Nk: Nigeri-Kongo hõimkond 3/3 (NkC–NkW)

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
• ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

NkC: Crossi jõe keeled

• Crossi jõe keeled (Cross River languages). ♦
• anaangi keel (Anaang, var Anang, Annang) anw. Kiri: ladina. Rahvas: anaang, anaangid. Asuala: Nigeeria (Akwa Ibom). Kõnelejaid: 2,9 mln [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• bakpinka keel, van vee keel, uveti keel (Bakpinka, var Begbungba, Iyongiyong, Uwet) bbs. Kiri: . Rahvas: bakpinka, bakpinkad. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 4000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• bekvarra keel (ⓔ Ebekwara; Bekwarra, var Bekworra, Yakoro) bkv. Kiri: ladina. Rahvas: bekvarra, bekvarrad. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 100 000 [1989 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• bokji keel, van boki keel, osikomi keel (Bokyi, var Boki, Nfua, Okii, Osikom, Vaaneroki) bky. Kiri: . Rahvas: bokji, bokjid. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 144 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• efiki keel, van fii keel (ⓔ Usem Efik; Efik, var Efik-Ibibio) efi. Kiri: . Rahvas: efik, efikid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sageli ühendatud ibibio keelega (ibibio-efiki keel).
• ekiti keel (Ekit, var Ekid, Eket, Esit Eket) eke. Kiri: . Rahvas: ekit, ekitid. Asuala: Nigeeria (Akwa Ibom). Kõnelejaid: 400 000 [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• ibibio keel (ⓔ Ùsèm Ìbìbìò; Ibibio) ibb. Kiri: ladina, nsibidi. Rahvas: ibibio, ibibiod. Asuala: Nigeeria (Akwa Ibom). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ Lähedane efiki keelele.
• kiongi keel, van kajoni keel, akajongi keel, okojongi keel (Kiong, var Akayon, Okoyong) kkm. Kiri: . Rahvas: kiong, kiongid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 100. ISO 639 ∴26-03. ♦
• lokaa keel (Lokaa, var Yakö ^W, Loke, Loko, Lokö, Lokạạ, Luko, Yakurr) yaz. Kiri: ladina. Rahvas: lokaa, lokaad. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 120 000 [1989 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• mbembe keel (Cross River Mbembe, var Mbembe^W, Ekokoma, Ifunubwa, Oderiga, Ofunobwam, Okam, Wakande) mfn. Kiri: . Rahvas: mbembe, mbembed. Asuala: Nigeeria (Cross River, Anambra). Kõnelejaid: 100 000 [1982 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• obolo keel (Obolo, var Andone, Andoni, Andonni) ann. Kiri: ladina. Rahvas: obolo, obolod. Asuala: Nigeeria (Rivers, Akwa Ibom). Kõnelejaid: 318 000 [2011 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• ogbia keel (Ogbia, var Abaya, AgBeya, Ogbinya) ogb. Kiri: . Rahvas: ogbia, ogbiad. Asuala: Nigeeria (Bayelsa, Rivers). Kõnelejaid: 390 000 [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• ogoni keeled⁺ (Ogoni languages). Rahvas: ogoni, ogonid.
  • baani keel⁺ (Baan) bvj. Kiri: . Rahvas: baan, baanid. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 5000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • eleme keel⁺ (Eleme) elm. Kiri: . Rahvas: eleme, elemed. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 58 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • gokana keel⁺ (Gokana) gkn. Kiri: ladina. Rahvas: gokana, gokanad. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • khana keel⁺ (Khana, var Kana, Ogoni) ogo. Kiri: ladina. Rahvas: khana, khanad. Asuala: Nigeeria (Akwa Ibom, Rivers). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-02. ♦ Ogonite prestiižikeel.
  • tee keel⁺ (Tee, Tai) tkq. Kiri: . Rahvas: tee, teed. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 313 000. ISO 639 ∴26-02. ♦

NkD: bantulikud keeled

• bantulikud keeled ~ bantupärased keeled ~ bantuiidsed keeled (Bantoid languages). ♦
• agemi keel (Aghem, var Wum, Yum) agq. Kiri: ladina. Rahvas: agem, agemid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 26 700. ISO 639 ∴26-08. ♦
• avingi keel (Awing, var Awi, Bambuluwe, Mbwe’wi) azo. Kiri: . Rahvas: aving, avingid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 19 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• babanki keel ~ kedžomi keel (Babanki, var Finge, Kedjom, Kejeng, Kejom, Kidzem, Kidzom) bbk. Kiri: . Rahvas: babanki, babankid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 22 300. ISO 639 ∴26-08. ♦
• bafuti keel (Bafut, var Fut ^W, Befe, Bufe, Fu) bfd. Kiri: ladina. Rahvas: bafut, bafutid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 105 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• balo keel, van bali keel, balu keel, luu keel, pakoti keel (Balo) bqo. Kiri: . Rahvas: balo, balod. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 2200. ISO 639 ∴26-03. ♦
• bambalangi keel (Bambalang, var Bambolang, Mboyakum, Tshirambo) bmo. Kiri: ladina. Rahvas: bambalang, bambalangid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 29 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• bamumi keel ~ bamuni keel, van banuni keel, momi keel (ⓔ Shüpamom [ʃŷpǎˑmə̀m]; Bamun, var Bamum ^W) bax. Kiri: ladina, bamumi. Rahvas: bamum, bamumid. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 215 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Kirjad: bamumi kiri Bamu.
• batu keel (Batu) btu. Kiri: . Rahvas: batu, batud. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• beba keel (Beba, var Baba’zhi, Babadji, Batadji, Bazhi, Bebadji, Biba, Bombe, Mubadji, Shishong) bfp. Kiri: . Rahvas: beba, bebad. Asuala: Kamerun (Edelapiirkond). Kõnelejaid: 3000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• bumi keel (Bum, var Bom) bmv. Kiri: . Rahvas: bumi, bumid. Asuala: Kamerun (Loodepiiirkond). Kõnelejaid: 21 400. ISO 639 ∴26-08. ♦
• daka keel (Samba Daka, var Daka^W, Chamba Daka, Jama Daka Samba, Nakanyare, Sama, Tsamba, Tchamba) ccg. Kiri: . Rahvas: daka, dakad ~ samba, sambad (laiem mõiste). Asuala: Nigeeria (Taraba, Adamawa). Kõnelejaid: 120 000 [1992–2000 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• denja keel, van anjangi keel (Denya, var Anyang, Takamanda) anv. Kiri: . Rahvas: denja, denjad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 11 200. ISO 639 ∴26-03. ♦
• džarava keel (Jarawa, var Jaranchi, Jhar; Jaranci ^ha). Kiri: ladina. Rahvas: džarava, džaravad. Asuala: Nigeeria (Adamawa, Bauchi, Plateau). Kõnelejaid: 150 000. ♦ 2012 jagati kood (jar) kaheks: bankali (jjr) ja gvaki (jgk). Makrokeelena (koodita) kuuluvad siia algse jagamisplaani järgi ka bada, duguri ja mama keel. Nende keelte kõnelejad loevad end džarava rahvaks.
  • bada keel (ⓔ Mbat; Bada /Nigeria/) bau. Kiri: . Rahvas: bada, badad. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-03. ♦
  • bankali keel (ⓔ Zhár; Bankal) jjr. Kiri: . Rahvas: bankal, bankalid. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-03. ♦
  • duguri keel (ⓔ Zugur; Duguri) dbm. Kiri: . Rahvas: duguri, dugurid. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-03. ♦
  • gvaki keel (ⓔ Gingwak; Gwak) jgk, Kiri: . Rahvas: gvakk, gvakid. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-03. ♦
  • mama keel ~ kantana keel (Mama, var Kantana) mma. Kiri: . Rahvas: mama, mamad. Asuala: Nigeeria (Nasarawa). Kõnelejaid: 2000–3000 [2001 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• isu keel (Isu) isu. Kiri: . Rahvas: isu, isud. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 10 400. ISO 639 ∴26-08. ♦
• jamba keel (Yamba, var Bebaroe, Boenga Ko, Kaka ¡, Kakayamba, Mbem, Mbubem, Muzok, Swe’nga) yam. Kiri: ladina. Rahvas: jamba, jambad. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond), Nigeeria. Kõnelejaid: 40 800. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kenjangi keel (Kenyang, var Banjangi, Banyang, Banyangi, Bayangi, Manyang, Nyang) ken. Kiri: ladina. Rahvas: kenjang, kenjangid. Asuala: Kamerun (Edelapiirkond). Kõnelejaid: 65 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• komi keel, van nkomi keel, bikomi keel (Kom /Cameroon/, var Bikom, Itaŋikom, Nkom) bkm. Kiri: ladina. Rahvas: komi, komid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 233 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• † kpati keel, van ?pati keel, ?banjo keel, ?banki keel, ?njoo keel (Kpati) koc. Kiri: . Rahvas: kpati, kpatid. Asuala: Nigeeria (Taraba). ISO 639 ∴26-03. ♦ Banyo on piirkond Kamerunis, kus räägitakse mitut keelt (kamkami, kvandža, suga, tvendi, vava, vute).
• limbumi keel (Limbum, var Bojiin, Limbom, Llimbumi, Ndzungle, Ndzungli, Njungene, Nsungali, Nsungli, Nsungni, Wimbum) lmp. Kiri: ladina. Rahvas: limbum, limbumid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond), Nigeeria. Kõnelejaid: 73 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Wimbum (rahvas), Limbum (keel).
• mambila keel (Mambila, var Bang, Lagubi, Mambere, Nor Tagbo). Rahvas: mambila, mambilad. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, koosneb kahest keelekujust.
  • Kameruni mambila keel (Cameroon Mambila) mcu. Kiri: ladina. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • Nigeeria mambila keel (Nigeria Mambila) mzk. Kiri: ladina. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 99 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• mbili-mbui keel (Bambili-Bambui, var Mbili-Mbui ^W, Bambili) baw. Kiri: . Rahvas: mbili, mbilid; mbui, mbuid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• mendankve-nkveni keel (Mendankwe-Nkwen, var Mandankwe, Mendankwe) mfd. Kiri: . Rahvas: mendankve, mendankved; nkveni, nkvenid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 23 100. ISO 639 ∴26-08. ♦
• meni keel (ⓔ [mɛn]; Mmen, var Bafmen, Bafmeng, Bafoumeng, Mme) bfm. Kiri: . Rahvas: meni, menid. Asuala: Kamerun (Kaug-Põhjapiirkond). Kõnelejaid: 35 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• meta keel (Meta’, var Bameta, Moghamo-Menemo, Widikum-Tadkon) mgo. Kiri: ladina. Rahvas: meta, metad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 87 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Murded: mogamo murre, van mogoma (Moghamo, var Muywi); videkumi murre (Widekum).
• mungaka keel (Mungaka, var Nga’ka ^W, Bali, Li, Munga’ka, Ngaaka) mhk. Kiri: ladina. Rahvas: mungaka, mungakad. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 50 100. ISO 639 ∴26-03. ♦
• munka keel (ⓔ Ŋgieməkɔʼkə; Bamunka, var Munka ^W, Bamunkun, Mbika, Muka, Ndop-Bamunka, Ngiemekohke, Niemeng) bvm. Kiri: . Rahvas: munka, munkad. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 31 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• ndoola keel, van ndoro keel (ⓔ Njoyamɛ /Kamerunis/; Ndoola, var Ndoro ^W, Njoyame) ndr. Kiri: . Rahvas: ndoola, ndoolad. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 63 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ngemba keel (Ngemba, var Mankon ^W, Megimba, Mogimba, Ngomba, Nguemba) nge. Kiri: . Rahvas: ngemba, ngembad. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 19 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
  Murded: mankoni murre.
• ngvoo keel, van ngonu keel (ⓔ Ngwɔ; Ngwo, var Ngwaw, Ngunu) ngn. Kiri: ladina. Rahvas: ngvoo, ngvood. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 22 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• nsoo keel ~ lamnso keel (ⓔ Lam-Nsọ’; Lamnso’, var Nso ^W, Banso’, Nsho’, Nso) lns. Kiri: ladina. Rahvas: nsoo, nsood. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 125 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Nsọ (rahvas), Lam-Nsọ’ (keel).
• ntšane keel (Ncane, var Cane, Nchane, Nchaney, Nchant, Ntshanti) ncr. Kiri: . Rahvas: ntšane, ntšaned. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 15 500. ISO 639 ∴26-08. ♦
• oku keel (Oku, var Bvukoo, Ebkuo, Ekpwo, Kuo, Ukfwo, Uku; Kuɔ) oku. Kiri: ladina. Rahvas: oku, okud. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• tikari keel (Tikar, var Ndome, Tingkala) tik. Kiri: ladina. Rahvas: tikar, tikarid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 25 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• tivi keel, van mitši keel, munši keel, aopa keel (ⓔ dzwa Tiv; Tiv) tiv. Kiri: . Rahvas: tivi, tivid. Asuala: Nigeeria (Benue, Plateau). Kõnelejaid: 5,2 mln [2024 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• vehi keel (Weh) weh. Kiri: . Rahvas: vehi, vehid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 6900. ISO 639 ∴26-08. ♦
• vengo keel (Vengo, var Babungo, Nge, Ngo, Nguu, Ngwa, Pengo, Vengi, Vengoo) bav. Kiri: ladina. Rahvas: vengo, vengod. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond). Kõnelejaid: 27 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• vute keel, van bute keel, mbute keel, mambute keel (Vute) vut. Kiri: . Rahvas: vute, vuted. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 21 000. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkDB: bamileke keeled

