Ae: Andi-ekvaatori suurhõimkond

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
† hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
* aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

….

Andi-ekvaatori suurhõimkond (Andean-Equatorial macrophylum) ♦ Hüpoteetiline keelekooslus (Greenberg 1987), mis hõlmab Andi, ekvaatori, hibaro-kandoši ja makrotukano hõimkonda.

AeA: Andi hõimkond

Andi hõimkond (Andean phylum ~ Andean languages) ♦ Hüpoteetiline keelekooslus (Joseph Greenberg 1987), mis hõlmab araukaani, haki, hibito-tšoloni, saparo ja tšoni keelkonda ning ketšua keeli.
Andi keeled ~ ketšumaraa keeled (Andean ~ Quechumaran languages) ♦ Jaotis, millesse võetakse kokku ketšua ja aimara keel.

AeAA: araukaani keelkond

araukaani keelkond (Araucanian ~ Mapuche languages) ♦ On seostatud penuti keeltega või arvatud Andi hõimkonda.
† divitše keel (ⓔ diwiche; Diviche, var Divihet). Kiri: . Rahvas: divitše, divitšed. Asuala: Argentina. ♦ Sulandusid maputšede hulka.
huillitše keel (ⓔ chesungun ~ chedungun; Huilliche) huh. Kiri: . Rahvas: huillitše, huillitšed. Asuala: Tšiili. Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
Murded: †kontšo murre (Concho, var Cuncho).
mapudunguni keel ~ mapudungu keel, van araukaani keel (Mapudungun ~ Mapuche, var Araucanian) arn. Kiri: ladina. Rahvas: maputše, maputšed (ⓔ Mäpfuchieu; Mapuche). Asuala: Argentina, Tšiili. Kõnelejaid: 260 000 [2007 < W, 2025]. ISO 639. ♦
Murded: leuvutše murre (Leuvuche); pehuentše murre (Pehuenche); pikuntše murre (Picunche).
Rahvad: leuvutše, leuvutšed (ḻewfü-che ‘jõeinimesed’; Leuvuche).
† talutše keel (Taluche, var Teluche, Taluhet). Kiri: . Rahvas: talutše, talutšed. Asuala: Argentina. ♦

AeAC: tšoni keelkond

tšoni keelkond ~ Patagoonia keelkond (Chon ~ Patagonian languages) ♦
ona keel (ⓔ Selk’nam; Ona) ona. Kiri: . Rahvas: ona, onad. Asuala: Argentina. Kõnelejaid: 2. ISO 639. ♦
tehueltše keel, van tšoni keel (Tehuelche, var Chon) teh. Kiri: . Rahvas: tehueltše, tehueltšed. Asuala: Argentina. Kõnelejaid: 4. ISO 639. ♦

AeAH: hibito-tšoloni keelkond

hibito-tšoloni keelkond (Hibito-Cholon ~ Xibito-Cholon languages) ♦
† hibito keel (Hibito, var Jibito, Xibita) hib. Kiri: . Rahvas: hibito, hibitod. Asuala: Peruu. ISO 639. ♦
† tšoloni keel (Cholón, var Seeptsa) cht. Kiri: . Rahvas: tšolon, tšolonid. Asuala: Peruu. ISO 639. ♦

AeAJ: haki keelkond

haki keelkond (Aymaran ~ Jaqi languages) ♦ Vrd ketšumaraa keeled.
aimara keel ~ aimaraa keel (Aymar aru ~ aimara ~ Jaqi aru; Aymara) ay/aym. Kiri: ladina. Rahvas: aimara, aimarad. Asuala: Boliivia, Peruu. Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639. ♦
- keskaimara keel⁺ (Central Aymara) ayr. Kiri: . Asuala: Argentina, Boliivia (1), Peruu, Tšiili. Kõnelejaid: 2,3 mln. ISO 639. ♦
- lõunaaimara keel⁺ (Southern Aymara) ayc. Kiri: . Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 219 000. ISO 639. ♦
hakaru keel (ⓔ Haq’aru; Jaqaru) jqr. Kiri: . Rahvas: hakaru, hakarud. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 740. ISO 639. ♦

