An: austroneesia hõimkond 2/3 (AnT–AnWN)

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

AnT: Taiwani keeled

  • Taiwani keeled (Formosan languages; 台灣南島語言 Taiwan Nandao yuyan) ♦ Mõiste on geograafiline, sest Taiwani keeled moodustavad üksteisest geneetiliselt kaugeid rühmi, mida saab pidada austroneesia keelte esmasteks jaotisteks.
  • Põhja-Taiwani keeled (Northern Formosan languages) ♦ Ühendab atajali ja Taiwani läänetasandiku keeled.
  • atajali keeled (Atayalic languages) ♦
    • atajali keel, van tajali keel (ⓔ Tayal; Atayal; 泰雅語 Taiyayu) tay. Kiri: ladina. Rahvas: atajal, atajalid. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 84 000. ISO 639. ♦
    • seediki keel° ~ taroko keel, van šedžiki keel (ⓔ Seediq; Sediq, var Taroko, Truku, Seedeq, Sejiq; 賽德克語 Saidekeyu) trv. Kiri: ladina. Rahvas: taroko, tarokod; seedik, seedikid. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦ Tarokod ja seedikid on kaks hõimu, mis räägivad sama keelt. ISO 639 Taroko → Sediq 2022. a.
  • bununi keel, van bunumi keel (Bunun; 布農語 Bunongyu) bnn. Kiri: . Rahvas: bunun, bununid. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 38 000. ISO 639. ♦ Iseseisev keeleharu.
  • Ida-Taiwani keeled (East Formosan languages) ♦
    • amise keel ~ ami keel, van ?anuši keel (ⓔ Pangcah; Amis, var Ami; 阿美語 Ameiyu) ami. Kiri: ladina. Rahvas: amis, amised. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 138 000. ISO 639. ♦
    • † basai keel (Basay, var Kawanuwan; 巴賽語 Basaiyu) byq. Kiri: . Rahvas: basai, basaid. Asuala: Hiina (Taiwan). ISO 639. ♦
    • kavalani keel (ⓔ kbaran [kɨβaˈɾan]; Kavalan, var Cabaran, Kbalan, Shekwan; 噶瑪蘭語 Gamalanyu) ckv. Kiri: ladina. Rahvas: kavalan, kavalanid. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 24. ISO 639. ♦
    • † ketangalani keel (Ketangalan, var Ketagalan; 凱達格蘭語 Kaidagelanyu) kae. Kiri: . Rahvas: ketangalan, ketangalanid. Asuala: Hiina (Taiwan). ISO 639. ♦
    • sakizaja keel⁺ (ⓔ Sakizaya; Sakizaya) szy. Kiri: ladina. Rahvas: sakizaja, sakizajad. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 590 (2020 < W, 2025). ISO 639. ♦ Keeletähis a-st 2018, varem arvati amise keele alla.
    • † siraja keel (Siraya, var Baksa, Formosan, Pepohoan ¡; 西拉雅語 Xilayayu) fos. Kiri: ladina. Rahvas: siraja, sirajad. Asuala: Hiina (Taiwan). ISO 639. ♦
  • Loode-Taiwani keeled (Northwest Formosan languages) ♦
    • kulon-paze keel (Kulon-Pazeh, var Kulun; 巴宰語 Bazaiyu) uun. Kiri: . Rahvas: kulon-paze, kulon-pazed. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 1. ISO 639. ♦
    • saisiati keel, van saisati keel (Saisiyat; 賽夏語 Saixiayu) xsy. Kiri: . Rahvas: saisiat, saisiatid. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 4800. ISO 639. ♦
  • paivani keel (Paiwan; 排灣語 Paiwanyu) pwn. Kiri: . Rahvas: paivan, paivanid. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 66 000. ISO 639. ♦ Iseseisev keeleharu.
  • pujuma keel (Puyuma, var Panapayan; 卑南語 Beinanyu) pyu. Kiri: . Rahvas: pujuma, pujumad. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 8500. ISO 639. ♦ Iseseisev keeleharu.
  • rukai keel, van tsariseni keel (Rukai, var Drukai, Tsarisen; 魯凱語 Lukaiyu) dru. Kiri: . Rahvas: rukai, rukaid. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 10 500. ISO 639. ♦ Iseseisev keeleharu.
  • Taiwani läänetasandiku keeled (Western Plains languages) ♦
    • babuza keel (Babuza, var Poavosa, Favorlang; 貓霧捒語 Maowusongyu ~ 巴布薩語 Babusayu) bzg. Kiri: . Rahvas: babuza, babuzad. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 4. ISO 639. ♦
    • † papora-hoanja keel (Papora-Hoanya, var Bupuran, Hinapavosa; 巴布拉語 Babulayu, 洪雅語 Hongyayu) ppu. Kiri: . Rahvas: papora, paporad; hoanja, hoanjad. Asuala: Hiina (Taiwan). ISO 639. ♦
    • thao keel, van sau keel (ⓔ Thaw a lalawa; Thao, var Chuihwan, Sau; 邵語 Shaoyu) ssf. Kiri: . Rahvas: thao, thaod. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 6. ISO 639. ♦
  • tsou keeled (Tsouic languages) ♦
    • tsou keel, van niitaka keel, ?tsoni keel (Tsou, var Niitaka, Tibolak, Tzo; 鄒語 Zouyu) tsu. Kiri: . Rahvas: tsou, tsoud. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 2100. ISO 639. ♦

