Sisukord
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas, aegunud keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013 (⁺ – uus kanne).
— — —
indoeuroopa keelkond
ine.balti-slaavi keeled
⁺India-Iraani keeled
~ indoiraani keeled iir.- †
aduatuk
, aduatukid (Aduatucī). Asuala: Belgia. - †
atrebat
, atrebatid (Atrebatēs). Asuala: Prantsusmaa. - †
belg
, belgid (Belgae). Asuala: Belgia, Prantsusmaa. - †
bellovak
, bellovakid (Bellovacī). Asuala: Prantsusmaa. - †
eburoon
, eburoonid (Eburōnēs). Asuala: Belgia, Holland. - †
kantaaber
, kantaabrid (Cantabrī). Asuala: Hispaania. - †
menapi
, menapid (Menapiī). Asuala: Belgia, Prantsusmaa. - †
morin
, morinid (Morinī). Asuala: Belgia, Prantsusmaa. - †
reem
, reemid (Rēmī). Asuala: Prantsusmaa. - †
suessioon
, suessioonid (Suessiōnēs). Asuala: Prantsusmaa. - †
treever
, treeverid ~ trever, treverid (Trēverī). Asuala: Saksamaa. - †
tseutron
, tseutronid (Ceutronēs). Asuala: Belgia, Prantsusmaa.
IeA: Anatoolia keeled
Anatoolia keeled
.- †
heti keel
~ kiilkirja-heti keel ~ hetiidi keel ~ hiti keel ~ neši keel (nešili) hit. Kiri: sumeri-akadi kiilkiri. Rahvas: hett, hetid ~ hetiit, hetiidid ~ hitt, hitid. Asuala: Türgi. - †
kaaria keel
(Carian) xcr. Kiri: kaaria. Rahvas: kaarlane, kaarlased. Asuala: Türgi.
Kirjad: † kaaria kiri Cari. - †
luvi keel
(Luwian). Rahvas: luvi, luvid. Asuala: Türgi. ♦ Makrokeel.- †
hieroglüüfiline luvi keel
(Hieroglyphic Luwian) hlu. Kiri: Anatoolia hieroglüüfkiri. Asuala: Türgi.
Kirjad: † Anatoolia hieroglüüfkiri ~ luvi hieroglüüfkiri ~ heti hieroglüüfkiri (Anatolian Hieroglyphs) Hluw. - †
kiilkirjaline luvi keel
(Cuneiform Luwian) xlu. Asuala: Türgi.
- †
- †
lüüdia keel
(Lydian) xld. Kiri: lüüdia. Rahvas: lüüdlane, lüüdlased. Asuala: Türgi.
Kirjad: † lüüdia kiri (Lydian) Lydi. - †
lüükia keel
(Trm̃mili, Lycian) xlc. Kiri: lüükia. Rahvas: lüüklane, lüüklased. Asuala: Türgi.
Kirjad: † lüükia kiri (Lycian) Lyci. - †
milüa keel
(Milyan) imy. Rahvas: milüa, milüad. Asuala: Türgi. - †
pala keel
(Palaic) plq. Rahvas: palalane, palalased. Asuala: Türgi. - †
pisiidi keel
(Pisidian) xps. Rahvas: pisiid, pisiidid. Asuala: Türgi. - †
side keel
(Sidetic) xsd. Rahvas: sidelane, sidelased. Asuala: Türgi.
IeB: balti keeled
balti keeled
bat.- †
galindi keel
(Galindan) xgl. Asuala: Poola, Valgevene. - †
jatvingi keel
(Sudovian ~ Yotvingian) xsv. Rahvas: jatving, jatvingid. Asuala: Leedu, Poola, Valgevene. - †
kura keel
~ kurši keel (Curonian) xcu. Rahvas: kuralane, kuralased ~ kurš, kuršid. Asuala: Leedu, Läti. latgali keel
(latgaļu volūda) ltg. Kiri: ladina. Rahvas: latgal, latgalid. Asuala: Läti.leedu keel
(lietuvių kalba) lt/lit. Kiri: ladina. Rahvas: leedulane, leedulased. Asuala: Leedu. Kõnelejaid: 3 mln.
