Araabia nimed

Sisukord

Afroaasia keelkonna semi keelte Põhja-Araabia keelerühma kuuluv araabia keel (العربية al-‘arabīyah) on ametikeel või *kaasametlik keel järgmistes riikides: Alžeeria, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, *Djibouti, Egiptus, *Iraak, Jeemen, Jordaania, Katar, *Komoorid, Kuveit, Liibanon, Liibüa, *Maroko, *Mauritaania, Omaan, Palestiina araabia alad, Saudi Araabia, *Somaalia, *Sudaan, Süüria, *Tšaad, Tuneesia. Lisaks on ta mitmes riigis tunnustatud vähemuskeel. Kui arvata kaasa teise keelena kõnelejad, siis on araabia keel viies keel maailmas.

Araabia keele levik (Wikimedia Commons)

Kaardil on näidatud araabia keele kui emakeele kõnelejate paiknemine; tumerohelisega alad, kus nad on enamuses, helerohelisega vähemusalad.

Kirjutus

Araabia keel kasutab araabia kirja, mida kirjutatakse paremalt vasakule. Kirja põhimärgid tähistavad üksnes kaashäälikuid, teatud juhtudel ka pikki täishäälikuid. Lühikesi täishäälikuid märgitakse lisamärkidega õppe- ja lastekirjanduses, samuti pühades tekstides, kus täpne lugemine on oluline, ent mitte tavatekstides. Araabia põhitähestik (looksulgudes vaste ladina kirjas):

ا {ā}, ب {b}, ت {t}, ث {th}, ج {j}, ح {ḩ}, خ {kh}, د {d},ذ {dh}, ر {r}, ز {z}, س {s}, ش {sh}, ص {ş}, ض {ḑ}, ط {ţ}, ظ {z̧}, ع {‘}, غ {gh}, ف {f}, ق {q}, ك {k}, ل {l}, م {m}, ن {n}, ه {h}, و {w/ū}, ي {y/ī}, ء {’}.

Araabia nimede kirjutamist raskendab 1) araabia keele enda mitmekesisus (araabia kirjakeele kõrval on palju piirkondlikke variante); 2) araabia maade erinev ajalugu ja keeleline orientatsioon (on nii inglise kui ka prantsuse, vahel ka muu taustaga nimede kirjapilte); 3) araabia kirja eripära. Piirkondlikud variandid tähendavad mh erinevat hääldust. Nii hääldatakse araabia tähte ج standardkeeles [dž], Egiptuses [g], Levandi maades (Liibanonis, Süürias) ja suures osas Põhja-Aafrikas [ž] ning Sudaanis [dj].

Araabia nimede ladina kirjas edasiandmiseks on mitmeid süsteeme. ÜRO 1972. aastal heaks kiidetud süsteem on seni maailmas levinuim latinisatsioon. ÜRO kohanimekorralduskonverentsil 2017. aastal kiideti heaks uus süsteem, ent seda pole esialgu palju rakendatud. Uus süsteem erineb vanast peamiselt selle poolest, et sedii (¸) asemel on alajoon (ḏ, ẖ, s̱, ṯ) ning z̧ asemel on d͟h; erinevusi on ka artikli al algustähe kasutuses (see on alati suure tähega) jm. Vt ka araabia latinisatsioonide kõrvutavat tabelit (sh prantsuse transkriptsiooni ja tavakirjutusviisi kirjeldus).

Eesti tekstis kirjutatakse araabia nimed ladina kirja ümber – kohanimed ÜRO 1972. a süsteemi kohaselt, muud nimed ladinatähelistes keeltes kõige enam levinud kujul. Erandina kirjutatakse läänepoolsete araabia riikide (Alžeeria, Maroko, Mauritaania, Tuneesia) nimed prantsuspäraselt.

Araabia määratud artikli al kasutamine praktikas küll kõigub, kuid kohanimedes on soovitatav see siduda nimega sidekriipsu abil, nt Al-Kuwayt. Nime algul olev artikkel kirjutatakse suure tähega, nime keskel väikese tähega, nt Al-Mamlakah al-‘Arabīyah as-Su‘ūdīyah (Saudi Araabia ametlik nimetus araabia keeles). NB! Isikunimedes võib esineda nimepartikkel āl ‘perekond, suguvõsa’, mis on kirjapildilt sarnane (araabia kirjas siiski erinevam: آل).

Läänepoolsete araabia riikide (Alžeeria, Maroko, Mauritaania, Tuneesia) kohanimesid on pragmaatiline kirjutada prantsuspärasel või muul Euroopa keeltes levinud kujul, sest araabia standardkeelne kuju oleks kunstlik, sageli pole ka selle kohta usaldusväärseid andmeid.

