Af: afroaasia keelkond

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

• kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
• † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
• * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
• ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
• ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
• ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

• afroaasia keelkond ~ semi-hami keeled, hrv lisrami keelkond, van semiidi-hamiidi keeled (Afro-Asiatic ~ Hamitic-Semitic languages). ♦ Jaguneb berberi, Egiptuse, kuši, semi ja Tšaadi keelteks.
• *hami keeled (Hamitic languages). ♦ Varasem jaotis, millesse arvati berberi, Egiptuse, kuši ja Tšaadi keeled.

AfB: berberi keeled

• berberi keeled (Berber ~ Amazigh languages, لغة امازيغية lughat Amāzīghīyah) ber. Rahvas: berber, berberid. ISO 639. ♦ Tamazight sisaldab grammatilisi tunnuseid t– (naissugu) ja –t, Amazigh on selle nimetuse tüvevorm.
• kabiili keel (ⓔ ⵜⴰⵇⴱⴰⵢⵍⵉⵜ Taqbaylit [ˌθæqβæjˈlɪθ] ~ ⵜⴰⵣⵡⴰⵡⵜ Tazwawt; Kabyle; القبائلية al-Qabā’ilīyah) kab. Kiri: ladina. Rahvas: kabiil, kabiilid. Asuala: Alžeeria (Béjaïa, Bordj Bou Arréridj, Bouira, Boumerdès, Jijel, Sétif, Tizi Ouzou). Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
• Maroko tamasikti kirjakeel⁺ (ⓔ ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ ⵜⴰⵏⴰⵡⴰⵢⵜ tamaziɣt tanawayt; Standard Moroccan Tamazight) zgh. Kiri: tifinagi. Rahvas: tamasikt, tamasiktid. Asuala: Maroko. ISO 639. ♦ Marokos ametlikult arendatav kirjakeel, mis kombineerib Kesk-Atlase tamasikti, riifi ja šilha keele elemente.
• † numiidia keel, van liibüa keel (Numidian, var Ancient Berber, Lybico-Berber) nxm. Kiri: . Rahvas: numiidlane, numiidlased. Asuala: Alžeeria, Maroko. ISO 639. ♦
• siivi keel, van spuai keel? (Siwi, var Oasis Berber, Zenati) siz. Kiri: . Rahvas: siivi, siivid. Asuala: Egiptus. Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦ Kõneldakse Sīwah’ oaasis.
• šavia keel (ⓔ θšawiθ; Tachawit, var Chaouia, Shawia; الشاوية ash-Shāwīyah) shy. Kiri: . Rahvas: šavia, šaviad. Asuala: Alžeeria, Tuneesia. Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639. ♦
• šilha keel ~ šlöhhi keel, van šluhhi keel, šilhi keel (ⓔ ⵜⴰⵛⵍⵃⵉⵜ Taclḥit ~ ⵜⴰⵛⴻⵍⵃⵉⵜ Tacelḥit; Tachelhit, var Chleuh, Shilha, Shluh, Tashelhiyt, Tasoussit, Tasusiyt; التاشلحيت At-Tāshalḩīt) shi. Kiri: . Rahvas: šilha, šilhad. Asuala: Maroko. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
• zenaga keel, van zanaga murded (ⓔ Tuḍḍungiyya; Zenaga) zen. Kiri: . Rahvas: zenaga, zenagad. Asuala: Mauritaania. Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
• tamasikti keel ~ Kesk-Atlase tamasikti keel, van beraberi keel (ⓔ ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ Tamaziġt; Central Atlas Tamazight, var Tamazight; الاطلسية al-Aţlasīyah) tzm. Kiri: tifinagi. Rahvas: tamasikt, tamasiktid (Amazigh). Asuala: Maroko. Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639. ♦
• tamašeki keel ~ tuareegi keel (Tamashek) tmh. Kiri: tifinagi. Rahvas: tuareeg, tuareegid (ⓔ Imuhagh ~ Itargiyen; Tuareg). Asuala: Mali, Niger. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks.
  • Kidali tamašeki keel° (Tamasheq, var Kidal, Kidal Tamasheq, Timbuktu, Tomacheck, Tuareg ¡) taq. Kiri: tifinagi. Asuala: Mali. Kõnelejaid: 281 200. ISO 639. ♦
  • tajarti keel (Tayart Tamajeq) thz. Kiri: tifinagi. Asuala: Niger. Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦
  • tamahaki keel (Tahaggart Tamahaq, var Tourage, Tuareg) thv. Kiri: tifinagi. Rahvas: tamahak, tamahakid. Asuala: Alžeeria, Liibüa, Niger. Kõnelejaid: 62 000. ISO 639. ♦
  • tavallammati keel (ⓔ tamāzhəq, Tawallammat Tamajaq) ttq. Kiri: tifinagi. Rahvas: tavallammat, tavallammatid (ⓔ Lwellemmeden). Asuala: Niger. Kõnelejaid: 640 000. ISO 639. ♦
• tifinagi kiri ~ berberi kiri, van tifinaagi kiri (Tifinagh) Tfng.
• † garamant, garamandid (Garamantes). Asuala: Alžeeria, Liibüa, Tuneesia. ♦ Antiikaegne hõim.
• † getuul, getuulid (Gaetūlī). Asuala: Alžeeria. ♦ Antiikaegne hõim.
• † masmuuda, masmuudad (Masmuda, مصمودة Maşmūdah). Asuala: Aafrika. ♦ Berberi hõimuliit.
• † massüül, massüülid (Massȳlī). Asuala: Tuneesia. ♦ Antiikaegne hõim Numiidias.
• † sanhaadža, sanhaadžad (Sanhaja, صنهاجة Şanhājah). Asuala: Maroko. ♦ Berberi hõimuliit.

