An: austroneesia hõimkond 3/3 (AnWP–AnX)

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

AnW: lääneaustroneesia keelkond (järg)

AnWP: Filipiini keeled

  • Filipiini keeled (Philippine languages) ♦
  • lumad, lumadid (Lumad) ♦ Mindanao saare päriselanike üldnimetus.
  • mangjan, mangjanid (Mangyan) ♦ Mindoro saarel elavate põlisahvaste (buhidid, hanunood, ratagnonid, tadjavanid, taubuidid) üldnimetus. Räägivad Põhja- ja Vahe-Filipiini keeli.
  • moro, morod (Moro). ♦ Filipiinide islamiusuliste rahvaste (pms badžaud, magindanaod, maranaod, sangirid, tausuugid) üldnimetus, hispaania sõnast Moros ‘maurid’.

AnWPM: Vahe-Filipiini keeled

  • Vahe-Filipiini keeled (Meso-Philippine languages). ♦
  • visaia keeled, van bisaia keeled (Visayan languages, var Bisayan languages) ♦ Katusmõiste, mille alla on arvatud hiligainoni, sebu ja varai keelt.
  • Calamiani keeled (Kalamian languages) ♦ Calamian on kohanimi.
    • agutaineni keel (Agutaynen) agn. Kiri: ladina. Rahvas: agutainen, agutainenid. Asuala: Filipiinid (Palawan: Agutaya saar). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
    • Calamiani tagbanva keel (Calamian Tagbanwa, var Unggoy ¡) tbk. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Plawan). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • Kesk-Filipiini keeled (Central Philippine languages) ♦
    • baibajanoni keel (Baybayanon, var Leyte, Utudnon) bvy. Kiri: . Rahvas: baibajanon, baibajanonid. Asuala: Filipiinid (Leyte: Baybay linn). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • bantajanoni keel (Bantayanon) bfx. Kiri: . Rahvas: bantajanon, bantajanonid. Asuala: Filipiinid (Cebu: Bantayani linn). Kõnelejaid: 71 600. ISO 639. ♦
    • bantoanoni keel (Bantoanon) bno. Kiri: ladina. Rahvas: bantoanon, bantoanonid. Asuala: Filipiinid (Romblon). Kõnelejaid: 75 000. ISO 639. ♦
    • bikoli keel (ⓔ tataramon na Bikol; Bikol) bik. Kiri: . Rahvas: bikol, bikolid. Asuala: Filipiinid (Bicol). Kõnelejaid: 4 mln. ♦ ISO 639 jagab kaheksaks keelekujuks (geograafilise piirkonna järgi): Buhi (ubl), kesk- (bcl), Liboni (lbl), Lõuna-Catanduanese (bln), Lääne-Albay (fbl), Miraya (rbl), Põhja-Catanduanese (cts) ja Rinconada (bto) bikoli keel.
    • binukidnoni keel (Binukidnon, var Binukid, Bukidnon). Kiri: . Rahvas: binukidnon, binukidnonid. Asuala: Filipiinid (Ida-Negros, Lääne-Negros). Kõnelejaid: . ♦ Bukidnon on kohanimi.
      • lõunabinukidnoni keel (Southern Binukidnon, var Magahat ¡) mtw. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Ida-Negros). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
      • põhjabinukidnoni keel (Northern Binukidnon, var Karolanos) kyn. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Lääne-Negros). Kõnelejaid: 15 100. ISO 639. ♦
    • butuanoni keel (Butuanon) btw. Kiri: . Rahvas: butuanon, butuanonid. Asuala: Filipiinid (Põhja-Agusan: Butuan). Kõnelejaid: 34 500. ISO 639. ♦
    • davavenjo keel (Davawenyo, var Matino) daw. Kiri: . Rahvas: davavenjo, davavenjod. Asuala: Filipiinid (Ida-Davao, Lõuna-Davao). Kõnelejaid: 147 000. ISO 639. ♦
    • filipiini keel (ⓔ wikang Filipino; Filipino, var Pilipino) fil. Kiri: ladina. Rahvas: filipiinlane, filipiinlased. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: 25 mln. ISO 639. ♦ Filipiinide rahvuskeel, tagalogi keele põhjal välja arendatud. Kuni 1987 pilipino keel.
    • inakeanoni keel (Inakeanon, var Aklanon, Panay, Akeanon, Aklan) akl. Kiri: ladina. Rahvas: inakeanon, inakeanonid. Asuala: Filipiinid (Aklan). Kõnelejaid: 459 000. ISO 639. ♦
    • inonhani keel (Inonhan, var Loocnon, Onhan, Unhan ¡) loc. Kiri: ladina. Rahvas: inonhan, inonhanid. Asuala: Filipiinid (Romblon). Kõnelejaid: 85 800. ISO 639. ♦
    • kagani keel (Kagan Kalagan, var Kaagan) kll. Kiri: ladina. Rahvas: kagan, kaganid. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Davao). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
    • kalagani keel (Kalagan, var Minuslim, Kinalagan) kqe. Kiri: ladina. Rahvas: kalagan, kalaganid. Asuala: Filipiinid (Compostela Valley, Ida-Davao, Lõuna-Davao). Kõnelejaid: 70 000. ISO 639. ♦ Vt ka kagani ja tagakaulu keel.
    • kalujanuni keel (Caluyanun, var Caluyanon) clu. Kiri: ladina. Rahvas: kalujanun, kalujanunid. Asuala: Filipiinid (Antique: Caluya saared). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • kamajo keel (Kamayo, var Davawenyo, Kadi, Kinamayo) kyk. Kiri: . Rahvas: kamajo, kamajod. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Surigao). Kõnelejaid: 363 000. ISO 639. ♦
    • kapisnoni keel (Capiznon, var Capiseño) cps. Kiri: . Rahvas: kapisnon, kapisnonid. Asuala: Filipiinid (Capiz). Kõnelejaid: 639 000. ISO 639. ♦
    • kinabaliani keel (Kinabalian, var Bisaya’, Cabalian) cbw. Kiri: . Rahvas: kinabalian, kinabalianid. Asuala: Filipiinid (Leyte: Cabaliani linn). Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
    • kinaraia keel (Kinaray-a, var Antiqueño, Hinaray-a, Panayano, Sulud, Hamtiknon) krj. Kiri: ladina. Rahvas: kinaraia, kinaraiad . Asuala: Filipiinid (Antique, Iloilo). Kõnelejaid: 378 000. ISO 639. ♦
    • kujononi keel ~ kujono keel (Cuyonon, var Cuyono, Kuyonon) cyo. Kiri: ladina. Rahvas: kujonon, kujononid. Asuala: Filipiinid (Palawan: Cuyo saared). Kõnelejaid: 123 000. ISO 639. ♦
    • malainoni keel (Malaynon) mlz. Kiri: . Rahvas: malainon, malainonid. Asuala: Filipiinid (Aklan: Malay vald). Kõnelejaid: 8500. ISO 639. ♦
    • mamanva keel, van mamanua keel (Mamanwa, var Minamanwa) mmn. Kiri: ladina. Rahvas: mamanva, mamanvad. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Surigao, Põhja-Agusan, Põhja-Surigao). Kõnelejaid: 5200. ISO 639. ♦
    • mandaja keel (Mandaya) mry. Kiri: . Rahvas: mandaja, mandajad. Asuala: Filipiinid (Ida-Davao). Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦
      Murded: Cateeli murre (Cataelano Mandaya, var Cateelenyo); Karaga murre (Karaga Mandaya, var Carraga Mandaya, Mangaragan); Sangabi murre (Sangab, var Sangab Mandaya) ♦ Kuni 2010 olid need kolm ISO 639s kolm eraldi keelt koodidega mst (Cateeli) mrv (Karaga) ja myt (Sangabi).
