Ur: Uurali keelkond - EKI teatmik

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
† hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
*aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
ⓔ endanimetus, ¡ halvustav; ^E Ethnologue’i (ISO 639) esikohakuju, ^W Wikipedia esikohakuju.

— — —

Uurali keelkond ~ uurali keelkond (Uralic languages) urj.

UrF: soome-ugri keeled

soome-ugri keeled (Finno-Ugrian ~ Finno-Ugric languages) fiu.
läänemeresoome-Permi keeled⁺ (Finno-Permic languages)
läänemeresoome-Volga keeled⁺ (Finno-Volgaic languages)
*Volga keeled ~ volga keeled (Volgaic languages)

UrF1: läänemeresoome keeled

läänemeresoome keeled (Baltic-Finnic languages). ♦
eesti keel (Estonian) et/est. Kiri: ladina. Rahvas: eestlane, eestlased. Asuala: Eesti. Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel.
Murded: 1) Lõuna-Eesti peamurre – Mulgi murre; Seto murrakurühm°; Tartu murre; Võru murre; 2) Põhja-Eesti peamurre: 2a) eesti kirderannikumurded – Alutaguse murre, eesti rannamurre; 2b) Põhja-Eesti murded – eesti idamurre; eesti keskmurre; eesti läänemurre; saarte murre.
Rahvad: mulk, mulgid; seto, setod ~ setu, setud.
- eesti kirjakeel° (Standard Estonian) ekk. ISO 639. ♦ Vt märkust Sõnaveebis.
- võru keel (ⓔ võro kiil; Võro) vro. Kiri: ladina. Rahvas: võruke(ne), võrukesed ~ võrulane, võrulased. Asuala: Eesti. Kõnelejaid: 100 000 [2022 < W, 2023]. ISO 639. ♦
isuri keel (ⓔ ižoran keeli; Ingrian) izh. Rahvas: isur, isurid. Asuala: Venemaa (Leningradi oblast). Kõnelejaid: 76 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: Alam-Lauga murre; Hevaha murre; Oredeži murre; Soikkola murre.
karjala keel ~ päriskarjala keel (ⓔ karjalan kieli; Karelian) krl. Rahvas: karjalane, karjalased. Asuala: Soome, Venemaa (Karjala, Tveri oblast). Kõnelejaid: 20 000 [2021 < W, 2023]. ISO 639. ♦
Murded: karjala lõunamurded⁺– sh tütarkarjala murded⁺ (sh † Tihvini karjala murre, Tveri karjala murre, † Valdai karjala murre); karjala põhjamurded⁺ ~ Valge mere karjala murre. Vt ka livviko keel, lüüdi keel.
Rahvad: Tveri karjalane, Tveri karjalased.
† kreevini keel (Krevinian) zkv. Rahvas: kreevin, kreevinid. Asuala: Läti. ISO 639. ♦
kveeni keel ~ kainu keel (ⓔ kväänin kieli ~ kainun kieli; Kven Finnish) fkv. Kiri: ladina. Rahvas: kveen, kveenid. Asuala: Norra. Kõnelejaid: 2000–8000 [2005? < W, 2023]. ISO 639. ♦
liivi keel (ⓔ līvõ kēļ; Livonian, var Liv^E) liv. Kiri: ladina. Rahvas: liivlane, liivlased. Asuala: Läti. ISO 639. ♦
Murded: 1) Kura murre – liivi idamurrak; liivi läänemurrak; 2) † Salatsi murre.
livviko keel ~ livvi keel ~ Aunuse karjala keel (Livvi, var Olonetsian) olo. Rahvas: livviko, livvikod. Asuala: Venemaa (Karjala). Kõnelejaid: 14 100 kuni 25 000 [2013 < W, 2023]. ISO 639. ♦
lüüdi keel (ⓔ lyydi; Ludian) lud. Rahvas: lüüd, lüüdid ~ lüüdilane, lüüdilased. Asuala: Venemaa (Karjala). Kõnelejaid: 300 [2017 < W, 2023]. ISO 639. ♦
meä keel (ⓔ meänkieli; Tornedalen Finnish ~ Meänkieli, var Tornedalian) fit. Kiri: ladina. Rahvas: meälane°, meälased. Asuala: Rootsi. Kõnelejaid: 70 000 [2020 < W, 2023]. ISO 639. ♦
soome keel (ⓔ suomi; Finnish) fi/fin. Kiri: ladina. Rahvas: soomlane, soomlased. Asuala: Soome. Kõnelejaid: 5,8 mln [W, 2023]. ISO 639. ♦
Murded: 1) soome idamurded (itämurteet) – soome kagumurded (kaakkoismurteet); Savo murded (savolaismurteet); 2) soome läänemurded (länsimurteet) – Häme murded (hämäläismurteet); Kesk- ja Põhja-Pohjanmaa murded (keski- ja pohjoispohjalaismurteet); Lõuna-Pohjanmaa murded (eteläpohjalaismurteet); Peräpohjola murded (peräpohjolaismurteet); soome edelamurded (lounaismurteet).
Rahvad: hämelane, hämelased (hämäläinen); ingerisoomlane, ingerisoomlased ~ ingerlane, ingerlased (inkeriläinen); savako, savakod⁺ (savakko), savolane, savolased (savolainen); äürämöine, äürämöised (äyrämöinen)
vadja keel (ⓔ vaďďa tšeeli; Votic, var Votian, Vod) vot. Rahvas: vadjalane, vadjalased. Asuala: Venemaa (Leningradi oblast). Kõnelejaid: 21 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: † Kukkuzi murre; † vadja idamurre; vadja läänemurre.
vepsa keel (ⓔ vepsän kel’; Veps, var Vepsian) vep. Kiri: ladina. Rahvas: vepslane, vepslased. Asuala: Venemaa (Leningradi ja Vologda oblast, Karjala). Kõnelejaid: 1300 [2020 < W, 2023]. ISO 639. ♦
Murded: † vepsa idamurre; vepsa keskmurre; vepsa lõunamurre; äänisvepsa murre.