• bamileke keeled (Bamileke languages) bai. Rahvas: bamileke, bamileked. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). ISO 639 ∴26-03. ♦
• fefe keel (ⓔ Ghə̀ǝ̄ fèʼéfěʼè; Fe’fe’, var Bafang, Fe’efe’e, Fotouni, Nufi) fmp. Kiri: ladina. Rahvas: fefe, fefed. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 124 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ghomala keel (ⓔ Ghɔmálá’; Ghomálá’, var Banjun) bbj. Kiri: ladina. Rahvas: ghomala, ghomalad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 260 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• jemba keel, van tšangi keel (ⓔ Yɛmba ~ Ashuŋne yémba; Yemba, var Bamiléké Dschang, Bangwa, Tchang) ybb. Kiri: ladina. Rahvas: jemba, jembad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-03.♦
• medumba keel (ⓔ Ncob mə̀dʉ̂mbɑ̀ [mə̀ɟʝʉ̂ᵐbɑ̀]; Medumba, var Bangangte) byv. Kiri: ladina. Rahvas: medumba, medumbad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• mengaka keel (ⓔ Məgaka; Mengaka) xmg. Kiri: ladina?, bagami. Rahvas: mengaka, mengakad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Murded: bagami murre (Bagam).
• ngiembooni keel (ⓔ Ngyɛmbɔɔŋ ~ Shwóŋò ngiembɔɔn; Ngiemboon) nnh. Kiri: . Rahvas: ngiemboon, ngiemboonid. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ngomba keel (ⓔ Cù ŋgɔ́mbaa; Ngomba, var Bamileke-Ngomba, Nda’a, Ndaa, Nguemba) jgo. Kiri: ladina. Rahvas: ngomba, ngombad. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 63 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ngombale keel (Ngombale, var Bamileke-Ngombale) nla. Kiri: . Rahvas: ngombale, ngombaled. Asuala: Kamerun (Läänepiirkond). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ngvee keel (ⓔ Ŋwɛh; Ngwe, var Bamileke-Ngwe, Fomopea, Fontem, Nwe, Nweh) nwe. Kiri: . Rahvas: ngvee, ngveed. Asuala: Kamerun (Edelapiirkond). Kõnelejaid: 73 200. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkDE: ekoi keeled

• ekoi keeled (Ekoid languages). ♦
• edžaghami keel ~ ekoi keel, van kii keel, ituni keel, atami keel, akva keel, moko keel, indžori keel, eufeni keel, etungi keel (Ejagham, var Jagham ^W, Ekoi) etu. Kiri: ladina, nsibidi. Rahvas: edžagham, edžaghamid. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 117 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Prefiks e– märgib keeli.
• ekadžuki keel (Ekajuk, var Kajuk ^W) eka. Kiri: ladina, nsibidi. Rahvas: ekadžuk, ekadžukid. Asuala: Nigeeria (Cross River). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkF: Kordofani keelkond

• Kordofani keelkond (Kordofanian languages) kdo. ISO 639 ∴26-03. ♦ Tänapäeval peetakse geograafiliseks rühmituseks, millel viis haru: talodi-heibani keeled, lafofa keeled, Rashadi keeled, katla keeled ja kadu keeled. Viimast seostatakse pigem Niiluse-Sahara keeltega, nelja esimest Nigeri-Kongo keeltega.
• kadu keeled (Kadu languages). ♦
• katla keeled (Katla languages). ♦
  • katla keel (Katla, var Akalak, Kaalak, Kwaalak) kcr. Kiri: . Rahvas: katla, katlad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 14 200. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • tima keel (ⓔ du-murik; Tima, var Lomorik, Tamanik, Yibwa) tms. Kiri: . Rahvas: tima, timad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 5000 [2007 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦ Tima [tɨmmʌ] on külanimi. Sõnavormid: ko-murik (isik), i-murik (rahvas), du-murik (keel), lu-murik (maa).
• lafofa keeled (Lafofa languages). ♦
  • lafofa keel, van lifofa keel (ⓔ Kidiem Lafofa; Lafofa, var Tegem-Amira) laf. Kiri: . Rahvas: lafofa, lafofad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 600. ISO 639 ∴26-03. ♦
• Rashadi keeled (Rashad languages). ♦ Rashad on linnanimi.
  • tagoi keel (ⓔ ŋɔ̧́ɡɔ̧́lɛ̧́; Tagoi, var Tagoy) tag. Kiri: . Rahvas: tagoi, tagoid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 13 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
    Murded: tumale murre, van tumeli.
  • tegali keel, van tagele keel, takli keel, takale keel (Tegali, var Tagale, Tekele, Taqali) ras. Kiri: . Rahvas: tegali, tegalid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 35 700. ISO 639 ∴26-03. ♦
• talodi-heibani keeled (Talodi-Heiban languages). ♦ Pakutud kooslus, pole üldist tunnustust leidnud.
• heibani keeled (Heiban languages). ♦
  • heibani keel, van ebangi keel (Heiban, var Abul, Ebang) hbn. Kiri: ladina. Rahvas: heiban, heibanid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 4400. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • koalibi keel, van kovalibi keel, kavalibi keel (Koalib, var Kwalib, Rere) kib. Kiri: ladina. Rahvas: koalib, koalibid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 44 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • laro keel (Laro, var Tunduli) lro. Kiri: ladina. Rahvas: laro, larod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • moro keel, van murro keel (Moro, var Dhimorong) mor. Kiri: ladina. Rahvas: moro, morod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • otoro keel (ⓔ Ḏuṯuɽu; Otoro, var Dhitoro, Kawama, Utoro) otr. Kiri: ladina. Rahvas: otoro, otorod. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Litoɽo (rahvas), Dhitoɽo (keel), Otoɽo (maa).
  • švai keel (Shwai, var Ludumor, Shuway) shw. Kiri: ladina. Rahvas: švai, švaid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 3500. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • tira keel (Tira, var Lithiro, Tiro) tic. Kiri: ladina. Rahvas: tira, tirad. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• talodi keeled (Talodi languages). ♦
  • dagiki keel, van osaliselt masakini keel (Dagik, var Buram, Dengebu, Dhaduwa, Masakin, Reikha) dec. Kiri: ladina. Rahvas: dagik, dagikid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 38 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • † ndingi keel ~ eliri keel (Nding, var Eliri) eli. Rahvas: nding, ndingid. Asuala: Sudaan. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • ngile keel, osaliselt masakini keel (Ngile, var Daloka, Masakin, Mesakin) jle. Kiri: . Rahvas: ngile, ngiled. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 38 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • talodi keel (Talodi, var Gajomang, Jomang) tlo. Kiri: . Rahvas: talodi, talodid. Asuala: Sudaan. Kõnelejaid: 1500. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkG: guri keelkond

• guri keelkond ~ Volta keelkond, van mosi-grusi keeled, bantuiidsete keelte keskrühm (Voltaic ~ Gur languages). ♦
• akaselemi keel, van kasele keel, akasele keel, tšamba keel, kassele keel (Akaselem, var Chamba, Kasele) aks. Kiri: ladina. Rahvas: akaselem, akaselemid. Asuala: Togo. Kõnelejaid: 47 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ On peetud ka ntšami keele murdeks.
• baatonumi keel ~ bariba keel, van barba keel, berba keel, beri keel, bargu keel, borgu keel, bergo keel (ⓔ Baatɔnum; Baatonum, var Bariba ^W, Bargu) bba. Kiri: ladina. Rahvas: baatonum, baatonumid ~ bariba, baribad (ⓔ Baatɔnu, Baatɔmbu). Asuala: Benin, Nigeeria. Kõnelejaid: 560 000. ISO 639 ∴26-03.♦ Borgu (Borgou) oli kuningriik. Sõnavormid: Baatɔnu (isik), Baatɔmbu (rahvas), Baatɔnum (keel).
• biali keel, van ?bura keel (Biali, var Berba ^W, Bjeri, Burba) beh. Kiri: ladina. Rahvas: biali, bialid. Asuala: Benin, Burkina Faso. Kõnelejaid: 66 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• bimoba keel (Bimoba, var Moba ^W, Moba-Bimoba) bim. Kiri: ladina. Rahvas: moba, mobad. Asuala: Ghana, Togo, Burkina Faso. Kõnelejaid: 440 000 [2004–2012 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦ Mitte segi ajada NkG moba (mfq) keelega.
• birifori keel ~ birifo keel, van birifoti keel (Birifor). Kiri: . Rahvas: birifor, biriforid. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • lõunabirifori keel (ⓔ Birfoɔr; Southern Birifor) biv. Kiri: . Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 129 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • malba keel (Malba Birifor, var Northern Birifor) bfo. Kiri: . Rahvas: malba, malbad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 108 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• bomu keel, van banja keel?, gbanja keel?, ntaa keel?, boore keel?, boole keel? (ⓔ bomu ~ boré; Bomu, var Bobo Oule, Boomu, Bore, Western Red Bobo) bmq. Kiri: . Rahvas: bomu, bomud (ⓔ Bo, Bwa). Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 158 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Bo (isik), Bwa (rahvas), Bomu (keel).
• buamu keel, van bobo keel (ⓔ Bwamu; Buamu, var Eastern Bobo Wule, Red Bobo) box. Kiri: . Rahvas: bua, buad (ⓔ Bwa, Bwaba). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 186 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Murded: † njengere murre.
• buli keel (Buli /Ghana/, var Bulisa, Guresha, Kanjaga) bwu. Kiri: ladina. Rahvas: buli, bulid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 170 000 [2013 < W, 2023]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• dagaare keel ~ dagari keel, van dagarti keel (Dagaare, var Dagaari, Dagara). Kiri: . Rahvas: dagaare, dagaared (Dagaaba). Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 1,3 mln [1999–2021 < W, 2026]. ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • djula keel, van dželanja keel?, tšelanja keel? (Dagaari Dioula, var Dagari Dyoula, Wala, Yari) dgd. Kiri: ladina. Rahvas: djula, djulad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 21 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • lõunadagaare keel (Southern Dagaare, var Southern Dagari) dga. Kiri: ladina. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 700 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • põhjadagaare keel (Northern Dagara) dgi. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 388 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
    Murded: vule murre, van ule, vulevule (Wule).
• dagbani keel ~ dagomba keel, van dagbane keel (ⓔ Dagbanli; Dagbani, var Dagbane, Dagomba) dag. Kiri: ladina. Rahvas: dagbani, dagbanid (ⓔ Dagbamba). Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 800 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Dagbana (isik), Dagbamba (rahvas), Dagbanli (keel), Dagbaŋ (maa).
• ditammari keel, van sumba murre (Ditammari, var Tammari ^W, Tamari, Somba ¡) tbz. Kiri: ladina. Rahvas: ditammari, ditammarid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 147 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Otammari (isik), Betammaribe (rahvas), Ditammari (keel).
• djani keel ~ diani keel, van zani keel, zanga keel (Dyan, var Dian) dya. Kiri: ladina. Rahvas: djani, djanid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 14 100. ISO 639 ∴26-03. ♦
• dogose keel, van dorosje keel (Dogosé, var Dogosé, Dorhosye, Dorossé) dos. Kiri: ladina. Rahvas: dogose, dogosed. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 20 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• farefare keel, van nankana keel, nankanse keel (Farefare, var Frafra, Gurenne, Nankana, Ninkare) gur. Kiri: ladina. Rahvas: farefare, farefared. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 845 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• gurma keel, van bii keel (ⓔ Migulimancema ~ migourmantchema; Gourmanchéma, var Gourma, Gurma) gux. Kiri: . Rahvas: gurma, gurmad (ⓔ Bigulimanceba ~ bigourmantcheba). Asuala: Benin, Burkina Faso, Niger, Togo. Kõnelejaid: 813 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Bigulimanceba (rahvas), Migulimancema (keel).
• jomi keel, van pilapila murre (Yom, var Kpilakpila, Pilapila) pil. Kiri: ladina. Rahvas: jomi, jomid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 74 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kaansa keel, van gani keel (Kaansa, var Gã, Gane) gna. Kiri: ladina. Rahvas: kaansa, kaansad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 6000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Kaan (isik), Kaamba (rahvas), Kaansa (keel).
  Murded: kpatogo murre, van padoro (Kpatogo, var Bodoro, Gbadogo, Padoro).
• karaboro keel (Karaboro, var Kar, Kler). Rahvas: karaboro, karaborod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idakaraboro keel (Eastern Karaboro) xrb. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 41 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • läänekaraboro keel (Western Karaboro, var Syer-Tenyer ^W) kza. Kiri: . Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 30 200. ISO 639 ∴26-03. ♦
• khisa keel, van komono keel (Khisa, var Komono, Kumwenu) kqm. Kiri: . Rahvas: khisa, khisad. Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 8000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• konkomba keel, van konkobiri keel, tjopa keel, konko keel (ⓔ Likpakpaani; Konkomba, var Kpankpam) xon. Kiri: ladina. Rahvas: konkomba, konkombad. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 550 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Bikpakpaam (rahvas), Likpakpaani (keel).
• koromfe keel (Koromfé, var Fula, Fulse, Kuruma, Kurumfé) kfz. Kiri: ladina. Rahvas: koromfe, koromfed. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 198 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kulango keel, van kulani keel, pukalla keel (ⓔ Nkuraeng; Kulango, var Babé, Kolango, Koulango, Kulamo, Lorhon, Ngwela, Nkoramfo, Nkorang, Nkurange). Kiri: . Rahvas: kulango, kulangod. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 470 000 [2021 < W, 2026]. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • Bondoukou kulango keel (Bondoukou Kulango) kzc. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 104 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • Bouna kulango keel (Bouna Kulango) nku. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 157 500. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kusaali keel (Kusaal, var Kusale, Kusasi) kus. Kiri: ladina. Rahvas: kusaal, kusaalid (Kusasi). Asuala: Ghana, Burkina Faso, Togo. Kõnelejaid: 121 000 [2021 rahvaloendus]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• laalaa keel (Láá Láá Bwamu, var asKàdenbà, Kàdenbà, Yere) bwj. Kiri: . Rahvas: laalaa, laalaad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 69 200. ISO 639 ∴26-03. ♦
• lobiri keel ~ lobi keel (Lobi, var Lobiri, Miwa), lob. Kiri: . Rahvas: lobi, lobid (Lobi). Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 441 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• mampruli keel (ⓔ Ŋmampulli ~ Ŋmampurili; Mampruli, var Mamprule, Manpelle, Ngnamperli) maw. Kiri: ladina. Rahvas: mampruli, mamprulid (Mamprusi). Asuala: Ghana, Togo, Burkina Faso. Kõnelejaid: 230 000 [2002 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦ Sõnavormid: Mamprusi (rahvas), Mampruli (keel), Mamprugu (maa).
• moba keel, van mooba keel (Moba, var Moab, Moare) mfq. Kiri: ladina. Rahvas: moba, mobad. Asuala: Burkina Faso, Togo. Kõnelejaid: 190 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Mitte segi ajada NkG bimoba (bim) keelega. Need on lähedased sugukeeled.
• moore keel ~ more keel ~ mossi keel, van moo keel, moli keel, mosi keel (ⓔ mòoré ~ mõõde; Mòoré, var Mossi ^E, Moré) mos. Kiri: ladina, gulse. Rahvas: mossi, mossid (ⓔ moaaga, mossi). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Moaaga (isik), Mosse (rahvas), Mòoré (keel), Moogho (maa).
• natjoro keel (Natioro, var Koo’ra, Natyoro) nti. Kiri: . Rahvas: natjoro, natjorod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 2400. ISO 639 ∴26-03. ♦
• naudmi keel, van loso keel (Nawdm, var Losso, Losu, Naoudem) nmz. Kiri: ladina. Rahvas: naudmi, naudmid. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 146 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ntšami keel, van tobete keel, basari keel (Ntcham, var Basar, Natchamba, Tobote) bud. Kiri: ladina. Rahvas: ntšami, ntšamid. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 157 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• teeni keel, van tege keel, tegese keel, loro keel, nabe keel, loroni keel (Téén, var Lorhon ^W, Nabe, Tegesie, Teguessie, Ténhé) lor. Kiri: ladina. Rahvas: teen, teenid (Tenbo, var Loron). Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 8100. ISO 639 ∴26-03. ♦
• tjefo keel, van kefo keel, tefo keel (ⓔ cɛ̀fɔ́-mìì; Tiéfo, var Kiefo, Tyeforo) tiq. Kiri: ladina. Rahvas: tjefo, tjefod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 1000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: cɛ̀fɔ̂ (isik), cɛ̀fɔ́ɔ̀ (rahvas), cɛ̀fɔ́-mìì ~ cɛ̀fɔ́-mìyì (keel).
• tšvii keel (ⓔ Bwamu Twĩ; Cwi Bwamu, var Coo, Cwi, Twi) bwy. Kiri: ladina. Rahvas: tšvii, tšviid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 24 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Hääldus vajaks täpsustamist.
• vaali keel (ⓔ Waale; Wali /Ghana/, var Ala, Ouala, Waali, Wala) wlx. Kiri: ladina. Rahvas: vaali, vaalid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 85 000 [2013 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• vara keel, van uara keel (Wara, var Samwé ^W, Ouara, Samoe) wbf. Kiri: . Rahvas: vara, varad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 4500. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkGG: grusi keeled

