Aa: austroaasia hõimkond

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • austroaasia hõimkond (Austro-Asiatic phylum) aav. ♦

AaK: moni-khmeeri keelkond

  • moni-khmeeri keelkond (Mon-Khmer languages) mkh. ♦

AaK1: ida-moni-khmeeri keeled

  • ida-moni-khmeeri keeled (Eastern Mon-Khmer languages). ♦
  • khmeeri keel ~ keskkhmeeri keel, van kambodža keel (ⓔ ភាសាខ្មែរ phéasa Khmêr; Khmer ~ Central Khmer, var Cambodian) km/khm. Kiri: khmeeri. Rahvas: khmeer, khmeerid. Asuala: Kambodža, Vietnam. Kõnelejaid: 13,2 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: âksâr chriĕng (អក្សរជ្រៀង); âksâr mul (អក្សរមូល); khmeeri kiri (អក្សរខ្មែរ âksâr Khmêr) Khmr.
    Murded: khmeeri lõunamurre (ខ្មែរក្រោម Khmêr Kraôm; Southern Khmer).
  • põhjakhmeeri keel (Northern Khmer, var Khmer Lue, Thailand Khmer) kxm. Kiri: tai. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639. ♦
  • bahnari keeled (Bahnaric languages). Asuala: Kambodža, Laos, Vietnam. ♦
    • alaki keel (Alak, var Harak) alk. Rahvas: alak, alakid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
    • bahnari keel (Bahnar, var Bana) bdq. Kiri: ladina. Rahvas: bahnar, bahnarid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 158 000. ISO 639. ♦
    • džehhi keel (Jeh, var Gie, Yeh) jeh. Rahvas: džehh, džehhid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 23 200. ISO 639. ♦
    • halangi keel (Halang, var Koyong, Salang) hal. Rahvas: halang, halangid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 17 500. ISO 639. ♦
    • hree keel (Hre, var Cham-Re, Davach, Moi Da Vach, Tachom) hre. Kiri: ladina. Rahvas: hree, hreed. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 113 000. ISO 639. ♦
    • kaveti keel (Kavet, var Khvek, Kowet) krv. Rahvas: kavet, kavetid. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 2400. ISO 639. ♦
    • koho keel (Koho, var Coho) kpm. Kiri: ladina. Rahvas: koho, kohod. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 129 000. ISO 639. ♦
      Murded: sree murre (Sre).
    • krõngi keel (Kru’ng 2, var Kreung) krr. Kiri: khmeeri. Rahvas: krõng, krõngid. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 18 400. ISO 639. ♦
    • kua keel (Cua, var Bòng Mieu) cua. Rahvas: kua, kuad. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
    • lave keel, van brou murre (Lave, var Braou, Brou, Brao) brb. Rahvas: lave, laved. Asuala: Kambodža, Laos. Kõnelejaid: 21 200. ISO 639. ♦
    • mnongi keel. Rahvas: mnong, mnongid. Asuala: Kambodža, Vietnam. ♦ Makrokeel.
      • idamnongi keel (Eastern Mnong) mng. Kiri: ladina. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
      • keskmnongi keel (Central Mnong, var Budang, Pnong) cmo. Kiri: khmeeri, ladina. Asuala: Kambodža, Vietnam. Kõnelejaid: 52 500. ISO 639. ♦
        Murded: biati murre, van bieti (Biat, var Bhiet).
      • lõunamnongi keel (Southern Mnong) mnn. Kiri: khmeeri. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • njahööni keel (ⓔ Heun [hɐɐɲ]; Nyaheun, var Nyahön, Nha Heun) nev. Rahvas: njahöön, njahöönid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
    • oi keel (Oy, var Huei) oyb. Rahvas: oi, oid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 11 200. ISO 639. ♦
    • sedangi keel (Sedang) sed. Kiri: ladina. Rahvas: sedang, sedangid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 101 000. ISO 639. ♦
    • stiengi keeled (Stieng-Chrau languages). ♦