Murded: Aukštaitija murre; Žemaitija murre (žemaičių tarmė).
Rahvad: aukštait, aukštaidid; žemait, žemaidid.läti keel
(latviešu valoda) lv/lav. Kiri: ladina. Rahvas: lätlane, lätlased. Asuala: Läti. Kõnelejaid: 1,5 mln.
Murded: 1) liivipärane murre (lībiskais dialekts) – Kuramaa liivipärased murrakud ~ taami murrakud (Kurzemes izloksnes ~ tāmnieku izloksnes); Liivimaa liivipärased murrakud (Vidzemes lībiskās izloksnes); 2) läti keskmurre (vidusdialekts) – Kuramaa murrakud (kursiskās izloksnes); Liivimaa murrakud (Vidzemes izloksnes); Zemgale murrakud (zemgaliskās izloksnes); 3) Ülem-Läti murre (augšzemnieku dialekts) – Latgale murrakud (latgaliskās izloksnes); Sēlija murrakud (sēliskās izloksnes).
Rahvad: kurseniek, kurseniekid (kursenieki); suit, suidid (suiti); taam, taamid (tāmnieki).- †
nadruuvi keel
(Nadruvian) ndf. Rahvas: nadruuv, nadruuvid. Asuala: Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast). - †
preisi keel
~ vanapreisi keel prg. Rahvas: preislane, preislased. Asuala: Leedu, Poola, Venemaa (Kaliningradi oblast). - †
seeli keel
(Selonian) sxl. Rahvas: seel, seelid. Asuala: Leedu, Läti. - †
semgali keel
° ~ zemgale keel xzm. Rahvas: semgal, semgalid. Asuala: Leedu, Läti. - †
skalvi keel
(Skalvian) svx. Rahvas: skalv, skalvid. Asuala: Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast). žemaidi keel
(žemaitėška, Samogitian) sgs. Kiri: ladina. Rahvas: žemait, žemaidid. Asuala: Leedu.
IeC: keldi keeled
keldi keeled
cel.
IeC1: goideli keeled
goideli keeled
.gaeli keel
~ šoti gaeli keel (Gaidhlig) gd/gla. Kiri: ladina. Rahvas: gael, gaelid. Asuala: Suurbritannia (Šotimaa). Kõnelejaid: 25 000.iiri keel
~ uusiiri keel (Gaeilge) ga/gle. Kiri: ladina. Rahvas: iirlane, iirlased. Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Põhja-Iiri). Kõnelejaid: 1 mln.
Kirjad: ladina gaeli kiri (cló Gaelach, Latin (Gaelic variant)) Latg.- †
keskiiri keel
(Meán-Ghaeilge, Middle Irish) mga. Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Põhja-Iiri). mänksi keel
(Gaelg, Manx) gv/glv. Rahvas: mänks, mänksid. Asuala: Suurbritannia (Mani saar).- †
vanagaeli keel
° (Gaeilge Ársa, Primitive Irish) pgl. Kiri: ogam. Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Põhja-Iiri).
Kirjad: † ogam (Ogham) Ogam. - †
vanaiiri keel
° (an tSean-Ghaeilge, Old Irish) sga. Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Põhja-Iiri). - †
skott
, skotid (Scoti). Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Šotimaa).
segakeel:
šelta keel
(Shelta) sth. Asuala: Iirimaa. Kõnelejaid: 86 000.