• grusi keeled, van grunši keel, nuruma keel, niburu keel (Gurunsi ~ Grũsi languages). Rahvas: grusi, grusid. Asuala: Burkina Faso, Ghana, Togo. ♦
• degi keel ~ dega keel, van moo keel, buru keel, akjulo keel, fraa keel? (Deg, var Aculo, Buru, Mo) mzw. Kiri: ladina. Rahvas: degi, degid. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 27 500. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kabije keel ~ kabre keel, van kabere keel, kauri keel (kabɩyɛ [kàbɪ̀jɛ̀]; Kabiyè, var Kabre, Cabrai) kbp. Kiri: ladina. Rahvas: kabije, kabijed. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 730 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ 2010 parandati Kabiyé → Kabiyè.
• kasemi keel ~ kasena keel, van kasmi keel (Kasem, var Kasena ^W) xsm. Kiri: ladina, gulse. Rahvas: kasem, kasemid (Kasena). Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 250 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• lama keel (Lama /Togo/, var Lamba, Losso) las. Kiri: ladina. Rahvas: lama, lamad. Asuala: Benin, Ghana, Togo. Kõnelejaid: 177 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ljele keel, van atšulo keel, lee keel, ree keel (Lyélé, var Lele) lee. Kiri: ladina. Rahvas: ljele, ljeled. Asuala: Burkina Faso (Sanguié). Kõnelejaid: 130 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Murded: kandere murre, van kandjaga?, kandžaga? (Kandéré).
• lukpa keel, van legba keel, debba keel, dompago murre (Lukpa, var Dompago, Legba) dop. Kiri: ladina. Rahvas: lukpa, lukpad. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 63 600. ISO 639 ∴26-03. ♦
• nuni keel (Nuni, var Nouni, Nunuma). Kiri: . Rahvas: nuni, nunid (Nuna). Asuala: . Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • lõunanuni keel (Southern Nuni) nnw. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 168 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
    Murded: sankura murre.
  • põhjanuni keel (Northern Nuni) nuv. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• phuie keel ~ puguli keel, van puguri kpgualadoreel (ⓔ Pwĩẽ; Phuie, var Puguli W pug. Kiri: . Rahvas: phuie, phuied (ⓔ Phu, Phuo). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 14 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• sisaala keel ~ sisala keel, van isala keel, kvama keel, bagbala keel (Sisaala, var Sissala). Kiri: . Rahvas: sisaala, sisaalad. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 180 000 [1991–2003 < W, 2026]. ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks.
  • Burkina Faso sisaala keel ~ põhjasisaala keel (Sissala, var Sisaala ^W) sld. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso (Sissili). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • läänesisaala keel (Western Sisaala, var Lambishi Sisaala) ssl. Kiri: . Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ < Lambussie, linn.
  • paasaali keel ~ lõunasisaala keel (Paasaal, var Pasaale, Southern Sisaala) sig. Kiri: . Rahvas: paasaal, paasaalid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 36 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • tumulungi keel ~ idasisaala keel (Tumulung Sisaala, var Eastern Sisaala) sil. Kiri: ladina. Rahvas: tumulung, tumulungid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 105 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ < Tumu, linn.
• tampulma keel, van mampuru keel?, mampursi keel? (Tampulma, var Tamprusi ^W, Tampole) tpm. Kiri: ladina. Rahvas: tampulma, tampulmad (Tamprusi). Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 16 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Tampulma (keel), Tamprusi (rahvas).
• temi keel, van timi keel, temba keel, brinni keel, kotokoli keel, tšautšo keel (ⓔ تًم, Tem; Tem, var Cotocoli, Temba) kdh. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: temi, temid. Asuala: Benin, Ghana, Togo. Kõnelejaid: 307 000. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkGS: senufo keeled

• senufo keeled, van sena keel, sene keel (Senufo languages). Rahvas: senufo, senufod. Kõnelejaid: 2,2 mln. ♦
• djimini keel, van gimini keel (Djimini Senoufo, var Dyimini, Jinmini) dyi. Kiri: ladina. Rahvas: djimini, djiminid. Asuala: Elevandiluurannik (Dabakala). Kõnelejaid: 95 500. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Murded: foolo murre ~ folo, van foro (Foolo).
• minjanka keel (ⓔ mamaara ~ miyɛngaa; Mamara Senoufo, var Minyanka ^W, Minya, Mianka, Minianka, Tupiire) myk. Kiri: . Rahvas: minjanka, minjankad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 738 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• nafaanra keel (Nafaanra, var Banda, Dzama, Gambo, Nafaara, Nafana, Pantera-Fantera) nfr. Kiri: . Rahvas: nafaanra, nafaanrad (Nafana). Asuala: Ghana (Bondoukoust idas) . Kõnelejaid: 61 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• nanerige keel (Nanerigé Sénoufo, var Naani, Nandereke, Nandergé, Nanergé, Nanergué) sen. Kiri: . Rahvas: nanerige, naneriged. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• njarafolo keel (Nyarafolo Senoufo, var Nyarafolo-Nyafolo, Senari) sev. Kiri: . Rahvas: njarafolo, njarafolod. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 60 000 [2009 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• palaka keel (Palaka Senoufo, var Palaka ^W, Kpalagha, Palara, Pallakha, Pilara) plr. Kiri: . Rahvas: palaka, palakad. Asuala: Elevandiluurannik (Savanes). Kõnelejaid: 8000 [1995 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• senari keel ~ sjenara keel (Syenara Senoufo, var Senara ^W, Niangolo, Senari) shz. Kiri: . Rahvas: senari, senarid. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 135 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ ISOs seq = Senara, shz = Syenara. Wikipedia peab neid koode duplikaatideks.
• sitšite keel (Sicité Sénoufo, var Sìcìré, Sìcìté, Sìpììté, Sucite, Tagba) sep. Kiri: . Rahvas: sitšite, sitšited. Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik, Mali. Kõnelejaid: 38 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ c hääldus vajab kinnitust.
• supjire keel (Supyire Senoufo, var Supyire, Suppire) spp. Kiri: . Rahvas: supjire, supjired. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 364 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: sùpyìré (rahvas, keel).
• šempire keel (Shempire Senoufo, var Shempire, Syempire) seb. Kiri: . Rahvas: šempire, šempired. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Wikipedia peab seda supjire keele (spp) duplikaadiks.
• tagvana keel, van takpone keel (Tagwana Senoufo, var Tagbana, Tagouna) tgw. Kiri: . Rahvas: tagvana, tagvanad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 138 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• tšebaara keel (Cebaara Senoufo, var Tiebaara, Tyebala) sef. Kiri: . Rahvas: tšebaara, tšebaarad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 862 000. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkI: idžo keeled

• idžo keeled, van džoo keel, bonni keel, okrika keel, akassa keel (Ijo ~ Ijaw languages) ijo. ISO 639 ∴26-03. ♦
• defaka keel (Defaka, var Afakani) afn. Kiri: . Rahvas: defaka, defakad. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 200. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ibani keel⁺ (Ibani, var Bonny, Ubani) iby. Kiri: ladina. Rahvas: ibani, ibanid. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639 ∴26-08. ♦ Wikipedia paneb kokku kalabari (ijn) keelega.
• izoni keel (ⓔ Ịzọn; Izon, var Central Izon) ijc. Kiri: ladina. Rahvas: izon, izonid. Asuala: Nigeeria (Bayelsa). Kõnelejaid: 5 mln [2024 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kaguidžo keel (Southeast Ijo, var Brass Ijo, Brass Nembe, Ijaw) ijs. Kiri: ladina. Rahvas: nembe, nembed (Nembe); akassa, akassad (Akassa). Asuala: Nigeeria (Bayelsa). Kõnelejaid: 71 500. ISO 639 ∴26-08. ♦
• kalabari keel (Kalabari) ijn. Kiri: . Rahvas: kalabari, kalabarid. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 268 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kirike keel (Kirike, var Okrika) okr. Kiri: ladina. Rahvas: kirike, kiriked. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 248 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On peetud ka kalabari keele murdeks.
• nkoroo keel (ⓔ Nkọrọọ; Nkoroo) nkx. Kiri: . Rahvas: nkoroo, nkorood. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 4500. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkJ: džukuni keeled

• džukuni keeled, van djukuni keel, korofora keel, apa keel, mapa keel, kvana keel (Jukun languages). Rahvas: džukun, džukunid. ♦
• džukuni keel⁺ (Jukun Takum, var Diyi, Jukun, Njikum) jbu. Kiri: ladina. Rahvas: džukun, džukunid. Asuala: Kamerun (Loodepiirkond), Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 2400. ISO 639 ∴26-08. ♦ Kaubanduskeel, emakeelena kõnelejaid on vähe, L2 kõnelejaid on 40 000.
• jukubeni keel, van boritsu keel (Yukuben, var Balaabe, Boritsu, Nyikobe, Urumghikgi) ybl. Kiri: . Rahvas: jukuben, jukubenid. Asuala: Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 16 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• tigoni keel (Tigon Mbembe, var Akonto, Akwanto, Noale, Tigim, Tigon, Tigong, Tukun) nza. Kiri: ladina. Rahvas: tigon, tigonid. Asuala: Kamerun (Loodeprovints), Nigeeria (Taraba). Kõnelejaid: 60 000 [1987–2005 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• vapani keel (Wapan, var Jinkum, Jukon, Juku, Jukum, Jukun Wukari, Kororofa, Wakari, Wapã) juk. Kiri: ladina. Rahvas: vapan, vapanid. Asuala: Nigeeria (Plateau, Nasarawa). Kõnelejaid: 100 000 [1994 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkK: kvaa keelkond

