Sisukord
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
- * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
- ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
- ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.
— — —
- draviidi keelkond (Dravidian languages) dra.
- bharia keel (Bharia, var Bhumiya, Paliha) bha. Kiri: devanaagari. Rahvas:
bharia
, bhariad. Asuala: India (Chhattisgarh, Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 190 000. ♦
Dr1: põhjadraviidi keeled
- põhjadraviidi keeled (North Dravidian languages).
- brahui keel (ⓔ براہوئی Bráhuí ~ Bravhī; Brahui, var Brahvi) brh. Kiri: araabia. Rahvas:
brahui
, brahuid. Asuala: Pakistan (Belutšistan, Sindh). Kõnelejaid: 2 mln. ♦ - kuruhhi keel, van kurukhi keel, kuruksi keel, oraoni keel (ⓔ कुँड़ुख़ Kũṙuḳh; Kurukh ~ Kurux, var Oraon) kru. Kiri: devanaagari. Rahvas:
kuruhh
, kuruhhid. Asuala: India (Bihar, Chhattisgarh, Jharkhand, Odisha). Kõnelejaid: 2,28 mln [2002–2011 < W, 2024]. ♦ - malto keel (Malto, var Paharia). Kiri: . Rahvas:
malto
, maltod. Asuala: India. ♦ Makrokeel, jaguneb kaheks.- kumarbhag-paharia keel (ⓔ कुमारभाग पहाड़िया Kumārbhāg Pahāṙiyā; Kumarbhag Paharia, var Kumar, Malto) kmj. Kiri: devanaagari. Asuala: India (Jharkhand). Kõnelejaid: 20 200. ♦
- sauria-paharia keel (ⓔ सौरिया पहाड़िया Sauriyā Pahāṙiyā; Sauria Paharia, var Malto, Malatri) mjt. Kiri: devanaagari. Asuala: India (Jharkhand, Lääne-Bengal). Kõnelejaid: 110 000. ♦
Dr2: keskdraviidi keeled
- keskdraviidi keeled (Central Dravidian languages).
- duruva keel, van pardži keel (Duruwa, var Paraja, Parjhi, Thakara) pci. Kiri: devanaagari, oria. Rahvas:
duruva
, duruvad. Asuala: India (Chhattisgarh, Odisha). Kõnelejaid: 80 000. ♦ - gadaba keel (Mudhili Gadaba, var Gadaba, Kondekor) gau. Kiri: telugu. Rahvas:
gadaba
, gadabad. Asuala: India (Andhra Pradesh: Srikakulam, Odisha: Pottangi). Kõnelejaid: 8000. ♦ Ollari lähisugukeel. - kolami keel (ⓔ कॊलामि Kŏlāmi ~ కొలామి Kŏlāmi; Kolami). Kiri: devanaagari, telugu. Rahvas:
kolam
, kolamid. Asuala: India. Kõnelejaid: . ♦- kagukolami keel (Southeastern Kolami) nit. Kiri: devanaagari, telugu. Asuala: India (Maharashtra, Telangana). Kõnelejaid: 10 000. ♦
Murded: naiki murre (Naiki). - loodekolami keel (Northwestern Kolami, var Kolavar) kfb. Kiri: devanaagari, telugu. Asuala: India (Maharashtra, Telangana). Kõnelejaid: 50 000. ♦
- kagukolami keel (Southeastern Kolami) nit. Kiri: devanaagari, telugu. Asuala: India (Maharashtra, Telangana). Kõnelejaid: 10 000. ♦
- ollari keel (Pottangi Ollar Gadaba, var Ollari, Gadba) gdb. Kiri: oria. Rahvas:
ollari
, ollarid. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 15 000. ♦ Gadaba lähisugukeel.
Dr3: lõunakeskdraviidi keeled
- lõunakeskdraviidi keeled (South-Central Dravidian languages).
- gondi keel (ⓔ Gōndi; Gondi) gon. Kiri: devanaagari, telugu. Rahvas:
gondi
, gondid. Asuala: India (Madhya Pradesh, Maharashtra). Kõnelejaid: 2 mln. ♦ Makrokeel, jaguneb kolmeks.