AeAX: muud Andi keeled

jagani keel ~ jahgani keel (ⓔ Háusi Kúta; Yámana, var Yaghan, Yágani, Yahgani) yag. Kiri: ladina. Rahvas: jagani, jaganid. Asuala: Argentina, Tšiili. Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦
† katakao keel (Catacao, var Catacaoan languages, Tallán languages). Asuala: Peruu. ♦
kavaskari keel, van alakalufi keeled (Qawasqar, var Qawashqar, Kawésqar, Alacaluf) alc. Kiri: . Rahvas: kavaskar, kavaskarid. Asuala: Tšiili. Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦
ketšua keel (ⓔ Qhichwa simi ~ Qheswa ~ Runasimi ‘rahvakeel’ ~ Kichwa simi ~ Kechwa; Quechua, var Kechua) qu/que. Kiri: ladina. Rahvas: ketšua, ketšuad. Asuala: Boliivia, Ecuador, Peruu. Kõnelejaid: 10 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel, mis ISO 639-s on jagatud 45 keelekujuks. Standardkeel, mis Peruus ja Boliivias on veidi erinev, tugineb lõunaketšua keelekujudele.
- †klassikaline ketšua keel (Classical Quechua) qwc. Kiri: ladina. Asuala: Peruu, Boliivia. ISO 639. ♦ Inka riigis kasutatud keel või XVI–XVII saj Hispaania koloniaalvõimude kasutatud keel.
† kulle keel (Culle, var Cullí, Ilinga). Asuala: Peruu. ♦
leko keel (Leco) lec. Kiri: . Rahvas: leko, lekod. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦
pueltše keel (Puelche) pue. Kiri: . Rahvas: pueltše, pueltšed. Asuala: Argentina. Kõnelejaid: .5 ISO 639. ♦
† setšura keel, van seki keel (Sechura, var Sec, Sek, Tallán). Kiri: . Rahvas: setšura, sešurad. Asuala: Peruu. ♦ Hääbus XX saj alguseks.
tšajavita keel, van kahuapana keeled (Chayahuita, var Cahuapa, Cahuapana) cbt. Kiri: ladina. Rahvas: tšajavita, tšajavitad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 11 400. ISO 639. ♦
urarina keel ~ simaku keel (Urarina, var Simacu) ura. Kiri: . Rahvas: urarina, urarinad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦

AeAZ: saparo keelkond

saparo keelkond (Zaparoan languages) ♦
† andoa keel (Andoa) anb. Kiri: . Rahvas: andoa, andoad. Asuala: Peruu. ISO 639. ♦
saparo keel (Záparo, var Zaparo) zro. Kiri: . Rahvas: saparo, saparod. Asuala: Ecuador. Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦

AeE: ekvaatori hõimkond

ekvaatori hõimkond (Equatorial phylum) ♦

AeEA: aravaki keelkond

aravaki keelkond (Arawakan languages) ♦
† apolista keel (Apolista, var Lapachu). Kiri: . Rahvas: apolista, apolistad. Asuala: Boliivia. ♦ Hääbus XVIII saj alguses.
apurinani keel ~ ipurina keel (Apurinã, var Ipurinãn, Ipurina) apu. Kiri: ladina. Rahvas: apurinan, apurinanid. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
aravaki keel ~ lokono keel (Arawak, var Lokono, Aruaco, Locono) arw. Kiri: ladina. Rahvas: aravak, aravakid. Asuala: Guyana, Prantsuse Guajaana, Suriname, Venezuela. Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
ašeninka keel, van kampa keel (Ashéninka, var Asháninka, Campa, Atiri). Kiri: . Rahvas: ašeninka, ašeninkad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: . ♦
- ašaninka keel (Asháninka) cni. Kiri: ladina. Rahvas: ašaninka, ašaninkad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 26 100. ISO 639. ♦
- ašininka keel ~ Apurucayali ašininka keel (Ajyíninka Apurucayali, var Axininca) cpc. Kiri: ladina. Rahvas: ašininka, ašininkad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
- Lõuna-Ucayali ašeninka keel (South Ucayali Ashéninka) cpy. Kiri: ladina. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
- Pajonali ašeninka keel (Pajonal Ashéninka) cjo. Kiri: ladina. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
- Perené ašeninka keel (Perené Ashéninka) prq. Kiri: ladina. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 5500. ISO 639. ♦
- Pichise ašeninka keel (Pichis Ashéninka) cpu. Kiri: . Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
- Ucayali-Yurúa ašeninka keel (Ucayali-Yurúa Ashéninka) cpb. Kiri: ladina. Asuala: Brasiilia, Peruu. Kõnelejaid: 7900. ISO 639. ♦
atorai keel (Atorada, var Atorai) aox. Kiri: . Rahvas: atorai, atoraid. Asuala: Brasiilia, Guyana. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
atšagua keel (Achagua, var Achawa) aca. Kiri: ladina. Rahvas: atšagua, atšaguad. Asuala: Colombia. Kõnelejaid: 250. ISO 639. ♦
† baniva keel (Baniva) bvv. Kiri: . Rahvas: baniva, banivad. Asuala: Venezuela. ISO 639. ♦
- Içana baniva keel (Baniwa, var Baniua do Içana) bwi. Kiri: . Asuala: Brasiilia, Venezuela. Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
baure keel (Baure, var Bauré) brg. Kiri: ladina. Rahvas: baure, baured. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 13. ISO 639. ♦
garifuna keel, hrv musta kariibi keel (Garifuna, var Black Carib) cab. Kiri: ladina. Rahvas: garifuna, garifunad ~ must kariib, mustad kariibid. Asuala: Belize, Guatemala, Honduras. Kõnelejaid: 196 000. ISO 639. ♦
† guajupe keel (Guayupe). Kiri: . Rahvas: guajupe, guajuped. Asuala: Colombia. ♦
† guana keel (Guana, var Guaná) gqn. Kiri: . Rahvas: guana, guanad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). ISO 639. ♦
injapari keel (Iñapari, var Inamari, Inapari) inp. Kiri: ladina. Rahvas: injapari, injaparid. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 4. ISO 639. ♦
janeša keel (ⓔ Yanešač̣; Yanesha’, var Amuexa) ame. Kiri: ladina. Rahvas: janeša, janešad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 9800. ISO 639. ♦
javalapiti keel (Yawalapití, var Yaulapiti) yaw. Kiri: . Rahvas: javalapiti, javalapitid. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 7. ISO 639. ♦
† javitero keel (Yavitero, var Yavietero) yvt. Kiri: . Rahvas: javitero, javiterod. Asuala: Venezuela. ISO 639. ♦
jine keel ~ piro keel (Yine, var Chontaquiro, Piro) pib. Kiri: ladina. Rahvas: jine, jined. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
jukuna keel (Yucuna) ycn. Kiri: ladina. Rahvas: jukuna, jukunad. Asuala: Colombia. Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦
† jumana keel (Jumana, var Yumana). Kiri: . Rahvas: jumana, jumanad. Asuala: Brasiilia. ♦
kabijari keel (Cabiyarí, vr Cauyarí, Canyarí) cbb. Kiri: . Rahvas: kabijari, kabijarid. Asuala: .Colombia Kõnelejaid: 310. ISO 639. ♦
† kaketio keel (Caquetio). Asuala: Aruba, Bonaire, Curaçao. ♦ Keel hääbus XIX saj II pooleks.
† kanamari keel (Canamari, var Kanamaré). Asuala: Brasiilia. ♦
† konibo keel (Conibo, var Cunibo, Conibos). Asuala: Brasiilia. ♦
† manao keel (Manao, var Manaós). Asuala: Brasiilia. ♦ Vrd Manaus (linn).
† maraoni keel (Maráon, var Maraon). Kiri: . Rahvas: maraon, maraonid. Asuala: Brasiilia. ♦
† marava keel, van maraua keel (Marawá, var Maraua). Kiri: . Rahvas: marava, maravad. Asuala: Brasiilia. ♦
matšigenga keel (Machiguenga) mcb. Kiri: ladina. Rahvas: matšigenga, matšigengad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 10 100. ISO 639. ♦
mehinaku keel (Mehináku, var Mehinacú) mmh. Kiri: . Rahvas: mehinaku, mehinakud. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
† motiloni keel (Motilon). Asuala: Venezuela. ♦ ENE keelte kaardil 1972 on motiloni keeled üks loodekariibi keelerühm.| Näib olevat bari keele (tšibtša) sünonüüm, sest osa autoreid paigutab ta aravaki keelte alla.
palikuri keel (Palikúr, var Palicur) plu. Kiri: ladina. Rahvas: palikur, palikurid. Asuala: Brasiilia, Prantsuse Guajaana. Kõnelejaid: 1400. ISO 639. ♦
† parauhano keel (Paraujano) pbg. Kiri: . Rahvas: parauhano, parahuanod. Asuala: Venezuela. ISO 639. ♦
paressi keel (Parecís, var Paressí) pab. Kiri: ladina. Rahvas: paressi, paressid. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
† pase keel (Pasé). Asuala: Brasiilia. ♦
piapoko keel (Piapoco) pio. Kiri: ladina. Rahvas: piapoko, piapokod. Asuala: Colombia, Venezuela. Kõnelejaid: 6400. ISO 639. ♦
† saarekariibi keel (Island Carib, var Kalhíphona, Iñeri) crb. Asuala: Dominica, Saint Vincent. ISO 639. ♦ Antillidel varem kõneldud keel.
† saraveka keel (Saraveca) sar. Kiri: . Rahvas: saraveka, saravekad. Asuala: Boliivia. ISO 639. ♦
† šebaje keel (Shebaye, var Shebayo). Kiri: . Rahvas: šebaje, šebajed. Asuala: Venezuela. ♦
† taino keel (Taino) tnq. Kiri: . Rahvas: taino, tainod. Asuala: Bahama. ISO 639. ♦
tariana keel (Tariana) tae. Kiri: . Rahvas: tariana, tarianad. Asuala: Brasiilia, Colombia. Kõnelejaid: 430. ISO 639. ♦
terena keel ~ tereno keel (Terêna, var Tereno) ter. Kiri: ladina. Rahvas: terena, terenad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso do Sul). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
trinitario keel (Trinitario, var Mojos, Moxos, Mojo) trn. Kiri: ladina. Rahvas: trinitario, trinitariod. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 5500. ISO 639. ♦
tšamikuro keel (Chamicuro, var Chamicura) ccc. Kiri: ladina. Rahvas: tšamikuro, tšamikurod. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 2. ISO 639. ♦
† tšane keel (Chané) caj. Kiri: . Rahvas: tšane, tšaned. Asuala: Argentina. ISO 639. ♦
† tšukuna keel (Chucuna). Asuala: Colombia. ♦ Muud allikad näivad selle samastavat kuna keelega.
vajuu keel, van goahiro keel (wayuunaiki; Wayuu, var Guajiro, Goajiro) guc. Kiri: ladina. Rahvas: vajuu, vajuud. Asuala: Colombia, Venezuela. Kõnelejaid: 305 000. ISO 639. ♦
vapišana keel (Wapishana, var Wapishaná) wap. Kiri: ladina. Rahvas: vapišana, vapišanad. Asuala: Brasiilia, Guyana. Kõnelejaid: 12 500. ISO 639. ♦
† varaiku keel (Waraikú, var Uaraicu). Kiri: . Rahvas: varaiku, varaikud. Asuala: Brasiilia. ♦
varekena keel (Guarequena, var Arequena, Warekena) gae. Kiri: . Rahvas: varekena, varekenad. Asuala: Brasiilia, Venezuela. Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
vaura keel (Waurá, var Waura, Uaurá) wau. Kiri: ladina. Rahvas: vaura, vaurad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 330. ISO 639. ♦

