Nk: Nigeri-Kordofani hõimkond 2/3 (NkBE–NkBX)

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

NkB: bantu keeled (järg)

NkBE: bantu keelte E-rühm

  • bantu keelte E-rühm.
  • davida keel, van teita keel, vateita keel, taita keel (Dawida) dav. Kiri: ladina. Rahvas: davida, davidad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 312 000. ♦
  • embu keel (Kiembu) ebu. Kiri: . Rahvas: embu, embud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 429 000. ♦
  • gusii keel (ⓔ EkeGusii) guz. Kiri: ladina. Rahvas: gusii, gusiid. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 1,5 mln. ♦
  • kamba keel ~ kikamba keel, van akamba keel (Kikamba) kam. Kiri: . Rahvas: kamba, kambad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 2,4 mln. ♦
  • kigirjama keel, van osalt vanjika keel, njika keel (Kigiryama) nyf. Kiri: ladina. Rahvas: kigirjama, kigirjamad. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 623 000. ♦
  • kikuju keel, van kuiju keel, akikuju keel (ⓔ Gĩkũyũ ~ Gĩgĩkũyũ; Kikuyu) ki/kik. Kiri: ladina. Rahvas: kikuju, kikujud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 6 mln. ♦
  • kuria keel (Kuria ~ Ikikuria) kuj. Kiri: ladina. Rahvas: kuria, kuriad. Asuala: Keenia, Tansaania. Kõnelejaid: 604 000. ♦
  • meru keel (Kimeru ~ Kimîîru) mer. Kiri: ladina. Rahvas: meru, merud. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 1,3 mln. ♦
  • pokomo keel, van vapokomo keel (Kipfokomo ~ Pokomo) pkb. Kiri: ladina. Rahvas: pokomo, pokomod. Asuala: Keenia. Kõnelejaid: 63 000. ♦

NkBEC: tšaga keeled

  • tšaga keeled. Asuala: Tansaania.
  • matšame keel (Kimachame, Machame) jmc. Kiri: ladina. Rahvas: matšame, matšamed. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 300 000. ♦
    Murded: siha murre, van sihha murre (Siha ~ Shira).
  • motši keel, van moši murre (Mochi) old. Kiri: . Rahvas: motši, motšid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 597 000. ♦
  • rombo keel (Kirombo) rof. Kiri: . Rahvas: rombo, rombod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ♦
  • rvaa keel (Rwa) rwk. Kiri: . Rahvas: rvaa, rvaad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 90 000. ♦
  • vundžo keel (Kivunjo, Vunjo) vun. Kiri: . Rahvas: vundžo, vundžod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 300 000. ♦

NkBF: bantu keelte F-rühm

  • bantu keelte F-rühm
  • fipa keel fip. Kiri: . Rahvas: fipa, fipad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 200 000. ♦
  • langi keel, van irangi keel (Langi ~ Kilaangi) lag. Kiri: ladina. Rahvas: langi, langid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 350 000. ♦
  • mambve keel (ⓔ chimambwe; Mambwe) mgr. Kiri: . Rahvas: mambve, mambved. Asuala: Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: 360 000. ♦
  • mbugve keel, van vambugve keel (Mbugwe ~ Kimbugwe) mgz. Kiri: . Rahvas: mbugve, mbugved. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 24 000. ♦
  • nilamba keel, van iramba keel (Ikinilamba) nim. Kiri: ladina. Rahvas: nilamba, nilambad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 455 000. ♦
  • njamvesi keel, van namvesi keel, namveesi keel (Nyamwezi, Kinyamwezi) nym. Kiri: . Rahvas: njamvesi, njamvesid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,2 mln. ♦
  • njaturu keel, van vanjaturu keel, limi keel (Nyaturu, Kinyaturu) rim. Kiri: ladina. Rahvas: njaturu, njaturud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 595 000. ♦
  • sukuma keel, van kisukuma keel suk. Kiri: . Rahvas: sukuma, sukumad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 3,2 mln. ♦
  • sumbva keel, van sumba keel (Sumbwa, Kisumbwa) suw. Kiri: . Rahvas: sumbva, sumbvad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 191 000. ♦

