Araabia sõnade ja nimede ümberkirjutamiseks ladina kirja on kasutusel palju eri süsteeme, millest allpool on toodud viis olulisemat. Lisaks on kirjeldatud prantsuse transkriptsiooni ja konventsionaalset ehk tavakirjutusviisi.
Teisendustabel
Allolevas tabelis on toodud vaid need tähed, mida latiniseeritakse erinevalt (b, d, f, k, l, m, n, q, r, s, t, w latiniseeritakse neis süsteemides ühtmoodi). Vasakpoolseimates veergudes on antud vastav araabia täht ja selle hääldus IPA süsteemis, seejärel:
- 1 – ÜRO latinisatsioon 1972 (Eestis kasutusel kohanimede edasiandmiseks, v.a Magribi maad; sellega on peaaegu kokkulangev USA-Briti 1956. a süsteem),
- 2 – ÜRO latinisatsioon 2017 (ei ole veel rahvusvaheliselt kuigi juurdunud, kasutusel mõnes üksikus araabia riigis),
- 3 – ISO 233:1984 (rahvusvaheline standard araabia kirja latiniseerimiseks),
- 4 – DIN 31635:1982 (Saksa standard, langeb kokku arabistikas üldiselt kasutatava süsteemiga, mille lähteks on Saksa Orientaalseltsi /Deutsche Morgenländische Gesellschaft/ eestvedamisel 1935. a kokkulepitud süsteem[1]),
- 5 – Koraani eestikeelses tõlkes (2007) kasutatud transkriptsioon[2].
| Ar | IPA | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| ـَا | [aː] | ā | ā | aʾ | ā | ā |
| آ | [aː], [ʔaː] | ā, ʼā | ā, ʼā | ʾâ | ʾā | ’ā |
| ى | [aː] | á | á | ỳ | ā | ā |
| ض | [dˤ] | ḑ | ḏ | ḍ | ḍ | ḍ |
| ذ | [ð] | dh | dh | ḏ | ḏ | dh |
| غ | [ɣ] | gh | gh | ġ | ġ | gh |
| ة | [a], [at] | -h, -t | -h, -t | ẗ | -h, -t | -a, -at |
| ح | [ħ] | ḩ | ẖ | ḥ | ḥ | ḥ |
| ـِي | [iː] | ī | ī | iy | ī | ī |
| ج | [dʒ] | j | j | ǧ | ǧ | dž |
| خ | [x] | kh | kh | ẖ | ḫ | ẖ |
| ص | [sˤ] | ş | s̱ | ṣ | ṣ | ṣ |
| ش | [ʃ] | sh | sh | š | š | š |
| ط | [tˤ] | ţ | ṯ | ṭ | ṭ | ṭ |
| ث | [θ] | th | th | ṯ | ṯ | th |
| ـُو | [uː] | ū | ū | uw | ū | ū |
| و | [w] | w | w | w | w | v |
| ى | [j] | y | y | ỳ | y | .. |
| ي | [j] | y | y | y | y | j |
| ظ | [ðˤ] ~ [zˤ] | z̧ | d͟h | ẓ | ẓ | ẓ |
| ء | [ʔ] | ʼ | ʼ | ˈ, ˌ | ʾ | ’ |
| ع | [ʕ] | ʻ | ʻ | ʿ | ʿ | ‘ |
Märkus 1. Määratud artikli al kasutamine. ÜRO 1972. a süsteemi näidetes on artiklid kirjutatud väikese tähega ja ühendatud nimega sidekriipsu abil: al-Başrah, ar-Riyāḑ. USA-Briti süsteemis on artiklid sidekriipsuta ja artikkel on nime alguses suure tähega, mujal väikese tähega: Al Başrah, Ar Riyāḑ, Al Ḩudūd ash Shamālīyah. Eestis kasutatav süsteem (KNAB) järgib USA-Briti süsteemi algustähereeglit, ent ühendab artikli sidekriipsu abil nimega: Al-Başrah, Ar-Riyāḑ, Al-Ḩudūd ash-Shamālīyah. ÜRO 2017. a süsteemi kohaselt kirjutatakse artikkel alati suure tähega, sidekriipsu ei kasutata: Al Bas̱rah, Ar Riyāḏ, Al H̱udūd Ash Shamāliyyah.
Märkus 2. Naissoost omadussõnade lõpp. ÜRO 1972. a süsteemi näidetes ja ÜRO 2017. a reeglites on –iyyah, nt Al Jumhūriyyah, Eestis kasutatavas süsteemis USA-Briti süsteemi eeskujul –īyah, nt Al-Jumhūrīyah.
Prantsuse transkriptsioon
Läänepoolsete araabia riikide Alžeeria, Maroko, Mauritaania ja Tuneesia nimede edasiandmiseks on üldiselt kasutusel prantsuspärane kirjutusviis. Prantsusmaal kasutatakse seda süsteemi ka Liibanoni ja Süüria nimede puhul (rahvusvaheliselt, sh Eestis, kasutatakse nende kahe riigi puhul enam inglispärast süsteemi). Süsteem ei ole ühtne, vaid arvestab paljuski kohalikku hääldust. Diakriitikute kasutus praktikas on vahelduv: on allikaid, kus neid pole üldse; teinekord on alles vaid prantsuse keelele tüüpilised (é, è, ï).