    • mansaka keel (Mansaka) msk. Kiri: ladina. Rahvas: mansaka, mansakad. Asuala: Filipiinid (Ida-Davao). Kõnelejaid: 57 800. ISO 639. ♦
    • masbatenjo keel (Masbatenyo, var Minasbate, Masbateño) msb. Kiri: ladina. Rahvas: masbatenjo, masbatenjod. Asuala: Filipiinid (Masbate). Kõnelejaid: 350 000. ISO 639. ♦
    • porohanoni keel (Porohanon, var Camotes) prh. Kiri: . Rahvas: porohanon, porohanonid. Asuala: Filipiinid (Kesk-Visayas). Kõnelejaid: 23 000. ISO 639. ♦
    • ratagnoni keel (Ratagnon, var Aradigi, Lactan) btn. Kiri: . Rahvas: ratagnon, ratagnonid. Asuala: Filipiinid (Lääne-Mindoro). Kõnelejaid: 2. ISO 639. ♦
    • romblomanoni keel (Romblomanon, var Romblon) rol. Kiri: ladina. Rahvas: romblomanon, romblomanonid. Asuala: Filipiinid (Romblon). Kõnelejaid: 94 000. ISO 639. ♦
    • sebu keel ~ sebuano keel (ⓔ Binisayang Sinugboanon; Cebuano) ceb. Kiri: ladina. Rahvas: sebu, sebud. Asuala: Filipiinid (Ida-Visayas, Kesk-Visayas, Lääne-Visayas). Kõnelejaid: 15,8 mln. ISO 639. ♦
    • sorsoganoni keel (Bikol Sorsogonese, var Sorsoganon). Kiri: . Rahvas: sorsoganon, sorsoganonid. Asuala: Filipiinid (Sorsogon). Kõnelejaid: . ♦
      • lõunasorsoganoni keel (Southern Sorsoganon, var Bikol Sorsogon, Gubat, Waray) srv. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Sorsogon). Kõnelejaid: 185 000. ISO 639. ♦
      • põhjasorsoganoni keel (Northern Sorsoganon, var Masbate) bks. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Sorsogon). Kõnelejaid: 85 000. ISO 639. ♦
    • sulodi keel (Sulod, var Bukidnon, Mondo) srg. Kiri: . Rahvas: sulod, sulodid. Asuala: Filipiinid (Antique, Capiz, Iloilo). Kõnelejaid: 14 000. ISO 639. ♦
    • surigaononi keel (Surigaonon, var Jaun-Jaun, Waya-Waya) sgd. Kiri: . Rahvas: surigaonon, surigaononid. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Surigao, Põhja-Surigao). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦
    • tagakaulu keel, van tagaka-olo keel (Tagakaulu Kalagan, var Tagakaulo) klg. Kiri: ladina. Rahvas: tagakaulu, tagakaulud. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Davao, Sarangani). Kõnelejaid: 83 000. ISO 639. ♦
    • tagalogi keel ~ tagali keel (ⓔ wikang Tagalog; Tagalog) tl/tgl. Kiri: ladina. Rahvas: tagalog, tagalogid. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: 24 mln. ISO 639. ♦ Vt ka filipiini keel.
      Kirjad: tagalogi kiri (Baybayin).
    • tandaganoni keel (Tandaganon, var Naturalis, Tagon-on) tgn. Kiri: . Rahvas: tandaganon, tandaganonid. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Surigao). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
    • tausuugi keel ~ sulu keel (ⓔ Bahasa Sūg; Tausug, var Sulu, Bahasa Sug, Moro Joloano) tsg. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: tausuug, tausuugid. Asuala: Filipiinid (Sulu saarestik, Palawan), Indoneesia, Malaisia (Sabah). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
    • varai keel, van samari-leite keel (ⓔ Winaray ~ Binisaya nga Lineyte-Samarnon; Waray-Waray, var Samar-Leyte, Samaran, Waray) war. Kiri: ladina. Rahvas: varai, varaid. Asuala: Filipiinid (Leyte, Samar). Kõnelejaid: 2,6 mln. ISO 639. ♦
  • Lõuna-Mindoro keeled (South Mangyan languages ~ Southern Mindoro languages) ♦
    • buhidi keel, van buiidi keel (Buhid, var Bukil, Batangan, Bangon) bku. Kiri: buhidi, ladina. Rahvas: buhid, buhidid. Asuala: Filipiinid (Mimaropa). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
      Kirjad: buhidi kiri.
    • hanunoo keel (Hanunoo) hnn. Kiri: hanunoo, ladina. Rahvas: hanunoo, hanunood. Asuala: Filipiinid (Ida-Mindoro). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
      Kirjad: hanunoo kiri.
    • hiligainoni keel, van ilonggo keel (Hiligaynon, var Ilonggo) hil. Kiri: ladina. Rahvas: hiligainon, hiligainonid. Asuala: Filipiinid (Aklan, Antique, Capiz, Iloilo). Kõnelejaid: 5,8 mln. ISO 639. ♦
    • taubuidi keel ~ batangani keel (Tawbuid). Kiri: ladina. Rahvas: taubuid, taubuidid. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: . ♦
      • idataubuidi keel, van ?bangoni keel (Eastern Tawbuid, var Batangan, Bangon) bnj. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Mimaropa). Kõnelejaid: 7200. ISO 639. ♦
      • läänetaubuidi keel (Western Tawbuid, var Batangan Taubuid) twb. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Ida-Mindoro, Lääne-Mindoro). Kõnelejaid: 6800. ISO 639. ♦
  • Palawani keeled (Palawanic languages) ♦
    • bataki keel (Batak, var Babuyan, Tinitianes, Palawan Batak) bya. Kiri: ladina. Rahvas: batak, batakid. Asuala: Filipiinid (Palawan). Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
    • molbogi keel (Molbog, var Balabak) pwm. Kiri: ladina. Rahvas: molbog, molbogid. Asuala: Filipiinid (Palawan). Kõnelejaid: 6700. ISO 639. ♦
    • palavani keel (Palawano). Kiri: . Rahvas: palavan, palavanid. Asuala: Filipiinid (Palawan). Kõnelejaid: . ♦
      • Brooke’s Pointi palavani keel (Brooke’s Point Palawano) plw. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Palawan). Kõnelejaid: 14 400. ISO 639. ♦
      • edelapalavani keel (Southwest Palawano) plv. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Palawan). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
      • keskpalavani keel (Central Palawano, var Quezon Palawano) plc. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Palawan). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
    • tagbanva keel, van tagbanua keel (Tagbanwa, var Apurawnon, Aborlau Tagbanwa) tbw. Kiri: ladina, tagbanva. Rahvas: tagbanva, tagbanvad. Asuala: Filipiinid (Palawan). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
      Kirjad: tagbanva kiri.
      • kesktagbanva keel (Central Tagbanwa) tgt. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Palawan). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦

AnWPN: Põhja-Filipiini keeled

  • Põhja-Filipiini keeled (Northern Philippine languages) ♦ Hajus kooslus.
  • Batani keeled° (Bashiic languages ~ Batanic languages ~ Ivatanic languages) ♦ Batani saared Filipiinide põhjaküljel.
    • ivatani keel (ⓔ chirin nu Ibatan; Ivatan) ivv. Kiri: ladina. Rahvas: ivatan, ivatanid. Asuala: Filipiinid (Batanes). Kõnelejaid: 35 000. ISO 639. ♦
    • tao keel ~ jami keel (Yami, var Tao, Botel Tobago, Lanyu) tao. Kiri: ladina. Rahvas: tao, taod. Asuala: Hiina (Taiwan). Kõnelejaid: 3400. ISO 639. ♦ “Tao” on endanimetus, mida eelistatakse.
  • Kesk-Luzoni keeled (Central Luzon languages) ♦
    • aita keel ~ aeta keel (Ayta). Kiri: . Rahvas: aita, aitad. Asuala: Filipiinid (Zambales, Tarlac) . Kõnelejaid: . ♦ Aitad ehk negriitod on Filipiinide algasukad, räägivad lähedasi keeli.
      • abelleni keel (Abellen Ayta) abp. Kiri: ladina. Rahvas: abellen, abellenid. Asuala: Filipiinid (Tarlac). Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
      • ambala keel (Ambala Ayta) abc. Kiri: . Rahvas: ambala, ambalad. Asuala: Filipiinid (Zambales). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
      • magantši keel (Mag-Anchi Ayta) sgb. Kiri: ladina. Rahvas: magantši, magantšid. Asuala: Filipiinid (Zambales). Kõnelejaid: 8200. ISO 639. ♦
      • magindi keel (Mag-Indi Ayta) blx. Kiri: ladina. Rahvas: magindi, magindid. Asuala: Filipiinid (Pampanga). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
    • bolinao keel (Bolinao, var Bimbulinao, Bulinaw) smk. Kiri: ladina. Rahvas: bolinao, bolinaod. Asuala: Filipiinid (Pangasinan). Kõnelejaid: 51 200. ISO 639. ♦
    • pampanga keel, van bampanga keel (ⓔ Kapampangan; Pampanga, var Pampangan) pam. Kiri: ladina. Rahvas: pampanga, pampangad. Asuala: Filipiinid (Bataan, Pampanga, Tarlac). Kõnelejaid: 1,9 mln. ISO 639. ♦
    • sambali keeled (Sambal languages). ♦
      • Botolani sambali keel (Botolan Sambal, var Ayta Hambali) sbl. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Zambales) . Kõnelejaid: 32 900. ISO 639. ♦
      • sambali keel ~ tina keel, van sumbali keel (Tinà Sambal) xsb. Kiri: ladina. Rahvas: sambal, sambalid. Asuala: Filipiinid (Zambales). Kõnelejaid: 70 000. ISO 639. ♦ “Tina” on keele kõnelejate arvates halvustav (Botolani sambali keeles ‘pleekinud’).
  • manide keel (Manide, var Abiyan, Camarines Norte Agta) abd. Kiri: . Rahvas: manide, manided. Asuala: Filipiinid (Põhja-Camarines) . Kõnelejaid: 3800. ISO 639. ♦ Raskesti liigitatav keel.
    • umirai-dumageti keel (Umiray Dumaget Agta) due. Kiri: ladina. Rahvas: umirai, umiraid; dumaget, dumagetid. Asuala: Filipiinid (Quezon) . Kõnelejaid: 3000. ISO 639. ♦
  • Põhja-Luzoni keeled (Northern Luzon languages) ♦
    • adaseni keel (Adasen, var Addasen Tinguian) tiu. Kiri: ladina. Rahvas: adasen, adasenid. Asuala: Filipiinid (Abra). Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
    • agta keel (Agta). Kiri: . Rahvas: agta, agtad. Asuala: Filipiinid (Isabela) . Kõnelejaid: . ♦
      • dupaninani keel (Dupaninan Agta, var Eastern Cagayan Agta, Dupaningan Agta) duo. Kiri: ladina. Rahvas: dupaninan, dupaninanid. Asuala: Filipiinid (Isabela). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
      • pahanani keel (Pahanan Agta, var Palanan Agta) apf. Kiri: ladina. Rahvas: pahanan, pahananid. Asuala: Filipiinid (Isabela). Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦
    • ata keel (Atta). Kiri: . Rahvas: ata, atad. Asuala: Filipiinid (Apayao, Cagayan). Kõnelejaid: . ♦
      • Faire ata keel (Faire Atta) azt. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Cagayan). Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦
      • Pamplona ata keel (Pamplona Atta, var Northern Cagayan Negrito) att. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Cagayan). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
      • Pudtoli ata keel (Pudtol Atta) atp. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Apayao). Kõnelejaid: 710. ISO 639. ♦
    • balangao keel (Balangao, var Farangao) blw. Kiri: ladina. Rahvas: balangao, balangaod. Asuala: Filipiinid (Mountain). Kõnelejaid: 21 300. ISO 639. ♦
    • bontoki keel ~ igoroti keel (Bontoc, var Igorot) bnc. Kiri: . Rahvas: bontok, bontokid. Asuala: Filipiinid (Mountain). Kõnelejaid: 40 000. ♦ NImetus “igoroti” võib viidata ka ibaloi keelele või põhjakankanai keelele.
      • edelabontoki keel (Southwestern Bontok) vbk. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Mountain). Kõnelejaid: 2500. ISO 639. ♦
      • idabontoki keel (Eastern Bontok, var Finallig) ebk. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Mountain). Kõnelejaid: 6200. ISO 639. ♦
      • keskbontoki keel (Central Bontok) lbk. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Mountain). Kõnelejaid: 19 600. ISO 639. ♦
      • lõunabontoki keel (Southern Bontok) obk. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Mountain). Kõnelejaid: 2800. ISO 639. ♦
      • põhjabontoki keel (Northern Bontok) rbk. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Mountain). Kõnelejaid: 9700. ISO 639. ♦
    • gaadangi keel (Ga’dang, var Baliwon, Ginabwal) gdg. Kiri: ladina. Rahvas: gaadang, gaadangid. Asuala: Filipiinid (Mountain). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
    • gadangi keel (Gaddang, var Cagayan) gad. Kiri: . Rahvas: gadang, gadangid. Asuala: Filipiinid (Isabela, Nueva Vizcaya). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • ibaloi keel, van ?igoroti keel, inibaloi keel (Ibaloi, var Benguet-Igorot) ibl. Kiri: ladina. Rahvas: ibaloi, ibaloid. Asuala: Filipiinid (Benguet, Nueva Vizcaya). Kõnelejaid: 111 000. ISO 639. ♦ Igoroti – vt ka bontoki ja põhjakankanai keel.
    • ibanagi keel (Ibanag) ibg. Kiri: ladina. Rahvas: ibanag, ibanagid. Asuala: Filipiinid (Cagayan, Isabela) . Kõnelejaid: 500 000. ISO 639. ♦
    • ifugao keel (Ifugao). Kiri: . Rahvas: ifugao, ifugaod. Asuala: Filipiinid (Ifugao). Kõnelejaid: . ♦