Araabia isikute ja organisatsioonide nimesid on sobiv kirjutada sel kujul, nagu nad ladinatähelises maailmas kõige levinumad on. Nt Al Qaeda või Al Qaida (Al-Qā‘idah), Daesh (Dā‘ish), Hezbollah (Ḩizbu-llāh).

Kui võimalik, tuleks araabia nimedes eelistada klassikalisi araabia täishäälikuid a, i, u, nt Tariq ibn Ziyad (vrd Tarek ibn Ziyad).

Vt ka nimekirjutuse ülevaadet maade kaupa.

Praktilised lihtsustused

Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid, eeskätt igapäevatekstides (uudistes jm) on levinud tava jätta araabia nimede latinisatsioonis ära diakriitikud (pikkuskriips ja sedii) ning lihtsustada kaht liiki ülakomad – 9kujuline (’) ja 6kujuline (‘) – tavaliseks ülakomaks. Nii saab kirjutada Ar-Riyad (Ar-Riyāḑ), Masqat (Masqaţ) jne.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk võib araabia nimedes esineda üksnes kolmel viimasel silbil. Rõhk langeb lõpust arvates esimesele pika täishäälikuga või diftongiga silbile, v.a viimane silp, mis lõpeb üksnes täishäälikuga. Kui pikki täishäälikuid pole, on rõhk eelviimasel silbil, kui see on kinnine, st kaashäälikuga lõppev. Ülejäänud juhtudel on rõhk lõpust arvates kolmandal silbil.

ÜRO latinisatsioon on inglispärane. Kriips (¯) tähe peal näitab täishääliku pikkust, sedii (¸) tähe all kaashääliku emfaatilist hääldust, mis muudab ka naaberhäälikuid, nt Nāşir [naassõr].

Pikemalt

Järgnevad hääldusvasted käivad araabia standardkeele kohta ega pruugi vastata kohalikule hääldusele.

TähedHääldusNäited
ā[aa]Birāk [bir·aak]
dh[ð] (heliline hammashäälik)Dhībān [ðiib·aan]
gh[g]Ghadāmis [gad·aamis]
hei hääldu a või ā järel sõna lõpus, v.a üksikutes sõnades ja nimedes, nt AllāhJiddah [džidda], aga Rām Allāh [raam all·aah]
ḩ[h]Al-Ḩammām [al-hamm·aam]
ī[ii]Al-Bīrah [al-biira]
j[dž]Al-Jazīrah [al-džaz·iira]
kh[h(h)]Khān Yūnis [haan juunis], An-Nukhayb [an-nuhh·aib]
q[k]Al-Qaţrūn [al-katr·uun]
sh[š]Sharm ash-Shaykh [šarm aš-šaihh]
th[θ] (helitu hammashäälik)Ḩadīthah [had·iiθa]
ū[uu]Dahūk [dah·uuk]
w[w] ~ [u]Ḩawallī [haw·allii], Ḩaḑramawt [hadram·aut]
y[j] ~ [i]Al-Fayyūm [al-faij·uum]
’kõrisulg [ʔ]Ḩā’il [haa-il]
‘heliline ahtushäälik [ʕ], mille võib hääldamata jättaAḑ-Ḑu‘ayn [ad-du·ain]
Araabia nimede hääldus

Täpsemas häälduses märgivad dh ja th helilist ja helitut hammashäälikut, nii nagu inglise th sõnades this ja thick. Täht ḩ märgib nn kahisevat [h]-d, gh [g]-ahtushäälikut ja q kurgunibu-[k]-d.

Isikunimed

Araablaste traditsiooniline isikunimemall on eesnimi + isanimi + vanaisanimi, Nt Abdul-Aziz Bilal Hussain (Bilal on isa ja Hussain vanaisa nimi). Perekonnanime ei lisata, ametlikus nimes ei ole sageli ka osiseid bin ja bint.

Traditsiooniliselt eristatakse araablastel viis liiki nimesid.

