Järgnevalt on esitatud nende keelte hääldusjuhiseid, mille nimede kohta ei ole omaette põhjalikumat käsitlust. Juhised on enamasti koostatud Gemini tehisaru abiga (võivad sisaldada vigu), võimalust mööda on juhiseid kontrollitud teistest allikatest.
Omaette käsitlusi Aafrika keelte hääldusest vt amhara, araabia, Ghana (tvii), hausa (Nigeeria), igbo (Nigeeria), joruba (Nigeeria), Kameruni, oromo (Etioopia), somaali, suahiili, suulu ja tigrinja nimede ülevaadetest.
Afrikaani keel
Lõuna-Aafrikas kõneldav afrikaani keel (Afrikaans) on põhiliselt kunagi sinna asunud hollandlaste keele järeltulijaid. Kirjaviisis on hollandi keelega mõndagi ühist. Täishäälikud on pikad, kui nad on lahtises silbis (lõpevad täishäälikuga) või kui neid kirjutatakse kahe tähega (aa), muul juhul on täishäälikud lühikesed. b, d muutuvad sõna lõpus helituks.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [k] | Jaco [jaakuə] |
| ch | [h(h)] | Machiel [mahhiil] |
| ei | [əi] | Bloemfontein [blömfontäin] |
| g | [h(h)] | Gauteng [höüteng] |
| i | [ə] | Willem [vələm] |
| ie | [ii] | Liezl [liizəl] |
| oe | [u(u)] | Franschhoek [franshuk] |
| ou | [öu] | Oudtshoorn [öutshuərn] |
| sch | [sk] või [s(s)] | Schalk [skalk] |
| sj | [š] | Sjanel [šanel] |
| tj | [tš] | Tjaart [tšaart] |
| u | [ö], [öö] | Muller [mölər] |
| ui | [öü] | Tuine [töünə] |
| v | [f] | Van der Merwe [fan dər märvə] |
| w | [v] | Alwyn [alvəin] |
Koosa keel
Lõuna-Aafrikas kõneldav koosa keel (isiXhosa) on suulu keele lähisugulane ja nende kirjaviis on laias laastus sarnane. Tähed c, q ja x märgivad imihäälikuid, nende helilisi vasteid märgivad gc, gq, gx, aspireeritud (hõngatud) vasteid ch, qh, xh, nasaalseid vasteid nc, nq, nx. Vt imihäälikute ja implosiivide lähemat kirjeldust suulu nimede artiklist.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| b | [b], täpsemalt implosiivne [ɓ] | uBangindlala [ubaŋindlaala] |
| bh | [b] | Bhisho [bišo] |
| c | [t], imihäälik, täpsemalt [ǀ] | iThocwa [ithotwa] |
| ch | [th], hõngusega imihäälik, täpsemalt [ǀʰ] | Chulumanco [thulumanto] |
| gc, gq, gx | imihäälikute c, q, x helilised vasted | iGqili [igiili] |
| j | [dž] | Jabulani [džabulaani] |
| q | [k], täpsemalt imihäälik [ǃ] | iKhobonqaba [ikhoboŋaaba] |
| qh | [kh], täpsemalt hõngusega imihäälik [ǃʰ] | iQhanqaru [ikhaŋaaru] |
| nc, nq, nx | imihäälikute c, q, x nasaalsed vasted | iNgqamakhwe [iŋamakhwe] |
| rh | [h(h)] | iRhawuti [ihhawuuti] |
| x | [ks], täpsemalt imihäälik [ǁ] | eMaXesibeni [emaksessibeeni] |
| xh | [ksh], täpsemalt hõngusega imihäälik [ǁʰ] | isiXhosa [isikshoosa] |
| w | [w] | uDaliwe [udaliiwe] |
| y | [j] | iNqushunqeya [iŋušuŋeeja] |
Imihäälikute hääldusvasted on väga tinglikud.