      • Amganadi ifugao keel (Amganad Ifugao) ifa. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Ifugao). Kõnelejaid: 27 100. ISO 639. ♦
      • Batadi ifugao keel (Batad Ifugao) ifb. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Ifugao). Kõnelejaid: 43 000. ISO 639. ♦
      • Mayoyao ifugao keel (Mayoyao Ifugao) ifu. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Ifugao). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
      • tuvali keel (Tuwali Ifugao, var Gilipanes, Kiangan Ifugao) ifk. Kiri: ladina. Rahvas: tuvali, tuvalid. Asuala: Filipiinid (Ifugao). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • iloko keel, van ilokano keel (ⓔ pagsasao nga Iloko; Iloko, var Ilocano) ilo. Kiri: ladina. Rahvas: iloko, ilokod. Asuala: Filipiinid (Ilocos). Kõnelejaid: 7 mln. ISO 639. ♦
    • ilongoti keel, van ilogoti keel (Ilongot, var Bukalot, Lingotes) ilk. Kiri: ladina. Rahvas: ilongot, ilongotid. Asuala: Filipiinid (Nueva Vizcaya, Quirino). Kõnelejaid: 50 800. ISO 639. ♦
    • isinai keel (Isinai) inn. Kiri: . Rahvas: isinai, isinaid. Asuala: Filipiinid (Nueva Vizcaya). Kõnelejaid: 5500. ISO 639. ♦
    • isnagi keel ~ apajao keel, van isnegi keel (Isnag, var Isneg, Apayao) isd. Kiri: ladina. Rahvas: isnag, isnagid. Asuala: Filipiinid (Apayao). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • itaviti keel (Itawit, var Itawes, Itawis) itv. Kiri: ladina. Rahvas: itavit, itavitid. Asuala: Filipiinid (Cagayan). Kõnelejaid: 134 000. ISO 639. ♦
    • itnegi keel (Itneg, var Tinguian). Kiri: . Rahvas: itneg, itnegid. Asuala: Filipiinid (Abra). Kõnelejaid: . ♦
      • banao keel (Banao Itneg) bjx. Kiri: . Rahvas: banao, banaod. Asuala: Filipiinid (Abra). Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
      • binongani keel (Binongan Itneg) itb. Kiri: ladina. Rahvas: binongan, binonganid. Asuala: Filipiinid (Abra). Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
      • inlaodi keel (Inlaod Itneg) iti. Kiri: . Rahvas: inlaod, inlaodid. Asuala: Filipiinid (Abra). Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦
      • maengi keel (Maeng Itneg, var Luba-Tiempo Itneg, Southern Itneg) itt. Kiri: . Rahvas: maeng, maengid. Asuala: Filipiinid (Abra). Kõnelejaid: 18 000. ISO 639. ♦
      • masadiidi keel (Masadiit Itneg) tis. Kiri: . Rahvas: masadiit, masadiidid. Asuala: Filipiinid (Abra). Kõnelejaid: 7500. ISO 639. ♦
      • mojadani keel (Moyadan Itneg) ity. Kiri: . Rahvas: mojadan, mojadanid. Asuala: Filipiinid (Abra). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
    • jogadi keel (Yogad) yog. Kiri: . Rahvas: jogad, jogadid. Asuala: Filipiinid (Isabela). Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦
    • kalinga keel (Kalinga). Kiri: . Rahvas: kalinga, kalingad. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: . ♦
      • Butbuti kalinga keel (Butbut Kalinga) kyb. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Kalinga). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
      • Limose kalinga keel (Limos Kalinga) kmk. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Kalinga). Kõnelejaid: 12 700. ISO 639. ♦
      • Lubuagani kalinga keel (Lubuagan Kalinga) knb. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Kalinga). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
      • lõunakalinga keel (Southern Kalinga, var Tinglayan Kalinga) ksc. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Kalinga). Kõnelejaid: 13 000. ISO 639. ♦
        Murded: Mangali murre.
      • Tanudani kalinga keel, van Alam-Tanudani kalinga keel (Tanudan Kalinga, var Mangali Kalinga, Lower Tanudan Kalinga) kml. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Kalinga). Kõnelejaid: 11 200. ISO 639. ♦
    • kallahani keel (Kallahan, var Ikalahan, Kalanguya, Kalangoya). Kiri: . Rahvas: kallahan, kallahanid. Asuala: Filipiinid (Ifugao, Nueva Vizcaya, Pangasinan). Kõnelejaid: . ♦
      • kajapa keel (Kayapa Kallahan) kak. Kiri: ladina. Rahvas: kajapa, kajapad. Asuala: Filipiinid (Ifugao, Nueva Vizcaya, Pangasinan). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
      • kelei keel (Keley-i Kallahan, var Antipolo Ifugao, Hanalulo, Keleiqiq Ifugao) ify. Kiri: ladina. Rahvas: kelei, keleid. Asuala: Filipiinid (Ifugao). Kõnelejaid: 8000. ISO 639. ♦
      • Tinoci kallahani keel (Tinoc Kallahan, var Tinoc Kalangoya) tne. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Ifugao). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
    • kankanaei keel (Kankanaey, var Kankanai) kne. Kiri: ladina. Rahvas: kankanaei, kankanaeid. Asuala: Filipiinid (Benguet, Lõuna-Ilocos, Mountain). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
    • kasigurani keel ~ kasigura keel (Kasiguranin, var Casiguranin) ksn. Kiri: . Rahvas: kasiguran, kasiguranid. Asuala: Filipiinid (Aurora). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • pangasinani keel ~ pangasina keel (ⓔ salitan Pangasinan; Pangasinan) pag. Kiri: ladina. Rahvas: pangasinan, pangasinanid. Asuala: Filipiinid (Pangasinan). Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
    • paranani keel (Paranan, var Palanenyo) prf. Kiri: ladina. Rahvas: paranan, parananid. Asuala: Filipiinid (Isabela). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
    • põhjakankanai keel (Northern Kankanay, var Sagada Igorot, Western Bontoc) xnn. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Ilocos, Mountain). Kõnelejaid: 70 000. ISO 639. ♦
  • Põhja-Mindoro keeled ~ põhjamangjani keeled (North Mangyan languages ~ Northern Mindoro languages) ♦
    • alangani keel (Alangan) alj. Kiri: ladina. Rahvas: alangan, alanganid. Asuala: Filipiinid (Mimaropa). Kõnelejaid: 7700. ISO 639. ♦
    • iraja keel (Iraya) iry. Kiri: ladina. Rahvas: iraja, irajad. Asuala: Filipiinid (Mimaropa). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
    • tadjavani keel ~ pula keel (Tadyawan, var Pula, Balaban) tdy. Kiri: . Rahvas: tadjavan, tadjavanid. Asuala: Filipiinid (Mimaropa). Kõnelejaid: 4200. ISO 639. ♦

