladina. Rahvas: isu, isud. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 800. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.23.
  • kako keel (Kako, var Dikaka, Kaka, Mkako, Nkoxo, Yaka) kkj. Kiri: ladina. Rahvas: kako, kakod. Asuala: Kamerun (Idapiirkond). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.93.
  • makaa keel ~ maka keel (Makaa, var South Mekaa) mcp. Kiri: ladina. Rahvas: makaa, makaad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 80 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.83.
  • Manenguba keeled (Manenguba languages, var Mbo Cluster). Asuala: Kamerun. ♦ A.15. < Manenguba mäestik. Hõlmab keeli, nagu akoose (bss), bakaka (bkz), mboo (mbo), sosi (Sosi, bsi).
  • mboo keel (Mbo /Cameroon/, var Mboo, Sambo) mbo. Kiri: ladina. Rahvas: mboo, mbood. Asuala: Kamerun (Rannikupiirkond). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.15.
  • mpumpongi keel ~ mpongmpongi keel (Mpongmpong, var Bombo, Mbombo, Mpempo, Mpopo, Pongpong) mgg. Kiri: . Rahvas: mpumpong, mpumpongid. Asuala: Kamerun (Idapiirkond). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.86. Nimemuutus Mpongmpong → Mpumpong (täpsem omanimetus) tehti 2012.
  • oroko keel (Oroko, var Bakundu-Balue) bdu. Kiri: . Rahvas: oroko, orokod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 106 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ A.101.
    Murded: londo murre, van lunda, balunda (Londo, var Balondo).

NkBB: bantu keelte B-rühm

  • bantu keelte B-rühm.
  • dingi keel (Ding, var Di, Din, Dzing) diz. Kiri: ladina. Rahvas: ding, dingid. Asuala: Kongo DV (Bandundu). Kõnelejaid: 155 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.86.
  • duma keel (Duma, var Adouma, Badouma) dma. Kiri: . Rahvas: duma, dumad. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 9800. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.51.
  • jansi keel (Yansi, var Eyansi, Eyanzi, Kiyanzi, Yans, Yanzi) yns. Kiri: . Rahvas: jansi, jansid. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.85.
  • kele keel, van bakele keel, dikele keel (Kélé, var Akele, Western Kele) keb. Kiri: ladina. Rahvas: kele, keled. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 9200. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.22.
  • mbere keel (Mbere, var Limbede, Mbédé, Mbété) mdt. Kiri: ladina. Rahvas: mbere, mbered. Asuala: Kongo (Cuvette), Gabon. Kõnelejaid: 105 900. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.61.
  • mbuuni keel, van mpuono keel (Mbuun, var Mpuono) zmp. Kiri: ladina. Rahvas: mbuun, mbuunid. Asuala: Kongo DV (Bandundu). Kõnelejaid: 165 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.84. Nimemuutus Mpuono → Mbuun tehti 2025.
  • mjene keel (Myene, var Omyene) mye. Kiri: ladina. Rahvas: mjene, mjened. Asuala: Gabon. Kõnelejaid: 46 700. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.11.
    Murded: mpongve murre, van pongve (Mpongwe, var Mpongoué, Pongoué).
  • molenge keel (Molengue, var Lengue W, Balengue, Molendji) bxc. Kiri: . Rahvas: molenge, molenged. Asuala: Ekvatoriaal-Guinea. Kõnelejaid: 1000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.221.
  • ndžebi keel, van banjabi keel (Njebi, var Bandzabi, Ndjabi, Nzebi, Yinjebi) nzb. Kiri: ladina. Rahvas: ndžebi, ndžebid. Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 135 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.52.
  • ndumu keel (Ndumu, var Doumbou, Lendumu, Mindumbu, Nduumo) nmd. Kiri: . Rahvas: ndumu, ndumud (Bandoumou). Asuala: Gabon . Kõnelejaid: 4300. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.63.
  • ombamba keel ~ mbama keel, van bakota keel (Ombamba, var Mbama W, Bakota, Lembaamba) mbm. Kiri: . Rahvas: ombamba, ombambad ~ mbama, mbamad. Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 24 800. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.62. Sõnavormid ombaama (isik), ambaama (rahvas), lembaana (keel).
  • sira keel (Sira, var Shira W, Eshira, Gisira, Ichira, Ishira, Isira, Shire, Yichira) swj. Kiri: ladina. Rahvas: sira, sirad. Asuala: Gabon (Ngounie). Kõnelejaid: 250 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.41, 411.
  • teke keel, van bateke keel (Teke). Kiri: . Rahvas: teke, teked (Bateke). Asuala: Kongo. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks keelekujuks. Eristatakse ka idateke (sh ibali), keskteke (sh eboo, ngungveli, nziku), lääneteke (sh tsaaji) ja põhjateke (sh tege) keeli.
    • eboo keel (Teke-Ebo, var Eboo Teke) ebo. Kiri: . Rahvas: eboo, ebood. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-03. ♦ B.72, 74.
    • ibali keel (Ibali Teke, var Bali, Teke-Ibali) tek. Kiri: . Rahvas: ibali, ibalid. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 107 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.75–76.
    • ngungveli keel (Ngungwel, var Engungwel, Ngangoulou, Ngungulu, Northeastern Teke) ngz. Kiri: . Rahvas: ngungvel, ngungvelid. Asuala: Kongo (Plateaux). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.72, 74.
    • nziku keel (Teke-Nzikou, var Njiunjiu, Njyunjyu) nzu. Kiri: ladina. Rahvas: . Asuala: nziku, nzikud. Kõnelejaid: 490 000 (koguarv). ISO 639 ∴26-03. ♦ B.72, 74.
    • tege keel (ⓔ Tɛgɛ; Teke-Tege, var Iteghe, Northern Teke, Teke Alina, Teke Kali) teg. Kiri: ladina. Rahvas: tege, teged. Asuala: Kongo (Cuvette). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
    • tsaaji keel (Teke-Tsaayi, var Getsaayi, Tsaya, Tsaye, Tsayi) tyi. Kiri: ladina. Rahvas: tsaaji, tsaajid. Asuala: Kongo (Lékoumou), Gabon. Kõnelejaid: 130 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.71.
  • vumbvu keel (Wumbvu, var Wumvu) wum. Kiri: . Rahvas: vumbvu, vumbvud. Asuala: Gabon (Ngounie), Kongo. Kõnelejaid: 18 300. ISO 639 ∴26-03. ♦ B.24.