IeC2: briti keeled
briti keeled
.bretooni keel
(brezhoneg) br/bre. Kiri: ladina. Rahvas: bretoon, bretoonid. Asuala: Prantsusmaa (Bretagne). Kõnelejaid: 1 mln.korni keel
(Kernewek) kw/cor. Rahvas: korn, kornid. Asuala: Suurbritannia (Cornwall).- †
kumbri keel
(Cumbric) xcb. Rahvas: kumber, kumbrid. Asuala: Suurbritannia. kõmri keel
, van uelsi keel (Cymraeg) cy/cym/wel. Kiri: ladina. Rahvas: kõmr, kõmrid. Asuala: Suurbritannia (Wales). Kõnelejaid: 600 000.- †
brigant
, brigandid (Brigantēs). Asuala: Suurbritannia. - †
dobunn
, dobunnid (Dobunni). Asuala: Suurbritannia. - †
dumnoni
, dumnonid (Dumnonii). Asuala: Suurbritannia. - †
durotrig
, durotrigid (Durotriges). Asuala: Suurbritannia. - †
itseen
, itseenid ~ ikeen, ikeenid (Icenī). Asuala: Suurbritannia. - †
kanti
, kantid (Cantii). Asuala: Suurbritannia. - †
katuvellaun
, katuvellaunid (Catuvellauni). Asuala: Suurbritannia. - †
korieltauv
, korieltauvid (Corieltauvi). Asuala: Suurbritannia. - †
kornovi
, kornovid (Cornovii). Asuala: Suurbritannia. - †
ordoviik
, ordoviigid (Ordovīcēs). Asuala: Suurbritannia. - †
reegni
, reegnid (Regnenses ~ Regni). Asuala: Suurbritannia. - †
silur
, silurid (Silurēs). Asuala: Suurbritannia. - †
trinovant
, trinovandid (Trinovantēs). Asuala: Suurbritannia.
IeC3: mandrikeldi keeled
mandrikeldi keeled
.- †
gallia keel
(Gaulish). Rahvas: gall, gallid. Asuala: Euroopa. ♦ Makrokeel.- †
Ees-Alpi gallia keel
(Cisalpine Gaulish) xcg. Asuala: Itaalia.
Rahvad: boi, boid (Boiī); insuber, insuberid (Īnsubrēs); tsenomaan, tsenomaanid (Cenomanī); tseutron, tseutronid (Ceutronēs). - †
galaatia keel
(Galatian) xga. Rahvas: galaatlane, galaatlased ~ galaat, galaadid. Asuala: Türgi. - †
Taga-Alpi gallia keel
(Transalpine Gaulish) xtg. Asuala: Belgia, Prantsusmaa, Šveits.
Rahvad: allobroog, allobroogid (Allobrogēs); ambarr, ambarrid (Ambarrī); and, andid ~ andekaav, andekaavid (Andēs ~ Andecāvī); arvern, arvernid (Arvernī); aulerk, aulergid (Aulercī); bituriig, bituriigid (Biturīgēs); eburoviik, eburoviigid (Eburovīcēs); gabal, gabalid (Gabalī); helveet, helveedid ~ helveetslane, helveetslased (Helvētiī); häädulane, häädulased ~ eedu, eedud (Haeduī); karnuut, karnuudid (Carnutēs); katuriig, katuriigid (Caturīgēs); koriosoliit, koriosoliidid (Coriosolitēs); lemovik, lemovikud (Lemovicēs); leuk, leugid (Leucī); lingon, lingonid (Lingonēs); manduubi, manduubid (Mandūbiī); pariisi, pariisid ~ pariislane, pariislased (Parīsiī); pikton, piktonid (Pictonēs); raurik, raurikid (Rauricī); santon, santonid (Santonī); seekvan, seekvanid ~ seekvanlane, seekvanlased (Sēquanī); senon, senonid (Senonēs); tsenomaan, tsenomaanid (Cenomanī); turon, turonid (Turonēs); venell, venellid (Venellī); venet, venetid (Venetī); volka, volkad (Volcae).
- †
- †
keltibeeri keel
(Celtiberian) xce. Rahvas: keltibeer, keltibeerid. Asuala: Hispaania, Portugal.
Kirjad: † keltibeeri kiri.