Malagassi keel
Madagaskaril kõneldav malagassi keel on suguluses üle India ookeani olevate maade Malaisia ja Indoneesia keeltega. Rõhk on eelviimasel silbil; kui lõpus on järelliide –ka, –na või –tra, siis lõpust arvates kolmandal silbil. Kui aga lõpus on kaks täishäälikut (sh diftongid), on rõhk viimasel silbil.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| j | [dz] | Mahajanga [mahadz·anga] |
| ñ (n̈) | [ŋ] | Antsiran̈ana [antsiraŋ·ana] |
| o | [u] | Toliara [tuli·ara] |
| ô | [o] | Bôta [bota] |
| s | [s’], täpsemalt [ɕ] | Hasina [has’ina] |
| tr | [tš] | Santatra [santatša] |
| y | [i] sõna lõpus | Malagasy [malagasi] |
| z | [z’], täpsemalt [ʑ] | Zina [z’ina] |
Ruanda keel
Ruanda (Ikinyarwanda) on Rwanda ametlik keel. Ta on rundi keele lähisugulane, kaks keelt on suuresti vastastikku arusaadavad.
Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad, pikka häälikut eraldi ei märgita (õppekirjanduses võidakse kirjutada kahe tähega, nt aa). Täishäälikud on automaatselt pikad kahel juhul: 1) kui nad eelnevad ninahääliku ja muu hääliku ühendile, nt ungo [uuŋgo]; 2) kui nad järgnevad kaashäälikuühendile, mille teine komponent on w või y, nt Rwanda [rwaanda]. Ruanda keel on toonikeel, silbid võivad olla kõrges või madalas toonis, esimest märgitakse akuudiga tähe peal (á), kuid see ei ole kohustuslik.
Variatsioone esineb silpide ke, ki, ge ja gi hääldamisel, need võivad häälduda ka [tše], [tši], [dje], [dji]. Kaashäälikuühendites, mille teine osa on w või y, toimub omalaadne tugevdus, nt rw hääldub tegelikult [rgw], pw [pk], fw [fk], bw [bg], tw [tkw], cw [tškw], sw [skw]; my [mnj], jw [žgw], py [ptš], ry [rdj].
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [tš] | Coko [tšoko] |
| j | [ž] | Buziganjwiri [buziganžgwiri] |
| jy | [dj] | Bijyojyo [bidjodjo] |
| ny | [nj] | Bishenyi [bišenji] |
| sh | [š] | Bihosho [bihošo] |
| shy | [hj] | Bishya [bihja] |
| y | [j] | Buyanga [bujanga] |
Rundi keel
Rundi on Burundi ametlik keel, ruanda keele lähisugulane, seda kõneldakse ka naaberaladel. Ta erineb mõneti ruanda keelest, nt sõnad, mis ruanda keeles algavad cy, jy, shy-ga, on rundi keeles c, j, sh-ga.
Rundi keeles on kaks põhitooni: madal ja kõrge.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [tš] | Caga [tšaga] |
| j | [ž] | Bujumbura [bužumbura] |
| [dj] e ja i ees | Jenda [djenda] | |
| ny | [nj] | Cinyundo [tšinjundo] |
| sh | [š] | Bakashi [bakaši] |
| y | [j] | Akaguya [akaguja] |
Sango keel
Sango on Kesk-Aafrika Vabariigi ametlik keel. Ta on välja arenenud Ubangi jõe ääres kasutatud kaubanduskeelest, mille lähim sugulane on ngbandi keeled. Ametlik ortograafia pärineb 1984. aastast.
Sango keel on toonikeel: keskmist tooni märgitakse täppidega (ä, ë, ï, ö, ü), kõrget tooni tsirkumfleksiga (â, ê, î, ô, û), madal toon jääb märkimata. Täishääliku nasaalset hääldust märgitakse järele lisatud n-iga, nt an [ã].
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| j | [ž] | Jerê [žere] |
| w | [w] | Wali [wali] |
| y | [j] | Yângâ [ja(n)ga(n)] |
Seišelli keel
Seišelli (Seselwa) on Seišellide ametlik keel, mis on välja arenenud prantsuspõhjalisest kreoolkeelest, Selle sõnavara pärineb paljuski prantsuse keelest, ent on kirjutatud häälduspäraselt, nt ansamn (prantsuse ensemble ‘koos’), zil (les îles ‘saared’). Prantsuse c asemel on vastavalt hääldusele kas k või s, täht g hääldub alati ühtmoodi [g].