AnW: lääneaustroneesia keelkond

  • *Kalimantani keeled ♦ Praeguse jaotuse järgi nii dajaki, Põhja-Kalimantani kui ka Barito keeled.
  • Kalimantani-Filipiini keeled (Borneo-Philippine languages) ♦ Hüpoteetiline keelerühmitus, kuhu kuuluksid Barito, Filipiini, Põhja-Kalimantani, sisemaadajaki jm keeled.
  • lääneaustroneesia keelkond (Western Malayo-Polynesian languages ~ Western Austronesian languages ~ Hesperonesian languages) ♦ Siinse jaotuse järgi jaguneb 8 haruks, väiksemad rühmad (jaava, lampungi, mokeni, redžangi, liigitamata) on arvatud jaotisse “muud lääneaustroneesia keeled”.
  • *Lääne-Indoneesia keeled ♦ Endine jaotis.
  • Sunda-Sulawesi keeled (Sunda-Sulawesi languages ~ Inner Hesperonesian languages) ♦ Hüpoteetiline keelerühmitus, kuhu kuuluksid Lõuna-Sulawesi, Sulawesi, Loode-Sumatra, lampungi, Malaia-Sumbawa keeled jm.
  • dajak, dajakid. Asuala: Indoneesia (Kalimantan). ♦ Kalimantani ehk Borneo saare põliselanike üldnimetus. Keeled jagunevad sisemaadajaki ja Malaia-Sumbawa harusse.
  • dusun, dusunid. Asuala: Indoneesia (Kalimantan). ♦ Dusunid räägivad nii Barito kui ka Põhja-Kalimantani keeli.

AnWB: Barito keeled

  • Barito keeled (Greater Barito languages). ♦ Barito on jõgi Indoneesias.
  • abaknoni keel (Inabaknon, var Abaknon, Capul) abx. Kiri: ladina. Rahvas: abaknon, abaknonid. Asuala: Filipiinid (Põhja-Samar). Kõnelejaid: 26 400. ISO 639. ♦
  • ampanangi keel (Ampanang) apg. Kiri: . Rahvas: ampanang, ampanangid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • badžau keel, van ?badžani keel (Sama; Bajau, var Badjaw, Bajaw). Kiri: . Rahvas: badžau, badžaud. Asuala: Indoneesia, Malaisia. Kõnelejaid: . ♦
    • Indoneesia badžau keel (Indonesian Bajau) bdl. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Sulawesi). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
    • lääneranniku badžau keel (West Coast Bajau) bdr. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 55 000. ISO 639. ♦
  • bakumpai keel (Bakumpai, var Bara-Jida) bkr. Kiri: . Rahvas: bakumpai, bakumpaid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
  • buši keel (Bushi, var Antalaotra, Shibushi Shimaore, Sakalava, Kibushi) buc. Kiri: ladina. Rahvas: buši, bušid. Asuala: Mayotte. Kõnelejaid: 39 000. ISO 639. ♦
  • dusun-dejahi keel (Dusun Deyah, var Deah) dun. Kiri: . Rahvas: dusun-dejah, dusun-dejahid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Kalimantan). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • dusun-malangi keel (Dusun Malang) duq. Kiri: . Rahvas: dusun-malang, dusun-malangid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦
  • dusun-vitu keel (Dusun Witu) duw. Kiri: . Rahvas: dusun-vitu, dusun-vitud. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • jakani keel (Yakan, var Yacan) yka. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: jakan, jakanid. Asuala: Filipiinid (Basilan). Kõnelejaid: 106 000. ISO 639. ♦
  • kohini keel (Kohin, var Seruyan) kkx. Kiri: . Rahvas: kohin, kohinid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
  • lavangani keel (Lawangan, var Northeast Barrito) lbx. Kiri: . Rahvas: lavangan, lavanganid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
  • maanjani keel (Ma’anyan, var Maanyak Dayak) mhy. Kiri: ladina. Rahvas: maanjan, maanjanid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
  • malagassi keel, van madagassi keel, malgaši keel (fiteny malagasy; Malagasy; malgache) mg/mlg. Kiri: ladina. Rahvas: malagassi, malagassid. Asuala: Madagaskar. Kõnelejaid: 13 mln. ISO 639. ♦ ISO 639s makrokeel, millel 10 keelekuju.
    Murded: Merina murre ♦ Kirjakeele aluseks olev murre; taimoro murre, van temuru (Taimoro, var Antaimoro, Temoro, Temuru) ♦ Kaguranniku araabiapärane murre.
    Rahvad: vazimba, vazimbad.
    • lavamaa malagassi keel (Plateau Malagasy, var Standard Malagasy) plt. Kiri: ladina. Asuala: Madagaskar. Kõnelejaid: 7,5 mln. ISO 639. ♦ Malagassi kirjakeele aluseks olev keelekuju.
  • mapuni keel (Mapun, var Bajau Kagayan, Cagayan de Sulu, Orang, Sama Mapun) sjm. Kiri: ladina. Rahvas: mapun, mapunid. Asuala: Malaisia, Filipiinid (Tawi-Tawi). Kõnelejaid: 58 000. ISO 639. ♦
  • ngadžu keel (Ngaju, var Ngaju Dayak) nij. Kiri: ladina. Rahvas: ngadžu, ngadžud. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 890 000. ISO 639. ♦
    Murded: Pulopetaki murre (Pulopetak).
  • otdanumi keel (Ot Danum, var Dohoi, Malahoi, Uud Danum) otd. Kiri: . Rahvas: otdanum, otdanumid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 78 800. ISO 639. ♦
  • sama keel (Sama). Kiri: . Rahvas: sama, samad. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: . ♦
    • balangingihi keel (Balangingih Sama, var Baangingi‘, Northern Sama, Samal) sse. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: balangingih, balangingihid. Asuala: Filipiinid (Sulu). Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
    • kesksama keel (Central Sama, var Central Sinama, Orang, Siasi Sama) sml. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Sulu, Tawi-Tawi). Kõnelejaid: 90 000. ISO 639. ♦
    • lõunasama keel (Southern Sama, var Sama Tawi-Tawi) ssb. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia, Filipiinid (Sulu, Tawi Tawi). Kõnelejaid: 215 000. ISO 639. ♦
    • pangutarani keel (Pangutaran Sama, var Siyama) slm. Kiri: ladina. Rahvas: pangutaran, pangutaranid. Asuala: Filipiinid (Muslimi Mindanao). Kõnelejaid: 35 200. ISO 639. ♦
  • siangi keel (Siang, var Ot Siang) sya. Kiri: . Rahvas: siang, siangid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
  • tavojani keel (Tawoyan, var Tabojan) twy. Kiri: ladina. Rahvas: tavojan, tavojanid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • tundžungi keel (Tunjung) tjg. Kiri: . Rahvas: tundžung, tundžungid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦

AnWC: Sulawesi keeled

  • Sulawesi keeled (Celebic languages). Wikipedia. ♦
  • *Tomini keeled (Tomini-Tolitoli languages). Wikipedia. ♦ Vaieldav keelerühm, kuhu kuuluksid nt dondo, laudže, pendau, tadžio ja totoli keel.
  • bada keel (Bada, var Tobada’) bhz. Kiri: . Rahvas: bada, badad. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 6800. ISO 639. ♦
  • balantaki keel (Balantak, var Kosian) blz. Kiri: ladina. Rahvas: balantak, balantakid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • bangai keel (Banggai, var Aki, Banggaya, Banggaai) bgz. Kiri: ladina. Rahvas: bangai, bangaid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 125 000. ISO 639. ♦
  • behoa keel (Behoa, var Ako, Besoa) bep. Kiri: ladina. Rahvas: behoa, behoad. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • bonerate keel (Bonerate) bna. Kiri: . Rahvas: bonerate, bonerated. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 9500. ISO 639. ♦
  • bunku keel (Bungku) bkz. Kiri: . Rahvas: bunku, bunkud. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 27 000. ISO 639. ♦
  • dondo keel (Dondo) dok. Kiri: . Rahvas: dondo, dondod. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
  • kaili keel (Kaili). Kiri: . Rahvas: kaili, kailid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi, Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: . ♦
    • daa keel (Da’a Kaili, var Binggi, Bunggu, Pakawa) kzf. Kiri: ladina. Rahvas: daa, daad. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi, Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 55 000. ISO 639. ♦
    • ledo keel (Ledo Kaili, var Palu) lew. Kiri: ladina. Rahvas: ledo, ledod. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 350 000. ISO 639. ♦
    • unde keel (Unde Kaili, var Banawa) unz. Kiri: . Rahvas: unde, unded. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
  • kulisusu keel (Kulisusu, var Kolensusu) vkl. Kiri: ladina. Rahvas: kulisusu, kulisusud. Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦
  • laudže keel (Lauje, var Tinombo) law. Kiri: . Rahvas: laudže, laudžed. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 44 000. ISO 639. ♦
  • moma keel (Moma, var Kulawi) myl. Kiri: ladina. Rahvas: moma, momad. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 5500. ISO 639. ♦
  • mori-atase keel (Mori Atas, var Aikoa, Upper Mori, West Mori) mzq. Kiri: ladina. Rahvas: mori-atas, mori-atased. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
  • mori-bavahi keel (Mori Bawah, var East Mori, Lower Mori, Nahina, Petasia) xmz. Kiri: ladina. Rahvas: mori-bavah, mori-bavahid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
  • moronene keel (Moronene) mqn. Kiri: ladina. Rahvas: moronene, moronened. Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 37 000. ISO 639. ♦
  • muna keel (Muna, var Wuna) mnb. Kiri: ladina. Rahvas: muna, munad. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
  • napu keel (Napu, var Pekurehua) npy. Kiri: ladina. Rahvas: napu, napud. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 6100. ISO 639. ♦
  • padoe keel (Padoe, var Pado-e, Alalao, South Mori) pdo. Kiri: ladina. Rahvas: padoe, padoed. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • pamona keel (Pamona, var Baree, Poso) pmf. Kiri: ladina. Rahvas: pamona, pamonad. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi, Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 137 000. ISO 639. ♦
  • pantšana keel (Pancana) pnp. Kiri: . Rahvas: pantšana, pantšanad. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • pendau keel (Pendau, var Ndau, Umalasa ¡) ums. Kiri: ladina. Rahvas: pendau, pendaud. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦
  • rahambuu keel (Rahambuu, var Lellewao, Noihe, Wiau) raz. Kiri: . Rahvas: rahambuu, rahambuud. Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • rampi keel (Rampi, var Ha’uwa, Leboni) lje. Kiri: ladina. Rahvas: rampi, rampid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • saluani keel ~ salu keel, van loinangi rühm (Saluan, var Loinang, Madi, Mondono) loe. Kiri: . Rahvas: saluan, saluanid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 76 000. ISO 639. ♦
  • sarudu keel (Sarudu, var Doda’) sdu. Kiri: . Rahvas: sarudu, sarudud. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • tadžio keel (Tajio, var Adjio, Kasimbar) tdj. Kiri: . Rahvas: tadžio, tadžiod. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
  • tolaki keel (Tolaki, var Tokia) lbw. Kiri: ladina. Rahvas: tolaki, tolakid. Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 331 000. ISO 639. ♦
  • tomini keel (Tomini, var Mouton, Tiadje, Tialo) txm. Kiri: . Rahvas: tomini, tominid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • totoli keel (Totoli, var Gage, Tontoli) txe. Kiri: . Rahvas: totoli, totolid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
  • tšiatšia keel (bahasa Ciacia; Cia-Cia, var Butonese, South Buton) cia. Kiri: . Rahvas: tšiatšia, tšiatšiad. Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 79 000. ISO 639. ♦ Keelenimetus põhineb eituspartiklil.
  • tukangbesi keel (Tukang Besi, var Buton, Wakatobi). Kiri: . Rahvas: tukangbesi, tukangbesid. Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: . ♦ Tukang Besi on ka saarestiku nimi.
    • lõunatukangbesi keel (Tukang Besi South) bhq. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 130 000. ISO 639. ♦
    • põhjatukangbesi keel (Tukang Besi North) khc. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 120 000. ISO 639. ♦
  • uma keel (Uma, var Koro, Pipikoro) ppk. Kiri: ladina. Rahvas: uma, umad. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • vavonii keel (Wawonii, var Wowonii) wow. Kiri: . Rahvas: vavonii, vavoniid. Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • volio keel, van butungi keel (Wolio, var Baubau, Uolio) wlo. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: volio, voliod. Asuala: Indoneesia (Kagu-Sulawesi). Kõnelejaid: 65 000. ISO 639. ♦ Butung on Butoni saare vananenud nimi.

