Gp: žee-pano-kariibi suurhõimkond

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga.

…..

  • žee-pano-kariibi suurhõimkond (Ge-Pano-Carib macrophylum) ♦ Joseph Greenbergi pakutud hüpoteetiline keelekooslus, mis hõlmab makrokariibi, makrožee-bororo ja makropano hõimkonda.

GpC: makrokariibi hõimkond

  • makrokariibi hõimkond (Macro-Carib phylum) ♦ Hüpoteetiline keelekooslus, mis hõlmab huarpe, kariibi, peba-jagua ja vitoto keelkonda jm keeli.

GpCC: kariibi keelkond

  • kariibi keelkond (Carib ~ Cariban languages) ♦
  • akavai keel (Akawaio, var Akawai) ake. Kiri: ladina. Rahvas: akavai, akavaid. Asuala: Guyana. Kõnelejaid: 5400. ISO 639. ♦
  • apalai keel (Apalaí, var Apalay) apy. Kiri: ladina. Rahvas: apalai, apalaid. Asuala: Brasiilia (Pará). Kõnelejaid: 450. ISO 639. ♦
  • arara keel (Pará Arára, var Arara) aap. Kiri: ladina. Rahvas: arara, ararad. Asuala: aap. Kõnelejaid: 200. ISO 639. ♦
  • bakairi keel, van bakaiiri keel (Bakairí, var Bacaïri) bkq. Kiri: . Rahvas: bakairi, bakairid. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 950. ISO 639. ♦
  • † bonari keel (Bonari, var Boanari). Kiri: . Rahvas: bonari, bonarid. Asuala: Brasiilia (Amazonas). ♦
  • enjapa keel ~ panari keel (ⓔ eñapa ~ eñepa; E’ñapa Woromaipu, var Eñapa, Panari) pbh. Kiri: . Rahvas: enjapa, enjapad (ⓔ E’ñapa). Asuala: Venezuela. Kõnelejaid: 3500. ISO 639. ♦
  • hiškarjana keel (Hixkaryána) hix. Kiri: . Rahvas: hiškarjana, hiškarjanad. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 600. ISO 639. ♦
    Murded: kumijana murre (Kumiyana, var Cumayena).
  • jukpa keel (Yukpa) yup. Kiri: . Rahvas: jukpa, jukpad. Asuala: Colombia, Venezuela. Kõnelejaid: 7600. ISO 639. ♦
    Murded: tšake murre (Chake, var Chaqué).
  • kalapalo keel ~ apalakiri keel (Kuikúro-Kalapálo, var Calapalo, Apalaquiri) kui. Kiri: ladina. Rahvas: kalapalo, kalapalod. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 870. ISO 639. ♦
  • † karare keel (Carare). Asuala: Colombia. ♦
  • karihona keel (Carijona, var Hianacoto-Umahua) cbd. Kiri: . Rahvas: karihona, karihonad. Asuala: Colombia. Kõnelejaid: 310. ISO 639. ♦
  • kariibi keel ~ galibi keel, kalinja keel (ⓔ kaliña ~ cariña ~ Kari’na auran; Carib, var Galibi Carib, Galibi, Galinya) car. Kiri: ladina. Rahvas: kariib, kariibid. Asuala: Brasiilia, Guyana, Prantsuse Guajaana, Suriname, Venezuela. Kõnelejaid: 7400. ISO 639. ♦
  • † kašujana keel (Kaxuiâna) kbb. Kiri: . Rahvas: kašujana, kašujanad. Asuala: Brasiilia (Pará). ISO 639. ♦
  • makiritari keel, van makiritare keel (ⓔ Ye’kuana; Maquiritari, var Maquiritare) mch. Kiri: ladina. Rahvas: makiritari, makiritarid. Asuala: Brasiilia, Venezuela. Kõnelejaid: 6000. ISO 639. ♦
  • makuši keel ~ makussi keel (Macushi, var Macussí) mbc. Kiri: . Rahvas: makuši, makušid. Asuala: Brasiilia, Guyana. Kõnelejaid: 29 100. ISO 639. ♦
  • † mape keel (Mapé). Asuala: Venezuela. ♦ Ei leia andmeid.
  • mapojo keel ~ mapoje keel (Mapoyo, var Mapoye) mcg. Kiri: . Rahvas: mapojo, mapojod. Asuala: Venezuela. Kõnelejaid: 12. ISO 639. ♦
  • † oponi keel (Opón). Asuala: Colombia. ♦
  • † palmela keel (Palmela). Asuala: Brasiilia (Rondônia). ♦
  • patamona keel (Patamona, var Ingariko, Kapon, Ignarico) pbc. Kiri: . Rahvas: patamona, patamonad. Asuala: Guyana. Kõnelejaid: 4700. ISO 639. ♦
  • † patangoro keel (Pantágoro, var Patangoro, Palenque). Asuala: Colombia. ♦ Hääbus XVI saj.
  • † paušiana keel (Pauchiana, var Pawixiana, Pauxiana). Asuala: Brasiilia (Roraima). ♦
  • pemoni keel (Pemon) aoc. Kiri: . Rahvas: pemon, pemonid. Asuala: Brasiilia, Guyana, Venezuela. Kõnelejaid: 6200. ISO 639. ♦
    Murded; arekuna murre, van arekuuna (Arecuna, var Pemon, Daigok); kamarakoto murre (Camaracoto); taurepani murre, van taulipangi (Taurepan, var Taulipang).
  • † pihao keel (Pijao). Asuala: Colombia. ♦ Hääbus XVIII saj.
  • † pimenteira keel (Pimenteira). Asuala: Brasiilia (Piauí). ♦
  • † purikoto keel (Puricoto, var Purukotó). Asuala: Brasiilia, Venezuela. ♦
  • † sapara keel (Sapará, var Zapara). Asuala: Brasiilia (Roraima). ♦
  • trio keel (ⓔ tarëno ijomi; Trió, var Trio, Tiriyó) tri. Kiri: . Rahvas: trio, triod. Asuala: Brasiilia, Suriname. Kõnelejaid: 2300. ISO 639. ♦
    Murded: pianakoto murre (Pianacoto).
  • tšaima keel, van ?piritu keel (Chaima, var Chayma) ciy. Kiri: . Rahvas: tšaima, tšaimad. Asuala: Venezuela. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • vaimiri-atroari keel (Waimiri-Atroarí, var Atruahi, Uaimiri) atr. Kiri: . Rahvas: vaimiri, vaimirid; atroari, atroarid. Asuala: Brasiilia (Amazonas). Kõnelejaid: 930. ISO 639. ♦
  • vaivai keel (Waiwai) waw. Kiri: . Rahvas: vaivai, vaivaid. Asuala: Brasiilia, Guyana. Kõnelejaid: 3100. ISO 639. ♦
    Murded: katavi murre, van katauja (Katawian, var Katuena, Catania); parigoto murre (Parukotó, var Parigoto).
  • vajana keel (Wayana, var Oiana, Oyana) way. Kiri: . Rahvas: vajana, vajanad. Asuala: Brasiilia, Prantsuse Guajaana, Suriname. Kõnelejaid: 750. ISO 639. ♦