AfBZ: zenati keeled

• zenati keeled ~ zanaata keeled (Zenati languages, زناتة Zanātah). Rahvas: zanaata, zanaatad. Asuala: Alžeeria, Liibüa, Maroko, Tuneesia. ♦ Üks berberite alajaotusi, põhineb kunagisel hõimul.
• ghadaamsi keel, van gadamessi keel (Ghadamès; الغدامسية al-Ghadāmsīyah) gha. Kiri: . Rahvas: ghadaamsi, ghadaamsid. Asuala: Liibüa. Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦ < Ghadāmis (oaas).
• mzaabi keel ~ mzabi keel, van mosabi keel (ⓔ Tumẓabt; Tumzabt, var Ghardaia, Mzab, Mzabi; المزابية al-Muzābīyah) mzb. Kiri: . Rahvas: mzaabi, mzaabid. Asuala: Alžeeria. Kõnelejaid: 70 000. ISO 639. ♦ < Mzāb (org Sahara kõrbe põhjaosas).
• nafuusi keel, van džerbai keel, džeba-nefussi keel (Nafusi, var Jabal Nafusi, Jebel Nefusi; النفوسية an-Nafūsīyah) jbn. Kiri: . Rahvas: nafuusi, nafuusid. Asuala: Liibüa, Tuneesia. Kõnelejaid: 210 000. ISO 639. ♦ < Jabal Nafūsah ehk Al-Jabal al-Gharbī ‘läänemäed’ (mäestik Liibüa lääneosas).
• riifi keel ~ rifi keel (ⓔ ⵜⴰⵔⵉⴼⵉⵜ Tarifit; Tarifit, var Northern Shilha, Rifeño, Riffian, Rifia; الريفية ar-Rīfīyah) rif. Kiri: tifinagi. Rahvas: riifi, riifid. Asuala: Maroko. Kõnelejaid: 1,7 mln. ISO 639. ♦ < Rīf (Põhja-Maroko mägirajoon).

AfC: kuši keeled

• kuši keeled, van kušiidi keeled (Cushitic languages) cus. ISO 639. ♦
• afari keel, van danakili keel (ⓔ Qafár af ~ Qafara; Afar) aa/aar. Kiri: ladina. Rahvas: afar, afarid. Asuala: Djibouti, Eritrea, Etioopia (Afar). Kõnelejaid: 1,4 mln. ISO 639. ♦
• alaba-kabeena keel (Alaba-K’abeena) alw. Kiri: . Rahvas: alaba, alabad; kabeena, kabeenad. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 162 000. ISO 639. ♦
  Murded: alaba murre (Alaba, var Wanbasana); kabeena murre (K’abeena, var Qebena).
• bedža keel ~ bedauje keel (ⓔ Badāwīyä ~ Tu Bdhaawi; Bedawi, var Bedawiyet, Beja) bej. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: bedža, bedžad ~ bedauje, bedaujed. Asuala: Eritrea, Sudaan. Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
  Murded: ababda murre, van ababde (Ababda); amarari murre (Amarar); Banī-‘Āmiri murre, van beni-ameri (Beni-Amir); bišarini murre (Bisharin, var Bisariab); hadendoa murre (Hadendoa, var Hadendowa).
• burdži keel (Burji, var Bambala, Bembala, Daashi) bji. Kiri: etioopia. Rahvas: burdži, burdžid. Asuala: Etioopia, Keenia. Kõnelejaid: 46 100. ISO 639. ♦
• diraša keel ~ darasa keel, van darassa keel (ⓔ Diraytata; Dirasha, var Gardulla, Gidole) gdl. Kiri: . Rahvas: diraša, dirašad. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
• hadija keel (Hadiyya; ሃዲያኛ Hadianya^am) hdy. Kiri: . Rahvas: hadija, hadijad. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 924 000. ISO 639. ♦
• kambaata keel ~ kambata keel (Kambaata, var Kambata, Kembata; ከምባትኛ Kembatinya^am) ktb. Kiri: etioopia, ladina. Rahvas: kambaata, kambaatad. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 570 000. ISO 639. ♦
  Murded: timbaaro murre (T’imbaaro).
• lõunakuši keeled (South Cushitic ~ Rift languages). ♦
  • burunge keel, van mbulunge keel (Burunge, var Bulunge, Mbulugwe) bds. Kiri: . Rahvas: burunge, burunged. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
  • gorova keel, van fiomi keel (Gorowa, var Fiome) gow. Kiri: . Rahvas: gorova, gorovad. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
  • iraku keel (Iraqw, var Erokh, Iraku, Kiiraqw, Mbulu, Mbulunge) irk. Kiri: . Rahvas: iraku, irakud. Asuala: Tansaania. Kõnelejaid: 462 000. ISO 639. ♦
• marako keel (Marak’o, var Libido) liq. Kiri: . Rahvas: marako, marakod. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 36 600. ISO 639. ♦
• oromo keel, van galla keel (ⓔ afaan Oromoo ~ Oromiffa; Oromo, var Gallinya; ኦሮምኛ Orominya^am, van ጋልኛ Gallinya) om/orm. Kiri: ladina. Rahvas: oromo, oromod. Asuala: Etioopia (Oromia). Kõnelejaid: 25 mln. ISO 639. ♦
• saho keel, van saho-afari keel (Saho) ssy. Kiri: . Rahvas: saho, sahod. Asuala: Eritrea. Kõnelejaid: 203 000. ISO 639. ♦
• sidamo keel (ⓔ Sidámo ’afó; Sidamo, var Sidaama) sid. Kiri: . Rahvas: sidamo, sidamod. Asuala: Etioopia (Oromia, Sidama). Kõnelejaid: 1,9 mln. ISO 639. ♦
• somaali keel (ⓔ Af-Soomaali ~ Soomaaliga; Somali) so/som. Kiri: ladina, varem ka araabia, osmani. Rahvas: somaallane, somaallased ~ somaal, somaalid. Asuala: Djibouti, Etioopia (Somaali), Somaalia. Kõnelejaid: 12,6 mln. ISO 639. ♦
  Kirjad: osmani kiri (Cismaanya, Osmanya) Osma. ♦ < Osman Yusuf Kenadid (Cismaan Yuusuf Keenadiid, kirja leiutaja u 1920–1922).
• † blemmü, blemmüd (Blemmyae). Asuala: Egiptus. ♦ Alam-Nuubia rändrahvas, seostatud bedžadega.