Rahvad: gallääk, galläägid (Gallaeci); vaktseo, vaktseod (Vacceos). - †
lepondi keel
(Lepontic) xlp. Rahvas: lepont, lepondid. Asuala: Itaalia. - †
lusitaani keel
(Lusitanian) xls. Rahvas: lusitaan, lusitaanid. Asuala: Hispaania, Portugal. - †
nori keel
(Noric) nrc. Rahvas: nori, norid. Asuala: Austria. - †
boi
, boid (Boiī). Asuala: Tšehhi. - †
kotin
, kotinid (Cotinī). Asuala: Tšehhi. - †
skordisk
, skordiskid (Scordiscī). Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Serbia. - †
taurisk
, tauriskid (Taurisci). Asuala: Austria. - †
vindelik
, vindelikud (Vindelicī). Asuala: Saksamaa, Šveits.
IeF: Traakia-Früügia keeled
Traakia-Früügia keeled
~ paleobalkani keeled.- †
daakia keel
(Dacian) xdc. Rahvas: daaklane, daaklased. Asuala: Rumeenia.
Rahvad: gett, getid (Getae); karp, karbid (Carpi). - †
früügia keel
(Phrygian) xpg. Rahvas: früüglane, früüglased. Asuala: Türgi. - †
traakia keel
(Thracian) txh. Rahvas: traaklane, traaklased. Asuala: Bulgaaria, Kreeka.
Rahvad: bess, bessid (Bessī); dardan, dardanid (Dardanī); kikon, kikonid (Ciconēs); kimmeri, kimmerid ~ kimmerlane, kimmerlased (Cimmeriī); korall, korallid (Corallī).
IeG: germaani keeled
germaani keeled
gem.rändur
, rändurid (Travellers). Asuala: Euroopa.
IeG1: põhjagermaani keeled
põhjagermaani keeled
~ Skandinaavia keeled gmq.fääri keel
(føroyskt) fo/fao. Kiri: ladina. Rahvas: fäärlane, fäärlased. Asuala: Fääri saared. Kõnelejaid: 40 000.- †
gotlandi keel
~ gutni keel ~ ojamaa keel (forngutniska). Rahvas: ojamaalane, ojamaalased. Asuala: Rootsi. ♦ Vanapõhja keele {non} variant. islandi keel
(íslenska) is/isl/ice. Kiri: ladina. Rahvas: islandlane, islandlased. Asuala: Island. Kõnelejaid: 250 000.- †
muinaspõhja keel
(Proto-Norse). Kiri: ruunikiri. Asuala: Euroopa. ♦ Vanapõhja keele {non} ruunikirjaline variant. - †
norni keel
(norn) nrn. Asuala: Suurbritannia. norra keel
(norsk) no/nor. Kiri: ladina. Rahvas: norralane, norralased. Asuala: Norra. Kõnelejaid: 4 mln. ♦ Hõlmab norra bokmål’i {nb/nob}, uusnorra {nn/nno}.norra bokmål
, van norra riiksmool (bokmål) nb/nob. Kiri: ladina. Asuala: Norra. ♦ Üks norra kirjakeeli.rootsi keel
(svenska) sv/swe. Kiri: ladina. Rahvas: rootslane, rootslased. Asuala: Rootsi, Soome. Kõnelejaid: 8 mln.
Murded: 1) Gotlandi murre ~ gutni murre (gutniska ~ gutamål); 2) Götalandi murre (götamål); 3) Norrlandi murre (norrländska mål) – Härjedaleni murrak (härjedalska); Jämtlandi murrak (jämtska); 4) rootsi idamurre (östsvenska mål) – eestirootsi keel (estlandssvenska); soomerootsi keel (finlandssvenska); 5) rootsi lõunamurre (sydsvenska mål) – Skåne murrak (skånska); 6) Svealandi murre (sveamål).
Rahvad: metsasoomlane, metsasoomlased (skogsfinnar, metsäsuomalaiset).taani keel
(dansk) da/dan. Kiri: ladina. Rahvas: taanlane, taanlased. Asuala: Taani. Kõnelejaid: 5 mln.