AnWPS: Lõuna-Filipiini keeled

  • Lõuna-Filipiini keeled (Mindanao languages ~ Southern Philippine languages) ♦
  • Danao keeled (Danao languages) ♦
    • iranuni keel (Iranun, var Illanun). Kiri: ladina. Rahvas: iranun, iranunid. Asuala: Filipiinid (Bukidnon, Cotabato, Lõuna-Cotabato, Lõuna-Zamboanga, Maguindanao, Sultan Kudarat). Kõnelejaid: 256 000. ♦ ISO 639-s endine tähis ill; 2016 jagatud kaheks:
      • Filipiinide iranuni keel⁺ (Iranun (Philippines)) ilp. Kiri: . Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: . ISO 639. ♦ Al 2016.
      • Malaisia iranuni keel⁺ (Iranun (Malaysia)) ilm. Kiri: . Asuala: Malaisia. Kõnelejaid: . ISO 639. ♦ Al 2016.
    • magindanao keel, van maguindano keel (Maguindanao, var Maguindanaon, Magindanaw) mdh. Kiri: ladina. Rahvas: magindanao, magindanaod. Asuala: Filipiinid (Cotabato, Lõuna-Cotabato, Lõuna-Zamboanga, Maguindanao, Sultan Kudarat). Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639. ♦
    • maranao keel ~ lanao keel (ⓔ Mëranaw [ˈmәranaw]; Maranao, var Ranao) mrw. Kiri: ladina. Rahvas: maranao, maranaod. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Lanao, Põhja-Lanao). Kõnelejaid: 776 000. ISO 639. ♦
  • Lõuna-Mindanao keeled ~ bili keeled (Bilic languages ~ South Mindanao languages) ♦
    • blaani keel, van bilani keel (Blaan, var Biraan, Bilanes). Kiri: . Rahvas: blaan, blaanid. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Cotabato, Lõuna-Davao, Sarangani). Kõnelejaid: . ♦
      • Koronadali blaani keel (Koronadal Blaan) bpr. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Cotabato, Sarangani). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
      • Sarangani blaani keel (Sarangani Blaan) bps. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Cotabato, Lõuna-Davao, Sarangani). Kõnelejaid: 90 800. ISO 639. ♦
    • giangani keel (Giangan, var Atto, Bagobo, Clata, Guianga, Jangan) bgi. Kiri: . Rahvas: giangan, gianganid. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Davao). Kõnelejaid: 55 000. ISO 639. ♦
    • tboli keel, van tagabili keel (Tboli, var Tiboli, Tagabili ¡) tbl. Kiri: ladina. Rahvas: tboli, tbolid. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Cotabato). Kõnelejaid: 95 300. ISO 639. ♦
    • tirurai keel (Tiruray, var Teduray) tiy. Kiri: ladina. Rahvas: tirurai, tiruraid. Asuala: Filipiinid (Cotabato, Lõuna-Cotabato). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
  • manobo keeled (Manobo languages) ♦
    • binukidi keel (Binukid, var Bukidnon) bkd. Kiri: ladina. Rahvas: binukid, binukidid. Asuala: Filipiinid (Bukidnon, Cotabato, Lõuna-Agusan). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
    • higaononi keel (Higaonon, var Misamis Higaonon Manobo) mba. Kiri: ladina. Rahvas: higaonon, higaononid. Asuala: Filipiinid (Ida-Misamis). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • kagajaneni keel (Kagayanen, var Cagayano, Kinagayanen) cgc. Kiri: ladina. Rahvas: kagajanen, kagajanenid. Asuala: Filipiinid (Palawan: Cagayani saar). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
    • manobo keel (Manobo, var Minanubu) mno. Kiri: . Rahvas: manobo, manobod. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: . ISO 639. ♦
      • Agusani manobo keel (Agusan Manobo) msm. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Agusan, Lõuna-Surigao, Põhja-Agusan). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
      • ata-manobo keel (Ata Manobo, var Ata of Davao, Langilan) atd. Kiri: ladina. Rahvas: ata-manobo, ata-manobod. Asuala: Filipiinid (Põhja-Davao). Kõnelejaid: 26 700. ISO 639. ♦
      • Cotabato manobo keel (Cotabato Manobo) mta. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Cotabato, Sultan Kudarat). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
        Murded: tasadai murre (Tasaday).
      • dibabavoni keel (Dibabawon Manobo, var Debabaon) mbs. Kiri: ladina. Rahvas: dibabavon, dibabavonid. Asuala: Filipiinid (Põhja-Davao). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
      • Iliani manobo keel (Ilianen Manobo) mbi. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Cotabato). Kõnelejaid: 14 600. ISO 639. ♦ Ilian on linn Cotabato provintsis.
      • kinamigingi keel (Kinamiging Manobo, var Cinamiguin, Kamigin) mkx. Kiri: . Rahvas: kinamiging, kinamigingid. Asuala: Filipiinid (Camiguin). Kõnelejaid: 26 700. ISO 639. ♦ Nimetus on tuletatud Camiguini saare nimest infiksi ehk siseliite –in– abil.
      • Lääne-Bukidnoni manobo keel (Western Bukidnon Manobo) mbb. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Bukidnon). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
      • matigsalugi keel (Matigsalug Manobo, var Tigwa) mbt. Kiri: ladina. Rahvas: matigsalug, matigsalugid. Asuala: Filipiinid (Bukidnon, Põhja-Davao). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
        Murded: Kulamani murre (Kulamanen).