AeEAA: arava keeled

arava keeled (Arauan languages) ♦ On ka loetud iseseisvaks keelkonnaks.
† arava keel (Arawá, var Arauá). Kiri: . Rahvas: arava, aravad. Asuala: Brasiilia. ♦ Kogu aravate rahvarühm suri 1877 leetritesse.
jamamadi keel ~ jamamudi keel (Jamamadí, var Yamamadí, Yanamudi, Kanamanti) jaa. Kiri: ladina. Rahvas: jamamadi, jamamadid. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 480. ISO 639. ♦
paumari keel (Paumarí) pad. Kiri: ladina. Rahvas: paumari, paumarid. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 870. ISO 639. ♦

AeEG: guahibo-pamigua keelkond

guahibo-pamigua keelkond (Guahibo-Pamigua languages) ♦
guahibo keel (Guahibo, var Wahibo) guh. Kiri: . Rahvas: guahibo, guahibod. Asuala: Colombia. Kõnelejaid: 23 000. ISO 639. ♦
pamigua-tinigua keeled (Pamigua-Tinigua languages) ♦ Hõlmas nüüdseks hääbunud keeli.

AeEM: mokoa keelkond

mokoa keelkond (Mocoa languages) ♦
† otomako keel (Otomaco-Taparita, var Otomaco). Asuala: Colombia, Venezuela. ♦

AeES: saliba keelkond

saliba keelkond ~ saliva-piaroa keelkond (Salivan languages, var Saliva-Piaroa languages) ♦
mako keel (Maco, var Macú, Itoto) wpc. Kiri: . Rahvas: mako, makod. Asuala: Venezuela. Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
piaroa keel (Piaroa, var Ature) pid. Kiri: ladina. Rahvas: piaroa, piaroad. Asuala: Venezuela. Kõnelejaid: 12 300. ISO 639. ♦
saliba keel (Sáliba, var Sáliva) slc. Kiri: . Rahvas: saliba, salibad. Asuala: Colombia, Venezuela. Kõnelejaid: 1600. ISO 639. ♦