Kirjad: Gunjala gondi kiri Gong; Masarami gondi kiri Gonm.- Adilabadi gondi keel (Adilabad Gondi) wsg. Kiri: . Asuala: India. Kõnelejaid: ?. ♦ Kuni 2016 oli koos Aheri gondi keelega kirjas kui lõunagondi keel (Southern Gondi, kood ggo).
- Aheri gondi keel (Aheri Gondi) esg. Kiri: . Asuala: India. Kõnelejaid: ?. ♦
- põhjagondi keel (Northern Gondi) gno. Kiri: . Asuala: India. Kõnelejaid: ?. ♦
- khirvari keel (Khirwar, var Kherwari) kwh. Kiri: . Rahvas:
khirvar
, khirvarid. Asuala: India (Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 34 300. ♦ - konda keel (ⓔ కొండ Kŏńḍa; Konda-Dora, var Porja, Konda) kfc. Kiri: telugu. Rahvas:
konda
, kondad. Asuala: India (Andhra Pradesh). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - kooja keel (Koya, var Kavor, Koi Gondi) kff. Kiri: devanaagari, ladina. Rahvas:
kooja
, koojad. Asuala: India (Andhra Pradesh, Odisha). Kõnelejaid: 300 000. ♦ - kui keel, van kandhi keel, khondi keel (Kui, var Khondi, Kandh) kxu. Kiri: oria. Rahvas:
kui
, kuid. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 717 000. ♦ - kuvi keel (Kuvi, var Jatapu, Khondi) kxv. Kiri: oria. Rahvas:
kuvi
, kuvid. Asuala: India (Andhra Pradesh, Odisha). Kõnelejaid: 350 000. ♦ - manda keel (Manda) mha. Kiri: . Rahvas:
manda
, mandad. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 4000. ♦ - maria keel (Maria, var Madiya) mrr. Kiri: devanaagari. Rahvas:
maria
, mariad. Asuala: India (Chattisgarh, Maharashtra). Kõnelejaid: 165 000. ♦- Dandami maria keel (Dandami Maria, var Bastar Koya, Maria Gond) daq. Kiri: devanaagari. Asuala: India (Chattisgarh, Maharashtra). Kõnelejaid: 200 000. ♦
- mukha keel (Mukha-Dora, var Reddi, Nooka Dora) mmk. Kiri: . Rahvas:
mukha
, mukhad. Asuala: India (Andhra Pradesh). Kõnelejaid: 29 700. ♦ - muria keel (Muria). Kiri: . Rahvas:
muria
, muriad. Asuala: India (Chhattisgarh, Maharashtra, Odisha). Kõnelejaid: . ♦- idamuria keel (Eastern Muria) emu. Kiri: . Asuala: India (Chhattisgarh, Odisha). Kõnelejaid: 200 000. ♦
- kaugläänemuria keel (Far Western Muria) fmu. Kiri: . Asuala: India (Chhattisgarh, Maharashtra). Kõnelejaid: 400 000. ♦
- läänemuria keel (Western Muria) mut. Kiri: devanaagari. Asuala: India (Chhattisgarh). Kõnelejaid: 400 000. ♦
- pardhani keel (Pardhan, var Pradhani) pch. Kiri: . Rahvas:
pardhan
, pardhanid. Asuala: India (Chhattisgarh, Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 135 000. ♦ - pengo keel (Pengo, var Hengo) peg. Kiri: oria. Rahvas:
pengo
, pengod. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 350 000. ♦ - savara keel (Savara) svr. Kiri: oria, telugu. Rahvas:
savara
, savarad. Asuala: India (Andhra Pradesh, Odisha). Kõnelejaid: 20 200. ♦ - telugu keel (ⓔ తెలుగు Tĕlugu; Telugu) te/tel. Kiri: telugu. Rahvas:
telugu
, telugud. Asuala: India (Andhra Pradesh, Telangana). Kõnelejaid: 70 mln. ♦
Kirjad: telugu kiri (తెలుగు లిపి Tĕlugu lipi) Telu. - tšentšu keel (Chenchu, var Choncharu) cde. Kiri: telugu. Rahvas:
tšentšu
, tšentšud. Asuala: India (Andhra Pradesh, Telangana). Kõnelejaid: 26 000. ♦ - vadari keel (Waddar, var Od, Odkhi, Vadari, Wodde) wbq. Kiri: . Rahvas:
vadar
, vadarid. Asuala: India (Karnataka, Maharashtra, Telangana). Kõnelejaid: 1,9 mln. ♦ Sikhiusulised telugud, keel on telugule lähedane. 1,9 mln on rahvarühma suurus.