NkBG: bantu keelte G-rühm

  • bantu keelte G-rühm
  • asu keel, van pare keel, vapare keel, assu murre (Asu, Chiasu) asa. Kiri: ladina. Rahvas: asu, asud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 0,5 mln. ♦
  • bena keel, van vabena keel bez. Kiri: . Rahvas: bena, benad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 670 000. ♦
  • bondei keel (Bondei, Kibondei) bou. Kiri: ladina. Rahvas: bondei, bondeid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 80 000. ♦
  • gogo keel, van vagogo keel (Gogo ~ Chigogo) gog. Kiri: ladina. Rahvas: gogo, gogod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,4 mln. ♦
  • hehe keel, van vahehe keel (Hehe, Kihehe) heh. Kiri: . Rahvas: hehe, hehed (ⓔ Wahehe). Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 750 000. ♦
  • kagulu keel, van kaguru keel kki. Kiri: ladina. Rahvas: kagulu, kagulud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 241 000. ♦
  • kinga keel (Kinga, Ekikinga) zga. Kiri: ladina. Rahvas: kinga, kingad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ♦
  • komoori keel (Shikomor). Kiri: araabia, ladina. Rahvas: komoorlane, komoorlased. Asuala: Komoorid, Mayotte. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks keelekujuks (peamine on Ngazidja komoori keel).
    • Maore komoori keel (Shimaore) swb. Kiri: ladina. Asuala: Mayotte. Kõnelejaid: 93 000. ♦
    • Mwali komoori keel (Shimwali) wlc. Kiri: . Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 27 000. ♦ Mwali (Mohéli) saarel.
    • Ndzuwani komoori keel° (Shindzuani) wni. Kiri: . Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 264 000. ♦ Ndzuwani (Anjouani) saarel.
    • Ngazidja komoori keel (Shingazija) zdj. Kiri: araabia, ladina. Asuala: Komoorid. Kõnelejaid: 316 000. ♦ Ngazidja (Grande Comore’i) saarel.
  • pangva keel (Pangwa, Ekipangwa) pbr. Kiri: . Rahvas: pangva, pangvad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ♦
  • pogolo keel, van pogoro keel, vapogoro keel (Pogolo, Chipogolo) poy. Kiri: . Rahvas: pogolo, pogolod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 185 000. ♦
  • sagala keel, van sagara keel, vasagara keel sbm. Kiri: . Rahvas: sagala, sagalad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 79 000. ♦
  • sangu keel, van sango keel sbp. Kiri: ladina. Rahvas: sangu, sangud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 75 000. ♦
  • suahiili keel, van suaheeli keel, kisuaheeli keel (ⓔ Kiswahili; Swahili) sw/swa. Kiri: ladina. Rahvas: suahiili, suahiilid. Asuala: Keenia, Tansaania, Uganda jm. Kõnelejaid: 1 mln emakeelena, 310 mln teise keelena. ♦
    Murded: Lamu murre (Kiamu); Mvita murre (Kimvita); Pate murre (Kipate); Siyu murre.
    • Kongo suahiili keel (Congo Swahili) swc. Kiri: ladina. Rahvas: . Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: ?. ♦ Kongo DV rahvuskeeli.
      Murded: kingvana murre ~ ngvana murre (Kingwana).
    • † ngozi keel, van kingosi keel (Kingozi) {sw/swa}. Kiri: . Asuala: Keenia, Tansaania. ♦ Suahiili vana kirjakeel.
  • šambala keel (Shambala, Kishambaa) ksb. Kiri: ladina. Rahvas: šambala, šambalad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 664 000. ♦
  • zaramo keel, van vazaramo keel (Zaramo, Kizaramo) zaj. Kiri: ladina. Rahvas: zaramo, zaramod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: ?. ♦
  • zigula keel, van vazigua murre ziw. Kiri: ladina. Rahvas: zigula, zigulad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 355 000. ♦