AnWD: sisemaadajaki keeled

  • sisemaadajaki keeled, van dajaki keel (Land Dayak languages). Rahvas: dajak, dajakid. Wikipedia. ♦ Enne 2006 ISOs dajaki keel. Meredajakid ehk malai-dajakid kuuluvad Malaia-Sumbawa keelte harusse.
  • bakati keel (Bakati’, var Bakati Nyam, Bakati Riok, Bekati) bei. Kiri: . Rahvas: bakati, bakatid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • bau keel ~ džagoi keel (Bau Bidayuh, var Bau-Jagoi, Sarawak Dayak, Jagoi) sne. Kiri: ladina. Rahvas: bau, baud. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 29 200. ISO 639. ♦ Bau on kohanimi, seega sobiks ka Bau bidajuhi keel.
  • benjadu keel (Benyadu’, var Balantian, Njadu, Nyadu) byd. Kiri: ladina. Rahvas: benkadu, benjadud. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 54 000. ISO 639. ♦
  • biatahi keel (Biatah Bidayuh, var Bikuab, Quop, Sentah) bth. Kiri: ladina. Rahvas: biatah, biatahid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan), Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 72 000. ISO 639. ♦
  • bukari-sadongi keel° (Bukar-Sadong Bidayuh, var Buka, Serian, Tebakang) sdo. Kiri: ladina. Rahvas: bukar, bukarid; sadong, sadongid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan), Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 49 100. ISO 639. ♦
  • džangkangi keel (Jangkang) djo. Kiri: . Rahvas: džangkang, džangkangid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 37 000. ISO 639. ♦
  • kembajani keel (Kembayan, var Karambai) xem. Kiri: . Rahvas: kembajan, kembajanid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 11 000. ISO 639. ♦ Kembayan on ka linna nimi.
  • rara keel (Rara Bakati’, var Luru, Bekati’ Kendayan, Lara’) lra. Kiri: ladina. Rahvas: rara, rarad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan), Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 23 300. ISO 639. ♦
  • ribuni keel (Ribun) rir. Kiri: . Rahvas: ribun, ribunid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639. ♦
  • sangau keel, van ?sangjani keel (Sanggau) scg. Kiri: . Rahvas: sangau, sangaud. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 45 000. ISO 639. ♦
  • sara keel (Sara Bakati’, var Riok) sre. Kiri: . Rahvas: sara, sarad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • semandangi keel (Semandang, var Kualan-Semandang) sdq. Kiri: . Rahvas: semandang, semandangid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦ ISO 639 kood sdm → sdq 2020. a, kui lahutati gerai (Gerai) ja begintši (Beginci) keel.
  • tringuse-sembaani keel° (Tringgus-Sembaan Bidayuh) trx. Kiri: . Rahvas: tringus, tringused; sembaan, sembaanid. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 850. ISO 639. ♦
  • bidajuh, bidajuhid. Asuala: Indoneesia, Malaisia. Wikipedia. ♦ Lõuna-Sarawaki põlisrahvaste üldnimetus. Sh bau, biatahi, bukari-sadongi, tringuse-sembaani keel.