Murded: Bornholmi murre (bornholmsk); Jüüti murre (jysk); taani saartemurre (ømål ~ ødansk).uusnorra keel
, van norra lansmool (nynorsk) nn/nno. Kiri: ladina. Asuala: Norra. ♦ Üks norra kirjakeeli.- †
vananorra keel
(gammelnorsk). Asuala: Norra. ♦ Vanapõhja keele {non} variant. - †
vanapõhja keel
(norskr ~ dǫnsk tunga, Old Norse) non. Asuala: Norra, Rootsi, Taani.
segakeeled:
norra rändurikeel
(rodi, Traveller Norwegian) rmg. Asuala: Norra. Kõnelejaid: ?.rootsi rändurikeel
(Tavringer Romani) rmu. Asuala: Norra, Rootsi. Kõnelejaid: 31 000.- †
taani rändurikeel
(sigøjnere, Traveller Danish) rmd. Asuala: Taani.
IeG2: läänegermaani keeled
läänegermaani keeled
gmw.afrikaani keel
(Afrikaans) af/afr. Kiri: ladina. Rahvas: afrikaan, afrikaanid. Asuala: Lõuna-Aafrika. Kõnelejaid: 6 mln.alamsaksa keel
(Plattdüütsch) nds. Kiri: ladina. Rahvas: alamsakslane, : alamsakslased. Asuala: Saksamaa.
Murded: Alam-Preisi murre (Nedderpreußisch); Brandenburgi murre (Mark-Brannenborger Platt); Ida-Pommeri murre (Oostpommersch); Mecklenburgi-Vorpommerni murre (Mekelnborg-Vörpommersch Platt); Ostfaleni murre (Ostfälschet Platt); Põhja-Alam-Saksi murre (Noordneddersassisch); Westfaleni murre (Westfäälsch Platt).alamsileesia keel
~ sileesia keel° (Schläsche Sproache) sli. Asuala: Poola, Tšehhi. Kõnelejaid: 22 900. ♦ Vrd lääneslaavi keelerühma (IeS2) kuuluv sileesia keel.- †
alemanni keel
. Rahvas: alemann, alemannid. Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa. baieri keel
(Boarisch) bar. Kiri: ladina. Rahvas: baierlane, baierlased. Asuala: Austria, Saksamaa. Kõnelejaid: 7,7 mln. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.flaami keel
(Vlaamse taal) vls. Kiri: ladina. Rahvas: flaam, flaamid. Asuala: Belgia, Prantsusmaa. Kõnelejaid: 6 mln.
Murded: flaami läänemurre (West-Vlams).- †
frangi keel
(Frankish) frk. Kiri: ladina. Rahvas: frank, frangid. Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa. friisi keel
~ läänefriisi keel (Frysk) fy/fry. Kiri: ladina. Rahvas: friis, friisid ~ friislane, friislased. Asuala: Holland, Saksamaa, Taani. Kõnelejaid: 467 000.hollandi keel
(Nederlands) nl/nld/dut. Kiri: ladina. Rahvas: hollandlane, hollandlased. Asuala: Belgia, Holland. Kõnelejaid: 20,5 mln.hutterisaksa keel
(Hutterisch) geh. Rahvas: hutterlane, hutterlased. Asuala: Kanada, USA. Kõnelejaid: 45 000.idafriisi keel
(Eastern Frisian) frs. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 6400.inglise keel
(English) en/eng. Kiri: ladina. Rahvas: inglane, inglased. Asuala: Austraalia, Kanada, Suurbritannia, USA, Uus-Meremaa. Kõnelejaid: 350 mln.