NkBC: bantu keelte C-rühm

  • bantu keelte C-rühm.
  • akva keel⁺ (Akwa) akw. Kiri: . Rahvas: akva, akvad. Asuala: Kongo (Cuvette: Makoua). Kõnelejaid: 24 100. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.22.
  • bangi keel, van bobangi keel (Bangi, var Bobangi) bni. Kiri: . Rahvas: bangi, bangid. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 119 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.32.
  • bolia keel (Bolia, var Bokoki, Bulia, Lia) bli. Kiri: ladina. Rahvas: bolia, boliad. Asuala: Kongo DV (Bandundu). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.35.
  • bua keel, van baboa keel (Bwa, var Boua, Kibwa, Libenge) bww. Kiri: ladina. Rahvas: bua, buad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.43-44.
  • budza keel, van mbundža keel (Budza, var Embudja, Limbudza, Mbudja) bja. Kiri: . Rahvas: budza, budzad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 226 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.37.
  • bušoongi keel (Bushoong, var Bushong W, Bamongo, Bushongo, Busoong, Ganga, Kuba, Mbale, Mongo, Shongo) buf. Kiri: . Rahvas: bušoong, bušoongid. Asuala: Kongo DV (Kasaï). Kõnelejaid: 155 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.83.
  • kela keel (Kela /Democratic Republic of Congo/, var Ikela, Lemba, Okela) kel. Kiri: ladina. Rahvas: kela, kelad. Asuala: Kongo DV (Ida-Kasaï). Kõnelejaid: 180 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.75.
  • kele keel (Kele /Democratic Republic of Congo/, var Ekele, Kili, Likelo, Lokele, Yakusu) khy. Kiri: ladina. Rahvas: kele, keled. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 160 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.55.
  • kuba keel, van bakuba keel (Likuba, var Kuba) kxx. Kiri: . Rahvas: kuba, kubad. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.27.
  • likvala keel (Likwala, var Kwala W, Ekwala, Likouala) kwc. Kiri: . Rahvas: likvala, likvalad. Asuala: Kongo (Cuvette, Likouala). Kõnelejaid: 45 300. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.26.
  • lingala keel ~ ngala keel, van bangala keel (ⓔ lokótá ya lingála; Lingala, var Ngala) ln/lin. Kiri: ladina. Rahvas: lingala, lingalad. Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.30B.
  • lusengo keel (Lusengo, var Losengo W) lse. Kiri: ladina. Rahvas: lusengo, lusengod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 42 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.36.
    Murded: poto murre (Lipoto, var Ingundji, Upoto).
  • mbosi keel (Mbosi, var Embosi, Mbochi, Mboshe, Mboshi) mdw. Kiri: ladina. Rahvas: mbosi, mbosid. Asuala: Kongo (Cuvette). Kõnelejaid: 108 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.25
  • † Mitaba keeled ~ mitaba keel ~ bamitaba keel. ♦ Ariste mainitud keel, mida ei õnnestu samastada praeguste andmetega.
  • mongo keel, van lomongo keel (Mongo, var Lomongo, Mongo-Nkundu) lol. Kiri: ladina. Rahvas: mongo, mongod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.61.
    Murded: nkundu murre, van lonkundo (Nkundu, var Nkundo).
  • ngando keel (Ngando /Democratic Republic of Congo/, var Longando, Ngandu) nxd. Kiri: ladina. Rahvas: ngando, ngandod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 220 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.63.
  • ngombe keel (Ngombe /Democratic Republic of Congo/) ngc. Kiri: ladina. Rahvas: ngombe, ngombed. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.41.
    Murded: bindža murre, van mabindža (Binja, var Binza, Libindja, Libinja).
  • ntomba keel, van ntomba-nzale keel (Ntomba, var Lontomba, Luntumba, Ntomba-Bolia) nto. Kiri: ladina. Rahvas: ntomba, ntombad. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.35a.
  • sakata keel, van basakata keel (Sakata, var Kisakata, Lesa, Odual) skt. Kiri: ladina. Rahvas: sakata, sakatad. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 75 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.34. –ki on keelt märkiv eesliide.
  • tetela keel, van batetela keel, nkutšu keel (Tetela, var Kitetela) tll. Kiri: . Rahvas: tetela, tetelad. Asuala: Kongo DV (Ida-Kasaï). Kõnelejaid: 750 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.71.