AfCA: agau keeled

• agau keeled ~ keskkuši keeled (Central Cushitic ~ Agaw languages). ♦ < agaw (aungi hõimu varasem nimetus).
• aungi keel ~ agau keel (Awngi, var Agaw, Agau, Awawar) awn. Kiri: . Rahvas: aungi, aungid. Asuala: Etioopia (Amhara). Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦
• bilini keel (ⓔ [bəlina]; Bilin, var Bilen, Blin) byn. Kiri: etioopia, ladina. Rahvas: bilin, bilinid. Asuala: Eritrea. Kõnelejaid: 70 000. ISO 639. ♦
• hamtanga keel, van hamiri keel (ⓔ [ˈχamtaŋa]; Xamtanga, var Khamtanga, Xamir, Xamta; ሃመርኛ Hamerinya^am) xan. Kiri: . Rahvas: hamtanga, hamtangad. Asuala: Etioopia (Amhara). Kõnelejaid: 143 000. ISO 639. ♦
• kimanti keel, van kemanta keel (Qimant, var Kemant, Kemantney, Kimanteney, Western Agaw) ahg. Kiri: . Rahvas: kimant, kimantid. Asuala: Etioopia (Amhara). Kõnelejaid: 1600. ISO 639. ♦
  Murded: hvarasa murre, van kvara (Hwarasa, var Falashan, Qwara, Qwareña, Kara ¡); † kaila murre (Kayla, var Kayliñña).

AfCO: Omo keeled

• Omo keeled ~ läänekuši keeled (Omotic languages) omv. ISO 639. ♦ < Omo (jõgi Etioopias).
• dauro keel (Dawro) dwr. Kiri: . Rahvas: dauro, daurod. Asuala: Etioopia (Edela-Etioopia). Kõnelejaid: 331 000. ISO 639. ♦
• gamo keel (Gamo) gmv. Kiri: . Rahvas: gamo, gamod. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 597 000. ISO 639. ♦
• gofa keel (Gofa) gof. Kiri: . Rahvas: gofa, gofad. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 189 000. ISO 639. ♦
• jemsa keel ~ džendžero keel, van jämma keel (Yemsa, var Yemma, Janjero ¡) jnj. Kiri: . Rahvas: jemsa, jemsad. Asuala: Etioopia (Oromia). Kõnelejaid: 82 000. ISO 639. ♦
• kafa keel ~ kefa keel (Kafa, var Kefa; ከፋኛ Kefanya) kbr. Kiri: . Rahvas: kafa, kafad. Asuala: Etioopia (Edela-Etioopia). Kõnelejaid: 570 000. ISO 639. ♦
• šeko keel, van šako keel (Sheko, var Shako) she. Kiri: . Rahvas: šeko, šekod. Asuala: Etioopia (Edela-Etioopia). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
• volaita keel, van valamo keel, volamo keel, velamo keel, uolamo keel (ⓔ Wolayttatto Doonaa; Wolaitta, var Borodda, Ometo, Ualamo, Walamo, Wolamo, Wolaytta) wal. Kiri: ladina, varem ka etioopia. Rahvas: volaita, volaitad. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
  Variant: vegagoda keel (Wegagoda). ♦ 1998 volaita, gamo, gofa ja dauro keele sünteesimise teel loodud tehiskeel (nimetus algussilpide järgi; ei tulnud kasutusele).