Dr4: lõunadraviidi keeled
- lõunadraviidi keeled (South Dravidian languages).
- badaga keel (Badaga, var Vadagu) bfq. Kiri: tamili. Rahvas:
badaga
, badagad. Asuala: India (Tamil Nadu). Kõnelejaid: 245 000. ♦ - betta-kurumba keel (Betta Kurumban, var Kadu Kurumba) xub. Kiri: . Asuala: India (Karnataka, Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 32 000. ♦ < betta kurumba ‘mägikarjus’
- eravallani keel (Eravallan, var Villu Vedan) era. Kiri: . Rahvas:
eravallan
, eravallanid. Asuala: India (Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 5000. ♦ - irula keel (Irula, var Erukala, Korava) iru. Kiri: tamili. Rahvas:
irula
, irulad. Asuala: India (Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 200 000. ♦ - jerukula keel (ⓔ ఎరుకల Ĕrukala; Yerukula, var Eruku Bhasha, Kurru Bhasha, Kurutha, Yerukala) yeu. Kiri: telugu. Rahvas:
jerukula
, jerukulad. Asuala: India (Andhra Pradesh, Tamil Nadu, Telangana). Kõnelejaid: 300 000. ♦ - kaanikkaarani keel (Kanikkaran, var Malampashi; malajalami കാണിക്കാരൻ Kāṇikkāran; tamili காணிக்காரர் Kāṇikkārar) kev. Kiri: . Rahvas:
kaanikkaaran
, kaanikkaaranid,. Asuala: India (Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 19 000. ♦ - kaikadi keel (Kaikadi, var Kokadi) kep. Kiri: . Rahvas:
kaikadi
, kaikadid. Asuala: India (Maharashtra). Kõnelejaid: 23 000. ♦ - kannada keel, van kannara keel (ⓔ ಕನ್ನಡ Kannaḍa; Kannada, var Kanarese) kn/kan. Kiri: kannada. Rahvas:
kannada
, kannadad. Asuala: India (Karnataka). Kõnelejaid: 35mln. ♦
Kirjad: kadamba kiri {Knda}; kannada kiri (ಕನ್ನಡ ಅಕ್ಷರಮಾಲೆ Kannaḍa akṣharamālĕ) Knda. - kodava keel, van kodagu keel, kurgi keel (ⓔ Kŏḍava takka; Kodava, var Kodagu, Coorge, Khurgi) kfa. Kiri: kannada. Rahvas:
kodava
, kodavad. Asuala: India (Karnataka). Kõnelejaid: 241 000. ♦ - koota keel (Kota) kfe. Kiri: tamili. Rahvas:
koota
, kootad. Asuala: India (Tamil Nadu). Kõnelejaid: 900. ♦ - koraga keel (Korra Koraga, var Korangi) kfd. Kiri: kannada. Rahvas:
koraga
, koragad. Asuala: India (Karnataka, Kerala). Kõnelejaid: 14 000. ♦ Ethnologue eristab sellest mudu-koraga {vmd} keelt, ent andmeid on vähe. - kudija keel (Kudiya) kfg. Kiri: kannada, malajalami. Rahvas:
kudija
, kudijad. Asuala: India (Karnataka, Kerala). Kõnelejaid: 2800. ♦ - kumbarani keel (Kumbaran) wkb. Kiri: . Rahvas:
kumbaran
, kumbaranid. Asuala: India (Kerala). Kõnelejaid: 20 000. ♦ - kuritšija keel (Kurichiya, var Kowohans, Kuruchans) kfh. Kiri: . Rahvas:
kuritšija
, kuritšijad. Asuala: India (Kerala). Kõnelejaid: 29 400. ♦ - kurumba keel (Kurumba, var Jenu Nudi ‘meekeel’). Kiri: . Rahvas:
kurumba
, kurumbad. Asuala: India (Karnataka, Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 220 000. ♦ Makrokeel, jaguneb neljaks. Betta-kurumba on lähemal tamili keelele.- aalu-kurumba keel (Alu Kurumba, var Hal Kurumba) xua. Kiri: . Asuala: India (Tamil Nadu). Kõnelejaid: 2500. ♦
- džennu-kurumba keel (Jennu Kurumba, var Naik Kurumba) xuj. Kiri: . Asuala: India (Karnataka, Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 35 000. ♦ < jennu kurumba ‘meekarjus’.