• kvaa keelkond, van Guinea rühm (Kwa languages). ♦ kwa tähendus paljudes keeltes on ‘rahvas’.
• abe keel (Abé, var Abbé, Abbey, Abi) aba. Kiri: ladina. Rahvas: abe, abed. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 170 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• abidži keel, van ari keel, abigi keel (Abidji, var Abiji) abi. Kiri: ladina. Rahvas: abidži, abidžid. Asuala: Elevandiluurannik (Lagunes: Sahuyé /Sayjɛ/, Sikensi /Sikãsi/, Soukoukro /Sukwebi/, Yaobou /Jawebi/ jt). Kõnelejaid: 50 500. ISO 639 ∴26-03. ♦
• abure keel, van akaplesi keel, abonvani keel (Abure, var Abonwa, Aboulé, Abouré, Akaplass) abu. Kiri: . Rahvas: abure, abured. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 55 100. ISO 639 ∴26-03. ♦
• adangme keel, van adangi keel (Adangme, var Dangme ^W, Adaŋgbi) ada. Kiri: ladina. Rahvas: adangme, adangmed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 800 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Murded: krobo murre (Krobo).
• adele keel (ⓔ Gidire; Adele, var Bedere, Gadre) ade. Kiri: ladina. Rahvas: adele, adeled. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 27 300. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Bidire (rahvas), Gidire (keel).
• adjukru keel (Adioukrou, var Adyukru, Mↄjukru) adj. Kiri: ladina. Rahvas: adjukru, adjukrud. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ahanta keel (Ahanta) aha. Kiri: ladina. Rahvas: ahanta, ahantad. Asuala: Ghana (edelarannik). Kõnelejaid: 180 000 [2013 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• alladjani keel, van aladjani keel, alagja keel (Alladian, var Alladyan, Allagian) ald. Kiri: ladina. Rahvas: alladjan, alladjanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 23 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• anii keel, van basila murre (Anii, var Baseca, Basila, Gisida, Ouinji-Ouinji ¡, Winji-Winji ¡) blo. Kiri: ladina. Rahvas: anii, aniid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 45 900. ISO 639 ∴26-03. ♦ < anii ‘kas kuuled?’, endanimetus lepiti kokku 1979.
• anji keel, van aovimi keel, bonnai keel (ⓔ agni; Anyin, var Anyi) any. Kiri: ladina. Rahvas: anji, anid. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 860 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• anufo keel (ⓔ Anufɔ; Anufo, var Chakosi, Chokosi, Kyokosi, Tchokossi, Tiokossi) cko. Kiri: ladina. Rahvas: anufo, anufod. Asuala: Ghana, Benin, Togo. Kõnelejaid: 138 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• atje keel, van akje keel, kurobu keel (Attié, var Akye, Atshe) ati. Kiri: ladina. Rahvas: atje, atjed. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 381 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• avatime keel, van kedemonje keel (ⓔ Sì-yà; Avatime, var Sideme) avn. Kiri: ladina. Rahvas: avatime, avatimed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 24 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• avikami keel, van avekvomi keel, gbanda keel, bringani keel, kvakva keel, lahu keel (Avikam, var Brinya, Gbanda, Kwakwa, Lahu) avi. Kiri: ladina. Rahvas: avikam, avikamid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 21 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• baule keel, van poni keel (ⓔ wawle; Baoulé, var Baule) bci. Kiri: ladina. Rahvas: baule, bauled. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 2,1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
• beti keel, van vetere keel, mekibo keel, evutre keel, evutile keel, papaire keel (Beti /Côte d’Ivoire/, var Eotile ^W) eot. Kiri: . Rahvas: beti, betid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 200. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ebrie keel, van kjama keel (ⓔ Cama [tʃamã] ~ cámã́ǹcã̀; Ebrié, var Cama, Caman, Kyama, Tchaman, Tsama) ebr. Kiri: ladina. Rahvas: ebrie, ebried. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 75 900. ISO 639 ∴26-03. ♦
• gaa keel, van akra keel (ⓔ Gã; Ga) gaa. Kiri: ladina. Rahvas: gaa, gaad. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 600 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• geni keel, van mina keel, popo keel, vatši keel, kpando keel (ⓔ Gɛ̃ ~ gɛn; Gen, var Mina, Popo) gej. Kiri: . Rahvas: geni, genid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 327 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• igo keel ~ ahloni keel, van ahholo keel, ago keel, ogo keel, bogo keel (Igo, var Ahlon ^W, Achlo, Ago, Ahlon-Bogo, Ahonlan, Anlo) ahl. Kiri: ladina. Rahvas: igo, igod. Asuala: Togo (Sassanou). Kõnelejaid: 6000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ikposo keel, van akposso keel, kposso keel (ⓔ Ikpɔsɔ; Ikposo, var Akposo, Kposo) kpo. Kiri: ladina. Rahvas: ikposo, ikposod. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 162 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Akpɔsɔ (rahvas), Ikpɔsɔ (keel).
• lelemi keel, van lefana keel (ⓔ Lɛ-lɛmi ~ Lɛ-fana; Lelemi, var Buem, Lefana) lef. Kiri: ladina. Rahvas: lelemi, lelemid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 48 900. ISO 639 ∴26-03. ♦
• logba keel (Logba, var Ikpana) lgq. Kiri: . Rahvas: logba, logbad. Asuala: Ghana (Volta). Kõnelejaid: 7500. ISO 639 ∴26-03. ♦
• mbato keel, van gvaa keel (Mbato, var Goaa, Gwa, Nghlwa, Ogwia, Potu) gwa. Kiri: . Rahvas: mbato, mbatod. Asuala: Elevandiluurannik (La Mé). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• morofo keel (Anyin Morofo, var Morofo) mtb. Kiri: . Rahvas: morofo, morofod. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On peetud ka anji keele murdeks.
• njangbo keel, van njangbo-tafi keel, trugbu keel (ⓔ Tùtrùgbù; Nyangbo, var Tutrugbu) nyb. Kiri: . Rahvas: njangbo, njangbod. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 6400. ISO 639 ∴26-03. ♦ Vt ka tafi keel.
• nzima keel (Nzima, var Nzema ^W, Appolo) nzi. Kiri: . Rahvas: nzima, nzimad. Asuala: Elevandiluurannik, Ghana. Kõnelejaid: 329 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• sehvi keel (Sehwi, var Asahyue, Esahie, Sefwi) sfw. Kiri: . Rahvas: sehvi, sehvid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 310 000 [2013 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• sekpele keel ~ likpe keel (ⓔ Sɛkpɛlé; Sekpele, var Likpe ^W, Bosele) lip. Kiri: ladina. Rahvas: sekpele, sekpeled. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 23 400. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Ɔkpɛlé (isik), Bakpɛlé (rahvas), Sɛkpɛlé (keel).
• selee keel, van bale keel, santrokofi keel (ⓔ Sɛlɛɛ; Selee, var Santrokofi ^W) snw. Kiri: ladina. Rahvas: selee, seleed. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 11 300. ISO 639 ∴26-03. ♦
• sivu keel, van akpafu keel (ⓔ Siwu; Siwu, var Akpafu-Lolobi) akp. Kiri: ladina. Rahvas: sivu, sivud. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 27 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Mawu (rahvas), Siwu (keel), Kawu (maa).
• tafi keel (ⓔ Tɛ̀gbɔ̀; Tafi, var Tegbo) tcd. Kiri: . Rahvas: tafi, tafid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 4400. ISO 639 ∴26-03. ♦ Ühendatakse sageli ka njangbo keelega.
• tuvuli keel ~ bovili keel, van booli keel (Tuwuli, var Bowili ^W, Bawuli) bov. Kiri: ladina. Rahvas: tuvuli, tuvulid. Asuala: Ghana (Volta). Kõnelejaid: 11 400. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Bawuli (rahvas), Tuwuli (keel).

NkKA: akani keeled

• akani keeled ~ akani keel ~ tvii-fante keel, van ašanti keel (ⓔ Ákán; Akan, var Twi-Fante) ak/aka. Kiri: ladina. Rahvas: akan, akanid. Asuala: Ghana. ISO 639, ∴26-03. ♦ Õieti makrokeel, mille tähtsamad koostisosad on tvii (akuapemi, asante ja bono) ning fante ja vasa.
  Rahvad: akvamu, akvamud (Akwamu); assin, assinid (Assin); atšem, atšemid (Akyem); dentšira, dentširad (Denkyira).
• bono keel ~ abroni keel, van brongi keel, borongi keel, abonongi keel, abonu keel, gamangi keel, boga keel, okvahu keel (Abron, var Bono ^W, Bron, Brong, Doma, Gyaman) abr. Kiri: ladina. Rahvas: bono, bonod. Asuala: Ghana (Bono, Bono East), Elevandiluurannik (idaosa). Kõnelejaid: 1,4 mln [2013 < W, 2024]. ISO 639 ∴26-03. ♦ Tvii keele osa. Sõnavormid: Bonofoɔ (rahvas), Bono Twi (keel), Bonoman (maa).
• fante keel ~ fanti keel, van agva murre, amina murre (Fanti, var Fante ^W, Fantse, Mfantse) fat. Kiri: ladina. Rahvas: fante, fanted. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 2,8 mln [2013 < W, 2024]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• tvii keel, van tšii murre, kii murre, oki murre, asanti murre (ⓔ Twi [tɕʷi]; Twi, var Ashanti Twi) tw/twi. Kiri: ladina. Rahvas: tvii, tviid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 29 mln [2024 < W, 2024]. ISO 639 ∴26-03. ♦ Tvii keel hõlmab asante, akuapemi ja bono keele/murde, neist keskseim on akuapemi, millesse on tõlgitud ka Piibel.
  Murded: akuapemi murre ~ akvapimi murre (Akuapem); asante murre ~ ašanti murre (Asante ~ Ashante).
• vasa keel (Wasa, var Wasaw, Wassa) wss. Kiri: . Rahvas: vasa, vasad. Asuala: Ghana, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 309 000. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkKB: gbee keeled

• gbee keeled (Gbe languages). ♦ gbe neis keeltes on ‘keel’.
• adža keel (Aja /Benin/, var Adja ^W, Ajagbe, Hwè) ajg. Kiri: ladina. Rahvas: adža, adžad. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 512 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• ajizo keel (ⓔ Ayizɔ; Ayizo Gbe) ayb. Kiri: ladina. Rahvas: ajizo, ajizod. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 227 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• eve keel, van efe keel, jeve keel, vegle keel, anglo keel, avuna keel (ⓔ Èʋegbe [èβeɡ͡be]; Ewe) ee/ewe. Kiri: ladina. Rahvas: eve, eved. Asuala: Ghana, Togo. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Eʋe (isik), Eʋeawó (rahvas), Eʋegbě (keel), Eʋenyígbá (maa).
  Murded: krepe murre, van angfve (Krepe).
• foni keel, van dahomee murre, guni murre, guu murre, ogu murre (ⓔ Fon gbè [fɔ̃ɡ͡bè] ~ fɔ̀ngbè; Fon, var Dahomean, Beninese) fon. Kiri: ladina, gbekuni. Rahvas: foni, fonid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 1,7 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Fon (isik), Fon-nu (rahvas), fɔ̀ngbè (keel), Danhɔmɛ (maa).
• gbesi keel (Gbesi Gbe) gbs. Kiri: . Rahvas: gbesi, gbesid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 65 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On arvatud ka kokku ajizo keelega.
• guni keel (ⓔ gungbe; Gun, var Alada, Alada-Gbe, Egun, Goun, Gu, Gugbe, Seto-Gbe, Toli-Gbe) guw. Kiri: ladina. Rahvas: guni, gunid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 579 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• hula keel (Xwla, var Phla ^W, Houla). Kiri: . Rahvas: hula, hulad. Asuala: Benin. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idahula keel (Eastern Xwla Gbe) gbx. Kiri: . Asuala: Benin. Kõnelejaid: 80 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • läänehula keel (Western Xwla Gbe) xwl. Kiri: . Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 71 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• hvela keel (Xwela Gbe, var Pherá ^W, Houeda) xwe. Kiri: . Rahvas: hvela, hvelad. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 65 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kotafoni keel (Kotafon Gbe) kqk. Kiri: . Rahvas: kotafon, kotafonid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On ka kokku arvatud ajizo keelega.
• kpessi keel (Kpessi, var Kpesi, Kpétsi) kef. Kiri: . Rahvas: kpessi, kpessid. Asuala: Togo (keskosa). Kõnelejaid: 4000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• mahhi keel, van mahi keel (Maxi Gbe, var Mahi) mxl. Kiri: . Rahvas: mahhi, mahhid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 91 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On ka kokku arvatud foni keelega.
• tofini keel (ⓔ Tɔfingbè; Tofin Gbe) tfi. Kiri: ladina. Rahvas: tofin, tofinid. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 66 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• vatši keel (Waci Gbe, var Ouatchi, Wachi) wci. Kiri: ladina. Rahvas: vatši, vatšid. Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: 476 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• veme keel (Weme Gbe) wem. Kiri: . Rahvas: veme, vemed. Asuala: Benin. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On ka kokku arvatud foni keelega.