Täishäälikud võivad olla kas lühikesed või pikad, pikkust näitab sageli lõppu lisatud r, mis ise ei hääldu, nt mo [mo] ‘sõna’, or [oo] ‘kuld’. Täishääliku nasalisatsiooni märgib järele lisatud n või m, nt fanm [fãm] (vrd prantsuse femme ‘naine’), nennen [nɛ̃nɛ̃] ‘nina’, bonzour [bɔ̃zuːʁ] ‘tere’. Rõhk on alati viimasel silbil.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| ch | [tš] | Charles [tšaal] |
| j | [ž] | Joram [žoram] |
| ou | [u(u)] | Mourba [muuba] |
| y | [j] | Larivyer Anglez [larivjee angleez] |
Sotho keel
Sotho ehk suuto keelt kõneldakse Lesothos ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Õieti on tegu kahe keelega: lõunasotho keel (enamasti nimetatud lihtsalt sotho keeleks) Lesothos ja LAVi Free State’i provintsis ning põhjasotho ehk pedi keel LAVi Gautengi ja Limpopo provintsis. Nende lähisugulaskeel on tsvana.
Põhja- ja lõunasotho keele ortograafia on kohati üsna erinevad, mistõttu on allpool nad esitatud eraldi tabelitena. Lõunasotho puhul on ka erinevusi Lesothos ja LAVis kasutatavas ortograafias.
Põhjasotho hääldus
Rõhk on eelviimasel silbil. Tähtedel e ja o on kummalgi kaks hääldust: kinnisemad [e] ja [o] ning lahtisemad [ɛ] ja [ɔ], viimaseid märgitakse sõnaraamatutes ja õppekirjanduses sageli ê ja ô-ga. Põhjasothole on iseloomulik kasutada tähte š, mitte seda asendada sh-ga.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| e | [e], täpsemalt [e] või [ɛ] | Tebogo [teb·ohho], Phemelogang [phemel·ohhaŋ] |
| kg | [kh] või [h(h)] | Makgoba [makh·oba] |
| o | [o], täpsemalt [o] või [ɔ] | Modise [mod·isse], Kgololo [khol·olo] |
Lõunasotho hääldus
Rõhk on eelviimasel silbil. Tähtedel e ja o on kummalgi kolm hääldust, allpool tabelis on need lihtsustatud kaheks rühmaks. LAVis kehtivas ortograafias lisamärke ei kasutata, ent praktikas võib vahel näha põhjasothoga sarnast eristust, st ê ja ô eristavad avatud täishäälikuid [ɛ] ja [ɔ]. Lesothos esineb õppekirjanduses järgmisi tähistusi: e [e], è [ɛ], ē [ɪ], o [o], ò [ɔ], ō [ʊ]. Lesothos ja Lõuna-Aafrikas on kohati erinev ortograafia: 1) Lesotho siirdetäishäälikuid kirjutatakse e ja o-ga, LAVis y ja w-ga, vrd Lesothos Mokoena ja Eang, LAVis Mokwena ja Yang; 2) Lesothos on sageli ch, LAVis tj, nt Tjheka, Lesothos Chéka; 3) tähte š kasutatakse ainult Lesothos, LAVis on see asendatud sh-ga.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| e | [i], täpsemalt [ɪ] | Tseleng [tsileŋ] |
| [e], täpsemalt [e] või [ɛ] | Kelello [kel·ehlo], Teboho [teb·oho] | |
| [j] täishääliku ees (Lesothos) | Tšoeu [tšweu] | |
| j | [ž] | Jwalang [žwalaŋ] |
| kh | [h(h)] | Khabane [hab·ane] |
| o | [u], täpsemalt [ʊ] | Mokoena [mukw·ena], Moeketsi [mwek·etsi] |
| [o], täpsemalt [o] või [ɔ] | Modise [mod·isse], Bohlale [bohl·ale] | |
| [w] täishääliku ees (Lesothos) | Oena [wena] | |
| q | [k], imihäälik, täpsemalt [ǃ] | Qamako [kam·ako] |
| tj | [tš] | Tjheka [tšheka] |
Svaasi keel