AnWM: Malaia-Sumbawa keeled

  • Malaia-Sumbawa keeled (Malayo-Sumbawan languages) ♦
  • bali-sasaki keeled (Bali-Sasak-Sumbawa languages) ♦
    • bali keel (basa Bali; Balinese) ban. Kiri: bali, ladina. Rahvas: bali, balid ~ balilane, balilased. Asuala: Indoneesia (Bali). Kõnelejaid: 3,3 mln. ISO 639. ♦
      Kirjad: bali kiri (aksara Bali; Balinese).
    • sasaki keel (Sasak) sas. Kiri: bali, ladina. Rahvas: sasak, sasakid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 2,1 mln. ISO 639. ♦
    • sumbava keel (basa Samawa; Sumbawa) smw. Kiri: . Rahvas: sumbava, sumbavad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Nusa-Tenggara). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
  • madura keeled (Madurese languages) ♦
    • kangeani keel (Kangean) kkv. Kiri: . Rahvas: kangean, kangeanid. Asuala: Indoneesia (Ida-Jaava). Kõnelejaid: 110 000. ISO 639. ♦
    • madura keel, van maduura keel (bhâsa Madhurâ; Madurese) mad. Kiri: jaava, ladina. Rahvas: madura, madurad. Asuala: Indoneesia (Ida-Jaava). Kõnelejaid: 13,7 mln. ISO 639. ♦
  • malai-tšaami keeled (Malayo-Chamic languages) ♦
    • malai keeled (Malayic languages) ♦
      • pärismalai keeled (Malay languages) ♦ Malai keeled kitsamas mõistes, v.a ibani keeled.
      • Bacani malai keel (Bacanese Malay, var Bacan, Batjan) btj. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 6. ISO 639. ♦ Bacan on saar.
      • bandžari keel (Banjar, var Bandjarese) bjn. Kiri: . Rahvas: bandžar, bandžarid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan, Kesk-Kalimantan). Kõnelejaid: 3,5 mln. ISO 639. ♦
      • banka keel (Bangka) mfb. Kiri: . Rahvas: banka, bankad. Asuala: Indoneesia (Kepulauan Bangka Belitung). Kõnelejaid: 340 000. ISO 639. ♦ Bangka on saar.
      • Berau malai keel (Berau Malay, var Merau Malay) bve. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 11 200. ISO 639. ♦ Berau on kohanimi.
      • brunei keel (Brunei, var Brunei-Kadaian, Brunei Malay) kxd. Kiri: . Rahvas: brunei, bruneid (Orang Bukit). Asuala: Brunei, Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 266 000. ISO 639. ♦
      • Bukiti malai keel (Bukit Malay, var Meratus) bvu. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Lõuna-Kalimantan). Kõnelejaid: 59 000. ISO 639. ♦
      • džakuni keel, van džakuuni keel (Jakun, var Djakun, Jakoon, Orang Hulu) jak. Kiri: . Rahvas: džakun, džakunid. Asuala: Malaisia (Johor, Pahang). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
      • duano keel (Duano, var Desin Dolak, Orang Kuala) dup. Kiri: . Rahvas: duano, duanod. Asuala: Indoneesia (Riau). Kõnelejaid: 15 600. ISO 639. ♦
      • hadži keel (Haji, var Aji) hji. Kiri: . Rahvas: hadži, hadžid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sumatra). Kõnelejaid: 17 500. ISO 639. ♦
      • ibani keeled (Iban languages) ♦
        • balau keel (Balau) blg. Kiri: . Rahvas: balau, balaud. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 5000. ISO 639.♦
        • ibani keel (Iban) iba. Kiri: . Rahvas: iban, ibanid. Asuala: Brunei, Indoneesia, Malaisia. Kõnelejaid: 415 000. ISO 639. ♦
          Murded: sebujau (Sebuyau, var Sabuyan, Sibuian) ♦ ISO 639: kuni 2022 keel koodiga snb.
        • mualangi keel (Mualang) mtd. Kiri: . Rahvas: mualang, mualangid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
        • seberuangi keel (Seberuang) sbx. Kiri: . Rahvas: seberuang, seberuangid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 37 000. ISO 639. ♦
      • indoneesia keel (bahasa Indonesia; Indonesian) id/ind. Kiri: ladina. Rahvas: indoneeslane, indoneeslased. Asuala: Indoneesia. Kõnelejaid: 23 mln. ISO 639. ♦
      • Jambi malai keel (Jambi Malay, var Batin) jax. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Jambi). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
      • kauri keel (Kaur, var Bintuhan, Mulak) vkk. Kiri: . Rahvas: kaur, kaurid. Asuala: Indoneesia (Bengkulu). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
      • Kedahi malai keel (Kedah Malay, var Satun Malay) meo. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Kedah, Perlis, Pinang), Tai. Kõnelejaid: 2,6 mln. ISO 639. ♦