Kirjad: desereti kiri ~ mormooni kiri Dsrt; Shaw’ kiri (Shavian) Shaw.jidiš
~ jidiši keel ~ juudi keel (יידיש yidish) yi/yid. Kiri: heebrea. Asuala: Euroopa.- †
keskalamsaksa keel
(Mittelniederdeutsch) gml. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa. - †
keskhollandi keel
(Middelnederlands) dum. Asuala: Belgia, Holland. - †
keskinglise keel
(Middle English) enm. Asuala: Suurbritannia. - †
keskülemsaksa keel
(Mittelhochdeutsch) gmh. Asuala: Saksamaa. kölni keel
(Kölsch) ksh. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 250 000. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.- †
langobardi keel
(Langobardic) lng. Rahvas: langobard, langobardid. Asuala: Itaalia, Ungari. letseburgi keel
~ luksemburgi keel (Lëtzebuergesch) lb/ltz. Kiri: ladina. Rahvas: letseburglane, letseburglased. Asuala: Luksemburg. Kõnelejaid: 350 000.limburgi keel
(Limburgs) li/lim. Kiri: ladina. Rahvas: limburglane, limburglased. Asuala: Belgia, Holland. Kõnelejaid: 1,5 mln.Maini frangi keel
(Mainfränkisch) vmf. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 4,9 mln. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.mennoniidisaksa keel
(Plautdietsche Sproak) pdt. Kiri: ladina. Rahvas: mennoniidisakslane, mennoniidisakslased. Asuala: Kanada, Kasahstan, Mehhiko, Paraguay, Saksamaa. Kõnelejaid: 403 000.mohheni keel
(Bersntolerisch, Mócheno) mhn. Rahvas: mohhen, mohhenid. Asuala: Itaalia. Kõnelejaid: 1900.Pennsylvania saksa keel
(Pennsilfaanisch Deitsch) pdc. Kiri: ladina. Asuala: USA (Pennsylvania). Kõnelejaid: 100 000.pfaltsi keel
° (Pfälzisch) pfl. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: ?. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.põhjafriisi keel
(Frasche spräke) frr. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa, Taani. Kõnelejaid: 10 000.saksa keel
(Deutsch) de/deu/ger. Kiri: ladina. Rahvas: sakslane, sakslased. Asuala: Austria, Belgia, Liechtenstein, Saksamaa, Šveits. Kõnelejaid: 100 mln.
Murded: ülasaksa murderühm⁺ (Hochdeutsch). I. kesksaksa murded (Mitteldeutsch): 1) idakesksaksa murded (Ostmitteldeutsch) – Berliini-Brandenburgi murre (Berlin-Brandenburgische Dialekte); Tüüringi murre (Thüringisch); Üla-Preisi murre (Hochpreußisch); Ülem-Saksi murre (Obersächsisch); Ülem-Sileesia murre (Obeschlesisch); 2) läänekesksaksa murded (Westmitteldeutsch) – 2a) keskfrangi murded (Mittelfränkisch): Moseli frangi murre (Moselfränkisch); ripuari murre (Ripuarisch); 2b) Reini frangi murded (Rheinfränkisch): Hesseni murre (Hessisch); Lotringi murre (Lothringisch). II. ülemsaksa murded (Oberdeutsch) – 3) alemanni murded (Alemannisch); 4) Baieri murded (Bairische Dialekte); 5) frangi murded (Fränkisch). Vt ka alamsileesia, baieri, kölni, Maini frangi, mennoniidisaksa, mohheni, pfaltsi, švaabi, šveitsisaksa, tsimbri, valsi, vestfaali, vimisoi, ülemsaksi keel.