    • stiengi keel (Stieng). Rahvas: stieng, stiengid. Asuala: Kambodža, Vietnam. ♦ Makrokeel.
      • budehi keel (Budeh Stieng, var Lower Stieng) stt. Kiri: ladina. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
      • bulo keel (Bulo Stieng) sti. Kiri: khmeeri, ladina. Asuala: Kambodža, Vietnam. Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
    • suu keel (ⓔ [ɟruʔ]; Sou, var Su’, Sawk, Suq) sqq. Rahvas: suu, suud. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 2400. ISO 639. ♦
    • tampuani keel (Tampuan, var Campuon, Tompuon) tpu. Kiri: khmeeri. Rahvas: tampuan, tampuanid. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 31 100. ISO 639. ♦
    • thee keel (The, var Thae) thx. Rahvas: thee, theed. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 2900. ISO 639. ♦
    • tšengi keel (Cheng, var Jeng, Chiengceng) jeg. Rahvas: tšeng, tšengid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦
    • tšrau keel (Chrau, var Chauro) crw. Rahvas: tšrau, tšraud. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 22 600. ISO 639. ♦
  • katu keeled (Katuic languages). ♦
    • bruu keel (Bru, var Baru, Brou). Rahvas: bruu, bruud. Asuala: Laos, Tai, Vietnam. Kõnelejaid: 295 000. ♦ Makrokeel.
      • idabruu keel (Eastern Bru) bru. Kiri: ladina, lao, tai. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 82 000. ISO 639. ♦
      • läänebruu keel (Western Bru) brv. Kiri: ladina, lao. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • katu keel. Rahvas: katu, katud. Asuala: Laos, Vietnam. ♦ Makrokeel.
      • idakatu keel (Eastern Katu) ktv. Kiri: ladina. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 50 500. ISO 639. ♦
      • läänekatu keel (Western Katu) kuf. Kiri: lao, tai-löö. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 14 700. ISO 639. ♦
    • kui keel, van kuoi keel (Kuy, var Kuoy, Soai) kdt. Kiri: khmeeri, lao, tai. Rahvas: kui, kuid. Asuala: Laos, Tai, Vietnam. Kõnelejaid: 489 000. ISO 639. ♦
    • ngeki keel (Ngeq, var Kriang, Ngae) ngt. Kiri: ladina, lao. Rahvas: ngekk, ngekid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 12 900. ISO 639. ♦
    • pakohi keel, van pakoo murre (Pacoh, var Pokoh) pac. Rahvas: pakoh, pakohid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 29 200. ISO 639. ♦
    • phuongi keel (Phuong, var High Katu) phg. Rahvas: phuong, phuongid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 15 100. ISO 639. ♦
    • taoi keel (Ta’Oi, var Ta-Oy). Rahvas: taoi, taoid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 210 000. ♦ Makrokeel.
      • alamtaoi keel (Lower Ta’oih) tto. Kiri: lao. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 15 800. ISO 639. ♦
      • ülemtaoi keel (Upper Ta’oih) tth. Kiri: lao. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 49 900. ISO 639. ♦
  • peari keeled (Pearic languages). ♦
    • peari keel (Pear, var Por) pcb. Rahvas: pear, pearid. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
    • samre keel (Samre) sxm. Rahvas: samre, samred. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 50. ISO 639. ♦
    • saoutši keel (Sa’och, var Sauch) scq. Rahvas: saoutš, saoutšid. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 180. ISO 639. ♦
    • somrai keel (Somray) smu. Rahvas: somrai, somraid. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 4100. ISO 639. ♦
    • suoi keel (Suoy) syo. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 930. ISO 639. ♦