NkBH: bantu keelte H-rühm

  • bantu keelte H-rühm
  • jaka keel, van bajaka murre (Yaka, Kiyaka) yaf. Kiri: . Rahvas: jaka, jakad. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 900 000. ♦
  • jombe keel, van bajombe murre (Yombe, Kiyombe) yom. Kiri: . Rahvas: jombe, jombed. Asuala: Angola, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 1 mln. ♦
    Murded: mbala murre.
  • kimbundu keel ~ mbundu keel ~ põhjambundu keel, van ndongo keel, bambundu keel (Kimbundu) kmb. Kiri: ladina. Rahvas: mbundu, mbundud. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 3 mln. ♦
  • kituba keel ~ Alam-Kongo kituba keel (Kituba, Kikongo ya leta) ktu. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 4,2 mln. ♦ Kongo keele kreoolistunud vorm Kongo DVs.
  • kituba keel ~ Brazzaville’i kituba keel ~ monokutuba keel (Kituba, Munukutuba) mkw. Kiri: ladina. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 1,1 mln. ♦ Kongo keele kreoolistunud vorm Kongos, Kongo tähtsaimaid keeli.
  • kongo keel ~ kikongo keel, van kakongo keel, fiote keel (kikóngo) kg/kon. Kiri: ladina. Rahvas: kongo, kongod (Mukongo/Bakongo). Asuala: Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 7 mln. ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks keelekujuks.
    Murded: solongo murre.
    • koongo keel⁺ kng. Kiri: ladina. Asuala: Angola, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 5 mln. ♦
    • laari keel⁺ ~ ladi keel ldi. Kiri: . Rahvas: laari, laarid. Asuala: Kongo. Kõnelejaid: 90 600. ♦
    • San Salvadori kongo keel⁺ kwy. Kiri: ladina. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 865 000. ♦
  • vili keel, van bavili murre vif. Kiri: . Rahvas: vili, vilid. Asuala: Gabon, Kongo. Kõnelejaid: 11 000. ♦

NkBJ: bantu keelte J-rühm

  • bantu keelte J-rühm
  • ganda keel ~ luganda keel, van baganda keel (ⓔ LùGáànda) lg/lug. Kiri: ladina. Rahvas: ganda, gandad (ⓔ Baganda). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 3 mln. ♦
  • haa keel, van baha keel (Ha, Ikiha) haq. Kiri: . Rahvas: haa, haad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 990 000. ♦
  • haja keel (Haya, Ekihaya) hay. Kiri: ladina. Rahvas: haja, hajad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 1,3 mln. ♦
  • konzo keel, van kondžo keel, bakondžo keel (Konzo, Olukonjo) koo. Kiri: . Rahvas: konzo, konzod. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 609 000. ♦
  • kvaja keel, van kvaia keel (Kikwaya, Kwaya) kya. Kiri: . Rahvas: kvaja, kvajad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 115 000. ♦
    Murded: ruri murre (Ruri, Eciruuri).
  • luhja keel (ⓔ oluLuhya, Luhya) luy. Kiri: . Rahvas: luhja, luhjad. Asuala: Keenia, Uganda. Kõnelejaid: 3,6 mln. ♦
  • masaaba keel, van masaba keel, gišu keel (Lumasaaba, Masaaba) myx. Kiri: . Rahvas: masaaba, masaabad. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 751 000. ♦
    Murded: gisu murre (Lugisu).
  • njankole keel ~ nkole keel, van ankole keel, banjankole keel (Nyankole) nyn. Kiri: . Rahvas: njankole, njankoled ~ nkole, nkoled. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,6 mln. ♦
  • njoro keel, van banjoro keel, lunjoro keel (Runyoro, Nyoro) nyo. Kiri: ladina. Rahvas: njoro. njorod (Banyoro). Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 495 000. ♦
  • ruanda keel ~ kinjaruanda keel, van banjaruanda keel (ⓔ Ikinyarwanda; Rwanda ~ Kinyarwanda) rw/kin. Kiri: ladina. Rahvas: ruanda, ruandad. Asuala: Kongo DV, Rwanda. Kõnelejaid: 12 mln. ♦
  • rundi keel ~ kirundi keel, van barundi keel (ⓔ Ikirundi ~ ikiruundi; Rundi ~ Kirundi) rn/run. Kiri: ladina. Rahvas: rundi, rundid (Barundi). Asuala: Burundi, Kongo DV. Kõnelejaid: 7 mln. ♦
  • soga keel, van basoga keel (ⓔ LuSoga) sog. Kiri: . Rahvas: soga, sogad. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,4 mln. ♦
  • tooro keel ~ toro keel, van batoro keel (Rutooro) ttj. Kiri: . Rahvas: tooro, toorod. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 488 000. ♦
  • tšiga keel (Chiga) cgg. Kiri: . Rahvas: tšiga, tšigad. Asuala: Uganda. Kõnelejaid: 1,4 mln. ♦
  • hutu, hutud (Bahutu) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Rwanda. ♦ Enamushõim.
  • tutsi, tutsid (Batutsi) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Rwanda. ♦ Vähemushõim.
  • tvaa, tvaad (Batwa, Twa) {rw/kin, rn/run}. Asuala: Burundi, Kongo DV, Rwanda, Uganda. ♦ Kääbushõim.