AfE: Egiptuse keeled

• Egiptuse keeled (Egyptian languages) egx. ISO 639. ♦
• † egiptuse keel (Egyptian, var Ancient Egyptian) egy. Kiri: egiptuse demootiline, enne seda egiptuse hieraatiline ja hieroglüüfkiri. Rahvas: egiptlane, egiptlased. Asuala: Egiptus. ISO 639. ♦
  Kirjad: † egiptuse demootiline kiri (Egyptian demotic) Egyd; † egiptuse hieraatiline kiri (Egyptian hieratic) Egyh; † egiptuse hieroglüüfkiri (Egyptian hieroglyphs) Egyp.
• kopti keel (ⓔ ⲙⲉⲧⲛ̅ⲣⲉⲙⲛ̅ⲭⲏⲙⲓ metn̄remn̄khēmi ~ ϯⲁⲥⲡⲓ ⲛ̅ⲣⲉⲙⲛ̅ⲭⲏⲙⲓ tiaspi n̄remn̄khēmi ~ ⲙⲛⲧⲕⲩⲡⲧⲁⲓⲟⲛ mntkuptaion; Coptic) cop. Kiri: kopti. Rahvas: kopt, koptid. Asuala: Egiptus. Kõnelejaid: u 15 mln (etnilisi kopte). ISO 639. ♦ Kasutusel üksnes liturgiakeelena.
  Kirjad: kopti kiri (Coptic) Copt.

AfS: semi keeled

• semi keeled, van semiidi keeled (Semitic languages). ♦
• † Samaaria kiri (Samaritan) {sam, smp}.

AfS1: Põhja-Araabia keeled

• Põhja-Araabia keeled (North Arabic languages). ♦
• araabia keel (ⓔ العربية al-‘Arabīyah; Arabic) ar/ara. Kiri: araabia. Rahvas: araablane, araablased. Asuala: Aafrika, Aasia. Kõnelejaid: 215 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks keelekujuks.
• juudiaraabia keel (ⓔ ערביה יהודיה Arabiya Yahudiya; Judeo-Arabic) jrb. Kiri: heebrea. Asuala: Aafrika, Aasia. Kõnelejaid: 491 000. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb viieks. Kõnelejate arv siin ja allpool viitab ilmselt etnilise rühma suurusele, mitte keeleoskajatele.
  • Iraagi juudiaraabia keel° (Judeo-Iraqi Arabic, var Iraqi-Baghdadi Arabic, Yahudic) yhd. Kiri: heebrea. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦ Varasemas loendis ekslikult (?) Egiptuse juudiaraabia keel.
  • Jeemeni juudiaraabia keel (Judeo-Yemeni Arabic) jye. Kiri: araabia, heebrea. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 51 000. ISO 639. ♦
  • Maroko juudiaraabia keel (Judeo-Moroccan Arabic) aju. Kiri: heebrea. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 259 000. ISO 639. ♦
  • Tripolitaania juudiaraabia keel (Judeo-Tripolitanian Arabic, var Tripolita’it, Yudi) yud. Kiri: heebrea. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 35 000. ISO 639. ♦
  • Tuneesia juudiaraabia keel⁺ (Judeo-Tunisian Arabic) ajt. Kiri: araabia, heebrea. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 352 500. ISO 639. ♦
• malta keel (ⓔ il-Malti ~ lingwa Maltija; Maltese) mt/mlt. Kiri: ladina. Rahvas: maltalane, maltalased. Asuala: Malta. Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦
• † Põhja-Araabia kiri (Old North Arabian) Narb. ♦ Kirjakatked VI saj eKr – VI saj pKr.
• beduiin, beduiinid (بدوي Badawī, Bedouin). Asuala: Aafrika, Aasia. ♦ Peamiselt araablastest kõrbeelanikud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
• † saratseen, saratseenid (Saracen). Asuala: Egiptus, Jordaania, Saudi Araabia. ♦ Antiikaegne beduiinihõim Araabia ja Siinai poolsaarel.