      • kendajani keel (Kendayan, var Baicit, Damea, Salako) knx. Kiri: . Rahvas: kendajan, kendajanid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 332 000. ISO 639. ♦
      • kenindžali keel (Keninjal, var Kaninjal Dayak) knl. Kiri: . Rahvas: kenindžal, kenindžalid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 32 000. ISO 639. ♦
      • kerintši keel (Kerinci, var Kinchai) kvr. Kiri: redžangi. Rahvas: kerintši, kerintšid. Asuala: Indoneesia (Jambi). Kõnelejaid: 285 000. ISO 639. ♦
      • keskmalai keel (Central Malay, var Bengkulu, Besemah, Enim, Lintang, Ogan, Semendo, Serawai, South Barisan Malay) pse. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sumatra). Kõnelejaid: 590 000. ISO 639. ♦ Malai keelekujud Sumatra saare lõunaosas.
      • Kota Bangun Kutai malai keel (Kota Bangun Kutai Malay) mqg. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
      • kubu keel (Kubu, var Anak Dalam, Orang Hutan, Orang Rimba) kvb. Kiri: . Rahvas: kubu, kubud. Asuala: Indoneesia (Jambi). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
      • lubu keel (Lubu) lcf. Kiri: . Rahvas: lubu, lubud. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sumatra). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
      • malai keel (bahasa Malaysia ~ bahasa Melayu; Malay) ms/msa. Kiri: ladina. Rahvas: malailane, malailased. Asuala: Malaisia. Kõnelejaid: 11 mln. ISO 639. ♦ Laiemas mõttes hõlmab malai keel ka indoneesia keele, kitsamas mõttes on see malaisia keel.
      • malai-dajaki keel ~ bamajo keel (Malayic Dayak, var Bamayo) xdy. Kiri: . Rahvas: malai-dajak, malai-dajakid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Kalimantan, Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 520 000. ISO 639. ♦
      • minangkabau keel (baso Minang ~ baso Minangkabau; Minangkabau) min. Kiri: ladina. Rahvas: minangkabau, minangkabaud. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sumatra). Kõnelejaid: 5,5 mln. ISO 639. ♦
      • musi keel (baso Palembang; Musi, var Palembang, Sekayu) mui. Kiri: . Rahvas: musi, musid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sumatra). Kõnelejaid: 3,1 mln. ISO 639. ♦
      • Pattani malai keel (Pattani Malay, var Thai Islam; bahasa Yawi) mfa. Kiri: araabia, tai. Asuala: Tai (Narathiwat, Pattani, Songkhla, Yala). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
      • pekali keel (Pekal) pel. Kiri: . Rahvas: pekal, pekalid. Asuala: Indoneesia (Bengkulu, Lõuna-Sumatra). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
      • Sabahi malai keel (Sabah Malay, var Bazaar Malay, Pasar Malay) msi. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦ Kõneldakse pms teise keelena.
      • temuani keel (bual Mutan; Temuan, var Benua, Niap) tmw. Kiri: . Rahvas: temuan, temuanid. Asuala: Malaisia (Johor, Negeri Sembilan, Pahang, Selangor). Kõnelejaid: 22 700. ISO 639. ♦
      • Tenggarong Kutai malai keel (Tenggarong Kutai Malay) vkt. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 210 000. ISO 639. ♦ Tenggarong ja Kutai on kohanimed.
      • tšoli keel (Col, var Sindang, Lembak) liw. Kiri: . Rahvas: tšoli, tšolid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sumatra). Kõnelejaid: 145 000. ISO 639. ♦
      • kreoolkeeled:
      • Amboni malai keel (Ambonese Malay, var Moluccan Malay) abs. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Maluku). Kõnelejaid: 245 000. ISO 639. ♦
      • baba-malai keel (Baba Malay, var Chinese Malay, Straits Malay) mbf. Kiri: ladina. Rahvas: baba-malai, baba-malaid. Asuala: Malaisia, Singapur. Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦ Malai ja lõunahiina (mini) sugemetega.
      • Bali malai keel (Bali Malay) mbp. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Bali). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦ Bali muslimite keel.
      • betavi keel (Betawi, var Batavi, Jakarta Malay, Melayu Jakarte) bew. Kiri: . Rahvas: betavi, betavid. Asuala: Indoneesia (Jakarta Raya). Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639. ♦ Jakartas (end. Bataavias) kõneldav kreoolkeel.