Svaasi keelt kõneldakse Svaasimaal (Eswatinis) ja Lõuna-Aafrika Vabariigi Mpumalanga provintsis, mõlemal pool on keel ametlik. Rõhk on eelviimasel silbil. Erinevalt koosa ja suulu keelest on svaasi keeles ainult üks imihäälik ja seda märgitakse c-ga, ent ta esineb viies variandis: tavaline hammas-imihäälik c, hõngusega imihäälik ch, kähisev gc, nasaalne nc ja kähisev-nasaalne ngc.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [t], imihäälik IPA sümboliga [ǀ] | Cana [tana] |
| ch | [th], hõngusega imihäälik, täpsemalt [ǀʰ] | Chere [there] |
| dl | [lž] l-i ja ž vahepealine häälik (hl-i heliline vaste) | Lelodleng [lelolžeŋ] |
| gc | [h], imihääliku kähisev vaste, täpsemalt [ᶢǀʱ] | (nimedes harv) |
| hl | [hl], helitu [l], täpsemalt külg-ahtushäälik [ɬ] | Dihloireng [dihloireŋ] |
| nc, ngc | [ŋ], imihääliku nasaalne ja nasaal-kähisev vaste, täpsemalt [ᵑǀ] ja [ᵑǀʱ] | (nimedes harv) |
Tsvana keel
Tsvana keelt kõneldakse Botswanas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis (peamiselt Loodeprovintsis), ta on mõlemas ametlik keel. Rõhk on eelviimasel silbil; rõhulise silbi täishäälik on pikk. Tähtede e ja o kahte hääldust võidakse õpikutes eristada tsirkumfleksiga, sel juhul on e [ɪ] ja ê [ɛ], o [ʊ] ja ô [ɔ]. Tähe š asemel on sageli sh.
| Tähed | Hääldus | Näited |
|---|---|---|
| c | [t], imihäälik IPA sümboliga [ǀ] | (nimedes harv) |
| e | [i], täpsemalt [ɪ] | Kelebogile [kilibuhhiili] |
| [e], täpsemalt [ɛ] | Tshepo [tshepu] | |
| g | [h(h)] | Gaborone [haburuuni] |
| j | [dž] | Jaba [džaaba] |
| o | [u], täpsemalt [ʊ] | Mothusi [muthuusi] |
| [o], täpsemalt [ɔ] | Bontle [bontle] | |
| q | [k], imihäälik IPA sümboliga [ǃ] | (nimedes harv) |
| š (sh) | [š] | Moša [muša] |
| w | [w] | Kweneng [kweneŋ] |
| x | [ks], täpsemalt imihäälik [ǁ] | (nimedes harv) |
| y | [j] | Kanye [kanje] |
Lühimärkmeid teiste keelte kohta
Bambara keel on Mali kõige levinum keel, sisuliselt rahvuskeel. Kasutab ladina, vähem araabia kirja, vahel ka nkoo kirja. Ladina kirjas on lisatähed Ɛ ɛ ja Ɔ ɔ, mis märgivad avatumaid häälikuid kui E e ja O o, samuti Ɲ ɲ [nj] ja Ŋ ŋ [ŋ]. Täht n täishääliku järel märgib nasaalset hääldust. Muude tähtede hääldus: c [tš], j [dž], kh [h(h)], sh [š]. Vt ka nkoo kirja ülevaadet.
Eve keel on Togo tähtsaim keel, ta on kasutusel ka Ghana idaosas. Tähestikus on mitu lisatähte: Ɖ ɖ (tumedam d, š-ga sarnasel kohal moodustatud häälik), Ɛ ɛ (lahtine e), Ƒ ƒ (kahe huulega moodustatud f), Ɣ ɣ (g-ahtushäälik), Ŋ ŋ, Ɔ ɔ (lahtine o), Ʋ ʋ (b-ahtushäälik). Täishääliku järele lisatud n märgib nasalisatsiooni. Muude tähtede hääldus: x [h(h)], y [j].
Foni keel on peamine Benini suhtluskeel. Kasutab ladina kirja, katseliselt ka gbekuni kirja. Tähestikus on lisatähed Ɖ ɖ (nasaalse varjundiga d), Ɛ ɛ (laiem e) ja Ɔ ɔ (laiem o). Muude tähtede hääldus: c [tš]; h [ɣ], g-ahtushäälik; j [dž]; ny [nj], x [h(h)], y [j]. Toonidest märgitakse (eeskätt keeleõppekirjanduses) tõusvat tooni (xó, dó), langevat tooni (ɖò, akpàkpà), langev-tõusvat tooni (bǔ, bǐ), tõusev-langevat tooni (côfù) ja neutraalset tooni (kān).