UrF2: saami keeled

saami keeled (Sami languages, var Lapp languages, Sámi languages^W, Saami languages) smi. ISO 639. ♦
saami keel ~ lapi keel (ⓔ sámegiella). Rahvas: saam, saamid ~ laplane, laplased. Asuala: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Kõnelejaid: 35 000. ♦ Makrokeel, hõlmab kõik siinse jaotise keeled.
idasaami keeled.
- † Akkala saami keel⁺ ~ Babino saami keel (Akkala Sami) sia. Asuala: Venemaa (Murmanski oblast). ISO 639. ♦
- Inari saami keel ~ inari keel (ⓔ anarâškielâ; Inari Sami, var Inari Saami) smn. Kiri: ladina. Asuala: Soome. Kõnelejaid: 400 [2018 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
- † Kemi saami keel⁺ (Kemi Sami) sjk. Asuala: Soome. ISO 639. ♦
- Kildini saami keel ~ kildini keel (ⓔ Kiillt saam’ kiill; Kildin Sami) sjd. Kiri: kürilliline, ladina. Asuala: Venemaa (Murmanski oblast). Kõnelejaid: 340 [2010 < W, 2022]. ISO 639. ♦
- koltasaami keel ~ kolta keel (ⓔ sää’mǩiõll; Skolt Sami, var Skolt Saami) sms. Kiri: ladina. Asuala: Soome, Venemaa. Kõnelejaid: 320. ISO 639. ♦
- turjasaami keel ~ turja keel (ⓔ saa’mekiill; Ter Sami) sjt. Asuala: Venemaa (Murmanski oblast). Kõnelejaid: 2 [2010 < W, 2022]. ISO 639. ♦
läänesaami keeled.
- Lule saami keel (ⓔ julevusámegiella; Lule Sami) smj. Kiri: ladina. Asuala: Norra, Rootsi. Kõnelejaid: 650 [2015 < W, 2023]. ISO 639. ♦
- lõunasaami keel (ⓔ åarjelsaemien; Southern Sami, var South Saami) sma. Kiri: ladina. Asuala: Norra, Rootsi. Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦
- Pite saami keel (ⓔ bidumsámegiella; Pite Sami) sje. Asuala: Rootsi. Kõnelejaid: 25 kuni 50 [2010 < W, 2023]. ISO 639. ♦
- põhjasaami keel (ⓔ davvisámegiella; Northern Sami, var North Saami) se/sme. Kiri: ladina. Asuala: Norra, Rootsi, Soome. Kõnelejaid: u 25 000 [2013 < W, 2023]. ISO 639. ♦
- Ume saami keel (ⓔ ubmejensámien giella; Ume Sami) sju. Asuala: Rootsi. Kõnelejaid: 100 [2000 < W, 2023]. ISO 639. ♦