NkKG: guangi keeled

• guangi keeled, van guangi keel, akriponi keel (Guang languages). ♦
• avutu keel, van fetu keel, afutu keel (Awutu, var Efutu, Senya) afu. Kiri: . Rahvas: avutu, avutud. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 180 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• gondža keel, van inta keel?, gvanja keel?, daboja keel? (Gonja, var Choruba, Ngbanya, Ngbanyito) gjn. Kiri: ladina. Rahvas: gondža, gondžad. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 230 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kratše keel (Krache, var Krachi, , Krakye) kye. Kiri: ladina. Rahvas: kratše, kratšed. Asuala: Ghana (Volta). Kõnelejaid: 58 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• navuri keel, van oti keel (Nawuri) naw. Kiri: ladina. Rahvas: navuri, navurid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 14 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• tšereponi keel (ⓔ Ɔkere; Cherepon, var Chiripon, Chiripong, Kyerepong, Kyiripong, Okere) cpn. Kiri: . Rahvas: tšerepon, tšereponid. Asuala: Ghana. Kõnelejaid: 111 000. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkM: mande keelkond

• mande keelkond, van mandingo keeled, niigeri-senegali keeled, ngo-ngke keeled (Mande languages) dmn. ISO 639 ∴26-03. ♦
• bandi keel (Bandi, var Gbandi ^W, Bande, Gbande, Gbunde) bza. Kiri: ladina. Rahvas: bandi, bandid. Asuala: Libeeria (Lofa). Kõnelejaid: 107 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• bengi keel, van ngaani (Beng, var Ben, Ngan, Nguin) nhb. Kiri: ladina. Rahvas: beng, bengid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 17 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Nimevariant Bisa lisati 2011.
• bissa keel (ⓔ Bɩsa; Bissa, var Bisa; Busansi ^mos ~ Busanga) bib. Kiri: ladina. Rahvas: bissa, bissad. Asuala: Burkina Faso, Ghana. Kõnelejaid: 1,7 mln [< W, 2026]. ISO 639 ∴26-08. ♦ 2011 lisati nimeks Bisa. Sõnavormid: Bɩsan (isik), Bɩsanno (rahvas), Bɩsa (keel). Vrd: NkBA basaa keel (bas), varem bissa; NkM busa keel (bqp), varem bisa.
• bobo-madare keel (ⓔ Bobo Fing; Bobo Madaré, var Black Madare). Kiri: . Rahvas: bobo-madare, bobo-madared. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks. Bobo Fing ‘mustad bobod’ eristab neid teistest rühmadest: Bobo Gbe ‘valged bobod’ ja Bobo Oule ‘punased bobod’. Bobo nimetus on tegelikult eksitav, bambara keeles märgitakse sellega ka guri keelte hulka kuuluvat buamu (punaste bobode) ning bomu keelt.
  • konabere keel ~ põhja-bobo-madare keel (Northern Bobo Madaré, var Konabéré) bbo. Kiri: . Rahvas: konabere, konabered. Asuala: Burkina Faso, Mali. Kõnelejaid: 53 400. ISO 639 ∴26-03. ♦ Konabéré nimetus lisati registrisse 2008.
  • lõuna-bobo-madare keel (Southern Bobo Madaré) bwq. Kiri: ladina. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 312 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
    Murded: sjabere murre, van sia (Syabéré).
• bozo keel (Bozo). Kiri: . Rahvas: bozo, bozod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 230 000 [20003–2009 < W, 2026]. ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks.
  • dženaama keel, van sorko keel, sorogo keel, boso keel (Jenaama Bozo, var Corogaama, Sarkawa, Sorko) bze. Kiri: . Rahvas: dženaama, dženaamad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 197 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • kelengahho keel ~ hainjahho keel (ⓔ Hainyaxo ~ Kɛlɛngaxo; Kɛlɛngaxo Bozo, var Hainyaxo Bozo, var Kelenga, Xanyaxo) bzx. Kiri: . Rahvas: kelengahho, kelengahhod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 118 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Nimemuutus Hainyaxo Bozo → Kɛlɛngaxo Bozo tehti 2011.
  • tjejahho keel (Tiéyaxo Bozo, var Tégué, Tiguémakho) boz. Kiri: ladina. Rahvas: tjejahho, tjejahhod. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 118 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • tjematševe keel (ⓔ Tiɛma Cɛwɛ; Tiemacèwè Bozo, var Tié) boo. Kiri: . Rahvas: tjematševe, tjematševed. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 2500. ISO 639 ∴26-03. ♦ 2007 tehti parandus Tièma Cèwè Bozo → Tiemacèwè Bozo.
• busa keel, van bisa keel (ⓔ Bisã; Busa, var Bussanchi; Busanci ^ha) bqp. Kiri: . Rahvas: busa, busad. Asuala: Nigeeria (Kebbi, Niger). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Busa (isik), Busano (rahvas), Bisã (keel).
• dani keel, van mebe keel (Dan, var Yakuba) dnj. Kiri: ladina. Rahvas: dani, danid. Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: 952 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Kuni 2013 oli kood daf, seejärel lahutati klaa keel ja kood muudeti.
• dzuungoo keel (Dzùùngoo, var Eastern Duun, Kpango, Samogho, Samogo, Samoro) dnn. Kiri: . Rahvas: dzuungoo, dzuungood. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 13 400. ISO 639 ∴26-03. ♦ Vrd duungooma keel. Duuni keel on mõlema katusmõiste.
• džalkunani keel ~ džeri keel, van blee keel (Jalkunan, var Jeri ^W, Blé, Dyala) bxl. Kiri: . Rahvas: džalkunan, džalkunanid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ Džeri keele all mõistetakse õieti kaht keelt: džalkunani Burkina Fasos ja džerikuo (Jeri-Kuo, jek) Elevandiluurannikul.
• duungooma keel (Duungooma, var Du, Duungo, Mali Duun, Samogho, Samogo, Samoro, Western Duun) dux. Kiri: ladina. Rahvas: duungooma, duungoomad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 70 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Vrd dzuungoo keel. Duuni keel on mõlema katusmõiste.
• guro keel, van mbee keel, gbeji keel, loo keel (Guro, var Gouro, Kwéndré, Kweni, Lo) goa. Kiri: ladina. Rahvas: guro, gurod. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 500 000 [2012 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• jalunka keel (Yalunka, var Dialonke, Djallonke, Jalonke, Jalunga, Kjalonke, Yalunke) yal. Kiri: . Rahvas: jalunka, jalunkad. Asuala: Sierra Leone, Guinea. Kõnelejaid: 105 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• klaa keel (Kla-Dan) lda. Kiri: . Rahvas: klaa, klaad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Lahutati 2013 dani (dnj) keelest.
• kono keel (Kono /Guinea/) knu. Kiri: . Rahvas: kono, konod. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 90 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Kpelle rühmas. On arvatud ka kpelle keelega kokku.
• kono keel (ⓔ Kɔnɔ; Kono /Sierra Leone/) kno. Kiri: . Rahvas: kono, konod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 190 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Mandingo rühmas, lähedane vai keelele.
• kpelle keel, van kpele keel, gerze keel, gberesi keel, pesa keel (ⓔ ‘Kpɛlɛwoo ~ Kpɛlɛɛ; Kpelle) kpe. Kiri: ladina, kpelle. Rahvas: kpelle, kpelled. Asuala: Guinea, Libeeria. Kõnelejaid: 750 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  Kirjad: † kpelle kiri Kpel.
  • Guinea kpelle keel (Guinea Kpelle) gkp. Kiri: . Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 308 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • Libeeria kpelle keel (Liberia Kpelle) xpe. Kiri: . Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 487 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• kuranko keel (Kuranko, var Koranko) knk. Kiri: ladina. Rahvas: kuranko, kurankod. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 323 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• †?langani keel. ♦ (Ariste 1969: 13) Ei leia andmeid, v-o = bengi e ngani keel.
• ligbi keel (Ligbi, var Banda, Dzowo, Ligby, Namasa) lig. Kiri: ladina. Rahvas: ligbi, ligbid. Asuala: Ghana (Brong-Ahafo), Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 19 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Murded: hvela murre, van hüela (Hwela); numu murre (Numu).
• loko keel, van landoro keel (Loko, var Landogo) lok. Kiri: ladina. Rahvas: loko, lokod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 138 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• loma keel, van toma keel (ⓔ Löömàgòòi [lɔɔmàgòòi] ~ Löömàgòòi ~ Löghömàgòòi; Loma /Liberia/, var Toma) lom. Kiri: ladina, loma. Rahvas: loma, lomad (Lögömagiti). Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 142 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid Libeeriaṡ Löömàgìtì [lɔːmàɡìtì] (rahvas), Löömàgòòi [lɔːmàɡòːi] (keel). Guineas Löghömagiti [lɔɣɔmaɡiti] (rahvas), Löghömàgòòi [lɔɣɔmàɡòːi] (keel).
  Kirjad: † loma kiri Loma.
• mano keel ~ manni keel, van goo keel (Mano, var Mah, Mann, Mawe) mev. Kiri: ladina. Rahvas: mano, manod. Asuala: Libeeria (Nimba), Guinea (Nzérékoré, Lola, Yomou). Kõnelejaid: 259 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Nimemuutus Mann → Mano tehti 2013. Mann on tundmatut päritolu vigane kuju, mida kohapeal ei tarvitata.
• mende keel (ⓔ Mɛnde yia; Mende /Sierra Leone/) men. Kiri: ladina, mende. Rahvas: mende, mended. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Kirjad: † mende kiri (Kikakui) Mend.
• mvani keel, van mona keel, mueni keel (Mwan, var Mona, Mouan) moa. Kiri: ladina. Rahvas: mvani, mvanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 17 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• samo keel, van samoro keel (Samo, var San, Sane). Kiri: ladina. Rahvas: samo, samod. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • lõunasamo keel (Southern Samo) sbd. Kiri: . Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 85 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • maja keel (Maya Samo, var Northeastern Samo, San) sym. Kiri: . Rahvas: maja, majad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 38 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • matja keel (Matya Samo, var Northwestern Samo, Tougan) stj. Kiri: . Rahvas: matja, matjad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 105 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• seeku keel ~ sembla keel (Seeku, var Sembla ^W, Sambla, Samogho, Southern Samo) sos. Kiri: . Rahvas: seeku, seekud (Seemogo). Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 17 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• sininkere keel (Sininkere, var Silinkere) skq. Rahvas: sininkere, sininkered. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 6000 (1999 < W, 2025). ISO 639 ∴26-03. ♦
• soninke keel, van sarakolle keel (ⓔ sooninkanxanne ~ سࣷونِکَنْخَنّࣹ; Soninke, var Serakhulle) snk. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: soninke, soninked. Asuala: Elevandiluurannik, Gambia, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Murded: azeri murre, van girganke, masini (Azer).
• susu keel, van soso keel (ⓔ sosokui ~ sosoxi ~ Sosoxui; Susu; soussou ^fr) sus. Kiri: ladina, araabia, koresebeli. Rahvas: susu, susud. Asuala: Guinea, Sierra Leone. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
• toma keel (Toma, var Toa, Toale, Toali, Tooma) tod. Kiri: ladina. Rahvas: toma, tomad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 144 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On peetud ka loma keele murdeks.
• tura keel (Toura /Côte d’Ivoire/, var Tura ^W, Ween) neb. Kiri: ladina. Rahvas: tura, turad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 38 500. ISO 639 ∴26-03. ♦
• vai keel, van karo keel (Vai ꕙꔤ; Vai, var Gallinas, Liberian, Vy) vai. Kiri: ladina, vai. Rahvas: vai, vaid. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 105 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  Kirjad: vai kiri Vaii.
• vani keel, van nua keel (Wan, var Nwa) wan. Kiri: ladina. Rahvas: vani, vanid. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 22 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• vorodugu keel (Worodougou, var Bakokan, Ouorodougou, Worodougou Jula, Worodougoukakan, Worodugu) jud. Kiri: . Rahvas: vorodugu, vorodugud. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 80 000. ISO 639 ∴26-08. ♦