Fula keel on Lääne-Aafrika ühe kõige ulatuslikuma levialaga keelekogum, sest see on algsete rändkarjakasvatajate keel. Ta on suhtluskeeleks Guineas, Guinea-Bissaus, Senegalis, Gambias, Kirde-Nigeerias, Kamerunis, Malis, Burkina Fasos, Põhja-Ghanas, Nigeri lõunaosas ja Põhja-Beninis. Kasutab ladina ja araabia kirja, fula keele jaoks on välja töötatud adlami kiri. Ladina kirjas on lisatähed Ɓ ɓ (implosiivne b), Ɗ ɗ (implosiivne d), Ŋ ŋ [ŋ], Ɲ ɲ [ nj] ja Ƴ ƴ (kõrisuluga j). Senegalis on ɲ asemel ñ, Nigeerias ƴ asemel ‘y. Muude tähtede hääldus: c [tj] ~ [tš], j [dj] ~ [dž]. Pikki täishäälikuid märgitakse kahe tähega, nt aa. Vt ka adlami kirja ülevaadet.
Moore ehk mossi keel on kõige tähtsam keel Burkina Fasos. Kasutab ladina kirja, keele jaoks on äsja (2022) kavandatud ka täitsa uus, gulse kiri. Ladina kirjas on lisatähed Ɛ ɛ ja Ʋ ʋ, viimane on [u] ja [o] vahepealne häälik. Tähestikus on kaks i-d, İ i (punktiga i) ja I ɩ (punktita i), esimene hääldub [i]-na, teine kaldub [e] poole. Pandagu tähele, et punktita i (ɩ) ei ole päris sama mis türgi punktita i (ı), moore oma on kreeka tähestiku ioota laen.
Njandža ehk tševa keel on Malawi kõnelduimaid keeli. Malawis nimetatakse seda tševa keeleks (ingl Chewa või Chichewa). Keelt kõneldakse ka Mosambiigis ja Sambias, kus seda nimetatakse njandža keeleks (ingl Nyanja või Chinyanja). Kirjaviiis on inglispärane: ch [tš], j [dž], ng’ [ŋ], ny [nj], sh [š], y [j]. Täht ŵ märgib poolvokaali [wᵝ] või b-ahtushäälikut [β]. Täishääliku pikkust märgitakse kahe tähega, nt áákúlu. Tähed l ja r esindavad sama foneemi, r esineb e ja i järel, l muudel juhtudel. Kõrget tooni märgitakse akuudiga, nt á, aga üksnes keeleõppekirjanduses.
Šona keel on Zimbabwe enamuse keel. Kasutab ladina kirja. Keele omapäraks on “vilistavad” kaashäälikud, need on sisihäälikuid, mille hääldamisega kaasneb vilinasarnane heli. Kirjas märgitakse neid v-ga: sv (IPAs [sᶲ]), zv [z̤ᵝ], tsv, dzv. Lisatähti ei ole, üksikute tähtede hääldus on järgmine: bh, dh, g, nh, vh märgivad kähisevaid häälikuid. Samuti j [dž] ja zh [ž] kuuluvad kähisevate häälikute hulka. Muud häälikud: ch [tš], sh [š], y [j]. Vanemas kirjaviisis, kuni 1955. aastani, kasutati diakriitikutega tähti, mis asendati järgmiselt: ɓ → b (1955) → bh (1967), č → ch, ɗ → d (1955) → dh (1967), ŋ → ng, š → sh, ȿ → sv, ʋ → v, ž → zh, ɀ → zv.
Volofi keel on kõige kõneldum keel Senegalis. Kasutab ladina, vähem araabia kirja, vahel ka garai kirja. Ladina tähestikus on lisatäht Ŋ ŋ [ŋ], ülejäänud erihäälikuid märgitakse diakriitikuga tähtede abil. Tähed a ja à märgivad kahte eri sorti [a]-d, täpsemalt [ɐ] ja [a]; e hääldub täpsemalt [ɛ], é [e] ja ë [ə], o [ɔ] ja ò [o]. Kaashäälikute hääldus: c [tj], j [dj], ñ [nj]. Erinevalt paljudest naaberkeeltest ei ole volofi keel toonikeel.
Anna tagasisidet