      • obo keel, van bagobo keel (Obo Manobo, var Bagobo) mno. Kiri: ladina. Rahvas: obo, obod. Asuala: Filipiinid (Cotabato, Lõuna-Davao). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
      • Rajah Kabunsuwani manobo keel (Rajah Kabunsuwan Manobo) mqk. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Lõuna-Surigao). Kõnelejaid: 7600. ISO 639. ♦ Rajah Kabunsuwan (Rajah Cabungsuan) on kohanimi.
      • Sarangani manobo keel (Sarangani Manobo) mbs. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Ida-Davao, Lõuna-Davao). Kõnelejaid: 58 000. ISO 639. ♦
    • tagabava keel (Tagabawa) bgs. Kiri: . Rahvas: tagabava, tagabavad. Asuala: Filipiinid (Davao). Kõnelejaid: 43 000. ISO 639. ♦
  • subanoni keeled (Subanen languages). Wikipedia. ♦
    • subanoni keel (Subanon, var Subanen). Kiri: . Rahvas: subanon, subanonid. Asuala: Filipiinid. Kõnelejaid: . ♦
      • idasubanoni keel (Eastern Subanen, var Guinselugnen) sfe. Kiri: . Asuala: Filipiinid (Zamboanga poolsaar). Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
      • kesksubanoni keel (Central Subanen, var Sindangan Subanun) syb. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Zamboanga poolsaar). Kõnelejaid: 140 000. ISO 639. ♦
      • kolibugani keel (Kolibugan Subanon, var Calibugan) skn. Kiri: ladina. Rahvas: kolibugan, kolibuganid. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Zamboanga, Põhja-Zamboanga). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
      • lõunasubanoni keel (Southern Subanen, var Margosatubig, Lapuyan Subanun) laa. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Lõuna-Zamboanga). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
      • läänesubanoni keel (Western Subanon, var Siocon) suc. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Zamboanga poolsaar). Kõnelejaid: 125 000. ISO 639. ♦
      • põhjasubanoni keel (Northern Subanen, var Tuboy Subanon) stb. Kiri: ladina. Asuala: Filipiinid (Lääne-Misamis, Põhja-Zamboanga). Kõnelejaid: 85 400. ISO 639. ♦

AnWPX: muud Filipiini keeled

  • gorontalo-mongondou keeled (Gorontalo-Mongondow languages) ♦
    • bintauna keel (Bintauna, var Bitaoena) bne. Kiri: . Rahvas: bintauna, bintaunad. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi: Bintauna linn). Kõnelejaid: 11 200. ISO 639. ♦
    • bolango keel (Bolango, var Atinggola-Bolango, Bolaang Uki, Bulanga) bld. Kiri: . Rahvas: bolango, bolangod. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 23 000. ISO 639. ♦
    • buoli keel (ⓔ Bwo’ol; Buol, var Bwool, Dia) blf. Kiri: ladina. Rahvas: buol, buolid. Asuala: Indoneesia (Kesk-Sulawesi). Kõnelejaid: 96 000. ISO 639. ♦
    • gorontalo keel, van gorontolo rühm (ⓔ bahasa Hulandalo; Gorontalo, var Hulontalo) gor. Kiri: ladina. Rahvas: gorontalo, gorontalod. Asuala: Indoneesia (Gorontalo). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
    • kaidipangi keel (Kaidipang, var Dio, Kaidipang-Bolangitang) kzp. Kiri: . Rahvas: kaidipang, kaidipangid. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 26 800. ISO 639. ♦
    • mongondou keel ~ mongondo keel (ⓔ bolaang Mongondow; Mongondow, var Minahassa, Bolang-Mogondo) mog. Kiri: ladina. Rahvas: mongondou, mongondoud. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 230 000. ISO 639. ♦
    • suvava keel (Suwawa, var Bonda, Bune, Toewawa) swu. Kiri: . Rahvas: suvava, suvavad. Asuala: Indoneesia (Gorontalo). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • Minahasa keeled, van minhasa keeled, minahassa keeled (Minahasan languages) ♦ Minahasa on poolsaar.
    • tombulu keel (Tombulu, var Minahasa) tom. Kiri: ladina. Rahvas: tombulu, tombulud. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
    • tondano keel (Tondano, var Tolour) tdn. Kiri: ladina. Rahvas: tondano, tondanod. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 92 000. ISO 639. ♦
    • tonsavangi keel (Tonsawang, var Tombatu) tnw. Kiri: . Rahvas: tonsavang, tonsavangid. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • tonsea keel (Tonsea) txs. Kiri: ladina. Rahvas: tonsea, tonsead. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 90 000. ISO 639. ♦
    • tontemboani keel (Tontemboan, var Pakewa, Tompakewa) tnt. Kiri: ladina. Rahvas: tontemboan, tontemboanid. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
  • Sangiri keeled (Sangiric languages) ♦ Sangir on saarte nimi.
    • sangili keel (Sangil, var Sangiré) snl. Kiri: ladina. Rahvas: sangil, sangilid. Asuala: Filipiinid (Sarangani). Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
    • sangiri keel (Sangir, var Sangihé) sxn. Kiri: ladina. Rahvas: sangir, sangirid. Asuala: Filipiinid, Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 255 000. ISO 639. ♦
    • talaudi keel (Talaud, var Talodda) tld. Kiri: . Rahvas: talaud, talaudid. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sulawesi). Kõnelejaid: 82 000. ISO 639. ♦