UrF3: mordva keeled

mordva keeled. Rahvas: mordvalane, mordvalased. Asuala: Venemaa (Mordva).
ersa keel (ⓔ эрзянь кель erzjanj kelj; Erzya) myv. Kiri: kürilliline. Rahvas: ersa, ersad. Asuala: Venemaa (Mordva). Kõnelejaid: 50 000 kuni 300 000 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Rahvad: šokša, šokšad; terjuhhan, terjuhhanid.
mokša keel (ⓔ мокшень кяль mokšenj kälj; Moksha) mdf. Kiri: kürilliline. Rahvas: mokša, mokšad. Asuala: Venemaa (Mordva). Kõnelejaid: 25 000 kuni 250 000 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: mokša edelamurre; mokša kagumurre; mokša keskmurre; mokša läänemurre; mokša põhjamurre.

UrF3M merja-meštšera-muroma keeled

† merja keel. Rahvas: merjalane, merjalased. Asuala: Venemaa.
† meštšera keel. Rahvas: meštšeralane, meštšeralased. Asuala: Venemaa.
† muroma keel. Rahvas: muromlane, muromlased. Asuala: Venemaa.

UrF4: mari keeled

mari keeled.
mari keel, van tšeremissi keel (ⓔ марий йылме marij jylme; Mari, var Cheremis) chm. Kiri: kürilliline. Rahvas: mari, marid ~ marilane, marilased. Asuala: Venemaa (Marimaa). Kõnelejaid: 320 000 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦ Makrokeel.
- mäemari keel (ⓔ кырык-мары йӹлмӹ kyryk-mary jÿlmÿ; Hill Mari, var High Mari) mrj. Kiri: kürilliline. Rahvas: mäemari, mäemarid. Asuala: Venemaa (Marimaa). Kõnelejaid: 23 000 [2010 < W, 2023]. ISO 639. ♦
- niidumari keel (ⓔ олык марий йылме olyk marij jylme; Eastern Mari, var Low Mari, Meadow Mari) mhr. Kiri: kürilliline. Asuala: Venemaa (Marimaa). Kõnelejaid: 365 000 [2010 < W, 2023]. ISO 639. ♦
  Murded: mari idamurre; mari loodemurre.

UrF5: Permi keeled

Permi keeled ~ permi keeled (Permian languages).
komi keel (ⓔ коми кыв komi kyv; Komi) kv/kom. Kiri: kürilliline. Rahvas: komi, komid. Asuala: Venemaa (Komi). ISO 639. ♦ Makrokeel.
- permikomi keel (ⓔ перем коми кыв perem komi kyv; Komi-Permyak) koi. Kiri: kürilliline. Rahvas: permikomi, permikomid. Asuala: Venemaa (Permi krai). Kõnelejaid: 41 000 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
  Murded: Jazva murre; permikomi lõunamurre; permikomi põhjamurre; Ülem-Kama murre.
- sürjakomi keel ~ sürja keel (Komi-Zyrian, var Zyryan) kpv. Kiri: kürilliline. Asuala: Venemaa (Komi). Kõnelejaid: 100 000 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
  Murded: Alam-Võtšegda murre ~ Alam-Ežva murre; Ižma murre ~ Izva murre; Kesk-Sõssola murre ~ Kesk-Sõktõvi murre; Luza-Letka murre; Petšora murre ~ Petšöra murre; Sõktõvkari murre; Udora murre; Võmi murre ~ Jemva murre; Ülem-Sõssola murre ~ Ülem-Sõktõvi murre; Ülem-Võtšegda murre ~ Ülem-Ežva murre.
udmurdi keel, van votjaki keel (ⓔ удмурт кыл udmurt kyl; Udmurt, var Votyak) udm. Kiri: kürilliline. Rahvas: udmurt, udmurdid. Asuala: Venemaa (Udmurtia). Kõnelejaid: 272 000 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: 1) bessermani murre; 2) udmurdi keskmurrakud; 3) udmurdi lõunamurre – 3a) Iki murrakurühm; 3b) Kama-tagune murrakurühm: Kanlõ murrak; Kesk-Tanõpi murrakud; Taškitši murrakud; Ülem-Tanõpi murrakud; 3c) Kama-Vjatka murrakurühm: Alam-Iži murrakud; Kesk-Iži murrakud; Kõrõkmassi murrakud; Ljuga-Põžmanka murrakud; Toima murrakud; Umjaki murrakud; Ülem-Vala murrakud; 3d) Vjatka-tagune murrakurühm: Kukmori murrakud; Šošma murrakud; 4) udmurdi põhjamurre – Alam-Tšeptsa murrakud; Kesk-Tšeptsa murrakud; Ülem-Tšeptsa murrakud.
Rahvad: besserman, bessermanid.
† vanapermi keel (Old Permian) {kv/kom}. Kiri: vanapermi. Asuala: Venemaa.
Kirjad: † vanapermi kiri (𐍐𐍝𐍑𐍣‎𐍠‎ anbur) Perm.

