Au: Austraalia keeled

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

….

  • Austraalia keeled (Australian languages, var Australian Aboriginal languages) ♦
  • jolngu, jolngud ~ murngin, murnginid () ♦ Arnhemi maa põliselanikud, kes räägivad paljusid keeli (suurim dhuvali keel).

AuB: bunaba keeled

  • bunaba keeled (Bunaban languages) ♦
  • bunaba keel (Bunaba, var Bunuba) bck. Kiri: . Rahvas: bunaba, bunabad. Asuala: Austraalia (Lääne-Austraalia). Kõnelejaid: 160. ISO 639. ♦

AuD: Daly keeled

  • Daly keeled (Daly languages) ♦ Daly on jõgi Põhja-Austraalias.
  • murrinpatha keel (Murrinh-Patha, var Murinbada, Garama) mwf. Kiri: . Rahvas: murrinpatha, murrinpathad. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦

AuG: gunvingu keeled

  • gunvingu keeled (Gunwingguan languages) ♦
  • anindiljakva keel ~ anindhilangu keel (Anindilyakwa, var Aninhdhilyagwa, Ingura) aoi. Kiri: . Rahvas: anindiljakva, anindiljakvad. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
  • burarra keel (Burarra, var Barera, Gujingalia, Jikai) bvr. Kiri: ladina. Rahvas: burarra, burarrad. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • gagadu keel ~ gagadžu keel (Gagadu, var Gaagudju, Abdedal, Kakadu) gbu. Kiri: . Rahvas: gagadu, gagadud. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 6. ISO 639. ♦
  • gunvingu keel ~ gunvinjgu keel (Gunwinggu, var Gunwinjgu, Gunawitji, Mayali) gup. Kiri: ladina. Rahvas: gunvingu, gunvingud. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
  • † kungarakani keel (Kungarakany, var Gungarakanj, Kangarraga) ggk. Kiri: . Rahvas: kungarakani, kungarakanid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). ISO 639. ♦
  • mangaraji keel ~ mangarraji keel (Mangarayi, var Mangarrayi, Mungerry, Ngarrabadji) mpc. Kiri: . Rahvas: mangaraji, mangarajid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 50. ISO 639. ♦
  • mara keel ~ marra keel (Mara, var Marra, Leelalwarra) mec. Kiri: . Rahvas: mara, marad. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 15. ISO 639. ♦
  • mara keeled (Maran languages) ♦
  • nungubuju keel ~ nunggubui keel (Nunggubuyu, var Wubuy, Yingkwira) nuy. Kiri: . Rahvas: nungubuju, nungubujud. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 360. ISO 639. ♦

AuI: ivaidja keeled

  • ivaidja keeled (Yiwaijan languages) ♦
  • ivaidja keel ~ jivaidža keel (Iwaidja, var Ibadjo, Jiwadja, Karadjee, Limba) ibd. Kiri: ladina. Rahvas: ivaidja, ivaidjad. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 150. ISO 639. ♦

AuJ: jarraki keeled

  • jarraki keeled (Jarrakan languages, var Djeragan languages) ♦ Nimetus on tuletatud kidžakeelsest sõnast “jarrak” (’keel’).

AuM: giimbiju keeled

  • giimbiju keeled (Giimbiyu languages) ♦
  • † mangerri keel, ?mandžeeria keel (Mangerr, var Mangeri, Giimbiyu, Mengerrdji) zme. Kiri: . Rahvas: mangerr, mangerrid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). ISO 639. ♦

AuN: njulnjuli keeled

  • njulnjuli keeled (Nyulnyulan languages) ♦
  • † njulnjuli keel ~ njulnjula keel (Nyulnyul) nyv. Kiri: . Rahvas: njulnjul, njulnjulid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). ISO 639. ♦