- kannada-kurumba keel (Kannada Kurumba, var Korambar, Kuruman) kfi. Kiri: . Asuala: India (Karnataka, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 180 000. ♦
- mullu-kurumba keel (Mullu Kurumba) kpb. Kiri: . Asuala: India (Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 26 000. ♦
- malajalami keel, van malajali keel (ⓔ മലയാളം Malayāḷaṁ; Malayalam) ml/mal. Kiri: malajalami. Rahvas:
malajalam
, malajalamid. Asuala: India (Kerala). Kõnelejaid: 35 mln. ♦
Kirjad: malajalami kiri (മലയാളലിപി Malayāḷalipi) Mlym. - malapandarami keel (Malapandaram, var Pandaram Basha) mjp. Kiri: . Rahvas:
malapandaram
, malapandaramid. Asuala: India (Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 5800. ♦ - muduga keel (Muduga) udg. Kiri: . Rahvas:
muduga
, mudugad. Asuala: India (Kerala). Kõnelejaid: 3400. ♦ - mutuvani keel (Muthuvan, var Muduvan, Mutuvar) muv. Kiri: . Rahvas:
mutuvan
, mutuvanid. Asuala: India (Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 16 800. ♦ - palijani keel (Paliyan, var Palliyar, Makkal) pcf. Kiri: . Rahvas:
palijan
, palijanid. Asuala: India (Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 9500. ♦ - panija keel (Paniya, var Nil) pcg. Kiri: kannada, malajalami, tamili. Rahvas:
panija
, panijad. Asuala: India (Karnataka, Kerala, Tamil Nadu). Kõnelejaid: 94 000. ♦ - ravula keel (Ravula, var Adiyan, Panjiri Yerava, Iryavula) yea. Kiri: kannada, malajalami. Rahvas:
ravula
, ravulad. Asuala: India (Karnataka, Kerala). Kõnelejaid: 26 900. ♦ - šoolaga keel (Sholaga, var Soligar) sle. Kiri: . Rahvas:
šoolaga
, šoolagad. Asuala: India (Karnataka). Kõnelejaid: 24 000. ♦ - tamili keel, van tamuli keel (ⓔ தமிழ் Tamil̮; Tamil) ta/tam. Kiri: tamili. Rahvas:
tamil
, tamilid. Asuala: India (Tamil Nadu), Sri Lanka. Kõnelejaid: 65 mln. ♦
Kirjad: tamili kiri (தமிழ் அரிச்சுவடி Tamil̮ arichchuvaṭi ~ தமிழ் எழுத்துமுறை Tamil̮ ĕl̮uttumuṟai) Taml. - tatšanadani keel (Thachanadan, var Moopan) thn. Kiri: . Rahvas:
tatšanadan
, tatšanadanid. Asuala: India (Kerala). Kõnelejaid: 3000. ♦ - tooda keel (ⓔ Tōtā; Toda) tcx. Kiri: tamili. Rahvas:
tooda
, toodad. Asuala: India (Tamil Nadu). Kõnelejaid: 1100. ♦ - tulu keel (ⓔ Tuḷu bāse; Tulu) tcy. Kiri: kannada, ajalooliselt ka tulu. Rahvas:
tulu
, tulud. Asuala: India (Karnataka, Kerala). Kõnelejaid: 1,9 mln. ♦
Kirjad: tulu kiri ~ tigalari kiri (Tuḷu lipi) Tutg. - † vatteluttu kiri (malajalami വട്ടെഴുത്ത് Vaṭṭĕḻutt; tamili வட்டெழுத்து Vaṭṭĕl̮uttu; Vatteluttu, var Vattezhutthu). ♦ Malajalami ja tamili kirja eelkäija, arenenud braahmi kirjast.
Klassifikatsioonist
Draviidi keelkond on üleüldiselt tunnustatud keelekooslus ja selle sisemine jaotus neljaks haruks traditsiooniline.
Anna tagasisidet