AfS2: Lõuna-Araabia keeled

• Lõuna-Araabia keeled (South Arabic languages). ♦
• bathari keel (Bathari; البطحرية al-Baţḩarīyah) bhm. Kiri: . Rahvas: bathari, batharid. Asuala: Jeemen, Omaan. Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
• harsuusi keel (Harsusi; الحرسوسية al-Ḩarsūsīyah) bss. Kiri: . Rahvas: harsuusi, harsuusid. Asuala: Omaan. Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦ < Jiddat al-Ḩarāsīs (Omaani lõunaosa).
• mehri keel ~ mehra keel (Mehri; المهرية al-Mahrīyah) gdq. Kiri: . Rahvas: mehri, mehrid. Asuala: Jeemen. Kõnelejaid: 135 000. ISO 639. ♦
• † seeba keel (Sabaean) xsa. Kiri: Lõuna-Araabia (seeba). Rahvas: seebalane, seebalased. Asuala: Jeemen. ISO 639. ♦ I saj eKr – VI saj pKr.
  Kirjad: † seeba kiri {Sarb}.
• sokotri keel ~ sokotra keel (ⓔ méthel d-saqátri; Soqotri, var Sokotri; السقطرية as-Suquţrīyah) sqt. Kiri: . Rahvas: sokotri, sokotrid. Asuala: Jeemen (Sokotra). Kõnelejaid: 64 000. ISO 639. ♦
• šahri keel ~ šahra keel, van ehkili keel (Shehri, var Ehkili, Jibbali, Qarawi; الشحرية ash-Shaḩrīyah) shv. Kiri: . Rahvas: šahri, šahrid. Asuala: Omaan. Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
• † Lõuna-Araabia kiri (Old South Arabian) Sarb.

AfS3: Kaanani keeled

• Kaanani keeled (Canaanite languages). ♦
• † ammoni keel, osaliselt kaanani keel (Ammonite). Kiri: . Rahvas: ammon, ammonid. Asuala: Jordaania. ♦
• † ebla keel (Eblan, var Eblaite) xeb. Kiri: . Asuala: Süüria. ISO 639. ♦ Põhja-Mesopotaamias III at eKr < Ebla (linn).
• † edomi keel, osaliselt kaanani keel (Edomite) xdm. Kiri: . Rahvas: edomlane, edomlased. Asuala: Iisrael, Jordaania. ISO 639. ♦
• † emori keel (Amorite). Kiri: . Rahvas: emorlane, emorlased ~ amorlane, amorlased ~ amoriit, amoriidid ~ amorealane, amorealased ~ amurru, amurrud. Asuala: Aasia. ♦ Keelt kõneldi Süürias ja Babüloonias, hiljem Palestiinas enne heebrealaste tulekut.
• † foiniikia keel (ⓔ dabarīm Kana’nīm; Phoenician) phn. Kiri: foiniikia. Rahvas: foiniiklane, foiniiklased. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦
  Kirjad: † foiniikia kiri Phnx.
• heebrea keel ~ ivriit ~ ivriidi keel ~ uusheebrea keel (עִבְרִית Ivrit, Hebrew) he/heb. Kiri: heebrea. Rahvas: juut, juudid ~ heebrealane, heebrealased. Asuala: Iisrael. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦ Velmatud XX saj alguses, erineb struktuurilt vanaheebrea keelest. Nimetust heebrea kasutatakse nii uus- kui ka vanaheebrea (vt) keele kohta, ivriit pigem uusheebrea keele kohta. Rahvanimetus juudid käib laiema rühma kohta, kes räägivad ka muid keeli ja tunnistavad judaismi.
  Kirjad: heebrea kiri (אָלֶף־בֵּית עִבְרִי alef-bet Ivri) Hebr.
• † moabi keel (Moabite) obm. Kiri: foiniikia (moabi). Rahvas: moab, moabid ~ moabiit, moabiidid. Asuala: Jordaania. ISO 639. ♦ I at I pool eKr.
  Kirjad: † moabi kiri {Phnx}.
• † puunia keel (Punic) xpu. Kiri: foiniikia (puunia). Rahvas: puunlane, puunlased. Asuala: Alžeeria, Liibüa, Tuneesia. ISO 639. ♦
  Kirjad: † puunia kiri {Phnx}.
• † Samaaria heebrea keel ~ samaaria keel (ⓔ [ʔiwˈʁiθ]; Samaritan, var Samaritan Hebrew) smp. Kiri: Samaaria. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦
• † ugariti keel, van ugariidi keel (Ugaritic) uga. Kiri: ugariti. Rahvas: ugaritlane, ugaritlased. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦
  Kirjad: † ugariti kiri Ugar.
• † vanaheebrea keel ~ heebrea keel ~ piibliheebrea keel (Ancient Hebrew, var Biblical Hebrew, Classical Hebrew, Old Hebrew) hbo. Kiri: heebrea. Asuala: Iisrael. ISO 639. ♦ Vt märkust heebrea keele juures.