AaK2: põhja-moni-khmeeri keeled

  • põhja-moni-khmeeri keeled (Northern Mon-Khmer languages). ♦
  • mangi keel (ⓔ [maŋ˧˥]; Mang, var Ba’e, Lá Vàng, Mang U, Nieng Ó) zng. Rahvas: mang, mangid. Asuala: Hiina (Yunnan), Vietnam. Kõnelejaid: 3200. ISO 639. ♦
  • khasi keeled (Khasic ~ Khasian languages). ♦
    • khasi keel, van khassi keel (ⓔ khāsī; Khasi) kha. Kiri: ladina. Rahvas: khasi, khasid. Asuala: India (Meghalaya). Kõnelejaid: 865 000. ISO 639. ♦
    • lingami keel (Lyngngam, var Lyngam) lyg. Rahvas: lingam, lingamid. Asuala: India (Assam, Meghalaya). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
    • pnari keel (Pnar, var Jaintia, Synteng) pbv. Rahvas: pnari, pnarid. Asuala: India (Meghalaya). ISO 639. ♦
    • vaari keel (War, var War-Jaintia, Amwi, Waar) aml. Rahvas: vaar, vaarid. Asuala: Bangladesh, India. Kõnelejaid: 42 000. ISO 639. ♦
  • khmuu keeled (Khmuic languages). ♦
    • biti keel (Bit, var Buxinhua, Khabit, Phsing) bgk. Rahvas: bitt, bitid. Asuala: Hiina, Laos. Kõnelejaid: 2200. ISO 639. ♦
    • khangi keel (Kháng, var Pouteng, Theng, Xa Dang, Xa Hoc, Xa Xua, Khaang, Mang U’) kjm. Rahvas: khang, khangid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 13 800. ISO 639. ♦
    • khmuu keel (Khmu) kjg. Kiri: ladina, lao. Rahvas: khmuu, khmuud. Asuala: Hiina, Laos, Tai, Vietnam. Kõnelejaid: 480 000. ISO 639. ♦
    • mali keel (Mal, var Htin, Khatin) mlf. Kiri: ladina, lao. Rahvas: mali, malid. Asuala: Laos, Tai. Kõnelejaid: 26 200. ISO 639. ♦
    • phrai keel (Phray, var Pray 3) pry. Rahvas: phrai, phraid. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 38 800. ISO 639. ♦
    • prai keel ~ phai keel (ⓔ Mal ~ Pray; Prai, var Thin, Htin) prt. Rahvas: prai, praid. Asuala: Laos, Tai. Kõnelejaid: 35 000. ISO 639. ♦
    • puoki keel (Puoc, var Ksing Mul) puo. Rahvas: puok, puokid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 26 600. ISO 639. ♦
  • palaungi keeled (Palaungic languages). ♦
    • danau keel (Danau, var Danaw) dnu. Rahvas: danau, danaud. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • huu keel (ⓔ [xuʔ˥]; Hu) huo. Rahvas: huu, huud. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
    • kongöö keel (Kon Keu, var Angku) kkn. Rahvas: kongöö, kongööd. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 6300. ISO 639. ♦
    • laava keel (ⓔ Lavüa; Lawa). Rahvas: laava, laavad. Asuala: Tai. ♦ Makrokeel.
      • Bo Luangi laava keel (Bo Luang Lawa) lwl. Kiri: tai. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
      • Mae Hong Soni laava keel (Mae Hong Son Lawa) lcp. Kiri: tai. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
    • lameti keel (Lamet) lbn. Rahvas: lamet, lametid. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 16 800. ISO 639. ♦
    • palaungi keel (ⓔ Rumai; Palaung). Rahvas: palaung, palaungid. Asuala: Hiina, Myanmar. ♦ Makrokeel.
      • pale keel (Pale Palaung, var Silver Palaung, Ruching Palaung) pce. Rahvas: pale, paled. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 257 000. ISO 639. ♦
      • rumai keel (Rumai Palaung) rbb. Rahvas: rumai, rumaid. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 139 000. ISO 639. ♦
      • švee keel (Shwe Palaung, var Golden Palaung) pll. Rahvas: švee, šveed. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
    • riangi keel (Riang) ril. Kiri: bengali. Rahvas: riang, riangid. Asuala: Hiina (Yunnan), Myanmar. Kõnelejaid: 15 500. ISO 639. ♦
    • tai-loi keel (Tai Loi, var Monglwe, Mong Lue, Aw-aak, Khabe, Wakut) tlq. Kiri: ladina. Rahvas: tai-loi, tai-loid. Asuala: Myanmar (Šani osariik). Kõnelejaid: 4900. ISO 639. ♦
    • uu keel (U, var Awa Blang, P’uman, Wu Blang, Pouma) uuu. Rahvas: uu, uud. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
    • vaa keel (ⓔ Vāx; Wa, var Kawa). Rahvas: vaa, vaad. Asuala: Hiina, Myanmar. Kõnelejaid: 838 000. ♦ Makrokeel.
      • ava keel (Awa, var Awa Va) vwa. Rahvas: ava, avad. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 98 000. ISO 639. ♦
      • paraugi keel (Parauk Wa, var Baraog) prk. Rahvas: parauk, paraugid. Asuala: Hiina (Yunnan), Myanmar. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
      • voo keel ~ kaava keel (Vo Wa, var Kawa, Wa Proper) wbm. Kiri: ladina. Rahvas: voo, vood. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦

AaKA: asli keeled

  • asli keeled, van Malaka keelkond (Aslian languages, var Malaccan languages). ♦
  • džahhuti keel (Jah Hut, var Jah Het) jah. Rahvas: džahhut, džahhutid. Asuala: Malaisia (Pahang). Kõnelejaid: 3800. ISO 639. ♦
  • džahai keeled (Jahaic ~ Semang ~ North Aslian languages). ♦
    • bateki keel (Batek, var Batok, Kleb, Nong) btq. Rahvas: batek, batekid. Asuala: Malaisia (Kelantan, Pahang, Terengganu). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
    • džahai keel (Jehai, var Jahai) jhi. Rahvas: džahai, džahaid. Asuala: Malaisia (Kelantan, Perak). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
    • kensiu keel, van semangi keel (Kensiu) kns. Rahvas: kensiu, kensiud. Asuala: Malaisia (Kedah). Kõnelejaid: 3300. ISO 639. ♦
    • kintaki keel (Kintaq, var Kenta, Bong) knq. Rahvas: kintak, kintakid. Asuala: Malaisia (Kedah, Perak). Kõnelejaid: 110. ISO 639. ♦
    • minriki keel (Minriq, var Menrik, Mendriq) mnq. Rahvas: minrik, minrikid. Asuala: Malaisia (Kelantan). Kõnelejaid: 270. ISO 639. ♦
    • tenedni keel° ~ tonga keel (ⓔ Ten’edn, var Tonga, Mos) tnz. Rahvas: tenedn, tenednid. Asuala: Tai (Phatthalung, Satun, Trang). Kõnelejaid: 195. ISO 639. ♦
    • tševongi keel (Chewong, var Siwang) cwg. Rahvas: tševong, tševongid. Asuala: Malaisia (Pahang). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • semelai keeled (Semelaic languages). ♦
    • mahmeri keel (Mah Meri, var Besisi, Cellate) mhe. Rahvas: mahmeri, mahmerid. Asuala: Malaisia (Johor, Selangor). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
    • semakberi keel° (Semaq Beri) szc. Rahvas: semakberi, semakberid. Asuala: Malaisia (Kelantan, Pahang, Terengganu). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
    • semelai keel (Semelai) sza. Rahvas: semelai, semelaid. Asuala: Malaisia (Negeri Sembilan, Sabah). Kõnelejaid: 4100. ISO 639. ♦
  • senoi keeled (Senoic ~ Sakai languages).
    • lanohi keel (Lanoh) lnh. Rahvas:. Rahvas: lanoh, lanohid. Asuala: Malaisia (Perak). Kõnelejaid: 240. ISO 639. ♦
    • semai keel ~ senoi keel, van sakai keel (Semai, var Senoi, Central Sakai ¡) sea. Rahvas: semai, semaid. Asuala: Malaisia (Negeri Sembilan, Perak, Selangor). Kõnelejaid: 18 000. ISO 639. ♦
    • temiari keel (Temiar, var Northern Sakai, Seroq) tea. Rahvas: temiar, temiarid. Asuala: Malaisia (Kelantan, Perak). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦

AaKN: Nicobari keeled

  • Nicobari keeled (Nicobarese languages). ♦
  • nikobari keel (Nicobarese). Asuala: India (Andamanid ja Nicobarid). ♦ Makrokeel.
    • Cari nikobari keel (Car Nicobarese) caq. Kiri: ladina. Asuala: India (Andamanid ja Nicobarid). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • kesknikobari keel (Central Nicobarese) ncb. Asuala: India (Andamanid ja Nicobarid). Kõnelejaid: 2200. ISO 639. ♦
      Murded: Nancowry murre.
    • lõunanikobari keel (Southern Nicobarese) nik. Asuala: India (Andamanid ja Nicobarid). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • šompengi keel (Shom Peng, var Shobang, Shopen) sii. Rahvas: šompeng, šompengid. Asuala: India (Andamanid ja Nicobarid). Kõnelejaid: 400. ISO 639. ♦ Erineb teistest Nicobari keeltest ja vahel liigitatakse asli keelte alla.