Rahvad: baltisakslane, baltisakslased ~ baltlane, baltlased (Deutsch-Balten); metsasakslane, metsasakslased (Walddeutsche).saterfriisi keel
~ Saterlandi friisi keel (Seeltersk ~ Fräisk) stq. Kiri: ladina. Rahvas: saterfriis, saterfriisid. Asuala: Saksamaa (Alam-Saksi). Kõnelejaid: 5000.šoti keel
(Scots leid) sco. Kiri: ladina. Rahvas: šotlane, šotlased. Asuala: Suurbritannia (Šotimaa). Kõnelejaid: 1,5 mln.švaabi keel
(Schwäbisch) swg. Rahvas: švaab, švaabid. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 819 000. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.šveitsisaksa keel
~ alemanni keel (Schwyzerdütsch) gsw. Kiri: ladina. Rahvas: šveitsisakslane, šveitsisakslased. Asuala: Prantsusmaa, Šveits. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
Murded: Elsassi murre (Elsassisch Sproch ~ Elsässerditsch).zeelandi keel
(Zeêuws) zea. Kiri: ladina. Rahvas: zeelandlane, zeelandlased. Asuala: Holland (Zeeland). Kõnelejaid: 220 000. ♦ Hollandi piirkondlik kirjakeel.tsimbri keel
(Zimbrisch) cim. Rahvas: tsimber, tsimbrid. Asuala: Itaalia. Kõnelejaid: 2200.valsi keel
(Walserdeutsch) wae. Rahvas: vals, valsid. Asuala: Austria, Šveits. Kõnelejaid: 22 800.- †
vanainglise keel
~ anglosaksi keel (Englisc sprǣc) ang. Asuala: Suurbritannia. - †
vanasaksi keel
(Altsächsisch, Old Saxon) osx. Rahvas: saks, saksid. Asuala: Saksamaa. - †
vanaülemsaksa keel
(Althochdeutsch) goh. Asuala: Saksamaa. vestfaali keel
° (Wäästfaalisch) wep. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: ?. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.vimisoi keel
(Wymysiöeryś) wym. Rahvas: vimisoi, vimisoid. Asuala: Poola. Kõnelejaid: 70.ülemsaksi keel
(Obersächsisch) sxu. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 2 mln. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.- †
ambroon
, ambroonid (Ambrones). Asuala: Holland, Saksamaa, Taani. amiš
, amišid (Amish). Asuala: USA.- †
ampsivari
, ampsivarid (Ampsivariī). Asuala: Saksamaa. - †
angel
, anglid (Angliī). Asuala: Saksamaa, Taani. - †
angrivari
, angrivarid (Angrivariī). Asuala: Saksamaa. - †
atuaari
, atuaarid (Atuarii). Asuala: Saksamaa. - †
bajuvaari
, bajuvaarid (Baiuvarii). Asuala: Austria, Saksamaa, Tšehhi. - †
bataav
, bataavid (Batāvī). Asuala: Holland. - †
brukter
, brukterid (Bructerī). Asuala: Saksamaa. - †
hamaav
, hamaavid (Chamāvī). Asuala: Saksamaa. - †
harud
, harudid (Harudēs). Asuala: Taani. - †
haulender
, haulendrid (Hauländer). Asuala: Leedu, Poola. - †
herminon
, herminonid (Herminonēs). Asuala: Saksamaa. - †
hermunduur
, hermunduurid (Hermundurī). Asuala: Saksamaa. - †
herusk
, heruskid (Cheruscī). Asuala: Saksamaa. - †
ingveon
, ingveonid (Ingvaeones). Asuala: Saksamaa. - †
istveon
, istveonid (Istvaeones). Asuala: Saksamaa. - †
jüüt
, jüüdid (Iuti). Asuala: Saksamaa, Suurbritannia, Taani. - †
katt
, katid (Chattī ~ Cattī). Asuala: Saksamaa. - †
kauk
, kaugid (Chaucī ~ Caucī). Asuala: Saksamaa. - †
kimber
, kimbrid (Cimbrī). Asuala: Euroopa. - †
kugern
, kugernid (Cugernī). Asuala: Belgia, Holland. - †
kvaad
, kvaadid (Quādī). Asuala: Tšehhi. - †
markomann
, markomannid (Marcomannī). Asuala: Saksamaa. - †
mars
, marsid (Marsī). Asuala: Saksamaa. - †
mattiak
, mattiakid (Mattiacī). Asuala: Saksamaa. - †
narist
, naristid (Naristī). Asuala: Saksamaa. - †
nemet
, nemetid (Nemetēs). Asuala: Saksamaa. - †
nervi
, nervid (Nerviī). Asuala: Prantsusmaa. - †
sali
, salid (Saliī). Asuala: Holland. - †
semnon
, semnonid (Semnonēs). Asuala: Saksamaa. - †
sigamber
, sigambrid (Sigambrī). Asuala: Holland. - †
sueeb
, sueebid (Suēbī). Asuala: Saksamaa. - †
tenkter
, tenkterid (Tencterī). Asuala: Saksamaa. - †
teutoon
, teutoonid (Teutonī). Asuala: Saksamaa, Taani. - †
tribok
, tribokid (Tribocēs). Asuala: Prantsusmaa. - †
tunger
, tungrid (Tungrī). Asuala: Belgia. - †
tüüringi
, tüüringid (Thuringii). Asuala: Saksamaa. - †
ubi
, ubid ~ ubilane, ubilased (Ubiī). Asuala: Saksamaa. - †
uusip
, uusipid ~ usipeet, usipeedid (Ūsīpetēs ~ Ūsīpī). Asuala: Saksamaa. - †
vangion
, vangionid (Vangionēs). Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa. - †
variin
, variinid ~ varn, varnid (Varinī ~ Varni). Asuala: Saksamaa.