AfS4: aramea keeled

• aramea keeled (Aramaic languages).
• † aramea keel ~ vanaaramea keel (ⓔ lishānā aramāyā ~ lishana khata; Aramaic, var Official Aramaic, Imperial Aramaic) arc. Kiri: vanaaramea. Rahvas: aramealane, aramealased. Asuala: Aasia. ISO 639. ♦ Hõlmab perioodi 700–300 eKr.
  Kirjad: † Hatra kiri (Hatran ~ Hatrene) Hatr; † Palmyra kiri (Palmyrene) Palm; † vanaaramea kiri (Imperial Aramaic) Armi.
• lääneuusaramea keel (ⓔ ܐܰܪܰܡܝܺܬ݂ aramīth; Western Neo-Aramaic) amw. Kiri: süüria (läänesüüria). Asuala: Süüria. Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
• manda keel (Mandaic, var Mandaean) mid. Kiri: manda. Rahvas: mandalane, mandalased. Asuala: Iraan (Khūzestān). Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
  Kirjad: manda kiri (Mandaic) Mand.
• † Samaaria aramea keel (Samaritan Aramaic) sam. Kiri: Samaaria. Asuala: Palestiina. ISO 639. ♦
• senaja keel (ⓔ senayā ~ sōray; Senaya, var Soray) syn. Kiri: süüria. Rahvas: senaja, senajad. Asuala: Iraan (Kurdistan). Kõnelejaid: 460. ISO 639. ♦
• süüria keel ~ uusaramea keel ~ uussüüria keel (ⓔ ܣܘܪܝܐܝܐ Sūryāyā, Syriac ~ Suret) syr. Kiri: süüria. Rahvas: süürlane, süürlased. Asuala: Iraak, Iraan, Liibanon, Süüria. ISO 639. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
  Kirjad: süüria kiri (ܐܠܦ ܒܝܬ ܣܘܪܝܝܐ ʾālaf béth Sūryâyā, Syriac) Syrc – idasüüria kiri ~ süüria Nestori kiri (ܡܲܕ݂ܢܚܵܝܵܐ Madhnḥâyā ~ ܣܘܵܕ݂ܵܝܵܐ Swâdhâyā; Syriac (Eastern variant)) Syrn; läänesüüria kiri ~ süüria serto kiri ~ süüria jakobiidi kiri (ܣܪܛܐ Serṭā ~ ܦܫܝܛܐ Pshīṭā; Syriac (Western variant)) Syrj; süüria estrangelo kiri (ܐܣܛܪܢܓܠܐ Esṭrangelā; Syriac (Estrangelo variant)) Syre.
  Rahvad: mhallami, mhallamid (ⓔ ܡܚܠܡܝ̈ܐ Mḥalmây”ē; Mhallami; محلمي Mḩallamī).
  • Assüüria uusaramea keel ~ aissori keel, hrv assüüria keel (ⓔ ܐܵܬܘܼܪܵܝܵܐ ātūrâyā ~ ܣܘܼܪܹܝܬ sūrét; Assyrian Neo-Aramaic, var Aissorski, Assyrian, Lishana Aturaya, Neo-Syriac, Sureth, Suryaya Swadaya) aii. Kiri: süüria (idasüüria). Asuala: Armeenia, Aserbaidžaan, Iraak (põhjaosa, Bagdad, Basra, Kirkūk), Iraan, Süüria, Türgi. Kõnelejaid: 210 000. ISO 639. ♦ Süüria keele läänepoolne kuju.
  • Kaldea uusaramea keel ~ kaldea keel (ⓔ ܟܲܠܕܵܝܵܐ kaldâyā ~ ܣܘܿܪܸܬ݂ soreth; Chaldean Neo-Aramaic, var Chaldean, Fallani, Kaldaya, Kildani, Lishana Kaldaya, Modern Chaldean, Neo-Chaldean, Soorath, Sureth) cld. Kiri: süüria (idasüüria). Asuala: Iraak (Mosul, Bagdad, Basra, Kurdistani kaguosa). Kõnelejaid: 206 000. ISO 639. ♦ Süüria keele idapoolne kuju.
• turojo keel (ⓔ ṭūroyō ~ ṣūrayt ~ sūryoyō; Turoyo, var Surayt, Turani) tru. Kiri: ladina, süüria. Rahvas: turojo, turojod. Asuala: Süüria, Türgi. Kõnelejaid: 84 000. ISO 639. ♦
• † vanasüüria keel ~ süüria keel (Classical Syriac) syc. Kiri: süüria (estrangelo). Asuala: Aasia. ISO 639. ♦ Hääbus X–XII saj, harva kasutusel liturgiakeelena.
• † nabatlane, nabatlased. Asuala: Jordaania, Saudi Araabia. ♦ Loode-Araabia hõimuliit, kõneles aramea keelele lähedast keelt.
  Kirjad: † Nabatea kiri (Nabataean) Nbat.