NkBCN: Ngiri keeled

  • Ngiri keeled, van ngiri keel. ♦ Ngiri on jõgi Kongo DVs.
  • baloi keel (Baloi, var Boloi, Loi, Rebu) biz. Kiri: . Rahvas: baloi, baloid. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.31a.
  • libinza keel (Libinza, var Binza W, Libinja) liz. Kiri: . Rahvas: libinza, libinzad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.321.
  • likila keel (Likila, var Balobo, Bangela) lie. Kiri: . Rahvas: likila, likilad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 8400. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.314.
  • ndobo keel (Ndobo, var Ndoobo) ndw. Kiri: . Rahvas: ndobo, ndobod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 10 200. ISO 639 ∴26-03. ♦ C.312.

NkBD: bantu keelte D-rühm

  • bantu keelte D-rühm.
  • baali keel ~ bali keel, van bobali keel (Bali /Democratic Republic of Congo/, var Baali, Kibaali, Kibali, Libaali) bcp. Kiri: . Rahvas: baali, baalid. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 42 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.21.
  • bembe keel (Bembe, var Beembe, Ebembe, Ibembe) bmb. Kiri: ladina. Rahvas: bembe, bembed. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu). Kõnelejaid: 252 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.54.
  • bira keel (Bira, var Bera, Kibira, Plains Bira) brf. Kiri: ladina. Rahvas: bira, birad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 120 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.32. Muutus Bera → Bira tehti 2020.
  • budu keel, van mabudu keel (ⓔ Ɨbʉdhʉ; Budu, var Bodo, Ebudu, Kibudu) buu. Kiri: ladina. Rahvas: budu, budud. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 180 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.332.
  • komo keel, van bakomo keel (Komo /Democratic Republic of Congo/, var Kikomo, Kikuumu, Kumo) kmw. Kiri: . Rahvas: komo, komod. Asuala: Kongo DV (Maniema). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.23.
  • lega keel, van barega keel, drugu keel, rega keel (Lega, var Ileka, Kirega, Rega). Kiri: . Rahvas: lega, legad. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu, Maniema). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Mwenga lega keel (Lega-Mwenga, var Ileka Ishile, Leka-Shile) lgm. Kiri: . Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu). Kõnelejaid: 44 900. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.25, 251.
    • Shabunda lega keel (Lega-Shabunda, var Igonzabale) lea. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV (Lõuna-Kivu, Maniema). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.25, 251.
  • lengola keel, van balengola keel (Lengola, var Kilengola, Lengora) lej. Kiri: . Rahvas: lengola, lengolad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.12.
  • njanga keel, van ?njangbana keel (Nyanga, var Inyanga, Kinyanga) nyj. Kiri: . Rahvas: njanga, njangad. Asuala: Kongo DV (Põhja-Kivu). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.43.
  • zimba keel (Zimba) zmb. Kiri: . Rahvas: zimba, zimbad. Asuala: Kongo DV (Maniema). Kõnelejaid: 120 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ D.26.

Anna tagasisidet