kreoolkeeled:
inglispõhjalised kreool- ja pidžinkeeled
(English based Creoles and pidgins) cpe. Asuala: maailm.aukani keel
~ ndjuka keel (Aukan ~ Ndyuka) djk. Kiri: afaka, ladina. Rahvas: aukan, aukanid. Asuala: Suriname. Kõnelejaid: 22 000.
Kirjad: afaka kiri Afak.Jamaica kreoolkeel
(Jamaican Creole English) jam. Asuala: Costa Rica, Jamaica, Panama. Kõnelejaid: 3,2 mln.Kameruni pidžinkeel
(Cameroon Pidgin ~ Wes Cos) wes. Kiri: ladina. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: ?.krio keel
kri. Rahvas: krio, kriod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 480 000.norfuki keel
(Pitcairn-Norfolk) pih. Asuala: Norfolk. Kõnelejaid: 436.saramaka keel
(saamáka, Saramaccan) srm. Kiri: ladina. Rahvas: saramaka, saramakad. Asuala: Prantsuse Guajaana, Suriname. Kõnelejaid: 26 000.sranani keel
(Sranantongo) srn. Rahvas: surinamelane, surinamelased. Asuala: Suriname. Kõnelejaid: 126 000.tok-pisini keel
~ uusmelaneesia keel (Tok Pisin ~ Neo-Melanesian) tpi. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea. Kõnelejaid: 400 000.
segakeeled:
angloromani keel
rme. Asuala: Austraalia, Suurbritannia, USA. Kõnelejaid: 203 000.jeniši keel
(Jenische) yec. Rahvas: jeniš, jenišid. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 16 000.
IeG3: idagermaani keeled
idagermaani keeled
gme.- †
burgundi keel
(Burgundian). Rahvas: burgund, burgundid. Asuala: Euroopa. - †
gepiidi keel
(Gepid). Rahvas: gepiid, gepiidid. Asuala: Rumeenia, Serbia, Ungari. - †
gooti keel
(gutiska razda, Gothic) got. Kiri: gooti. Rahvas: goot, goodid. Asuala: Euroopa.
Kirjad: gooti kiri Goth.
Rahvad: idagoot, idagoodid ~ greutung, greutungid (Ostrogothī); läänegoot, läänegoodid ~ terving, tervingid (Visigothī). - †
heruuli keel
~ heruli keel. Rahvas: heruul, heruulid. Asuala: Euroopa. - †
vandaali keel
(Vandalic) xvn. Rahvas: vandaal, vandaalid. Asuala: Alžeeria, Hispaania, Tuneesia. - †
bastarn
, bastarnid (Bastarnae). Asuala: Euroopa. - †
buri
, burid ~ buur, buurid (Buri). Asuala: Poola, Slovakkia. - †
helvekon
, helvekonid (Helveconae). Asuala: Poola. - †
lemovi
, lemovid (Lemovii). Asuala: Poola, Saksamaa. - †
osi
, osid ~ oos, oosid (Osī). Asuala: Poola. - †
rugi
, rugid (Rugiī). Asuala: Norra, Poola.