UrF6: ugri keeled

ugri keeled (Ugric ~ Ugrian languages).
*Obi ugri keeled ~ obiugri keeled.
handi keel, van ostjaki keel (ⓔ хӑнты ясӑң hănty jasăŋ ~ қантәх кӧл qantêh köl; Khanty, var Ostyak) kca. Kiri: kürilliline. Rahvas: hant, handid. Asuala: Venemaa (Handi-Mansimaa). Kõnelejaid: 14 000 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: 1) handi idamurded – 1a) Surguti murre: Agan-Jugani murrak; Salõmi murrak; 1b) Vahhi-Vasjugani murre: Vahhi murrak; Vasjugani murrak; 2) handi läänemurded – 2a) † Irtõši murre: Demjanka murrak; † Irtõši murrak; † Irtõši jõesuu murrak; Konda murrak; 2b) Obi murre: Kazõmi murrak; Kesk-Obi murrak; Šurõškari murrak; 2c) Obi jõesuu murre: Polui jõesuu murrak; Sobi murrak.
mansi keel, van voguli keel (ⓔ ма̄ньси mānjsi; Mansi, var Vogul) mns. Kiri: kürilliline. Rahvas: mansi, mansid. Asuala: Venemaa (Handi-Mansimaa). Kõnelejaid: 2200 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: 1) mansi idamurded – Alam-Konda murre; Kesk-Konda murre; Ülem-Konda murre; 2) mansi lõunamurded: Tavda murre; 3) mansi läänemurded – Kesk-Lozva murre; Pelõmi murre; Vagili murre; 4) mansi põhjamurded – Sosva murre; Sõgva murre; Ülem-Lozva murre.
ungari keel (ⓔ magyar nyelv; Hungarian) hu/hun. Kiri: ladina. Rahvas: ungarlane, ungarlased. Asuala: Ungari. Kõnelejaid: 17 mln [2019 < W, 2023]. ISO 639. ♦
Murded: Doonau-tagune murre (dunántúli nyelvjárás); Mezőségi murre (mezőségi nyelvjárás); seekeli murre° (székely nyelvjárás); Tisza murre (tiszai nyelvjárás); tšaango murre° (csángó nyelvjárás); ungari kirdemurre (északkeleti nyelvjárás); ungari loodemurre (északnyugati nyelvjárás); ungari lõunamurre (déli nyelvjárás); ungari läänemurre (nyugati nyelvjárás).
Rahvad: palots, palotsid (palócok); seekel, seekelid⁺; tšaango, tšaangod⁺.
† vanaungari keel (ómagyar; Old Hungarian) ohu. Kiri: vanaungari. Asuala: Rumeenia, Ungari. ISO 639. ♦
Kirjad: † vanaungari kiri (székely-magyar rovásírás; Old Hungarian) Hung.