NkBK: bantu keelte K-rühm

  • bantu keelte K-rühm.
  • kuhane keel, van subia keel, basubia keel (Kuhane, Chikwahane) sbs. Kiri: . Rahvas: kuhane, kuhaned. Asuala: Botswana, Namiibia, Sambia. Kõnelejaid: 35 000. ♦
  • luimbi keel, van luimbe keel, valuimbi keel (Chiluimbi) lum. Kiri: ladina. Rahvas: luimbi, luimbid. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 43 900. ♦
  • lujana keel, van luiana keel, luji keel (Luyana) lyn. Kiri: . Rahvas: lujana, lujanad. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 442 000. ♦
  • lunda keel, van valunda keel (Chilunda) lun. Kiri: . Rahvas: lunda, lundad. Asuala: Angola, Kongo DV, Sambia. Kõnelejaid: 400 000. ♦
  • lutšazi keel ~ lutšasi keel, van valutšasi keel (Lucazi, Chiluchazi) lch. Kiri: ladina. Rahvas: lutšazi, lutšazid. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 210 400. ♦
  • luvale keel ~ luena keel, van valuena keel (Luvale, Lwena) lue. Kiri: . Rahvas: luvale, luvaled. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 669 000. ♦
  • mbunda keel, van vambundu keel (ⓔ Mbúùnda ~ Chimbúùnda) mck. Kiri: ladina. Rahvas: mbunda, mbundad. Asuala: Angola, Sambia. Kõnelejaid: 291 000. ♦
  • nkangala keel, van ngakala keel, vangakala keel nkn. Kiri: . Rahvas: nkangala, nkangalad. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 22 000. ♦
  • rumanjo keel ~ diriku keel (Rumanyo) diu. Kiri: . Rahvas: rumanjo, rumanjod ~ diriku, dirikud. Asuala: Angola, Boswana, Namiibia. Kõnelejaid: 36 200. ♦
  • ruundi keel ~ põhjalunda keel, van luunda keel, ndembo keel (Ruund) rnd. Kiri: ladina. Rahvas: ruund, ruundid. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 251 500. ♦
  • tšokve keel, van vatšokve keel (Chokwe) cjk. Kiri: . Rahvas: tšokve, tšokved. Asuala: Angola, Kongo DV. Kõnelejaid: 1 mln. ♦