      • Kupangi malai keel (Kupang Malay) mkn. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara: Timori saar – Kupangi linn). Kõnelejaid: 200 000. ISO 639. ♦
      • Larantuka malai keel (Larantuka Malay, var Bahasa Nagi, Ende Malay) lrt. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Nusa-Tenggara: Florese saar – Larantuka linn). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
      • Manado malai keel (Manado Malay, var Minahasan Malay) xmm. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi: Minahasa ringkond – Manado linn). Kõnelejaid: 850 000. ISO 639. ♦
      • Paapua malai keel (Papua Malay) pmy. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Paapua). Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦
      • peranakani keel (Peranakan Indonesian, var Baba Indonesian, Chinese Indonesian, Baba-Nyonya) pea. Kiri: . Rahvas: peranakan, peranakanid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Jaava, Lääne-Jaava, Yogyakarta). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦ Indoneesia, jaava ja põhjahiina sugemetega segakeel. Peranakanid on XV–XVI saj Indoneesiasse rännanud hiinlaste järeltulijad.
      • Põhja-Maluku malai keel (North Moluccan Malay, var Ternate Malay) max. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Põhja-Maluku). Kõnelejaid: 700 000. ISO 639. ♦
      • Sri Lanka malai kreoolkeel (Sri Lankan Creole Malay, var Java Jati) sci. Kiri: ladina. Asuala: Sri Lanka. Kõnelejaid: 46 000. ISO 639. ♦
    • tšaami keeled (Chamic languages) ♦
      • atšehi keel, van atše keel, atšini keel (Bahasa Acèh; Achinese) ace. Kiri: ladina. Rahvas: atšeh, atšehid. Asuala: Indoneesia (Aceh). Kõnelejaid: 3,5 mln. ISO 639. ♦
      • džarai keel (Jarai) jra. Kiri: ladina. Rahvas: džarai, džaraid. Asuala: Kambodža, Vietnam (Gia Lai, Kon Tum). Kõnelejaid: 262 800. ISO 639. ♦
      • haroi keel (Haroi, var Bahnar Cham, Hroy, Hrway) hro. Kiri: ladina. Rahvas: haroi, haroid. Asuala: Vietnam (Bình Định, Phú Yên). Kõnelejaid: 35 000. ISO 639. ♦
      • rade keel ~ ede keel, van radee keel (Rade, var Rhade) rad. Kiri: ladina. Rahvas: rade, raded. Asuala: Vietnam (Đắk Lắk, Đắk Nông, Khánh Hòa, Phú Yên). Kõnelejaid: 177 000. ISO 639. ♦
      • roglai keel ~ raglai keel (Roglai, var Ra-Glai). Kiri: . Rahvas: roglai, roglaid. Asuala: Vietnam (Bình Thuận, Khánh Hòa, Lâm Đồng, Ninh Thuận). Kõnelejaid: . ♦
        • Các Gia roglai keel (Cacgia Roglai) roc. Kiri: . Asuala: Vietnam (Ninh Thuận). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
        • lõunaroglai keel (Southern Roglai, var Rai) rgs. Kiri: . Asuala: Vietnam (Bình Thuận, Ninh Thuận). Kõnelejaid: 41 000. ISO 639. ♦
        • põhjaroglai keel (Northern Roglai) rog. Kiri: ladina. Asuala: Vietnam (Bình Thuận, Khánh Hòa, Lâm Đồng, Ninh Thuận). Kõnelejaid: 52 900. ISO 639. ♦
      • tsati keel (Tsat, var Hainan Cham, Utsat, Utsuls; 回輝语 Huihuiyu) huq. Kiri: . Rahvas: tsatt, tsatid. Asuala: Hiina (Hainan). Kõnelejaid: 3800. ISO 639. ♦ Hainani saare islamiusuliste keel, ametlikult arvatakse hueide alla.
      • tšaami keel ~ tšami keel (Cham). Kiri: . Rahvas: tšaam, tšaamid. Asuala: Kambodža, Vietnam. Kõnelejaid: . ♦
        Kirjad: tšaami kiri.
        • idatšaami keel (Eastern Cham) cjm. Kiri: araabia, tšaami. Asuala: Vietnam (Bình Thuận, Đồng Nai, Hồ Chí Minh, Ninh Thuận). Kõnelejaid: 72 900. ISO 639. ♦
        • läänetšaami keel (Western Cham) cja. Kiri: araabia, tšaami, ladina. Asuala: Kambodža. Kõnelejaid: 247 000. ISO 639. ♦
      • tšruu keel, van tšuru keel (Chru, var Churu, Cadoe Loang, Seyu) cje. Kiri: ladina. Rahvas: tšruu, tšruud. Asuala: Vietnam (Bình Thuận, Lâm Đồng). Kõnelejaid: 19 300. ISO 639. ♦
  • sunda keeled (Sundanese languages) ♦
    • badui keel (Badui, var Gajebo) bac. Kiri: . Rahvas: badui, baduid. Asuala: Indoneesia (Banten). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • sunda keel (basa Sunda; Sundanese) su/sun. Kiri: ladina, sunda. Rahvas: sunda, sundad. Asuala: Indoneesia (Banten, Lääne-Jaava). Kõnelejaid: 27 mln. ISO 639. ♦
      Kirjad: sunda kiri.