NkMM: mandingo keeled

• mandingo keeled, van mande keel (Manding languages). ♦
• bambara keel (ⓔ bamanankan ߓߡߊߣߊ߲ߞߊ߲ بَمَنَنكَن ~ bamana ߓߡߊߣߊ߲; Bambara, var Bamanankan, Maninka) bm/bam. Kiri: ladina, araabia, nkoo, masaba. Rahvas: bambara, bambarad. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 4,2 mln [2012 < W, 2026], teise keelena 10 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
• boloni keel (Bolon, var Bo, Boka) bof. Rahvas: bolon, bolonid. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 23 000 (1998 < W, 2025). ISO 639 ∴26-03. ♦
• djula keel (ⓔ julakan ߖߎ߬ߟߊ߬ߞߊ߲; Jula, var Dyula, Ivorian) dyu. Kiri: ladina, nkoo, araabia. Rahvas: djula, djulad. Asuala: Burkina Faso, Elevandiluurannik, Mali. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
• džahanka keel (Jahanka, var Diakhanke, Dyakanke, Jahanque, Jahonque, Jaxanka) jad. Rahvas: džahanka, džahankad. Asuala: Guinea, Guinea-Bissau. Kõnelejaid: 150 000 [2017–2022 < W, 2025]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• hasonga keel (ⓔ Xaasongaxango; Kassonke, var Xaasongaxango ^E, Khassonké, Western Maninka) kao. Kiri: . Rahvas: hasonga, hasongad. Asuala: Mali, Senegal. Kõnelejaid: 131 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• mahu keel (Mahou, var Mahu, Maou, Mau, Mauka, Mauke, Mawukakan) mxx. Kiri: . Rahvas: mahu, mahud. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 169 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• malinke keel (ⓔ Maninka ~ Maninkakan; Malinke) man. Kiri: ladina, nkoo. Rahvas: mandingo, mandingod ~ malinke, malinked (Mandingo). Asuala: Elevandiluurannik, Guinea, Mali. Kõnelejaid: 4,6 mln [2012-2021 < W, 2024]. ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks. Wikipedia käsitluses on kokku pandud idamalinke + konjanka + vodženaka, läänemalinke +hasonga.
  • idamalinke keel⁺ (ⓔ Maninkakan ߡߊ߬ߣߌ߲߬ߞߊ߬ߞߊ߲;, ; Eastern Maninkakan) emk. Asuala: Guinea, Mali, Sierra Leone. Kõnelejaid: 4,8 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • Kita malinke keel⁺ (Kita Maninkakan, var Kita Maninka ^W, Central Malinke) mwk. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 620 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Kita on linn Malis.
  • konjanka keel⁺ (Konyanka Maninka) mku. Rahvas: konjanka, konjankad. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 729 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On ka kokku arvatud idamalinke keelega.
  • läänemalinke keel⁺ (Western Maninkakan) mlq. Asuala: Gambia, Mali, Senegal. Kõnelejaid: 2,4 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦ On ka kokku arvatud hasonga keelega.
  • mandinka keel⁺ (ⓔ مَانْدِينْكَا كَانْجَوْ Mandinka kaŋo ~ مَانْدِنْجَوْ ߡߊ߲߬ߘߌ߲߬ߞߊ Mandingo; Mandinka, var Gambian, Mandingo) mnk. Rahvas: mandinka, mandinkad. Asuala: Gambia, Guinea-Bissau, Senegal. Kõnelejaid: 2,4 mln. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • sankarani keel⁺ (Sankaran Maninka) msc. Rahvas: sankaran, sankaranid. Asuala: Guinea. Kõnelejaid: 122 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• manja keel (Manya, var Mandingo, Manya Kan) mzj. Kiri: ladina. Rahvas: manja, manjad. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
• marka keel (Marka, var Marka Dafing, Meka) rkm. Rahvas: marka, markad. Asuala: Burkina Faso. Kõnelejaid: 190 000 (2009–2014 < W, 2025). ISO 639 ∴26-03. ♦
• nkoo keel (ߒߞߏ N’ko; N’Ko) nqo. Kiri: nkoo. Asuala: Elevandiluurannik, Guinea, Mali. ISO 639 ∴26-03. ♦ Nkoo kirjas kirjutatud mandingo (pms malinke ja djula sugemetega) ühiskeel (N’Ko tähendab ‘ütlen’).
  Kirjad: nkoo kiri Nkoo.
• vodženaka keel (Wojenaka, var Malinké, Odienné Jula, Odiennekakan) jod. Kiri: . Rahvas: vodženaka, vodženakad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 120 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ On ka kokku arvatud idamalinkega.

NkN: Benue-Kongo keelkond

• Benue-Kongo keelkond (Benue-Congo languages). ♦ Nigeri-Kongo keelte suurim haru, mis hõlmab bantupäraseid keeli (sh bantu keeli kitsamas mõttes), Crossi jõe, džukuni, lavamaa jm keeli.
• *Guinea keeled, van ginea keeled. ♦ Varem kasutusel olnud jaotis, mille alla arvati kruu ja kvaa keeled.

NkNX: muud Benue-Kongo keeled

NkO: Adamaoua-Oubangui keeled

• Adamaoua-Oubangui keeled, van Adamaua-Ubangi keeled (Adamawa-Eastern languages). ♦

NkO1:Adamaoua keeled

• Adamaoua keeled (Adamawa languages). ♦
• bua keel, van bvaa keel (Bua, var ‘Ba, Bwa) bub. Kiri: . Rahvas: bua, buad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 7700. ISO 639 ∴26-03. ♦
• dai keel (Day, var Dai, Daye) dai. Kiri: . Rahvas: dai, daid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 49 900. ISO 639 ∴26-03. ♦
• dii keel (Dii, var Dourou, Duru, Yag Dii) dur. Kiri: . Rahvas: dii, diid (Yag Dii). Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 47 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• fali keel (Fali, var Vimtim, Yimtim). Kiri: . Rahvas: fali, falid. Asuala: Nigeeria (Adamawa). Kõnelejaid: 35 000. ♦ Makrokeel.
  • lõunafali keel (South Fali) fal. Kiri: . Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-08. ♦
  • põhjafali keel (North Fali) fll. Kiri: . Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-08. ♦
• kare keel (ⓔ Kãrɛ̃ ~ nzáà kã́rĩ́; Kare /Central African Republic/, var Kali, Kari, Karré) kbn. Kiri: ladina. Rahvas: kare, kared. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kamerun. Kõnelejaid: 97 500. ISO 639 ∴26-03. ♦
• longuda keel (ⓔ Nyà Núngúrá ~ Nʋngʋra; Longuda, var Longura, Lunguda, Nungura) lnu. Kiri: . Rahvas: longuda, longudad. Asuala: Nigeeria (Adamawa, Bauchi). Kõnelejaid: 32 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Sõnavormid: Núngúrábá (rahvas), Nyá Núngúrá (keel).
• mbumi keel, van mbuni keel (Mbum, var Buna, Mboum, Mboumtiba, Wuna) mdd. Kiri: . Rahvas: mbumi, mbumid. Asuala: Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 51 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• mumuje keel (Mumuye, var Yoro) mzm. Kiri: . Rahvas: mumuje, mumujed. Asuala: Nigeeria (Anambra, Taraba). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• mundangi keel (ⓔ zah Mundaŋ; Mundang, var Kaele, Marhay, Moundan, Moundang, Musemban, Nda) mua. Kiri: ladina. Rahvas: mundang, mundangid. Asuala: Tšaad (Lääne-Mayo-Kebbi), Kamerun (Kaug-Põhjapiirkond). Kõnelejaid: 236 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• pana keel (Pana /Central African Republic/, var Pani) pnz. Kiri: ladina. Rahvas: pana, panad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kamerun, Tšaad, Nigeeria. Kõnelejaid: 86 000 [1996–2000 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-03. ♦
• tupuri keel (Tupuri, var Dema, Honya, Mata, Doore) tui. Kiri: . Rahvas: tupuri, tupurid. Asuala: Kamerun (Kaug-Põhjapiirkond), Tšaad. Kõnelejaid: 229 000. ISO 639 ∴26-03. ♦

NkO2:Oubangui keeled

• Oubangui keeled (Eastern ~ Ubangi languages). ♦
• baka keel (Baka /Cameroon/, var Babinga, Bebayaga, Bebayaka, Bibaya, de l’Est Pygmee, Pygmees, Pygmy E) bkc. Kiri: ladina. Rahvas: baka, bakad. Asuala: Kamerun (Idapiirkond). Kõnelejaid: 43 200. ISO 639 ∴26-03. ♦
• banda keeled, van abanda keel (Banda languages) bad. Rahvas: banda, bandad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. ISO 639 ∴26-03. ♦ Wikipedia ühendab keskbanda (Central Banda) keele alla Bambari, Banda, Mbrèsi, Togbo-Vara banda, samuti kesklõunabanda; lisaks kuuluvad siia ISO jaotuse kohaselt veel kpaagua (Kpagua, kuw), mono (Mono, mnh) ja ngundu (Ngundu, nue). Lõunabanda (South Banda) alla arvab ta lõunakeskbanda ja langbaše (Langbashe, lna); läänebanda (West Banda) alla aga kuuluks läänekeskbanda. Neist eraldi jäävad gobu (Gobu) ja jangere (Yangere) keel.
  • Bambari banda keel (Banda-Bambari, var Bamba-Linda, Banda of Bandari) liy. Kiri: . Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 183 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Bambari on kohanimi.
  • Banda banda keel (Banda-Banda) bpd. Kiri: . Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ “Banda” vajab selgitamist.
  • kesklõunabanda keel (Mid-Southern Banda, var Banda Central Sud) bjo. Kiri: ladina. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 102 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • lõunakeskbanda keel (South Central Banda) lnl. Kiri: ladina. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 153 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • läänekeskbanda keel (West Central Banda) bbp. Kiri: ladina. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 7500. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • Mbrèsi banda keel (Banda-Mbrès, var Banda of Mbrès, Bamba-Mbre) bqk. Kiri: . Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik (Kaga Bandoro). Kõnelejaid: 42 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ Mbrès on kohanimi.
  • mono keel (Mono /Democratic Republic of Congo/) mnh. Kiri: ladina. Rahvas: mono, monod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 65 000 [1984 rahvaloendus < E, 2009]. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • Ndélé banda keel (Banda-Ndélé, var Banda of Ndélé, Nyele) bfl. Kiri: ladina. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 35 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ Ndélé ehk N’Delé on kohanimi.
  • Togbo-Vara banda keel (Togbo-Vara Banda) tor. Kiri: ladina. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 12 000. ISO 639 ∴26-03. ♦ Ei ole teada, kas on kohanimed või hõimunimetused.
  • Yangere banda keel (Banda-Yangere, var Yangere ^W, Yanguere) yaj. Kiri: . Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 26 500. ISO 639 ∴26-03. ♦ Kohanimi Kougourta-Yanguéré. Kui põhineb hõimunimetusel, siis jangere keel.
• bangba keel, van abangba keel (Bangba, var Abangba) bbe. Kiri: . Rahvas: bangba, bangbad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
• barambu keel, van baramo keel, balembo keel, abarambo keel (Barambu, var Abarambo, Amiangbwa, Balambu, Duga) brm. Kiri: . Rahvas: barambu, barambud. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 25 600. ISO 639 ∴26-03. ♦
• gbaja keel, van baia keel, gbaia keel, beja keel (Gbaya, var Gbaya-Manza-Ngbaka) gba. Kiri: . Rahvas: gbaja, gbajad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-08. ♦ Makrokeel, jaguneb kuueks.
  • bokoto keel (ⓔ Ɓòkòtò; Bokoto, var Bhogoto, Bhokoto, Bogodo, Bugoto, Bokodo, Bokpoto) bdt. Kiri: . Rahvas: bokoto, bokotod. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 130 000. ISO 639 ∴26-03. ♦
  • Bossangoa gbaja keel (ⓔ Gbɛ́yá; Gbaya-Bossangoa, var Gbaya de Bosssangoa, Gbaya of Borro, Gbea, Gbeya) gbp. Kiri: . Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 200 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • Bozoumi gbaja keel (ⓔ Ɓòzôm; Gbaya-Bozoum, var Bozom ^W, Gbaya de Bozoum) gbq. Kiri: . Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 32 500. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • edelagbaja keel (ⓔ Ɓìyàndà-Ɓùlì; Southwest Gbaya, var Biyanda-Buli ^W, Gbaya Sud-Ouest) gso. Kiri: . Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 220 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • loodegbaja keel (Northwest Gbaya, var Baya, Gbaya Nord-Ouest) gya. Kiri: ladina. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kamerun. Kõnelejaid: 275 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • mbodomo keel (ⓔ Mbódɔ̀mɔ̀; Gbaya-Mbodomo, var Mbodomo ^W) gmm. Kiri: . Asuala: Kamerun (Idapiirkond). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639 ∴26-04.
• gbanziri keel, van banziri keel (Gbanziri, var Gbanzili ^W, Banziri, Gbandere, var Ngbandi-Mongoba-Kazibati) gbg. Kiri: . Rahvas: gbanziri, gbanzirid. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV. Kõnelejaid: 17 500. ISO 639 ∴26-04. ♦
• gbanu keel (ⓔ Gbànù; Gbanu, var Banu, Gbanou) gbv. Kiri: ladina. Rahvas: gbanu, gbanud. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 95 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• jakoma keel, van bangi keel (Yakoma) yky. Kiri: . Rahvas: jakoma, jakomad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 110 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Wikipedia liidab ühte artiklisse põhja- ja lõunagbandi, jakoma, dendi (Dendi, deq), mbangi (Mbangi, mgn) ja gbai (Gbayi) ja nimetab seda kõike kokku ngbandi keeleks.
• leko keel (ⓔ Samba Leekɔ; Samba Leko, var Chamba Leko ^W, Lego, Leko, Lekon, Ndi, Samba, Samba Leeko, Suntai) ndi. Kiri: . Rahvas: leko, lekod ~ samba, sambad (laiem mõiste). Asuala: Nigeeria (Adamawa), Kamerun. Kõnelejaid: 62 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• maa keel ~ madjo keel (ⓔ aMãlo; Ma /Democratic Republic of Congo/, var Amadi, Madyo) msj. Kiri: . Rahvas: maa, maad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 4700. ISO 639 ∴26-04. ♦
• majogo keel, van mungu keel, maigo-mungu keel (Mayogo, var Kiyogo, Maigo) mdm. Kiri: ladina. Rahvas: majogo, majogod. Asuala: Kongo DV (Idapovints). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• manza keel, van manga keel, mandža keel, sabanga keel (Manza, var Mandja, Manja) mzv. Kiri: . Rahvas: manza, manzad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 220 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• mbaa keel (Mba, var Kimanga, Manga) mfc. Kiri: . Rahvas: mbaa, mbaad. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 36 100. ISO 639 ∴26-04. ♦
• mbaka keel (Ngbaka Ma’bo, var Mbaka^W, Bouaka, Bwaka, Gbaka, Ma’bo, Mbacca, Nbwaka, Ngbaka Limba) nbm. Kiri: . Rahvas: mbaka, mbakad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo DV. Kõnelejaid: 190 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• mbandža keel (Mbandja, var Mbandza, Mbanja, Mbanza) zmz. Kiri: ladina. Rahvas: mbandža, mbandžad. Asuala: Kongo DV. Kõnelejaid: 363 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• monzombo keel, van mondžobo keel (Monzombo, var Monjombo, Munzombo) moj. Kiri: . Rahvas: monzombo, monzombod. Asuala: Kongo DV (Ekvaator), Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo. Kõnelejaid: 12 600. ISO 639 ∴26-04. ♦
• mündü keel, van mundu-ngbaka keel (Mündü, var Mundo) muh. Kiri: . Rahvas: mündü, mündüd. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 23 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• ndunga keel, van mondunga keel (Ndunga, var Bondonga, Mondunga) ndt. Kiri: . Rahvas: ndunga, ndungad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 2500. ISO 639 ∴26-04. ♦
• ngbaka keel (ⓔ Ngbàkà; Ngbaka, var Ngbaka Minagende ^W, Ngbaka Gaya) nga. Kiri: . Rahvas: ngbaka, ngbakad. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 1,02 mln [2000< W, 2026]. ISO 639 ∴26-04. ♦
• ngbaka-manza keel (Ngbaka Manza) ngg. Kiri: . Rahvas: ngbaka-manza, ngbaka-manzad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 29 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Lähedasem ali (’Àlī, aiy) keelele kui ngbaka või manza keelele.
• ngbandi keel, van ngabandi keel, mongbandi keel (Ngbandi, var Mongwandi, Ngwandi). Kiri: . Rahvas: ngbandi, ngbandid. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 355 000. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks. Vt ka jakoma keel.
  • lõunangbandi keel (Southern Ngbandi, var Mbati) nbw. Kiri: . Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 105 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • põhjangbandi keel (Northern Ngbandi, var Baza) ngb. Kiri: ladina. Asuala: Kongo DV (Ekvaator). Kõnelejaid: 250 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• njongi keel (Nyong, var Daganonga, Daganyonga, Mubako, Mumbake, Ndagam) muo. Kiri: . Rahvas: njong, njongid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-08. ♦
• sango keel, van ngbandi-sango keel, buraka keel (ⓔ yângâ tî sängö; Sango, var Sangho) sg/sag. Kiri: ladina. Rahvas: sango, sangod. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 620 000 [2017 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • jõesango keel (Sango Riverain) snj. Kiri: . Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 34 500. ISO 639 ∴26-04. ♦ Ubangi (Oubangui) jõe äärsete kaubitsejate suhtluskeel, millest arenes hiljem välja sango keel, kreoolkeel, mis põhineb ngbandi keeltel.
• sere keeled, van sere-mundu keeled (Sere languages). Asuala: Kongo DV, Lõuna-Sudaan. ♦
  • belanda-viri keel, van biri keel, birri keel, abiri keel, ambili keel (Belanda Viri, var Biri, Bviri, Gumba, Mvegumba) bvi. Kiri: . Rahvas: belanda-viri, belanda-virid. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 16 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Vrd NsE1 belanda-bori keel (bxb).
  • ndogo keel (Ndogo) ndz. Kiri: . Rahvas: ndogo, ndogod. Asuala: Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 48 000 [2017 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • sere keel, van šere keel, basiri keel, basili keel (Sere, var Basili, Basiri, Chere, Shere, Sheri) swf. Kiri: . Rahvas: sere, sered. Asuala: Kongo DV (Idaprovints). Kõnelejaid: 2500. ISO 639 ∴26-04. ♦
• suma keel (ⓔ Súmā; Suma, var Souma) sqm. Kiri: . Rahvas: suma, sumad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ On ka kokku arvatud Bossangoa gbaja keelega.
• zande keeled (Zande languages) znd. Kiri: . Rahvas: zande, zanded. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Lõuna-Sudaan. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • nzakara keel, van sakara murre, noakkara murre (Nzakara, var Ansakara, N’sakara, Sakara) nzk. Kiri: ladina. Rahvas: nzakara, nzakarad. Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • zande keel, van azande keel, manjanja keel, omadjaka keel, babungera keel, makaraka keel, diga keel, sande keel (ⓔ Pazande; Zande /individual language/) zne. Kiri: ladina. Rahvas: zande, zanded (Azande). Asuala: Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Lõuna-Sudaan. Kõnelejaid: 1,8 mln [1996–2017 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-04. ♦
• vere keel (Mom Jango, var Gwèri^W, Vere^W, Verre, Were, Kobo) ver. Kiri: . Rahvas: vere, vered. Asuala: Nigeeria (Adamawa), Kamerun. Kõnelejaid: 110 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Vere on katusnimetus, mis tähistab eri hõime. Ühtset nimetust pole.