NkBL: bantu keelte L-rühm

  • bantu keelte L-rühm.
  • bangubangu keel (Kibangubangu) bnx. Kiri: . Rahvas: bangubangu, bangubangud. Asuala: Kongo DV (Maniema). Kõnelejaid: 171 000. ♦
  • hemba keel hem. Kiri: . Rahvas: hemba, hembad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 181 000. ♦
  • kaonde keel (Chikaonde) kqn. Kiri: . Rahvas: kaonde, kaonded. Asuala: Kongo DV, Sambia. Kõnelejaid: 243 000. ♦
  • Kasai luba keel ~ luba-kasai keel ~ lulua keel (Luba-Kasai) lua. Kiri: . Rahvas: luba, lubad. Asuala: Kongo DV (Ida-Kasai, Lääne-Kasai). Kõnelejaid: 6,3 mln. ♦
  • Katanga luba keel ~ luba keel, van baluba keel, luuba keel (chiluba, Luba-Katanga) lu/lub. Kiri: ladina. Rahvas: luba, lubad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 1,5 mln. ♦
  • kete keel (Kikete) kcv. Kiri: . Rahvas: kete, keted. Asuala: Kongo DV (Lääne-Kasai). Kõnelejaid: 8400. ♦
  • nkoja keel, van bankoja keel (Shinkoya, Nkoya) nka. Kiri: ladina. Rahvas: nkoja, nkojad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 146 000. ♦
    Murded: mbovela murre.
  • sanga keel, van senga murre (Kisanga) sng. Kiri: . Rahvas: sanga, sangad. Asuala: Kongo DV (Katanga). Kõnelejaid: 431 000. ♦
  • songe keel (Kisonge) sop. Kiri: ladina. Rahvas: songe, songed. Asuala: Kongo DV (Katanga, Lääne-Kasai). Kõnelejaid: 1 mln. ♦

NkBM: bantu keelte M-rühm

  • bantu keelte M-rühm.
  • bemba keel, van bamba keel (cibemba) bem. Kiri: ladina. Rahvas: bemba, bembad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 2 mln. ♦
  • ila keel (Chiila, Ila) ilb. Kiri: ladina. Rahvas: ila, ilad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 71 200. ♦
  • lala-bisa keel leb. Kiri: . Rahvas: lala-bisa, lala-bisad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 580 000. ♦
    Murded: bisa murre (Ichibisa).
  • lamba keel lam. Kiri: . Rahvas: lamba, lambad. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 214 000. ♦
  • lendže keel (Chilenje, Lenje) leh. Kiri: ladina. Rahvas: lendže, lendžed. Asuala: Sambia. Kõnelejaid: 156 000. ♦
  • njakjusa keel, van näküssa keel (Nyakyusa-Ngonde) nyy. Kiri: ladina. Rahvas: njakjusa, njakjusad. Asuala: Malawi, Tansaania. Kõnelejaid: 1,1 mln. ♦
  • njiha keel (Ishinyiha, Nyiha). Kiri: . Rahvas: njiha, njihad. Asuala: Malawi, Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Malawi njiha keel (Malawi Nyiha) nyr. Kiri: . Asuala: Malawi. Kõnelejaid: 10 000. ♦
    • Tansaania njiha keel (Tanzania Nyiha) nih. Kiri: ladina. Asuala: Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: 662 000. ♦
  • njika keel, van nika keel, vanjika keel (Nyika). Kiri: . Rahvas: njika, njikad. Asuala: Malawi, Sambia, Tansaania. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • Malawi njika keel (Nyika) nkv. Kiri: . Asuala: Malawi, Sambia. Kõnelejaid: 10 000. ♦
    • Tansaania njika keel (Tanzania Nyika) nkt. Kiri: . Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 25 000. ♦
  • tonga keel (ⓔ chiTonga) toi. Kiri: . Rahvas: tonga, tongad. Asuala: Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 1,5 mln. ♦
    Murded: leja murre (Leya).

NkBN: bantu keelte N-rühm

  • bantu keelte N-rühm.
  • matengo keel, van vamatengo keel (Chimatengo) mgv. Kiri: . Rahvas: matengo, matengod. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 150 000. ♦
  • ngoni keel, van angoni keel ngo. Kiri: . Rahvas: ngoni, ngonid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 205 000. ♦
  • njandža keel ~ tševa keel ~ tšitševa keel ~ malavi keel, van malaavi keel (Chinyanja ~ Nyanja ~ chiCheŵa) ny/nya. Kiri: . Rahvas: njandža, njandžad ~ tševa, tševad. Asuala: Malawi, Mosambiik, Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 9,3 mln. ♦
    Murded: tševa murre (Chichewa).
  • njungve keel (Cinyungwe ~ Nyungwe) nyn. Kiri: . Rahvas: njungve, njungved. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 439 000. ♦
  • tonga keel ~ tšitonga keel (ⓔ chiTonga) tog. Kiri: . Rahvas: tonga, tongad. Asuala: Malawi. Kõnelejaid: 170 000. ♦
  • tumbuka keel (ⓔ chiTumbuka) tum. Kiri: . Rahvas: tumbuka, tumbukad. Asuala: Malawi, Sambia. Kõnelejaid: 1,3 mln. ♦