AaKX: muud moni-khmeeri keeled

  • moni keel, van talaingi keel, peguaani keel (ⓔ ဘာသာမန် phèsa Mawn ~ မောန် Mon ~ မညှ Monnya; Mon, var Peguan) mnw. Kiri: birma. Rahvas: moni, monid. Asuala: Myanmar, Tai. Kõnelejaid: 850 000. ISO 639. ♦
  • njahkuri keel (Nyahkur, var Lawa, Niakuoll, Chaobon ¡) cbn. Kiri: tai. Rahvas: njahkur, njahkurid. Asuala: Tai. Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦
  • pugani keeled.
    • polju keel (ⓔ [pɔ˧lju˩˧]; Bolyu, var Baliu, Palyu) ply. Rahvas: polju, poljud. Asuala: Hiina (Guangxi). Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
    • pugani keel (ⓔ [pə˥ka̱n˧]; Bugan, var Hualo, Pukan) bbh. Rahvas: pugan, puganid. Asuala: Hiina (Yunnan). Kõnelejaid: 2700. ISO 639. ♦

AaM: munda keelkond

  • munda keelkond (Munda languages) mun. ♦

AaMK: khervari keeled

  • khervari keeled (Kherwari languages). ♦
  • agarija keel (Agariya, var Agori, Agharia) agi. Rahvas: agarija, agarijad. Asuala: India (Chhattisgarh, Madhya Pradesh, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 72 000. ISO 639. ♦
  • assuri keel (Asuri, var Assur) asr. Rahvas: assuri, assurid. Asuala: India (Chhattisgarh, Jharkhand). Kõnelejaid: 16 600. ISO 639. ♦
  • bidžori keel (Bijori, var Burja, Birjia) bix. Rahvas: bidžori, bidžorid. Asuala: India (Jharkhand, Lääne-Bengal). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
  • birhori keel ~ birhari keel (Birhor, var Birhar, Mankidia) biy. Rahvas: birhor, birhorid. Asuala: India (Chhattisgarh, Jharkhand). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • hoo keel (Ho) hoc. Kiri: devanaagari, hoo, oria. Rahvas: hoo, hood. Asuala: India (Jharkhand, Odisha). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: hoo kiri ~ varang-kšiti kiri (Warang Citi) Wara.
  • kodaku keel (Kodaku, var Koraku) ksz. Rahvas: kodaku, kodakud. Asuala: India (Chhattisgarh, Jharkhand, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 15 700. ISO 639. ♦
  • kooda keel (Koda) cdz. Rahvas: kooda, koodad. Asuala: Bangladesh, India. Kõnelejaid: 1600. ISO 639. ♦
  • korva keel (Korwa) kfp. Rahvas: korva, korvad. Asuala: India (Jharkhand, Odisha). Kõnelejaid: 66 000. ISO 639. ♦
  • mahali keel (Mahali, var Mahle) mjx. Rahvas: mahali, mahalid. Asuala: India (Jharkhand, Lääne-Bengal, Odisha). Kõnelejaid: 33 000. ISO 639. ♦
  • munda keel (Munda, var Killi) unx. Kiri: bengali, devanaagari. Rahvas: munda, mundad. Asuala: India (Jharkhand, Odisha). Kõnelejaid: 469 000. ISO 639. ♦ Eristati mundari keelest 2008.
  • mundari keel (Mundari) unr. Rahvas: mundari, mundarid. Asuala: India (Assam, Himachal Pradesh, Jharkhand). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦ Kuni 2008 koos munda keelega kood muw.
    Murded: bhumidži murre (Bhumij).
    Rahvad: bhumidž, bhumidžid.
  • santali keel (Sańthālī; Santali) sat. Kiri: ladina, oria, santali. Rahvas: santali, santalid. Asuala: India (Assam, Bihar, Lääne-Bengal, Odisha). Kõnelejaid: 6 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: santali kiri (Ol Chiki) Olck.
  • turi keel (Turi) trd. Rahvas: turi, turid. Asuala: India (Jharkhand). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦

AaMX: muud munda keeled

  • bondo keel (Bondo, var Bhonda Bhasha, Nanqa Poroja, Remosum) bfw. Rahvas: bondo, bondod. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦
  • džuangi keel (Juang, var Patra-Saara) jun. Kiri: oria. Rahvas: džuang, džuangid. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
  • džurai keel (Juray) juy. Rahvas: džurai, džuraid. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 801 000. ISO 639. ♦ Väga lähedane sora keelele.
  • gadaba keel (Bodo Gadaba, var Gadba, Gutob) gbj. Kiri: oria. Rahvas: gadaba, gadabad. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • gata keel (ⓔ Gtaʔ; Gata’, var Didayi, Gta Asa, Gataq) gaq. Rahvas: gata, gatad. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • kharia keel (Kharia) khr. Rahvas: kharia, khariad. Asuala: India (Chhattisgarh, Jharkhand). Kõnelejaid: 293 000. ISO 639. ♦
  • korku keel, van kurku keel (Korku) kfq. Rahvas: korku, korkud. Asuala: India (Madhya Pradesh, Maharashtra). Kõnelejaid: 478 000. ISO 639. ♦
  • lodhi keel (Lodhi, var Lozi) lbm. Rahvas: lodhi, lodhid. Asuala: India (Lääne-Bengal, Odisha). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
  • parenga keel (Parenga, var Poroja, Gorum) pcj. Rahvas: parenga, parengad. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 12 600. ISO 639. ♦
  • sora keel ~ savara keel (Sora, var Savara) srb. Kiri: ladina, sora, telugu. Rahvas: sora, sorad. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 288 000. ISO 639. ♦
    Kirjad: sora kiri (Sorang Sompeng) Sora.

AaV: vietmuongi keelkond

  • vietmuongi keelkond ~ vieti keelkond (Vietic languages, var Vietmuong ~ Annam-Muong languages). ♦ Uuemal ajal arvatakse moni-khmeeri keelte alla ja eelistatakse vieti nimetust; vietmuongi viitaks kitsamale rühmale, kuhu kuuluvad üksnes vietnami ja muongi keel.
  • *muongi keeled (Muong languages). ♦ Tänapäeval sellist jaotist ei tunta, seeasemel on vieti keelkonna vietmuongi rühm, kuhu arvatakse vietnami ja muongi keel.
  • ahöö keel (Aheu, var Thavung, Phon Soung, Sotawueng) thm. Rahvas: ahöö, ahööd. Asuala: Laos, Tai. Kõnelejaid: 700. ISO 639. ♦ Aheu hääldus vajab täpsustamist, siin on eeldatud Laose prantsuspärast hääldust.
  • aremi keel (Arem, var Chomrau, Umo) aem. Rahvas: arem, aremid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 40. ISO 639. ♦
  • boo keel (Bo) bgl. Rahvas: boo, bood. Asuala: Laos. Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • hungi keel (Hung) hnu. Rahvas: hung, hungid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 2700. ISO 639. ♦ Wikipedia ühendab thoo keelega Vietnami poolel kuoi keeleks.
  • malengi keel (Maleng, var Malieng, Pakatan) pkt. Rahvas: maleng, malengid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 700. ISO 639. ♦ Pakatan on Ethnologue’i järgi malengi murre. Malieng (Mã Liềng) on Wikipedia järgi tjõti keele murre.
  • muongi keel ~ mõongi keel (Muong) mtq. Rahvas: muong, muongid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639. ♦
  • nguoni keel (Nguôn, var Ngouan, Năm Nguyên) nuo. Rahvas: nguon, nguonid. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • thoo keel ~ kuoi keel (Tho, var Cuoi, Keo) tou. Kiri: ladina. Rahvas: thoo, thood. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 68 400. ISO 639. ♦ Koos hungi keelega (Laoses) kutsutakse ka kuoi keeleks.
  • tjõti keel (Chut, var Ruc, Sach, May; tiếng Chứt) scb. Rahvas: tjõtt, tjõtid. Asuala: Laos, Vietnam. Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦ Eestikeelne nimetus on antud vietnami häälduse [cɯt] põhjal. Murded vietnamipäraselt: Rục, Sách, Mày, Mã Liềng.
  • vietnami keel (ⓔ tiếng Việt; Vietnamese) vi/vie. Kiri: ladina. Rahvas: vietnamlane, vietnamlased. Asuala: Vietnam. Kõnelejaid: 65 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: † chữ Nôm (𡨸喃).
    Rahvad: tsing, tsingid (Jingzu, Kinh).

Klassifikatsioonist

Austroaasia (‘Lõuna-Aasia’) keeli jagatakse tavaliselt moni-khmeeri ja munda keelteks. Vietmuongi keelkond on vieti keeltena arvatud moni-khmeeri keelte alla.

Anna tagasisidet