Viimane prantsuse transkriptsiooni dokument pärineb 2009. aastast[3], süsteemi on aeg-ajalt nimetatud ka Beiruti latinisatsiooni variandiks B (variant A on sel juhul ÜRO 1972. a süsteem). Näidete juurde on võimaluse korral sulgudes lisatud vasted standardkeeles; need pole sageli kindlad, eri allikates on variante.
- –a (ة) =
-ah, nt Annaba (‘Annābah), Mahdia (Al-Mahdīyah) - aa =
a‘(Liibanonile eriomane tähistus), nt Baalbek (Ba‘labak) - ch =
sh, nt Chlef (Ash-Shalif), Berrechid (Barshīd), Chichaoua (Shīshāwah) - dj =
j, nt Djelfa (Al-Jilfah), Bordj Bou Arreridj (Burj Bū ‘Arīrīj) - e, é, è =
avõii, nt Ben Arous (Bin ‘Arūs), Fès (Fās), Meknès (Miknās), Tétouan (Tiţwān) - el (artikkel) =
al-, nt El Kef (Al-Kāf), El Tarf (Aţ-Ţārif) - g, gu (e ja i ees) =
q, nt Gabès (Qābis), Guelma (Qālimah) - ï =
y, nt Aïn Defla (‘Ayn ad-Daflah), Bejaïa (Bijāyah) - -ne (sõna lõpus) =
n, nt Ben Slimane (Bin Sulīmān), Berkane (Birkān) - o =
u, nt Monastir (Al-Munastīr), Mostaganem (Mustaghānam) - ou =
u,ū, nt Oum el Bouaghi (Umm al-Bawāghī), Tindouf (Tindūf) - ss =
s(täishäälikute vahel), nt Sousse (Sūsah), Tissemsilt (Tīsamsīlt)
Täishääliku pikkust võidakse märkida tsirkumfleksiga (â = ā, ê = ā või ī, î = ī, ô = ū või aw, oû = ū), nt Atâr (Aţār), ‘Ayoûn el ‘Atroûs (‘Ayūn al-‘Atrūs), Nouâdhibou (Nawādhībū). Sedii (¸) asemel võib esineda ka alapunkt (ḍ = ḑ, ḥ = ḩ, ṣ = ş, ṭ = ţ, ẓ =z̧ ).
Varasemates versioonides on veel järgmisi häälikulisi vastavusi:
- ç =
ş(ametlikes nimedes) - kr =
kh - rh =
gh, nt Ras Rhirane (Ra’s al-Ghīrān) - ts =
th
Tavakirjutusviis
Araabia isiku- ja kohanimede kirjutusviis enne kindla latinisatsioonisüsteemi rakendamist on olnud väga kirev, kajastades nii eri keelelist orientatsiooni (inglise, itaalia, prantsuse) kui ka kohalikku hääldust. Järgnev kirjeldus püüab seda kirevust kokku viia standardkeelega.
Määratud artikkel al võib esineda ka kujul el, ta ei pruugi “päikesetähtedega” (d, ḑ, dh, l, n, r, s, ş, sh, t, ţ, th, z, z̧) assimileeruda; traditsioonilistest nimedest võib ta hoopis puududa, Nt El Bahnasa (Al-Bahnasā), El Ṣaff (Aş-Şaff), Basra (Al-Başrah), Sharm el Sheikh (Sharm ash-Shaykh).
Võib välja tuua järgmisi vastavusi konventsionaalse kirjapildi ja standardkeele häälduse vahel:
- ai =
ay, nt Dairût (Dayrūţ), Rumaila (Ar-Rumaylah) - au =
aw, nt Bûr Taufiq (Būr Tawfiq) - e =
avõii, harvaay, nt Benha (Banhā), Beni Suef (Banī Suwayf) - ei =
ay, nt El Alamein (Al-‘Alamayn), Bilbeis (Bilbays) - o =
u,ū,aw, nt Doha (Ad-Dawḩah), Hodeida (Al-Ḩudaydah), Mosul (Al-Mawşil), Sohâg (Sūhāj) - ou =
u,ū, nt Khartoum (Al-Khurţūm)
Vt ka
Märkused
- [1] Die Transliteration der arabischen Schrift in ihrer Anwendung auf die Hauptliteratursprachen der islamischen Welt. – Denkschrift dem 19. internationalen Orientalistenkongreß in Rom vorgelegt von der Transkriptionskommission der Deutschen Morgenländischen Gesellschaft (Carl Brockelmann, August Fischer, W. Heffening und Franz Taeschner mit Beiträgen von Ph. S. van Ronkel und Otto Spies). Unveränderter Neudruck. Wiesbaden: Kommissionsverlag Franz Steiner GmbH, 1969. (Skaneeritud eksemplar, vaadatud 13.02.2022.)
- [2] Koraan. Koraani tähendused on eesti keelde tõlkinud Haljand Udam. AS Bit 2007.
- [3] Systèmes français de romanisation. – 25th Session of UNGEGN. Nairobi, 5–12 May 2009. CRP. 3 (vaadatud 13.02.2022).