NkBP: bantu keelte P-rühm

  • bantu keelte P-rühm.
  • jao keel, van vajao keel (Chiyao, Yao) yao. Kiri: . Rahvas: jao, jaod. Asuala: Malawi, Mosambiik, Tansaania. Kõnelejaid: 1,9 mln. ♦
  • lomve keel (Lomwe) ngl. Kiri: ladina. Rahvas: lomve, lomved. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: ?. ♦
  • makonde keel, van konde keel (ChiMakonde) kde. Kiri: . Rahvas: makonde, makonded. Asuala: Mosambiik, Tansaania. Kõnelejaid: 1,3 mln. ♦
  • makua keel, van kua keel (Makhuwa) vmw. Kiri: . Rahvas: makua, makuad. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 2,5 mln. ♦
  • matumbi keel (Kimatumbi) mgw. Kiri: . Rahvas: matumbi, matumbid. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 72 000. ♦
  • mvera keel (Chimwera, Mwera) mwe. Kiri: . Rahvas: mvera, mverad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 469 000. ♦
  • tšuvabu keel, van vambo keel, tšivambo keel, tšvabo keel (Chichwabo, Chuwabu) chw. Kiri: ladina. Rahvas: tšuvabu, tšuvabud. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 947 000. ♦

NkBR: bantu keelte R-rühm

  • bantu keelte R-rühm.
  • ambo keel ~ ovambo keel. Kiri: . Rahvas: ambo, ambod ~ ovambo, ovambod. Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
    • kvambi keel (Kwambi) kwm. Kiri: . Rahvas: kvambi, kvambid. Asuala: Namiibia. Kõnelejaid: 30 000. ♦
    • kvanjama keel, van kuanjama keel (Oshikwanyama, Kwanyama) kj/kua. Kiri: . Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 0,5 mln. ♦
    • ndonga keel, van ošidonga keel, ngonga keel (Oshindonga) ng/ndo. Kiri: . Rahvas: ndonga, ndongad. Asuala: Angola, Namiibia. Kõnelejaid: 692 000. ♦
  • herero keel, van hereero keel, otjihereero keel (Otjiherero) hz/her. Kiri: . Rahvas: herero, hererod. Asuala: Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 133 000. ♦
  • jeji keel, van jeje keel, vajeje keel, jeje-guba keel (Yeyi) yey. Kiri: . Rahvas: jeji, jejid. Asuala: Botswana, Namiibia. Kõnelejaid: 24 000. ♦
  • njaneka keel, van vanjaneka keel (Nyaneka) nyk. Kiri: . Rahvas: njaneka, njanekad. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 300 000. ♦
    Murded: humbe murre; mvila murre (Mwila).
  • umbundu keel ~ lõunambundu keel, van mbundu keel (ⓔ úmbúndú) umb. Kiri: ladina. Rahvas: umbundu, umbundud. Asuala: Angola. Kõnelejaid: 4 mln. ♦