NkP: lavamaa keeled

• lavamaa keeled (Plateau ~ Platoid languages). ♦
• beromi keel, van biromi keel (ⓔ Cèn Bèrom ~ Lêm Bèrom; Berom, var Birom, Shosho ¡) bom. Kiri: . Rahvas: berom, beromid. Asuala: Nigeeria (Kaduna, Plateau). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Sõnavormid: Wòrom (isik), Berom (rahvas), Cèn Bèrom (keel).
• džuu keel (ⓔ Du̱ryem Jju; Jju, var Kache, Kaje, Kajji; Jhyuo^kcg, Kaje^hau, Kache^hau) kaj. Kiri: ladina. Rahvas: džuu, džuud. Asuala: Nigeeria (Kaduna). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Sõnavormid: Ba̠jju (rahvas), Jju (keel), Ka̠jju (maa).
• egoni keel (ⓔ Onumu Egon; Eggon, var Egon, Hill Mada, Mada Dutse, Mo Egon) ego. Kiri: ladina. Rahvas: egon, egonid. Asuala: Nigeeria (Nasarawa). Kõnelejaid: 140 000. ISO 639 ∴26-02. ♦ Sõnavormid: Mo Egon (rahvas), Onumu Egon (keel).
• eteni keel ~ ganavuri keel (ⓔ Etien; Eten, var Ganawuri, Niten) etx. Kiri: ladina. Rahvas: eten, etenid. Asuala: Nigeeria (Kaduna, Plateau). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Sõnavormid: Àtên (isik), Nìtèn (rahvas), Etien (keel).
• hjami keel, van džaba keel (Hyam, var Jabba, Jeba) jab. Kiri: ladina. Rahvas: hjami, hjamid (Ham). Asuala: Nigeeria (Kaduna). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• mada keel (Mada /Nigeria/, var Madda, Yiddal) mda. Kiri: ladina. Rahvas: mada, madad. Asuala: Nigeeria (Plateau, Kaduna). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• taroki keel, van jergumi keel (ⓔ iTárók; Tarok, var Appa, Yergum) yer. Kiri: ladina. Rahvas: tarok, tarokid. Asuala: Nigeeria (Plateau). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• tjapi keel, van katabi keel (ⓔ A̱lyem Tyap; Tyap, var Katab) kcg. Kiri: ladina. Rahvas: tjapp, tjapid (Atyap). Asuala: Nigeeria (Kaduna). Kõnelejaid: 130 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Sõnavormid: A̱tyotyap ~ A̱tyotyab (isik), A̱tyap ~ A̱tyab (rahvas), Tyap ~ Tyab (keel), A̱tyap ~ A̱byin A̱tyap (maa).
• tšee keel (ⓔ Kuche; Che, var Ce ^W, Bache, Inchazi, Kuche, Rukuba, Sale) ruk. Kiri: ladina. Rahvas: tšee, tšeed (Ache, mitm Bache). Asuala: Nigeeria (Plateau). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Sõnavormid: Ache (isik), Bache (rahvas), Kuche (keel).

NkR: kruu keeled

• kruu keeled, van kruu keel, kravo keel, kravi keel, nanga keel (Kru languages) kro. Rahvas: kruu, kruud. Asuala: Libeeria. ISO 639 ∴26-04. ♦
• bakve keel (Bakwé) bjw. Kiri: . Rahvas: bakve, bakved. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 10 300. ISO 639 ∴26-04. ♦
• bassa keel (ⓔ Ɓǎsɔ́ɔ̀ ~ 𖫔𖫧𖫳𖫒𖫨𖫰𖫨𖫱; Bassa) bsq. Kiri: ladina, bassa. Rahvas: bassa, bassad. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 352 000. ISO 639 ∴26-04. ♦ Mitte segi ajada basaa (bas, NkBA) keelega Kamerunis.
  Kirjad: † bassa kiri Bass.
• bete keel (Bété). Kiri: . Rahvas: bete, beted. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • Daloa bete keel [dal`oa b. k.] (Daloa Bété, var Northern Bété) bev. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 130 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • Gagnoa bete keel [ganj`oa b. k.] (Gagnoa Bété, var Eastern Bété) btg. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 150 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • Guiberoua bete keel [giber`ua b. k.] (Guiberoua Bété, var Central Bété) bet. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 130 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• devoini keel⁺ (Dewoin, var De, Dei, Dewoi, Dey) dee. Kiri: ladina. Rahvas: devoin, devoinid. Asuala: Libeeria (Montserrado). Kõnelejaid: 8100. ISO 639 ∴26-08. ♦
• dida keel (Dida). Kiri: . Rahvas: dida, didad. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 195 400. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • Lakota dida keel (Lakota Dida) dic. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 93 800. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • Yocoboué dida keel [jokobu`ee d. k.] (Yocoboué Dida) gud. Kiri: ladina. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 102 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• grebo keel, van gree keel (ⓔ Kréébo; Grebo) grb. Kiri: . Rahvas: grebo, grebod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-04. ♦ Makrokeel, jaguneb viieks keelekujuks.
  • Barclayville’i grebo keel (Barclayville Grebo, var Wedebo Grebo) gry. Kiri: . Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 23 700. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • džabo keel ~ lõunagrebo keel (ⓔ [ɟʱɑbo]; Southern Grebo, var Jabo) grj. Kiri: . Rahvas: džabo, džabod. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 28 700. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • gboloo keel (Gboloo Grebo, var Gblou Grebo, Gboloo) gec. Kiri: . Rahvas: gboloo, gbolood. Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 64 400. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • keskgrebo keel (Central Grebo) grv. Kiri: . Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 30 800. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • põhjagrebo keel (Northern Grebo) gbo. Kiri: . Asuala: Libeeria. Kõnelejaid: 84 500. ISO 639 ∴26-04. ♦
• klao keel (Klao, var Klau, Kroo, Kru) klu. Kiri: ladina. Rahvas: klao, klaod. Asuala: Libeeria, Sierra Leone. Kõnelejaid: 227 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• krahni keel, van krani keel (Krahn). Kiri: . Rahvas: krahn, krahnid. Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  • idakrahni keel (Eastern Krahn, var Konobo ^W) kqo. Kiri: . Asuala: Libeeria, Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 110 000 [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • läänekrahni keel (Western Krahn) krw. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik, Libeeria. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• kuvaa keel⁺ (Kuwaa, var Belle, Belleh, Kowaao, Kwaa) blh. Kiri: ladina. Rahvas: kuvaa, kuvaad. Asuala: Libeeria (Lofa). Kõnelejaid: 12 800. ISO 639 ∴26-08. ♦
• sapo keel ~ lõunakrahni keel (Sapo, var Sarpo, Southern Krahn) krn. Kiri: ladina. Rahvas: sapo, sapod. Asuala: Libeeria (Sinoe, Grand-Gedeh). Kõnelejaid: 36 400. ISO 639 ∴26-04. ♦
• vee keel (Wè, var Gere, Guéré, Wèè). Kiri: . Rahvas: vee, veed. Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
  • lõunavee keel (Wè Southern) gxx. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 293 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • läänevee keel (Wè Western) wec. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 25 200. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • põhjavee keel (Wè Northern, var Wobé ^W, Ouobe) wob. Kiri: . Asuala: Elevandiluurannik. Kõnelejaid: 156 000. ISO 639 ∴26-04. ♦

NkT: dogoni keeled

• dogoni keeled, van toro keel, tombo keel (Dogon languages). Rahvas: dogon, dogonid. ♦ Wikipedia ühendab siinsed keeled kahe peakeele alla: kaljudogoni (Escarpment Dogon, sh torosoo, tommosoo /Tɔmmo sɔ/) ja läänetasandiku dogoni (Western Plains Dogon, sh donnosoo, kammasoo /Kamma sɔ/, tomokani, tenekani /= Teŋu kã + Togo kã/, togokani); eraldi on veel džamsai keel.
• donnosoo keel, van tombo murre (ⓔ Donno sɔ ~ Kamma sɔ; Donno So Dogon, Kamma So) dds. Kiri: . Rahvas: donnosoo, donnosood. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 45 300. ISO 639 ∴26-04. ♦
• džamsai keel (ⓔ Jamsay tegu; Jamsay Dogon) djm. Kiri: . Rahvas: džamsai, džamsaid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-04. ♦ Kõige suurema kõnelejaskonnaga dogoni keel. Jamsay on dogonikeelne tervitussõna.
• tenekani keel (ⓔ Tene kã; Tene Kan Dogon) dtk. Kiri: . Rahvas: tenekan, tenekanid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 127 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• tomokani keel (ⓔ Tomo kã; Tomo Kan Dogon) dtm. Kiri: . Rahvas: tomokan, tomokanid. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 133 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• torosoo keel (ⓔ Tɔrɔ sɔɔ; Toro So Dogon) dts. Kiri: . Rahvas: torosoo, torosood. Asuala: Mali (Mopti). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639 ∴26-04. ♦