AnWN: Põhja-Kalimantani keeled

  • Põhja-Kalimantani keeled (North Borneo languages). ♦
  • bahau keel (Bahau) bhv. Kiri: . Rahvas: bahau, bahaud. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 19 000. ISO 639. ♦
  • basapi keel (Basap, var Bosap) bdb. Kiri: . Rahvas: basap, basapid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
  • bintulu keel (Bintulu) buy. Kiri: . Rahvas: bintulu, bintulud. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 4200. ISO 639. ♦
  • bisaja keel (Bisaya, var Basaya, Bisaia, Besaya, Jilama Bawang, Jilama Sungai). Kiri: . Rahvas: bisaja, bisajad. Asuala: Brunei, Malaisia. Kõnelejaid: . ♦
    • Brunei bisaja keel (Brunei Bisaya, var Bekiau, Dusun, Lorang Bukit, Southern Bisaya, Tutong) bsb. Kiri: ladina. Asuala: Brunei, Malaisia. Kõnelejaid: 57 500. ISO 639. ♦ Brunei identiteedikeel.
    • Sabahi bisaja keel (Sabah Bisaya) bsy. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 15 800. ISO 639. ♦
  • bolongani keel (Bolongan, var Bulungan) blj. Kiri: . Rahvas: bolongan, bolonganid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • burusu keel (Burusu, var Berusuh, Bulusu) bqr. Kiri: . Rahvas: burusu, burusud. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 4400. ISO 639. ♦
  • dusuni keel (Dusun). Kiri: . Rahvas: dusun, dusunid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: . ♦
    • keskdusuni keel (boros Dusun; Central Dusun, var Central Kadazan, Kedayan) dtp. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 141 000. ISO 639. ♦
    • Suguti dusuni keel (Sugut Dusun, var Tanggal, Tilau-Ilau) kzs. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 12 200. ISO 639. ♦ Sugut on jõgi.
    • Tambunani dusuni keel (Tambunan Dusun) kzt. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 15 600. ISO 639. ♦ Tambunan on ringkond.
    • Tempasuki dusuni keel (Tempasuk Dusun, var Tampasok, Tindal, Kedamaian Dusun) tdu. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦ Tempasuk on küla.
  • idaani keel (Ida’an, var Bulud Upi, Eraans, Idayan, Idahan) dbj. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: idaan, idaanid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 5500. ISO 639. ♦
  • kadazani keel (Kadazan). Kiri: . Rahvas: kadazan, kadazanid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: . ♦
    • Kliase kadazani keel (Klias River Kadazan) kqt. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦ Klias on jõgi.
    • Labuk-Kinabatangani kadazani keel (Labuk-Kinabatangan Kadazan, var Sogilitan, Tindakton, Tompulung, Eastern Kadazan) dtb. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 20 600. ISO 639. ♦ Labuk-Sugut ja Kinabatangan on ringkonnad.
    • rannikukadazani keel (Coastal Kadazan, var Kadazan Tangaa’, Membakut Kadazan, Papar Kadazan, Penampang Kadazan) kzj. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
  • kajani keel (Kayan). Kiri: . Rahvas: kajan, kajanid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: . ♦
    • Barami kajani keel (Baram Kayan) kys. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 4200. ISO 639. ♦ Baram on jõgi.
    • Busangi kajani keel, van busungi keel (Busang Kayan) bfg. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
    • Rejangi kajani keel (Rejang Kayan) ree. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • kelabiti keel (Kelabit, var Kalabit) kzi. Kiri: ladina. Rahvas: kelabit, kelabitid. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 4600. ISO 639. ♦
  • kenjahi keel (Kenyah). Kiri: . Rahvas: kenjah, kenjahid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: . ♦
    • päriskenjahi keel (Mainstream Kenyah, var Highland Kenyah, Usun Apau Kenyah) xkl. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 32 000. ISO 639. ♦
    • vahau keel (Wahau Kenyah, var Lebu’ Kulit) whk. Kiri: . Rahvas: vahau, vahaud. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia. Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦
  • kimaragangi keel (Kimaragang, var Maragang, Momogun) kqr. Kiri: ladina. Rahvas: kimaragang, kimaragangid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
  • kuidžau keel (Kuijau, var Hill Dusun, Kuriyo, Menindal, Minansut, Tidung, Tindal) dkr. Kiri: . Rahvas: kuidžau, kuidžaud. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 7900. ISO 639. ♦
  • lotudi keel (Lotud, var Dusun Lotud, Suang Lotud) dtr. Kiri: ladina. Rahvas: lotud, lotudid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • lunbavangi keel (Lun Bawang, var Lun Daya, Lundaya Putuk, Lundayeh, Southern Murut) lnd. Kiri: ladina. Rahvas: lunbavang, lunbavangid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia (Sabah, Sarawak). Kõnelejaid: 47 500. ISO 639. ♦
  • melanau keel (Melanau, var Bilana’u, Milanau). Kiri: . Rahvas: melanau, melanaud. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: . ♦
    • Daro-Matu melanau keel (Daro-Matu Melanau) dro. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 7600. ISO 639. ♦ Daro ja Matu on kohanimed.
    • Kanowit-Tanjongi melanau keel (Kanowit-Tanjong Melanau) kxn. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
    • keskmelanau keel (Central Melanau) mel. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 113 000. ISO 639. ♦
    • Sibu melanau keel (Sibu Melanau, var Seduan-Banyok, Siduan) sdx. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 420. ISO 639. ♦
  • modangi keel (Modang) mxd. Kiri: . Rahvas: modang, modangid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 15 300. ISO 639. ♦
  • muruti keel (Murut). Kiri: . Rahvas: murut, murutid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: . ♦
    • Keningau muruti keel (Keningau Murut) kxi. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
    • selungai keel (Selungai Murut, var Sulangai) slg. Kiri: . Rahvas: selungai, selungaid. Asuala: Indoneesia, Malaisia. Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
    • tagali keel (Tagal Murut, var Tanggal, Tagol) mvv. Kiri: ladina. Rahvas: tagal, tagalid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
    • timugoni keel (Timugon Murut, var Tenom Murut, Tumugun) tih. Kiri: ladina. Rahvas: timugon, timugonid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
  • naromi keel (Narom) nrm. Kiri: . Rahvas: narom, naromid. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • okolodi keel (Okolod, var Kolour) kqv. Kiri: . Rahvas: okolod, okolodid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • paluani keel (Paluan) plz. Kiri: . Rahvas: paluan, paluanid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 55 000. ISO 639. ♦
  • penani keel (Penan-Nibong, var Punan ¡). Kiri: . Rahvas: penan, penanid. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: . ♦
    • idapenani keel (Eastern Penan) pez. Kiri: . Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • läänepenani keel (Western Penan, var Nibon) pne. Kiri: ladina. Asuala: Malaisia (Sarawak). Kõnelejaid: 3400. ISO 639. ♦
  • punan-tubu keel, van punani keel (Punan Tubu, var Punan) puj. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦ Punani keeli on teisigi.
  • putohi keel (Putoh, var Putuk) put. Kiri: . Rahvas: putoh, putohid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • runguse keel (Rungus, var Dusun Dayak, Melobong Rungus, Memagun. Roongas) drg. Kiri: ladina. Rahvas: rungus, rungused. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 55 000. ISO 639. ♦
  • sadžau-basapi keel (Sajau Basap, var Sujau) sjb. Kiri: . Rahvas: sadžau, sadžaud; basap, basapid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • tatana keel (Tatana) txx. Kiri: . Rahvas: tatana, tatanad. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 5500. ISO 639. ♦
  • tidongi keel, van tidungi keel (Tidong, var Nonukan Tidong) tid. Kiri: . Rahvas: tidong, tidongid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 47 000. ISO 639. ♦
  • tobilungi keel (Tobilung) tgb. Kiri: ladina. Rahvas: tobilung, tobilungid. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 8900. ISO 639. ♦
  • tombonuo keel (Tombonuo, var Lobu, Paitan, Sungai, Tembenua, Tunbumohas) txa. Kiri: ladina. Rahvas: tombonuo, tombonuod. Asuala: Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • tutongi keel (Tutong, var Tutung) ttg. Kiri: . Rahvas: tutong, tutongid. Asuala: Indoneesia (Ida-Kalimantan), Malaisia. Kõnelejaid: 16 600. ISO 639. ♦

Anna tagasisidet