UrS: samojeedi keeled

samojeedi keeled (Samoyedic languages) syd. ISO 639. ♦

UrS1: põhjasamojeedi keeled

põhjasamojeedi keeled.
eenetsi keel, van jenisseisamojeedi keel (ⓔ enjčex ~ onaj bazaan; Enets, var Yenisei-Samoyed). Rahvas: eenets, eenetsid. Asuala: Venemaa (Taimõr). Kõnelejaid: 69 [2020 rahvaloendus]. ♦ Makrokeel.
- metsaeenetsi keel (ⓔ baj; Forest Enets, var Bay Enets, Pe-Bae) enf. Asuala: Venemaa (Taimõr). ISO 639. ♦
  Rahvad: mogadi, mogadid.
- tundraeenetsi keel (ⓔ madu; Tundra Enets, var Madu) enh. Asuala: Venemaa (Taimõr). ISO 639. ♦
† juratsi keel. Rahvas: jurats, juratsid. Asuala: Venemaa (Tjumeni oblast).
neenetsi keel, van jurakisamojeedi keel (ⓔ ненэця’ вада njenecjax wada; Nenets, var Yurak) yrk. Kiri: kürilliline. Rahvas: neenets, neenetsid. Asuala: Venemaa (Jamal, Neenetsimaa, Taimõr). Kõnelejaid: 38 000 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: metsaneenetsi murre; tundraneenetsi murre.
nganassaani keel, van tavgisamojeedi keel (ⓔ ŋêŋêqsa; Nganasan, var Tavgi) nio. Rahvas: nganassaan, nganassaanid. Asuala: Venemaa (Taimõr). Kõnelejaid: 416 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: Avami murre; Hatanga murre.

UrS2: lõunasamojeedi keeled

lõunasamojeedi keeled.
† kamassi keel (Kamas, var Kamassian) xas. Rahvas: kamass, kamassid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ISO 639. ♦
† karagassi keel°. Rahvas: karagass, karagassid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ♦ ISO 639-3 järgi matori keele osa.
† koibali keel {zkb}. Rahvas: koibal, koibalid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ISO 639. ♦ Tähis zkb tühistati 2023 ja liideti hakassi keele tähisega kjh.
† matori keel° ~ motori keel (Mator) mtm. Rahvas: mator, matorid°. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ISO 639. ♦
† sojoodi keel. Rahvas: sojoot, sojoodid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai).
sölkupi keel ~ selkupi keel, van ostjakisamojeedi keel (ⓔ сӧльӄуп söljqup ~ шӧльӄумыт әты šöljqumyt êty; Selkup, var Ostyak-Samoyed) sel. Kiri: kürilliline. Rahvas: sölkup, sölkupid. Asuala: Venemaa (Jamal, Krasnojarski krai, Tomski oblast). Kõnelejaid: 1600 [2020 rahvaloendus]. ISO 639. ♦
Murded: Narõmi murre; Tazi-Baihha murre.
† taigi keel. Rahvas: taigi, taigid. Asuala: Venemaa (Krasnojarski krai). ♦ ISO 639-3 järgi matori keele osa.

Klassifikatsioonist

Uurali keelte siinne liigitus on traditsiooniline, ent tänaseks ilmselt aegunud. Üsna üldiselt ei eristata enam Volga keeli, seeasemel arvatakse mari keel ja mordva keeled eri liigitustes eraldi rühmadeks. Enim eriarvamusi on Uurali keelkonna soome-ugri haru keelte rühmitamisel. Esimeses järgus eristatakse ugri keeled ja läänemeresoome-Permi (Finno-Permic) keeled. Juha Janhunen (2009) jagab ülejäänu kaheks: Permi ning läänemeresoome-Volga (Finno-Volgaic) rühmaks, viimases on veel alajaotised läänemeresoome-saami (Finno-Samic, kust on välja arvatud mari keel) ja läänemeresoome-mordva (Finno-Mordvin, kust on välja arvatud saami keeled). Jaakko Häkkinen (2007) jagab kaheks: mari-Permi keeled (Mari-Permic) ja läänemeresoome-mordva (Finno-Mordvin). Tapani Lehtinen (2007) jagab nagu Janhunen kõigepealt Permi ja läänemeresoome-Volga rühmaks, viimase all on eraldi mari, mordva ja läänemeresoome-saami (Finno-Samic) haru.

ISO 639-3 on andnud keelekoodi mitmele keelele, mida on seni peetud murdeks.

Anna tagasisidet