  • Ism (اسم) on meie mõistes eesnimi, mis on isiku põhinimi, nt Aḩmad, Muḩammad, Fāţimah. Paljudel ism’idel on tähendusseos üldsõnavaraga.
  • Nasab (نسب) on isanimi, selle tunnuseks on osis ibn ‘poeg’ (kõnekeeles bin) või ibnat ehk bint ‘tütar’. Nt ibn Khaldūn tähendab Khaldūni poega (Khaldūn on isa eesnimi). Käib ka vanaisa, vanavanaisa jne nime kohta.
  • Laqab (لقب) on hüüdnimi, ülistusnimi vms. Tüüpiline laqab on olnud isikut kirjeldav, nt Hārūn ‘õiglane’. Ametlikus isikunimes esineb harva.
  • Nisbah (نسبة) on sugukonnanimi – lähim vaste perekonnanimele, kuid enamasti on selleks hõimunimi, rahvanimi, kohanimi vms. Tüüpiline nisbah on kasutusel olnud sajandeid, sageli on nime lõpus –ī, naissoovormis –īyah. Nt Al-Baghdādī viitab sellele, et isik või tema esivanemad on pärit Bagdadist. Araabia poolsaarel on valitsejasuguvõsades perekonnanime ees kasutusel āl ‘perekond, suguvõsa’, nt Āl Maktūm. Laqab ja nisbah on kasutuselt üsna sarnased, seetõttu esinevad harva ühes isikunimes korraga.
  • Kunyah (كنية) on pojanimi ehk teknonüüm, tavaliselt epiteet, mis viitab nimekandja esmasündinud pojale või tütrele. Tunnuseks on osis abū ’isa’ või umm ‘ema’. Kunyah võib esineda ka hüüdnimena, nt Abū Niḑāl ‘võitluse isa’. Kunyah‘ kasutamine näitab lähedust ja austust. Ei esine tavaliselt ametlikus isikunimes.

Traditsioonilise isikunime näide: Muḩammad ibn Salmān ibn Amīn al-Fārsī (محمد بن سلمان بن امین الفارسی). Selles on:

  • ism (eesnimi) Muḩammad (‘kiidetud’),
  • nasab (isanimi) Salmān (‘kindel, turvaline’),
  • nasab (isaisanimi) Amīn (‘usaldusväärne’),
  • nisbah al-Fārsī (‘pärslane’).

Araabia isikunimemallidena esinevad veel

  • eesnimi + isanimi + vanaisanimi + perekonnanimi (Iraagis, Kuveidis, Saudi Araabias);
  • eesnimi + isanimi + perekonnanimi (uuema aja mall);
  • eesnimi + perekonnanimi (Alžeerias, Marokos, Tuneesias).

Perekonnanime tähtsus mitmel pool, nt Egiptuses, kasvab. Neis maades, kus perekonnanime eriti ei kasutata, nt Sudaanis, võidakse perekonnanimena kasutada kas hõimu või klanni nime või sageli vanaisa eesnime. Konkreetsete maade näiteid koos nimeosade seletusega vt eraldi artiklist.

Nimed perekonnas

Araabia naine abielludes oma nime üldiselt ei muuda, vaid säilitab kõik senised nimed (erandeid on Egiptuses, Liibanonis jm, kus võidakse võtta mehe perekonnanimi).

Lapsed saavad isa perekonnanime. Nt kui isa nimi on Saleh ibn Tariq ibn Khalid al-Fulan (Saleh on eesnimi, al-Fulan perekonnanimi, vahepeal on isa ja vanaisa nimed), siis poja nimi võib olla Mohammed ibn Saleh ibn Tariq al-Fulan.

Kohanimed

Eksonüümide alla on järgnevas arvatud ka traditsioonilise kirjapildiga nimed, mis erinevad märgatavalt araabia lähtekujudest. Sulgudes on nime araabia vaste latinisatsioonis sõltumata sellest, kas vastaval maal ÜRO süsteemi kasutatakse või mitte.

Eksonüümid araabia keelealal:

  • korraga mitme araabia riigi alal – Antiliibanon (Jabal Lubnān ash-Sharqīy), Araabia (poolsaar, Jazīrat al-‘Arab), Eufrat (jõgi, Al-Furāt), Hermoni mägi (Jabal ash-Shaykh), Jordan (jõgi, Al-Urdun), Kõrgplatoo (Nijād al-‘Alī), Liibüa kõrb (Aş-Şaḩrā’ al-Lībīyah), Magrib ehk Araabia Lääs (Al-Maghrib al-‘Arabī ~ Al-Maghrib al-Kabīr), Mašrik ehk Araabia Ida (Al-Mashriq ~ Al-Mashriq al-‘Arabī), Mesopotaamia (Bilād ar-Rāfidayn ~ ‘Arḑ al-Jazīrah), Nasseri järv (Buḩayrat an-Nāşir), Niilus (jõgi, An-Nīl), Nuubia (An-Nūbah), Senegal (jõgi, As-Sinighāl), Sinine Niilus (jõgi, Al-Baḩr al-Azraq), Surnumeri (Al-Baḩr al-Mayyit ~ Baḩr Lūţ), Suur Idaerg (Al-‘Irq ash-Sharqī al-Kabīr), Süüria kõrb (Bādiyat ash-Shām), Telli Atlas (Al-Aţlas at-Tall), Tigris (jõgi, Dijlah), Valge Niilus (jõgi, Al-Baḩr al-Abyaḑ);
  • ülejäänud eksonüüme maade kaupa vt eraldi loetelust.

Vt ka

Kirjandus

Anna tagasisidet