AeET: tupii-guaranii keelkond

tupii-guaranii keelkond (Tupí-Guaraní languages) ♦
apiaka keel (Apiaká, var Apiaca) api. Kiri: . Rahvas: apiaka, apiakad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 190. ISO 639. ♦
† arikemi keel (Arikem, var Ariqueme) ait. Kiri: . Rahvas: arikem, arikemid. Asuala: Brasiilia (Rondônia). ISO 639. ♦
arua keel (Aruá) arx. Kiri: . Rahvas: arua, aruad. Asuala: Brasiilia (Rondônia). Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦
atše keel, van guajaki keel (Aché, var Guayaki ¡, Guayaquí ¡) guq. Kiri: . Rahvas: atše, atšed. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 1400. ISO 639. ♦
aveti keel, van auati keel (Aweti, var Aueto, Auati) awe. Kiri: . Rahvas: aveti, avetid. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 140. ISO 639. ♦
emerilloni keel (Emerillon, var Mereyo, Emereñon) eme. Kiri: . Rahvas: emerillon, emerillonid. Asuala: Prantsuse Guajaana. Kõnelejaid: 400. ISO 639. ♦
guaranii keel (ⓔ avañe’ẽ ~ Waraníyi aru; Guarani) gn/grn. Kiri: ladina. Rahvas: guaranii, guaraniid. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 2,5 mln. ISO 639. ♦
- Ida-Boliivia guaranii keel (Eastern Bolivian Guaraní, var Chawuncu ¡, Chiriguano ¡) gui. Kiri: ladina. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 51 000. ISO 639. ♦
- Lääne-Boliivia guaranii keel⁺ (Western Bolivian Guaraní) gnw. Kiri: . Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
- mbjaa keel⁺ (Mbyá Guaraní, var Mbua, Mbyá) gun. Kiri: ladina. Rahvas: mbjaa, mbjaad. Asuala: Brasiilia, Paraguay. Kõnelejaid: 25 500. ISO 639. ♦
- Paraguay guaranii keel⁺ (Paraguayan Guaraní) gug. Kiri: ladina. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 4,9 mln. ISO 639. ♦
- tširipa keel⁺ ~ njandeva keel (Chiripá, var Ava Guaraní, Apytare, Nhandeva, Ñandeva, Tsiripá, Txiripá) nhd. Kiri: . Rahvas: tširipa, tširipad ~ njandeva, njandevad. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 11 900. ISO 639. ♦ Paraguays tširipad, Brasiilias njandevad.
† ivapare keel (Ivapare). Asuala: Brasiilia. ♦ On ehk tenetehari murdeid?
juruna keel (Jurúna, var Iuruna, Yuruna) jur. Kiri: . Rahvas: juruna, jurunad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 280. ISO 639. ♦
kagvahiva keeled (Kagwahiwa ~ Kawahib ~ Kavahiva languages) ♦ Keele- või murderühm, kuhu kuuluvad tenjarimi, juma, karipuna jt keeled.
kaiva keel (Kaiwá, var Kaiwa, Caingua) kgk. Kiri: ladina. Rahvas: kaiva, kaivad. Asuala: Brasiilia. Kõnelejaid: 18 500. ISO 639. ♦
kajabi keel (Kayabi, var Caiabi) kyz. Kiri: ladina. Rahvas: kajabi, kajabid. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso, Pará). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
kamajura keel (Kamayurá, var Camaiura) kay. Kiri: ladina. Rahvas: kamajura, kamajurad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 360. ISO 639. ♦
kanoeiro keel ~ ava keel (Avá-Canoeiro, var Canoeiro) avv. Kiri: . Rahvas: kanoeiro, kanoeirod. Asuala: Brasiilia (Goiás). Kõnelejaid: 40. ISO 639. ♦
karipuna keel (Karipuna, var Caripuná) kuq. Kiri: . Rahvas: karipuna, karipunad. Asuala: Brasiilia (Rondônia). Kõnelejaid: 14. ISO 639. ♦
karo keel ~ ramarama keel (Karo, var Arára, Itanga, Ramarama) arr. Kiri: . Rahvas: karo, karod. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso, Rondônia). Kõnelejaid: 170. ISO 639. ♦
kokama keel (Cocama-Cocamilla, var Cocama) cod. Kiri: ladina. Rahvas: kokama, kokamad. Asuala: Brasiilia, Peruu. Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
makurapi keel (Makuráp, var Macuráp) mpu. Kiri: . Rahvas: makurap, makurapid. Asuala: Brasiilia (Rondônia). Kõnelejaid: 110. ISO 639. ♦
† manitsava keel (Maritsauá, var Manitsawá, Manitsaua) msp. Kiri: . Rahvas: manitsava, manitsavad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). ISO 639. ♦
mave keel, van maue keel (Sateré-Mawé, var Maué) mav. Kiri: ladina. Rahvas: mave, maved. Asuala: Brasiilia (Amazonas, Pará). Kõnelejaid: 7100. ISO 639. ♦
munduruku keel (Mundurukú, var Mundurucú) myu. Kiri: ladina. Rahvas: munduruku, mundurukud. Asuala: Brasiilia (Amazonas, Pará). Kõnelejaid: 10 100. ISO 639. ♦
njandeva keel (Ñandeva, var Guasurango, Tapiete, Tirumbae, Yanaigua) tpj. Kiri: . Rahvas: njandeva, njandevad. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 2400. ISO 639. ♦
njengatu keel (ⓔ ñe’engatú; Nhengatu, var Nyengatú, Modern Tupí, Yeral) yrl. Kiri: ladina. Rahvas: njengatu, njengatud. Asuala: Brasiilia, Colombia, Venezuela. Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
omagua keel (Omagua) omg. Kiri: . Rahvas: omagua, omaguad. Asuala: Brasiilia, Peruu. Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦
Murded: aisuare murre (Aizuare).
† pauserna keel (Pauserna) psm. Kiri: . Rahvas: pauserna, pausernad. Asuala: Boliivia. ISO 639. ♦
† potiguara keel (Potiguára, var Potiguara) pog. Kiri: . Rahvas: potiguara, potiguarad. Asuala: Brasiilia (Paraíba). ISO 639. ♦
siriono keel (Sirionó) srq. Kiri: . Rahvas: siriono, sirionod. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 400. ISO 639. ♦
tapirape keel (Tapirapé) taf. Kiri: . Rahvas: tapirape, tapiraped. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
tenetehari keel (Guajajára, var Tenetehar, Tenetehár, Tenetejara) gub. Kiri: ladina. Rahvas: tenetehar, teneteharid. Asuala: Brasiilia (Maranhão). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
tenjarimi keel ~ kagvahivi keel (Tenharim, var Kagwahiv, Cauaiua) pah. Kiri: ladina. Rahvas: tenjarim, tenjarimid. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 790. ISO 639. ♦ Kagvahiva (kagvahivi) nimetus käib ka teiste lähedaste hõimude (amundava, kajabi, juma, karipuna) kohta.
Murded: parintintini murre (Parintintín).
† tobažara keel (Tobayara, var Tobajara, Tabajara). Kiri: . Rahvas: tobažara, tobažarad. Asuala: Brasiilia (Ceará). ♦ Oli lähedane tupinikini ja tupinamba keelele.
tupari keel (Tuparí) tpr. Kiri: . Rahvas: tupari, tuparid. Asuala: Brasiilia (Rondônia). Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦
† tupii keel (ⓔ Ñeengatú ‘hea keel’ ~ Ñeendyba ‘ühiskeel’ ~ Abáñeenga ’inimkeel’; Tupí, var Tupi, Old Tupi) tpw. Kiri: . Rahvas: tupii, tupiid. Asuala: Brasiilia (São Paulo). ISO 639. ♦
tupii keeled (Tupi languages) ♦
† tupina keel (Tupina). Kiri: . Rahvas: tupina, tupinad. Asuala: Brasiilia. ♦
† tupinamba keel (Tupinambá, var Tupinamba) tpn. Kiri: . Rahvas: tupinamba, tupinambad. Asuala: Brasiilia (Rio de Janeiro). ISO 639. ♦
† tupinikini keel (Tupiniquin, var Tupiniquin) tpk. Kiri: . Rahvas: tupinikin, tupinikinid. Asuala: Brasiilia (Bahia, Espírito Santo). ISO 639. ♦
vajampi keel, van oiampi keel (Wayampi, var Guayapi, Oiampi, Oyampi) oym. Kiri: ladina. Rahvas: vajampi, vajampid. Asuala: Brasiilia, Prantsuse Guajaana. Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦

AeEX: muud ekvaatori keeled

jurakare keel (Yuracare, var Yuracaré) yuz. Kiri: . Rahvas: jurakare, jurakared. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 2700. ISO 639. ♦ Enamasti arvatakse isoleeritud keeleks.
† kajubaba keel ~ kajuvava keel (Cayubaba, var Cayuvava) cyb. Kiri: . Rahvas: kajubaba, kajubabad. Asuala: Boliivia. ISO 639. ♦
kariri keelkond (Karirí ~ Cariri languages) ♦ Kirde-Brasiilias kunagi räägitud keeled.
kuika-timote keelkond (Cuica-Timote languages) ♦ Keeled on nüüdseks hääbunud.
trumai keel (Trumai) tpy. Kiri: . Rahvas: trumai, trumaid. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦

AeEZ: samuko keelkond

samuko keelkond (Zamuco languages) ♦
ajoreo keel ~ aioreo keel (Ayoreo, var Morotoco) ayo. Kiri: ladina. Rahvas: ajoreo, ajoreod. Asuala: Boliivia, Paraguay. Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
tšamakoko keel (Chamacoco, var Ishiro) ceg. Kiri: ladina. Rahvas: tšamakoko, tšamakokod. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦

AeJ: hibaro-kandoši hõimkond

hibaro-kandoši hõimkond (Jíbaro-Candoshí phylum) ♦

AeJJ: hibaro keelkond

hibaro keelkond (Jivaroan ~ Jíbaro ~ Jívaro languages) ♦
aguaruna keel (Aguaruna, var Awajun) agr. Kiri: ladina. Rahvas: aguaruna, aguarunad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 38 300. ISO 639. ♦
atšuari keel (Achuar-Shiwiar, var Achuara) acu. Kiri: ladina. Rahvas: atšuar, atšuarid. Asuala: Ecuador, Peruu. Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
šuari keel (Shuar, var Jibaro, Chiwaro, Shuara) jiv. Kiri: ladina. Rahvas: šuar, šuarid. Asuala: Ecuador. Kõnelejaid: 46 700. ISO 639. ♦
vambisa keel (Huambisa, var Wambisa) hub. Kiri: ladina. Rahvas: vambisa, vambisad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 9300. ISO 639. ♦

AeJX: muud hibaro-kandoši keeled

† esmeralda keel (Esmeraldeño, var Esmeralda, Takame, Atacame). Asuala: Ecuador. ♦
kandoši keel (Candoshi-Shapra, var Candoxí) cbu. Kiri: ladina. Rahvas: kandoši, kandošid. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
kofani keel (ⓔ A’ingae; Cofán, var Kofán, Cofáni) con. Kiri: . Rahvas: kofan, kofanid. Asuala: Colombia, Ecuador. Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦ Ethnologue arvab tšibtša keelte hulka.
pume keel ~ jaruro keel (Pumé, var Llaruro, Yaruro) yae. Kiri: . Rahvas: pume, pumed. Asuala: Venezuela. Kõnelejaid: 5800. ISO 639. ♦ Ethnologue arvab liigitamata keeleks.

AeM: makrotukano hõimkond

makrotukano hõimkond (Macro-Tucanoan phylum) ♦

AeMC: katukina keelkond

katukina keelkond (Katukinan ~ Catuquina languages) ♦
kanamari keel (Kanamarí, var Canamari) knm. Kiri: . Rahvas: kanamari, kanamarid. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
kataviši keel (Katawixi, var Catauichi) xat. Kiri: . Rahvas: kataviši, katavišid. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 10. ISO 639. ♦
katukina keel (Katukína, var Catuquina, Catuquino) kav. Kiri: . Rahvas: katukina, katukinad. Asuala: Brasiilia (Acre). Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦

AeMM: maku keelkond

maku keelkond (Maku ~ Puinavean ~ Nadahup languages) ♦
hupde keel, van maku keel (Hupdë, var Hupdá Makú, Macú de Tucano, Macú) jup. Kiri: ladina. Rahvas: hupde, hupded. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦ Andmed vastuolulised, vrd mako keel..

AeMT: tukano keelkond

tukano keelkond (Tucano ~ Tucanoan languages) ♦
† aviširi keel (Tekiraka, var Tequiraca, Auishiri, Avishiri, Auixira). Kiri: . Rahvas: aviširi, aviširid. Asuala: Peruu. ♦
† hobokana keel (Hobocana). Asuala: Brasiilia. ♦ Napid andmed.
koreguahe keel (Koreguaje, var Correguaje) coe. Kiri: ladina. Rahvas: koreguahe, koreguahed. Asuala: Colombia. Kõnelejaid: 2200. ISO 639. ♦
† makaguahe keel (Macaguaje) mcl. Kiri: . Rahvas: makaguahe, makaguahed. Asuala: Colombia. ISO 639. ♦
orehoni keel, van koto keel (Orejón, var Coto, Koto) ore. Kiri: ladina. Rahvas: orehon, orehonid. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 190. ISO 639. ♦
sekoia keel (Secoya) sey. Kiri: ladina. Rahvas: sekoia, sekoiad. Asuala: Ecuador, Peruu. Kõnelejaid: 690. ISO 639. ♦
Murded: piohe murre (Piojé) ♦ Võib olla ka siona keele murre.
siona keel (Siona) snn. Kiri: ladina. Rahvas: siona, sionad. Asuala: Colombia, Ecuador. Kõnelejaid: 550. ISO 639. ♦
† tama keel (Tama) ten. Kiri: . Rahvas: tama, tamad. Asuala: Colombia. ISO 639. ♦
tukano keel, van tukaano keel (ⓔ Dahseyé; Tucano) tuo. Kiri: ladina. Rahvas: tukano, tukanod. Asuala: Brasiilia, Colombia. Kõnelejaid: 4600. ISO 639. ♦