GpCH: huarpe keelkond

  • huarpe keelkond (Huarpe ~ Warpe languages) ♦
  • † allentiaki keel (Allentiac, var Alyentiyak). Rahvas: allentiak, allentiakid. Asuala: Argentina. ♦
  • † milkajaki keel (Millcayac, var Milykayak). Rahvas: milkajak, milkajakid. Asuala: Argentina. ♦

GpCP: peba-jagua keelkond

  • peba-jagua keelkond (Peba-Yaguan languages) ♦
  • jagua keel (ⓔ Nijyamïï Nikyejaada; Yagua, var Yawa) yad. Kiri: . Rahvas: jagua, jaguad (ⓔ nijyąąmíy). Asuala: .Peruu Kõnelejaid: 5700. ISO 639. ♦
  • † jameo keel (Yameo) yme. Kiri: . Rahvas: jameo, jameod. Asuala: Peruu. ISO 639. ♦
  • † peba keel (Peba). Rahvas: peba, pebad. Asuala: Peruu. ♦

GpCW: vitoto keelkond

  • vitoto keelkond (Witotoan ~ Witoto ~ Huitoto ~ Bora-Witoto languages) ♦
  • bora keel (Bora) boa. Kiri: . Rahvas: bora, borad. Asuala: Brasiilia, Colombia, Peruu. Kõnelejaid: 3400. ISO 639. ♦
  • muinane keel (Muinane, var Muinave) bmr. Kiri: . Rahvas: muinane, muinaned. Asuala: Colombia. Kõnelejaid: 150. ISO 639. ♦
  • okaina keel (Ocaina) oca. Kiri: ladina. Rahvas: okaina, okainad. Asuala: Colombia, Peruu. Kõnelejaid: 66. ISO 639. ♦
  • vitoto keel (Huitoto). Kiri: . Rahvas: vitoto, vitotod. Asuala: Colombia, Peruu. Kõnelejaid: . ♦ Jaguneb mitmeks keelekujuks, siin vaid mõned.
    • minika keel ~ mõnõka keel ~ meneka keel (Minica Huitoto, var Mïnïca) hto. Kiri: ladina. Rahvas: minika, minikad. Asuala: Colombia. Kõnelejaid: 6800. ISO 639. ♦
    • murui keel (Murui Huitoto, var Bue) huu. Kiri: ladina. Rahvas: murui, muruid. Asuala: Colombia, Peruu. Kõnelejaid: 7800. ISO 639. ♦
    • nõpode keel (ⓔ Nɨpode; Nüpode Huitoto) hux. Kiri: ladina. Rahvas: nõpode, nõpoded. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦

GpCX: muud makrokariibi keeled

  • † kukura keel (Cucura). Asuala: Brasiilia (Amazonas). ♦ Cucura on jõgi Brasiilias.
  • nambikvara keelkond, van nambikuara keeled (Nambikwara languages, var Nhambicuara). Asuala: Brasiilia. Wikipedia. ♦
  • † taruma keel (Taruma). Asuala: Brasiilia. ♦ Lähemad andmed puuduvad. Varasem Ethnologue nimetab seda vapišana murdeks Brasiilias, ent hiljem viide kaob.

GpG: makrožee-bororo hõimkond

  • makrožee-bororo hõimkond (Macro-Gê languages ~ Macro-Jê stock) ♦ Hüpoteetiline keelekooslus, mis hõlmab aimbore, bororo-otuke, kaingangi, karaža, mašakali, puri ja žee keelkonda jm keeli.

GpGA: aimbore keelkond

  • aimbore keelkond, van botokuudi keeled (Aimbore ~ Aimoré languages, van Botocudo) ♦
  • † gereni keel (Gueren-Gueren, var Gueren). Asuala: Brasiilia. ♦
  • † gutukraki keel (Gutucrac). Kiri: . Rahvas: gutukrak, gutukrakid (portugali Guticraques). Asuala: Brasiilia (Minas Gerais). ♦
  • † krekmuni keel (Crecmun, var Crecmum). