Lühidalt
Uute sõnade põhimass on liitsõnad ja neist on omakorda enamik liitnimisõnad. Liitsõnade enamik koosneb kahest tüvest (jäätmejaam, kliimapagulane, külaselts), kuid on ka kolme või enama tüvega sõnu (ahelkokkupõrge, eesistujamaa, eneseabiraamat, enesetaputerrorist, hasartmängusõltlane, palvushommikusöök). Viljakad uute liitsõnade moodustajad on nt pere, hitt, staar, krimi– liitsõna esiosana (nt pereauto, perepalat, perepilet, perepäev, perereis jpt) ja sõltlane järelosana (adrenaliinisõltlane, arvutisõltlane, hasartmängusõltlane, ostusõltlane, trennisõltlane jpt).
Pikemalt
Nimisõnad
Liitnimisõna esiosa on harilikult nimetavas (ahelsuitsetaja, hüpikaken, piltsõnum, ruutkood, soovmõtlemine) või omastavas käändes (ainsuse omastavaga kepikõnd, koolirahu, maovähendus, šokivangistus, topsikohv, mitmuse omastavaga häältemagnet, omastehooldus), harvemini ka mõnes muus käändes (seesütlevas esiosaga õuesõpe, alaltütlevaga pinnaltpääste, pinnaltpäästja).
Omaette rühm on s-tüveliselt liitunud ne– või s-sõnad (arvamusliider, asendustegevus, kiiruskaamera, külaliskorter, liiklusraev, mugavustsoon, naabruspoliitika).
Omadussõnu on nimisõnalisele järelosale liidetud harvemini täiskujul, nt soodusravim, tumeaine, sagedamini lühikujul: kaugarvesti, kergliiklus, kiirmood, liitreaalsus, punavein, toortoitlus, umbjoove, võõrsõnalisest esiosast liidet –ne ära jättes analoogravim, alternatiivkütus, dekoratiivkapsas, ekstreemsport, fossiilkütus. Peale nimi- ja omadussõnade on nimisõnalisele järelosale liidetud asesõnu (eneselõikumine, omafinantseering), tegusõnatüvesid (otsimootor, püsiühendus) ja muutumatuid sõnu (eelpension, järelpidu, kaasteeline, pealelugemine).
Omadus- ja tegusõnad
Omadussõnalisele järelosale on liidetud peamiselt nimisõnu: abikõlblik, ajuvaba, islamivaenulik, kehaväline, sooneutraalne, tõejärgne, tõenduspõhine, suussulav, valguskõvastuv, vetthülgav.
Liitverbides on tegusõnaga kokku pandud määrsõnu (alarahastama, eelkeetma, järelvaatama, kaasrahastama, taaskasutama, ülerahvastama) ja nimetavas käändsõnu (geenmuundama, kiirreageerima, külmpressima, sihtfinantseerima, sundparteistama, väärkohtlema).
Sõnaühend ja liitsõna
Mõnikord käibivad kõrvuti sõnaühend ja liitsõna. Rühmas sõnades on sõnaühendi täiendsõnaks omadussõna, liitsõnal lühitüvi: globaalne küla ja globaalküla, poliitiline korrektsus ja poliitkorrektsus, ökoloogiline jalajälg ja ökojalajälg, kaugloetav arvesti ja kaugarvesti. Vahelduda võivad ka oma- ja võõrsõna: anaeroobne treening ja jõutreening, aeroobne treening ja võhmatreening.
Tõlkelaenud
Suur osa uutest eesti liitsõnadest on tegelikult tõlkelaenud, nende idee on saadud tavaliselt inglise, mõnikord ka soome või mõnest muust keelest. Mõned näited: kehakeel (inglise body language), tüvirakk (inglise stem cell), tänavatoit (inglise street food), tuulepark (inglise wind park, wind farm), nanotehnoloogia (inglise nanotechnology), identiteedivargus (inglise identity theft), motivatsioonikiri (inglise motivation(al) letter), ingelinvestor (inglise angel investor), mugavustsoon (inglise comfort zone); kepikõnd, kepikõndija (soome sauvakävely, sauvakävelijä), lähisuhtevägivald (soome lähisuhdeväkivalta), mugavuslipp (soome mukavuuslippu, inglise flag of convenience), narkomuul (soome huumemuuli, inglise drug mule), salongikõlblik (soome salonkikelpoinen), sotsiaalporno (soome sosiaaliporno), poliitbroiler (soome poliittinen broileri ’noorpoliitik’).
Soovitus
Kuigi enamik uusi tõlkelaene sobitub eesti keelde hästi, tuleb ette ka selliseid, kus tähttäheline tõlge ei suuda mõiste sisu päris täpselt edasi anda. Näiteks vihakõne (inglise hate speech, vrd täpsemad eesti vasted vaenukõne või vaenuõhutus), sotsiaalmeedia (inglise social media, vrd eesti ühismeedia), pimepood (inglise dark store, vrd eesti komplekteerimiskeskus, väljastusladu). Mõni uus tõlkelaen on pigem oskamatu tõlke tulemus: inglise role model on eesti keeles eeskuju (mitte „rollimudel“), double standard on kaksikmoraal (mitte „topeltstandard“), job interview on töövestlus (mitte „tööintervjuu“), roadmap on plaan või tegevuskava (mitte „teekaart“), virgin olive oil on külmpressi(tud) oliiviõli (mitte „neitsioliiviõli“); soome liesikupu on pliidikumm (mitte „pliidikubu“), sotilaskoti on sõdurite klubi (mitte „sõdurikodu“), vettähylkivä on märgumatu (mitte „vetthülgav“).
Algupärased liitsõnad
Osa liitsõnade puhul ei ole võimalik leida otsest eeskuju mõnest meile teada-tuntud keelest, selliseid sõnu võib pidada meie algupärasteks liitsõnadeks. Need on näiteks elurikkus (vrd inglise biodiversity, biological diversity ja ka eesti bioloogiline mitmekesisus), idufirma (vrd inglise start-up), joonpilv (õhusõiduki järel taevasse tekkiv hele pilveriba, vrd inglise contrail, condensation trail, adiabatic trail ja ka eesti kondensjälg), kobarkino (vrd inglise multiplex), rööprähklemine (vrd inglise multitasking), suunamudija (vrd inglise influencer), vabaühendus (vrd inglise non-governmental organization ja ka eesti valitsusväline organisatsioon), värkvõrk (vrd inglise Internet of things), ökoeksitamine (vrd inglise greenwashing ja ka eesti rohepesu), täisleppimatus (vrd inglise zero tolerance), viipekaart (vrd inglise proximity card).
Kirjandus
- Sirje Mäearu, Mis asi on neitsiõli? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 177–179.
- Maire Raadik, Uudissõnu uue aastatuhande algusest. Tallinn: Tänapäev, 2017.