AfS5: Etioopia keeled

• Etioopia keeled (Ethiopic languages). ♦
• amhara keel ~ amhari keel, van amhaara keel, amarinja keel (ⓔ አማርኛ Amarinya [amarəɲɲa]; Amharic) am/amh. Kiri: etioopia. Rahvas: amhara, amharad. Asuala: Etioopia. Kõnelejaid: 20 mln. ISO 639. ♦
• argoba keel (Argobba) agj. Kiri: . Rahvas: argoba, argobad. Asuala: Etioopia (Afar, Amhara, Oromia). Kõnelejaid: 10 900. ISO 639. ♦
• † etioopia keel ~ geezi keel (ⓔ ግዕዝ Gi‘iz, Geez) gez. Kiri: etioopia. Asuala: Etioopia. ISO 639. ♦ Säilinud liturgilise keelena.
  Kirjad: etioopia kiri Ethi.
• gurage keel (Gurage). Kiri: . Rahvas: gurage, guraged. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb mitmeks.
  • inori keel (Inor, var Ennemor) ior. Kiri: . Rahvas: inor, inorid. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 280 000. ISO 639. ♦
  • kistane keel ~ sodo keel (ⓔ kəstane ‘kristlased’; Kistane, var Ayumälläl, Soddo) gru. Kiri: . Rahvas: kistane, kistaned. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 254 000. ISO 639. ♦
  • sebatbeti keel (Sebat Bet Gurage ‘seitsme maja gurage’, var West Gurage) sgw. Kiri: etioopia. Rahvas: sebatbet, sebatbetid. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 440 000. ISO 639. ♦
  • silte keel (ⓔ [silt’iɲɲə] ~ [jəsilt’e af]; Silt’e, var East Gurage) xst. Kiri: etioopia. Rahvas: silte, silted. Asuala: Etioopia (Kesk-Etioopia). Kõnelejaid: 828 000. ISO 639. ♦
• harari keel (ⓔ Gey sinan ‘linna keel’; Harari, var Hadere; ሀደሪኛ Haderinya^am) har. Kiri: etioopia. Rahvas: harari, hararid. Asuala: Etioopia (Harari). Kõnelejaid: 21 000. ISO 639. ♦
• tigree keel (ⓔ ትግሬ tigre; Tigre, var Xasa; الخاصية al-Khāşīyah^ar) tig. Kiri: etioopia. Rahvas: tigree, tigreed. Asuala: Eritrea. Kõnelejaid: 800 000. ISO 639. ♦ Mitte segi ajada tigrinja ehk tigrai (tir) keelega.
• tigrinja keel ~ tigrai keel (ⓔ ትግርኛ Tĭgrĭnya [təgrəɲɲa]; Tigrinya, var Tigrai) ti/tir. Kiri: etioopia. Rahvas: tigrinja, tigrinjad. Asuala: Eritrea, Etioopia (Tigray). Kõnelejaid: 4,4 mln. ISO 639. ♦

AfSX: muud semi keeled

• † akadi keel ~ akkadi keel ~ assüüria-babüloonia keel (ⓔ lishānum akkadītum ~ 𒀝𒅗𒁺𒌑(𒌝) akkadū(m); Akkadian) akk. Kiri: sumeri-akadi kiilkiri. Rahvas: akad, akadid. Asuala: Aasia. ISO 639.