AnWS: Loode-Sumatra keeled

  • Loode-Sumatra keeled (Northwest Sumatra-Barrier Islands languages) ♦
  • bataki keeled (Batak languages) btk. Rahvas: batak, batakid. ISO 639. ♦ 1998-2006 tähistas ISOs btk bataki keelt: Batak (Indonesia).
    • Alas-Klueti bataki keel (Batak Alas-Kluet) btz. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Aceh). Kõnelejaid: 195 000. ISO 639. ♦
    • Angkola bataki keel (Batak Angkola, var Anakola) akb. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Põhja-Sumatra). Kõnelejaid: 750 000. ISO 639. ♦
    • bataki keel ~ Toba bataki keel (Batak Toba, var Toba-Batak, Batak (Indonesia)) bbc. Kiri: bataki, ladina. Rahvas: batak, batakid. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sumatra). Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639. ♦ Bataki keeltest tuntuim ja suurima kõnelejate arvuga; Toba järve järgi nimetatakse sageli Toba bataki keeleks.
      Kirjad: bataki kiri (surat Batak).
    • Dairi bataki keel (Batak Dairi) btd. Kiri: bataki. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sumatra). Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
      Murded: Pakpaki murre, van pakbaki murre (Pakpak).
    • Karo bataki keel (Batak Karo) btx. Kiri: bataki, ladina. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sumatra). Kõnelejaid: 600 000. ISO 639. ♦
      Murded: Singkili murre, van sinkeli murre (Singkil).
    • Mandailingi bataki keel (ⓔ hata Mandailing; Batak Mandailing) btm. Kiri: bataki, ladina. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sumatra). Kõnelejaid: 1,1 mln. ISO 639. ♦
    • Simalunguni bataki keel (Batak Simalungun, var Simelungan, Timur) bts. Kiri: bataki, ladina. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sumatra). Kõnelejaid: 1,2 mln. ISO 639. ♦
  • gajo keel (Gayo) gay. Kiri: ladina. Rahvas: gajo, gajod. Asuala: Indoneesia (Aceh). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
  • mentavei keel (behase Mentawei; Mentawai) mwv. Kiri: ladina. Rahvas: mentavei, mentaveid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sumatra). Kõnelejaid: 58 000. ISO 639. ♦
  • niasi keel (ⓔ li Niha; Nias) nia. Kiri: ladina. Rahvas: nias, niasid. Asuala: Indoneesia (Põhja-Sumatra). Kõnelejaid: 770 000. ISO 639. ♦
  • sikule keel (Sikule, var Wali Banuah) skh. Kiri: . Rahvas: sikule, sikuled. Asuala: Indoneesia (Aceh). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
  • simeulue keel, van simaluri keel (ⓔ Bahasa Devayan; Simeulue, var Simalur, Simulul, Long Bano) smr. Kiri: . Rahvas: simeulue, simeulued. Asuala: Indoneesia (Aceh). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦

AnWU: Lõuna-Sulawesi keeled

  • Lõuna-Sulawesi keeled (South Sulawesi languages) ♦
  • aralle-tabulahani keel (Aralle-Tabulahan) atq. Kiri: ladina. Rahvas: aralle, aralled; tabulahan, tabulahanid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 12 000. ISO 639. ♦
  • bambami keel (Bambam, var Pitu Uluna Salu) ptu. Kiri: ladina. Rahvas: bambam, bambamid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦
  • bentongi keel (Bentong, var Dentong) bnu. Kiri: . Rahvas: . Asuala: bentong, bentongid. Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
  • bugi keel (ⓔ basa ugi; Buginese, var Bugis) bug. Kiri: bugi, ladina. Rahvas: bugi, bugid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 3,5 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: bugi kiri (Buginese, Lontara).
  • duri keel (Duri, var Masenrempulu) mvp. Kiri: ladina. Rahvas: duri, durid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 127 000. ISO 639. ♦
  • embalohi keel (Embaloh, var Maloh, Palin, Sanggau) emb. Kiri: ladina. Rahvas: embaloh, embalohid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • enrekangi keel (Enrekang, var Endekan Timur) ptt. Kiri: . Rahvas: enrekang, enrekangid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
  • kondžo keel (Konjo). Kiri: . Rahvas: kondžo, kondžod. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: . ♦
    • mäekondžo keel (Highland Konjo, var Konjo Pegunungan) kjk. Kiri: . Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 150 000. ISO 639. ♦
    • rannikukondžo keel (Coastal Konjo, var Tiro) kjc. Kiri: ladina. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 125 000. ISO 639. ♦
  • maiva keel (Maiwa, var Masenrempulu) wmm. Kiri: . Rahvas: maiva, maivad. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 50 000. ISO 639. ♦
  • makassari keel (ⓔ basa Mangkasara’; Makasar) mak. Kiri: makassari (bugi), ladina. Rahvas: makassar, makassarid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 2,1 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: makassari kiri (Makassar) ♦ Bugi kirja teisend.
  • malimpungi keel (Malimpung) mli. Kiri: . Rahvas: malimpung, malimpungid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • mamudžu keel (Mamuju, var Mamasa Toraja) mqx. Kiri: ladina. Rahvas: mamudžu, mamudžud. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
  • mandari keel (Mandar, var Andian) mdr. Kiri: bugi, ladina. Rahvas: mandar, mandarid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 475 000. ISO 639. ♦
  • pannei keel (Pannei, var Tapango) pnc. Kiri: . Rahvas: pannei, panneid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 9000. ISO 639. ♦
  • seko-padangi keel (ⓔ Sua Tu Padang; Seko Padang, var Sua Tu Padang, Wono) skx. Kiri: ladina. Rahvas: seko-padang, seko-padangid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • selajari keel (Selayar, var Salajar, Siladja) sly. Kiri: . Rahvas: selajar, selajarid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 128 000. ISO 639. ♦
  • tamani keel (Taman, var Dayak Taman) tmn. Kiri: . Rahvas: taman, tamanid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Kalimantan). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • toradža keeled (Toraja languages). Rahvas: toradža, toradžad. ♦ Toradžad on Indoneesias Sulawesi saare mägises lõunaosas elav rahvarühm (piirkonda nimetatakse ka Tana Torajaks, st toradžade maaks).
    • kalumpangi keel (Kalumpang, var Maki, Mangkir) kli. Kiri: . Rahvas: kalumpang, kalumpangid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 20 000. ISO 639. ♦
    • mamasa keel (Mamasa, var Mamasa Toraja) mqj. Kiri: ladina. Rahvas: mamasa, mamasad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
    • tae keel (Tae’, var East Toraja, Luwu-Rongkong, Toware, Toala ¡) rob. Kiri: . Rahvas: tae, taed. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 340 000. ISO 639. ♦
    • toradža-sadani keel (Toraja-Sa’dan, var Sadang, South Toraja, Taeq) sda. Kiri: ladina. Rahvas: toradža-sadan, toradža-sadanid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sulawesi). Kõnelejaid: 750 000. ISO 639. ♦
  • tšampalagiani keel (Campalagian, var Tallumpanuae, Tasing) cml. Kiri: . Rahvas: tšampalagian, tšampalagianid. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦
  • ulumanda keel (Ulumanda’, var Awo-Sumakuyu, Botteng-Tappalang, Tubbi) ulm. Kiri: . Rahvas: ulumanda, ulumandad. Asuala: Indoneesia (Lääne-Sulawesi). Kõnelejaid: 30 000. ISO 639. ♦