NkBS: bantu keelte S-rühm

  • bantu keelte S-rühm.
  • kalanga keel, van kalanja, sekalanja (Chikalanga) kck. Kiri: ladina. Rahvas: kalanga, kalangad. Asuala: Botswana, Zimbabwe. Kõnelejaid: 850 000. ♦
  • lozi keel, van rotse keel, barotse keel, balosi keel, soli keel, kololo keel (Silozi ~ Sikololo) loz. Kiri: ladina. Rahvas: lozi, lozid. Asuala: Sambia, Zimbabwe. Kõnelejaid: 570 000. ♦
  • lõunandebele keel, van ndebeele keel (ⓔ isiNdebele ~ Nrebele) nr/nbl. Kiri: ladina. Rahvas: lõunandebele, lõunandebeled. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 587 000. ♦
  • manjika keel (Chimanyika, Manyika) mxc. Kiri: ladina. Rahvas: manjika, manjikad. Asuala: Mosambiik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 1 mln. ♦
  • ndau keel, van tsindau murre (Chindau, Ndau) ndc. Kiri: ladina. Rahvas: ndau, ndaud. Asuala: Mosambiik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 2,4 mln. ♦
  • pedi keel ~ sepedi keel ~ põhjasotho keel, van peli keel (ⓔ Sepedi ~ Sesotho na Leboa) nso. Kiri: ladina. Rahvas: pedi, pedid ~ põhjasotho, põhjasothod. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 3,7 mln. ♦ Pedi märgib kitsamat hõimu, seepärast ei peeta seda alati sobivaks.
  • ronga keel, van šironga murre (XiRonga, Ronga) rng. Kiri: . Rahvas: ronga, rongad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 728 000. ♦
  • sotho keel ~ lõunasotho keel ~ suuto keel, van soto keel, sooto keel, sutu keel, basuto keel, sesoto keel (Sesotho) st/sot. Kiri: ladina. Rahvas: sotho, sothod. Asuala: Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 5 mln. ♦
  • šona keel, van mašona keel, sešona keel (chiShona, Shona) sn/sna. Kiri: ladina. Rahvas: šona, šonad. Asuala: Zimbabwe. Kõnelejaid: 8 mln. ♦
    Murded: 1) karanga murre, van tšikaranga – džena murrak, van dženga (Jena); duma murrak; govera murrak, van segovera; 2) korekore murre; 3) zezuru murre, van sesura murre.
  • tonga keel , van gitonga keel toh. Kiri: ladina. Rahvas: tonga, tongad. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 375 000. ♦
  • tsonga keel, van šitsonga keel, thonga keel, šithonga keel, šangaani keel (Xitsonga, Xichangana) ts/tso. Kiri: ladina. Rahvas: tsonga, tsongad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 3,2 mln. ♦ Šangaanid on tähtsaim tsongade hõim, nime saanud pealiku järgi.
  • tsvaa keel, van tšvaa murre (Tswa, Shitshwa) tsc. Kiri: . Rahvas: tsvaa, tsvaad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik. Kõnelejaid: 1,2 mln. ♦
  • tsvana keel ~ läänesotho keel, van tšvana keel, setšvana keel, setsvana keel, betšuani keel, tsvaana keel, tšuaana keel (Setswana, Tswana) tn/tsn. Kiri: ladina. Rahvas: tsvana, tsvanad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 4,4 mln. ♦
    Murded: khatla murre, van hatla murre, katla murre (Kgatla); kvena murre (Kwena); rolongi murre, van roloni murre (Rolong)
  • tšopi keel (Chopi, Cicopi) cce. Kiri: ladina. Rahvas: tšopi, tšopid. Asuala: Mosambiik. Kõnelejaid: 760 000. ♦
  • venda keel, van bavenda keel, sevenda keel (ⓔ tshiVenḓa) ve/ven. Kiri: ladina. Rahvas: venda, vendad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Zimbabwe. Kõnelejaid: 960 000. ♦

NkBSN: nguni keeled

  • nguni keeled.
  • koosa keel ~ kosa keel, van hosa keel, isikosa keel, kafiri keel (ⓔ isiXhosa [isikǁʰóːsa]; Xhosa) xh/xho. Kiri: ladina. Rahvas: koosa, koosad. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 7,2 mln. ♦
  • ndebele keel ~ põhjandebele keel, van matebeele keel (ⓔ isiNdebele) nd/nde. Kiri: . Rahvas: ndebele, ndebeled. Asuala: Zimbabwe. Kõnelejaid: 1,5 mln. ♦
  • suulu keel, van isisulu keel (ⓔ isiZulu; Zulu) zu/zul. Kiri: ladina. Rahvas: suulu, suulud. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 9,5 mln. ♦
  • svaasi keel, van svati keel, svasi keel (ⓔ siSwati, Swati) ss/ssw. Kiri: ladina. Rahvas: svaasi, svaasid. Asuala: Lõuna-Aafrika Vabariik, Svaasimaa. Kõnelejaid: 1,7 mln. ♦

NkBX: muud bantu keeled

  • kari keel, van kare keel, bakare keel kbj. Rahvas: kari, karid. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 1000.

Anna tagasisidet