AfT: Tšaadi keeled

• Tšaadi keeled (Chadic languages) cdc. ISO 639. ♦
• Ida-Tšaadi keeled (East Chadic languages). ♦
  • miltu keel (Miltu) mlj. Kiri: . Rahvas: miltu, miltud. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 270. ISO 639. ♦
  • mubi keel (Mubi) mub. Kiri: . Rahvas: mubi, mubid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 35 000. ISO 639. ♦
  • sarva keel, van serva keel, kara keel (Sarua, var Sarwa, Saroua) swy. Kiri: . Rahvas: sarva, sarvad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • sokoro keel ~ sokora keel (Sokoro) sok. Kiri: . Rahvas: sokoro, sokorod. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
  • somrai keel (ⓔ Shibne ~ Sibine; Somrai) sor. Kiri: . Rahvas: somrai, somraid. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
• Kesk-Tšaadi keeled ~ biu-mandara keeled (Central Chadic ~ Biu-Mandara languages). ♦
  • bata keel (Bata, var Bete, Gboati) bta. Kiri: . Rahvas: bata, batad. Asuala: Nigeeria (Adamawa). Kõnelejaid: 153 000. ISO 639. ♦
  • buduma keel (Buduma) bdm. Kiri: . Rahvas: buduma, budumad. Asuala: Tšaad. Kõnelejaid: 55 000. ISO 639. ♦
    Murded: kuri murre (Kuri).
  • bura keel (Bura-Pabir) bwr. Kiri: . Rahvas: bura, burad. Asuala: Nigeeria (Adamawa, Borno). Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦
  • džara keel, van džera keel (Jara, var Jera) jaf. Kiri: . Rahvas: džara, džarad. Asuala: Nigeeria (Borno, Gombe). Kõnelejaid: 46 300. ISO 639. ♦
  • gude keel, van tšeke keel (Gude, var Cheke, Motchekin, Shede) gde. Kiri: ladina. Rahvas: gude, guded. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 96 000. ISO 639. ♦
  • huba keel (Huba, var Chobba, Kilba) hbb. Kiri: . Rahvas: huba, hubad. Asuala: Nigeeria (Adamawa). Kõnelejaid: 175 000. ISO 639. ♦
  • kamve keel ~ higi keel (Kamwe, var Higgi, Vacamwe) hig. Kiri: ladina. Rahvas: kamve, kamved. Asuala: Nigeeria (Adamawa). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
  • lagvani keel, van kotoko keel (Lagwan ~ Kotoko-Logone) kot. Kiri: . Rahvas: lagvan, lagvanid. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦ Kotoko on piirkonna nimi.
  • mafa keel, van matakami keel (Mafa, var Matakam ¡) maf. Kiri: . Rahvas: mafa, mafad. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: 141 000. ISO 639. ♦
  • margi keel (Marghi). Kiri: . Rahvas: margi, margid. Asuala: Nigeeria. Kõnelejaid: . ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.
    • keskmargi keel (Marghi Central) mrt. Kiri: . Asuala: Nigeeria (Adamawa, Borno). Kõnelejaid: 135 000. ISO 639. ♦
    • lõunamargi keel (Marghi South) mfm. Kiri: . Asuala: Nigeeria (Borno). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • musgu keel, van musku keel (ⓔ Mulwi; Musgu ~ Mousgoum) mug. Kiri: . Rahvas: musgu, musgud. Asuala: Kamerun, Tšaad. Kõnelejaid: 86 000. ISO 639. ♦
  • tera keel (Tera) ttr. Kiri: ladina. Rahvas: tera, terad. Asuala: Nigeeria (Borno, Gombe). Kõnelejaid: 101 000. ISO 639. ♦
  • vandala keel ~ mandara keel (Wandala ~ Mandara) mfi. Kiri: . Rahvas: vandala, vandalad. Asuala: Kamerun, Nigeeria. Kõnelejaid: 43 500. ISO 639. ♦
• Lääne-Tšaadi keeled (West Chadic languages).
  • bade keel (Bade, var Bedde) bde. Kiri: . Rahvas: bade, baded. Asuala: Nigeeria (Jigawa, Yobe). Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦
  • bole keel ~ boleva keel (Bole ~ Bolewa, var Bolawa, Ampika) bol. Kiri: . Rahvas: bole, boled. Asuala: Nigeeria (Bauchi, Gombe, Plateau, Yobe). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
  • djarimi keel (Dyarim) dyr. Rahvas: djarim, djarimid. Asuala: Nigeeria (Bauchi). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • dokši keel (Dokshi) dsk. Rahvas: dokši, dokšid. Asuala: Nigeeria (Bauchi). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • goemai keel, van ankve keel (Goemai, var Ankwe, Kemai) ank. Kiri: ladina. Rahvas: goemai, goemaid. Asuala: Nigeeria (Nassarawa, Plateau). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
  • hausa keel, van haussa keel (Hausa) ha/hau. Kiri: ladina. Rahvas: hausa, hausad. Asuala: Nigeeria, Niger jm. Kõnelejaid: 25 mln. ISO 639. ♦
  • karekare keel (Karekare, var Karaikarai, Kerrikerri) kai. Kiri: . Rahvas: karekare, karekared. Asuala: Nigeeria (Bauchi, Yobe). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
  • mvaghavuli keel ~ sura keel (Mwaghavul, var Sura) sur. Kiri: ladina. Rahvas: mvaghavul, mvaghavulid. Asuala: Nigeeria (Plateau). Kõnelejaid: 295 000. ISO 639. ♦
  • ngasi keel, van angasi keel (Ngas, var Angas, Karang) anc. Kiri: ladina. Rahvas: ngasi, ngasid. Asuala: Nigeeria (Plateau). Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
  • ngizimi keel (Ngizim, var Ngezzim), ngi. Kiri: . Rahvas: ngizim, ngizimid. Asuala: Nigeeria (Yobe). Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
  • zeemi keel (Zeem) zem. Rahvas: zeem, zeemid. Asuala: Nigeeria (Bauchi). Kõnelejaid: 400 (2003 < W, 2025). ISO 639. ♦
  • tšaari keel (Cha’ari) cxh. Rahvas: tšaari, tšaarid. Asuala: Nigeeria (Bauchi). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • tulai keel (Tulai) tvi. Rahvas: tulai, tulaid. Asuala: Nigeeria (Bauchi). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
• masa keeled (Masa languages). ♦
  • masana keel ~ masa keel, van massa keel (Masana, var Massa) mcn. Kiri: . Rahvas: masana, masanad. Asuala: Kamerun, Tšaad. Kõnelejaid: 212 000. ISO 639. ♦

AfX: muud afroaasia keeled

• † guantši keel (Guanche) gnc. Kiri: . Rahvas: guantš, guantšid. Asuala: Hispaania (Kanaari saared). ISO 639. ♦ Hääbus XVIII saj.
• ongota keel (Ongota, var Ifa, Birale ¡, Shanqilla ¡) bxe. Kiri: . Rahvas: ongota, ongotad. Asuala: Etioopia (Lõuna-Etioopia). Kõnelejaid: 8. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Keelkonna põhijaotised on berberi (AfB), Egiptuse (AfE), kuši (AfC), semi (AfS) ja Tšaadi (Aft) keeled, sageli arvatakse põhijaotiseks ka Omo keeled (AfCO), mis käesolevas jaotuses on kuši keelte all. Semi keeli jagatakse esmalt idasemi ja läänesemi keelteks. Idasemi alla arvatakse akadi, ebla ja kiši (Kishite) hääbunud keeled (siin osalt AfSX ja AfS3). Läänesemi keeled on jagatud tänapäeva Lõuna-Araabia keelteks (AfS2), vanadeks Lõuna-Araabia keelteks (siin → AfS2, mh hadrami ja seeba keel), Etioopia (AfS5), araabia (AfS1) ja loodesemi keelteks, viimaste all on omakorda Kaanani (AfS3) ja aramea keeled (AfS4).

Anna tagasisidet