AnWX: muud lääneaustroneesia keeled

  • jaava keeled (Javanese languages) ♦
    • jaava keel (basa Jawa; Javanese) jv/jav. Kiri: jaava, ladina. Rahvas: jaavalane, jaavalased. Asuala: Indoneesia (Jaava saar). Kõnelejaid: 75 mln. ISO 639. ♦
      Kirjad: jaava kiri (Carakan; Javanese).
    • †kaavi keel (bhāṣa Kawi; Kawi) kaw. Kiri: kaavi. Asuala: Indoneesia (Bali, Jaava ja Lomboki saar). ISO 639. ♦ Vanajaava keelele tuginev ilukirjanduskeel oli kasutusel XIV saj-ni.
      Kirjad: kaavi kiri (Kawi).
    • Kariibi jaava keel (Caribbean Javanese, var Suriname Javanese) jvn. Kiri: ladina. Asuala: Suriname. Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦
    • osingi keel (Osing, var Banyuwangi) osi. Kiri: jaava. Rahvas: osing, osingid. Asuala: Indoneesia (Ida-Jaava). Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
    • tengeri keel (Tengger) tes. Kiri: jaava. Rahvas: tenger, tengerid. Asuala: Indoneesia (Ida-Jaava). Kõnelejaid: 80 000. ISO 639. ♦
    • Uus-Kaledoonia jaava keel (New Caledonian Javanese) jas. Kiri: . Asuala: Uus-Kaledoonia. Kõnelejaid: 4000. ISO 639. ♦
  • lampungi keeled (Lampung languages ~ Lampungic languages) ♦
    • komeringi keel (Komering, var Kumoring) kge. Kiri: . Rahvas: komering, komeringid. Asuala: Indoneesia (Lõuna-Sumatra). Kõnelejaid: 470 000. ISO 639. ♦
    • lampungi keel ~ lampongi keel, van lumpungi keel (Lampung, var Lampong, Lampung Api, Lampung Pesisir) ljp. Kiri: ladina, redžangi. Rahvas: lampung, lampungid. Asuala: Indoneesia (Lampung). Kõnelejaid: 827 000. ISO 639. ♦
    • lampung-njoo keel (Lampung-Nyo, var Abung) abl. Kiri: ladina, redžangi. Rahvas: lampung-njoo, lampung-njood. Asuala: Indoneesia (Lampung). Kõnelejaid: 180 000. ISO 639. ♦
  • mokleni keeled (Moklenic languages) ♦
    • mokeni keel (Moken, var Basing, Salon) mwt. Kiri: birma, ladina. Rahvas: moken, mokenid. Asuala: Myanmar (Tanintharyi). Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
    • mokleni keel (Moklen, var Chau Pok) mkm. Kiri: tai. Rahvas: moklen, moklenid. Asuala: Tai (Phangnga, Phuket). Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦
  • redžangi keeled (Rejang) ♦
    • redžangi keel, van redjangi keel (baso Hejang; Rejang, var Redjang) rej. Kiri: redžangi. Rahvas: redžang, redžangid. Asuala: . Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
      Kirjad: redžangi kiri (Surat Ulu ‘ülespidine kiri’; Rejang).

AnX: muud austroneesia keeled

  • belau keel ~ palau keel (tekoi ra Belau; Palauan) pau. Kiri: . Rahvas: belaulane, belaulased ~ palaulane, palaulased. Asuala: Belau. Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦
  • tšamorro keel (fino’ Chamoru; Chamorro) ch/cha. Kiri: ladina. Rahvas: tšamorro, tšamorrod. Asuala: Guam, Põhja-Mariaanid. Kõnelejaid: 76 000. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Austroneesia keeli jagatakse tavaliselt kõigepealt kahte harru: Malai-Polüneesia keeled ja Taiwani keeled (AnT). Taiwani keeled ei kujuta endast ühte keelkonda, vaid mitmeid harusid, mis austroneesia keelte üldtasandil kuuluvad kõige esmaste jaotiste alla.

Malai-Polüneesia keeled jagunevad kaheks suureks haruks: idaaustroneesia (ehk ida- ja keskaustroneesia, AnE) keeled ja lääneaustroneesia (AnW) keeled. (Nimetusi “austroneesia” ja “Malai-Polüneesia” on siin kasutatud sünonüümidena, kuigi täpsemas mõttes ei hõlma Malai-Polüneesia keeled Taiwani keeli).

Nende kahe haru sisemine struktuur on endiselt vaidluse all, siinne jaotus on segu nii geneetilistest kui ka geograafilistest kooslustest. Täpsemaid selgitusi leiab iga alljaotuse alguse märksõnade juurest.

Anna tagasisidet