NkW: Lääne-Benue-Kongo keeled

• Lääne-Benue-Kongo keeled ~ Volta-Nigeri keeled (West Benue-Congo languages ~ West Benue-Kongo languages). ♦
• edopärased keeled (Edoid languages)
  • afenmai keel~ jehhee keel (ⓔ Etsakọ; Yekhee, var Afenmai ^W, Etsako, Iyekhee, Kukuruku ¡) ets. Kiri: . Rahvas: jekhee, jekheed. Asuala: Nigeeria (Edo). Kõnelejaid: 510 000 [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • edo keel ~ bini keel (ⓔ Ẹ̀dó [ɛ̀.dó]; Bini, var Edo^W, Benin) bin. Kiri: ladina. Rahvas: edo, edod. Asuala: Nigeeria (Delta, Edo). Kõnelejaid: 2 mln [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • emai keel ~ emai-juleha-ora keel (Emai-Iuleha-Ora, var Ivbiosakon^W, Aoma, Kunibum) ema. Kiri: ladina. Rahvas: emai, emaid; juleha, julehad; ora, orad. Asuala: Nigeeria (Edo). Kõnelejaid: 100 000 [1987 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • esani keel, van eša keel, šaa keel, išani keel (Esan, var Anwain, Esa, Ishan) ish. Kiri: . Rahvas: esan, esanid. Asuala: Nigeeria (Edo). Kõnelejaid: 3 mln [2025 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • isoko keel (Isoko, var Igabo ¡, Sobo ¡) iso. Kiri: ladina. Rahvas: isoko, isokod. Asuala: Nigeeria (Delta). Kõnelejaid: 680 000 [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • urhobo keel, van sobo keel (Urhobo, var Sobo ¡) urh. Kiri: . Rahvas: urhobo, urhobod. Asuala: Nigeeria (Delta, Edo). Kõnelejaid: 7,1 mln [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦ Sobo nimetus käib ka isoko keele kohta.
  • uvbie keel (Uvbie, var Effurun, Evhro ¡, Evrie, Uvhria, Uvwie) evh. Kiri: . Rahvas: uvbie, uvbied. Asuala: Nigeeria (Delta). Kõnelejaid: 19 800. ISO 639 ∴26-08. ♦
• idomapärased keeled (Idomoid languages)
  • alago keel (Alago, var Arago, Argo, Idoma Nokwu) ala. Kiri: ladina. Rahvas: alago, alagod. Asuala: Nigeeria (Nasarawa). Kõnelejaid: 35 100. ISO 639 ∴26-08. ♦
  • idoma keel (ⓔ Ìdɔ́mà; Idoma) idu. Kiri: . Rahvas: idoma, idomad. Asuala: Nigeeria (Benue). Kõnelejaid: 600 000. ISO 639 ∴26-04. ♦
• igbopärased keeled (Igboid languages)
  • ezaa keel (Ezaa, var Ezza, Eza) eza. Kiri: . Rahvas: ezaa, ezaad. Asuala: Nigeeria (Ebonyi). Kõnelejaid: 1,6 mln [2020 hinnang < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦ Kood kinnitati 2012, varem izi-ezaa-ikvo-mgboo (Izi-Ezaa-Ikwo-Mgbo) keele osa.
  • igbo keel ~ ibo keel, van boo keel (ⓔ asụsụ Ìgbò; Igbo, var Ibo) ig/ibo. Kiri: ladina. Rahvas: igbo, igbod. Asuala: Nigeeria (Abia, Anambra, Ebonyi, Enugu, Imo). Kõnelejaid: 34 mln [2023 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • ika keel⁺ (Ika) ikk. Kiri: . Rahvas: ika, ikad. Asuala: Nigeeria (Delta). Kõnelejaid: 22 800. ISO 639 ∴26-08. ♦
  • ikvere keel (ⓔ Ìwhuruò`hnà; Ikwere, var Ikwerre, Ikwerri, Iwhuruohna) ikw. Kiri: ladina. Rahvas: ikvere, ikvered. Asuala: Nigeeria (Rivers). Kõnelejaid: 2 mln [2019 < W,2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • ikvo keel (Ikwo) iqw. Kiri: ladina. Rahvas: ikvo, ikvod. Asuala: Nigeeria (Ebonyi, Cross River). Kõnelejaid: 260 000 [2012 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦ Kood kinnitati 2012, varem izi-ezaa-ikvo-mgboo (Izi-Ezaa-Ikwo-Mgbo) keele osa.
  • izii keel, van izi keel, isi murre (Izii, var Izi, Izzi) izz. Kiri: ladina. Rahvas: izii, iziid. Asuala: Nigeeria (Ebonyi). Kõnelejaid: 540 000 [2012 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦ Kood kinnitati 2012, varem izi-ezaa-ikvo-mgboo (Izi-Ezaa-Ikwo-Mgbo, kood izi) keele osa.
  • mgboližia keel ~ mgboo keel (Mgbolizhia, var Mgbo^W) gmz. Kiri: ladina. Rahvas: mgboližia, mgboližiad. Asuala: Nigeeria (Ebonyi, Benue). Kõnelejaid: 190 000 [2012 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦ Kood kinnitati 2012, varem izi-ezaa-ikvo-mgboo (Izi-Ezaa-Ikwo-Mgbo) keele osa.
  • ogba keel (ⓔ Ọgbà; Ogbah, var Ogba^W, Olu Ogba) ogc. Kiri: ladina. Rahvas: ogba, ogbad. Asuala: Nigeeria (Rivers, Delta, Imo). Kõnelejaid: 334 000 [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • ukvuani keel ~ ukvuani-abohi-ndoni keel (Ukwuani-Aboh-Ndoni) ukw. Kiri: . Rahvas: ukvuani, ukvuanid; aboh, abohid; ndoni, ndonid. Asuala: Nigeeria (Delta, Rivers). Kõnelejaid: 550 000 [1973 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• igede keel (Igede, var Egede, Igedde) ige. Kiri: ladina. Rahvas: igede, igeded. Asuala: Nigeeria (Benue, Cross River). Kõnelejaid: 461 000 [< W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• jorubapärased keeled (Yoruboid languages)
  • idatsa keel (Ede Idaca, var Idaaca, Idaasa, Idaca, Idáìtsà) idd. Kiri: ladina. Rahvas: idatsa, idatsad. Asuala: Benin (Collines). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • ife keel (Ifɛ; Ifè, var Ana, Anago, Baate) ife. Kiri: ladina. Rahvas: ife, ifed. Asuala: Togo, Benin. Kõnelejaid: 271 000 [2025 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • igala keel (Igala) igl. Kiri: ladina. Rahvas: igala, igalad. Asuala: Nigeeria (Kogi). Kõnelejaid: 1,6 mln [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • isekiri keel (Isekiri, var Itsekiri^W, Chekiri, Irhobo, Iselema-Otu, Ishekiri, Iwere, Jekri, Selemo, Shekiri, Warri) its. Kiri: . Rahvas: isekiri, isekirid. Asuala: Nigeeria (Delta). Kõnelejaid: 940 000 [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • itša keel (Ede Ica, var Ica) ica. Kiri: . Rahvas: itša, itšad. Asuala: Benin (Zou). Kõnelejaid: 63 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
  • joruba keel, van joruuba keel, jariba keel, ajo keel, ejo keel, egba keel, nago keel, ajadži keel, aku keel (ⓔ èdè Yorùbá; Yoruba) yo/yor. Kiri: ladina. Rahvas: joruba, jorubad. Asuala: Nigeeria, Benin, Togo. Kõnelejaid: 48 mln [2023 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-04. ♦
  • nago keel (Nago, var Nagot, Nagots). Kiri: ladina. Rahvas: nago, nagod. Asuala: Benin (Plateau). Kõnelejaid: 200 000. ♦
    • lõunanago keel (Southern Nago, var Ede Nago) nqg. Kiri: . Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-02. ♦ Kuni 2009 ingl Ede Nago.
    • põhjanago keel (Northern Nago, var Manigri-Kambole Ede Nago) xkb. Kiri: . Asuala: Benin, Togo. Kõnelejaid: . ISO 639 ∴26-02. ♦ 2009 võeti kasutusel põhjanago nimetus.
• Kainji keeled (Kainji languages) ♦ Kainji järve järgi.
  • basa keel (Basa, var Abacha, Abatsa, Basa-Benue, Bassa-Komo ¡, Bassa-Kwomu ¡, Rubasa, Rubassa) bzw. Kiri: . Rahvas: basa, basad. Asuala: Nigeeria (Kogi, Plateau, Nasarawa). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • lela keel (C’Lela, var Calala, Chilela, C’lela, Clela. Dakakari, Dakarkari, Dakkarkari, Kolela, Lalawa, Lela) dri. Kiri: ladina. Rahvas: lela, lelad. Asuala: Nigeeria (Kebbi). Kõnelejaid: 90 000. ISO 639 ∴26-08. ♦
  • tsikimba keel (Tsikimba, var Kimba^W, Akaushi, Akimba, Auna, Kambari, Kamberchi, Kamberri) kdl. Kiri: ladina. Rahvas: tsikimba, tsikimbad (Kambari). Asuala: Nigeeria (Niger). Kõnelejaid: 100 000 [2004 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • tsišingini keel (Tsishingini, var Ashingini, Kambari, Kamberchi, Kamberri, Salka) tsw. Kiri: ladina. Rahvas: tsišingini, tsišinginid. Asuala: Nigeeria (Niger). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • tšišingini keel, van kambari keel, kambali keel, jauri keel (Cishingini, var Aschingini, Kambari, Yauri) asg. Kiri: ladina. Rahvas: tšišingini, tšišinginid (Ashingini). Asuala: Nigeeria (Kebbi, Niger). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • tsuvadi keel (ⓔ tsɨVaɗi; Tsuvadi, var Vadi^W, Abadi, Evadi, Ibeto, Kamberi) tvd. Kiri: . Rahvas: tsuvadi, tsuvadid (ⓔ Avadi). Asuala: Nigeeria (Niger). Kõnelejaid: 130 000 [2011 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
• nupepärased keeled (Nupoid languages)
  • dibo keel (Dibo, var Ganagana, Ganagawa, Shitako, Zhitako, Zitako) dio. Kiri: . Rahvas: dibo, dibod. Asuala: Nigeeria (Niger, Abuja, Plateau, Nasarawa). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • ebira keel, van bira keel (Ebira, var Egbira, Igbarra, Kotokori, Kwotto) igb. Kiri: ladina. Rahvas: ebira, ebirad. Asuala: Nigeeria (Edo, Kwara, Nasarawa). Kõnelejaid: 2,2 mln [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • gbagji keel (Gbagyi, var Gwari^W, East Gwari, Gbagye, Gwari Matai, Ibagyi) gbr. Kiri: ladina. Rahvas: gbagji, gbagjid. Asuala: Nigeeria (Niger, Kaduna, Nasarawa). Kõnelejaid: 1,29 mln [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • gbari keel (Gbari, var Gwari Yamma, Nkwa, West Gwari) gby. Kiri: ladina. Rahvas: gbari, gbarid. Asuala: Nigeeria (Abuja, Niger). Kõnelejaid: 550 000 [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦
  • nupe keel, van nufe keel, nife keel, tappa keel (Nupe-Nupe-Tako, var Anufe, Nupe, Nupenci, Nyinfe, Tapa) nup. Kiri: ladina. Rahvas: nupe, nuped. Asuala: Nigeeria (Kwara, Niger, Plateau). Kõnelejaid: 1,8 mln [2020 < W, 2026]. ISO 639 ∴26-02. ♦

Klassifikatsioonist

Nigeri-Kordofani nimetus on aegunud, kuivõrd Kordofani keeli peetakse tänapäeval eeskätt geograafiliseks rühmituseks. Seeasemel on tagasi tuldud Nigeri-Kongo keelte nimetuse juurde.

Nigeri-Kongo keelte tuumiku moodustavad Atlandi-Kongo keeled, mida ühendab nimisõnaklasside süsteem. Väiksem läänepoolne haru on Atlandi keelkond (NkA), idapoolne haru on Benue-Kongo keelkond (NkN), mille keskmes on bantulikud keeled (NkD, sh bamileke NkDB ja ekoi NkDE) ja selle suurim osa bantu keeled (NkB), mis jagunevad mitmesse rühma. Selle keskme kõrval on Crossi jõe (NkC), džukuni (NkJ), lavamaa (NkP), Lääne-Benue-Kongo ehk Volta-Nigeri keeled (NkW), viimase peaharud on Kainji, edopärased, igbopärased, jorubapärased ja nupepärased keeled, samuti muud Benue-Kongo keeled (NkNX). Atlandi-Kongo keelte hulka kuuluvad veel Adamaoua-Oubangui (NkO: Adamaoua NkO1, Oubangui NkO2), guri (NkG, sh grusi NkGG, senufo NkGS), kruu (NkR) ja kvaa (NkK, sh akani NkKA, gbee NkKB, guangi NkKG) keeled.

Nõrgemalt on Nigeri-Kongo keeltega seotud dogoni (NkT), idžo (NkI) ja mande (NkM, sh mandingo NkMM) keeled, mis on väljaspool Atlandi-Kongo keeli.

Vt ka selgitust bantu keelte nimetuste kohta jaotises NkB.

Anna tagasisidet