AeMX: muud makrotukano keeled

arutani keel, van auake keel (Arutani, var Awake, Auaqué, Auaque) atx. Kiri: . Rahvas: arutani, arutanid. Asuala: Brasiilia, Venezuela. Kõnelejaid: 42. ISO 639. ♦
† juri keel (Yuri, var Carabayo). Asuala: Brasiilia, Colombia. ♦
† kanitšana keel (Canichana) caz. Kiri: . Rahvas: kanitšana, kanitšanad. Asuala: Boliivia. ISO 639. ♦
movima keel (ⓔ chosineł di’ mowi:maj; Movima, var Mobima) mzp. Kiri: ladina. Rahvas: movima, movimad. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦
munitše keel (Muniche, var Munichi, Muniché) myr. Kiri: ladina. Rahvas: munitše, munitšed. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 3. ISO 639. ♦
sape keel (Sapé, var Caliana, Chirichano, Calina?) spc. Kiri: . Rahvas: sape, saped. Asuala: Venezuela. Kõnelejaid: 5. ISO 639. ♦
tikuna keel ~ tukuna keel (Ticuna, var Tucuna) tca. Kiri: ladina. Rahvas: tikuna, tikunad. Asuala: Colombia, Peruu. Kõnelejaid: 48 600. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Andi-ekvaatori suurhõimkonna hüpotees (1960) oli osa Joseph Greenbergi katsest näidata kogu Ameerika indiaani keelte ühist algupära. Algses esituses koosnes Andi-ekvaatori keelte osa neljast harust: Andi (AeA), hibaro (AeJ), makrotukano (AeM) ja ekvaatori (AeE) keeltest.

Uusimas, 2007. a käsitluses jagunevad Lõuna-Ameerika keeled kõigepealt Andi-tšibtša-paesi, ekvaatori-tukano ja žee-pano-kariibi haruks, viimase kohta lähemalt vt žee-pano-kariibi suurhõimkonna alt. Esimene haru jaguneb tšibtša-paesi ja Andi osaks. Andi osa omakorda jaguneb rühmadesse, millest suurimad on Lõuna-Andi ning Põhja-Andi. Teine, ekvaatori-tukano haru jaguneb kaheks osaks: ekvaatori keelteks ja makrotukano keelteks, kummalgi on mitu rühma. Täpsemalt on jaotus järgmine (sulgudes siinse registri jaotise tähis, mille alla nimetatud keeled kuuluvad):

Andi-tšibtša-paesi haru
- Andi
  - aimara (AeAJ)
  - itukale-sabela (urarina AeAX, vaorani Ii02)
  - kahuapana-saparo (AeAZ)
  - ketšua (AeAX)
  - Lõuna-Andi (kavaskari AeAX, mapudunguni AeAA jt)
  - Põhja-Andi (leko AeAX, setšura AeAX jt)
- tšibtša-paesi (Mc)
  - makropaesi (McP)
  - makrotšibtša (McC)
ekvaatori-tukano haru
- ekvaatori
  - hibaro-kandoši (AeJ)
  - jurakare (AeEX)
  - kajubaba (AeEX)
  - kariri-tupii (AeEX, AeET)
  - makroaravaki (AeEA)
  - piaroa (AeES)
  - samuko (AeEZ)
  - taruma (GpCX)
  - timote (AeEX)
  - trumai (AeEX)
  - + eraldi ridadena mõned registris puuduvad üksikkeeled: kotše (kamsa), tuša.
- makrotukano
  - aviširi (AeMT)
  - huari (aikanani Ii02)
  - kaliana-maku (AeMM)
  - katukina (AeMC)
  - movima (AeMX)
  - munitše (AeMX)
  - nambikvara (GpCX)
  - puinave (Ii02)
  - tikuna-juri (AeMX)
  - tukano (AeMT)
  - + eraldi ridadena mitu registris puuduvat üksikkeelt: gamela, irantše, kanitšana, kapišana (kanoe), koaia (kvaza), natu, pankararu, šukuru, umani (vamoe)
žee-pano-kariibi haru (Gp)
- makrokariibi (GpC)
- makropano (GpP)
- makrožee (GpG)

Anna tagasisidet