AuP: pama-njunga keeled

  • pama-njunga keeled (Pama-Nyungan languages) ♦ Nimi on saadud kahelt rahvarühmalt, kus nende sõnadega tähistatakse inimest.
  • adnjamathanha keel ~ adjnjamathanha keel (Adnyamathanha, var Adynyamathanha, Anjimatana) adt. Kiri: . Rahvas: adnjamathanha, adnjamathanhad. Asuala: Austraalia (Lõuna-Austraalia). Kõnelejaid: 130. ISO 639. ♦
  • aljavarri keel (Alyawarr, var Iliaura, Yowera) aly. Kiri: ladina. Rahvas: aljavarr, aljavarrid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium, Queensland). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
  • anmatjerre keel (Anmatyerre, var Anmatjirra) amx. Kiri: ladina. Rahvas: anmatjerre, anmatjerred. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • aranda keel (Aranda, var Arunta). Kiri: . Rahvas: aranda, arandad. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: . ♦
    • idaaranda keel (Eastern Arrernte, var Eastern Aranda) aer. Kiri: ladina. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 2400. ISO 639. ♦
    • läänearanda keel (Western Arrarnta) are. Kiri: ladina. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • dhuvali keel (Dhuwal, var Duala, Wulamba) duj. Kiri: . Rahvas: dhuval, dhuvalid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦
  • † dieri keel ~ dijari keel (Dieri, var Diyari) dif. Kiri: . Rahvas: dieri, dierid. Asuala: Austraalia (Lõuna-Austraalia). ISO 639. ♦
  • djambarpuingu keel (Djambarrpuyngu, var Djambarbwingu, Jambapuingo) djr. Kiri: ladina. Rahvas: djambarpuingu, djambarpuingud. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 2800. ISO 639. ♦
  • djirbali keel (Dyirbal, var Djirubal) dbl. Kiri: . Rahvas: djirbal, djirbalid. Asuala: Austraalia (Queensland). Kõnelejaid: 40. ISO 639. ♦
  • gurindži keel (Gurinji, var Wurlayi, Kuurrinjtji) gue. Kiri: ladina. Rahvas: gurindži, gurindžid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 590. ISO 639. ♦
  • guugu-jimithiri keel (ⓔ Guugu Yimithirr [ˈkuːku ˈjɪmɪθɪr]; Guguyimidjir ~ Guugu Yimithirr, var Gugu-Yimighirr, Kukuyimidir) kky. Kiri: . Rahvas: guugu-jimithir, guugu-jimithirid. Asuala: Austraalia (Queensland). Kõnelejaid: 780. ISO 639. ♦
  • kala-lagau-jaa keel ~ mabujagi keel, van jagari keel (Kala Lagaw Ya ‘läänesaare keel’, var Kalaw Lagaw Ya, Mabuiag, Yagar Yagar, Central Torres Strait, Western Torres Strait) mwp. Kiri: ladina. Rahvas: kala-lagau-jaa, kala-lagau-jaad. Asuala: Austraalia (Queensland). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
  • † kalkutungi keel (Kalkutung, var Galgadungu, Kalkatungu) ktg. Kiri: . Rahvas: kalkutung, kalkutungid. Asuala: Austraalia (Queensland). ISO 639. ♦
  • martuvanka keel ~ martuvangka keel (Martu Wangka, var Mardo, Targudi) mpj. Kiri: ladina. Rahvas: martuvanka, martuvankad. Asuala: Austraalia (Lääne-Austraalia). Kõnelejaid: 880. ISO 639. ♦
  • ngaanjatjarra keel (Ngaanyatjarra, var Nyanganyatjara) ntj. Kiri: ladina. Rahvas: ngaanjatjarra, ngaanjatjarrad. Asuala: Austraalia (Lääne-Austraalia). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • pintupi-luritja keel (ⓔ [ˈpɪnᵗəˌpi]; Pintupi-Luritja, var Binddibu, Loridja, Pintupi) piu. Kiri: ladina. Rahvas: pintupi, pintupid; luritja, luritjad. Asuala: Austraalia (Lääne-Austraalia, Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
  • pitjantjatjara keel, van pitjantjara keel (Pitjantjatjara, var Pitjantjara) pjt. Kiri: ladina. Rahvas: pitjantjatjara, pitjantjatjarad. Asuala: Austraalia (Lõuna-Austraalia). Kõnelejaid: 2700. ISO 639. ♦
  • valmadjarri keel ~ valmatjari keel (Walmajarri, var Walmatjari, Wolmeri, Pililuna) wmt. Kiri: ladina. Rahvas: valmadjarri, valmadjarrid. Asuala: Austraalia (Lääne-Austraalia). Kõnelejaid: 860. ISO 639. ♦
  • varlpiri keel ~ valbiri keel (Warlpiri, var Walbiri, Elpira, Ngardilpa) wbp. Kiri: ladina. Rahvas: varlpiri, varlpirid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 2700. ISO 639. ♦

AuT: Tasmaania keeled

  • Tasmaania keeled (Tasmanian languages, var Palawa Kani) ♦ Hääbunud keeled Tasmaania saarel (eri hinnanguil 5-16 keelt).

AuW: vorora keeled

  • vorora keeled (Wororan ~ Worrorran languages) ♦
  • vorora keel (Worora, var Unggumi) unp. Kiri: ladina. Rahvas: vorora, vororad. Asuala: Austraalia (Lääne-Austraalia). Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦
  • vunambali keel (Wunambal) wub. Kiri: . Rahvas: vunambal, vunambalid. Asuala: Austraalia (Lääne-Austraalia). Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦

AuX: muud Austraalia keeled

  • djamindjungi keel, van džamindžunga keel (Djamindjung) djd. Kiri: . Rahvas: djamindjung, djamindjungid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 30. ISO 639. ♦
  • garava keel ~ garravi keel (Garawa, var Gaarwa, Garrawa) gbc. Kiri: ladina. Rahvas: garava, garavad. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 110. ISO 639. ♦
  • † limilngani keel ~ limilnga keel (Limilngan, var Manadja) lmc. Kiri: . Rahvas: limilngan, limilnganid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). ISO 639. ♦
  • † ngurmburi keel (Ngurmbur, var Gnumbu, Ngumbur, Oormbur) nrx. Kiri: . Rahvas: ngurmbur, ngurmburid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). ISO 639. ♦
  • tivi keel (Tiwi) tiw. Kiri: ladina. Rahvas: tivi, tivid. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
  • † umbugarla keel (Umbugarla, var Mbakarla) umr. Kiri: . Rahvas: umbugarla, umbugarlad. Asuala: Austraalia (Põhjaterritoorium). ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Austraalia põliselanike keeled on geograafiline kooslus, mingit tõendatavat omavahelist sugulust kogu keelerühmal ei ole. Keelte arv on 300 ringis. Küll aga on kindlaks tehtud väiksemaid omavahel seotud keelerühmi, mida on üle kümne. Suuremad rühmad on gunvingu ja pama-njunga keeled.

Anna tagasisidet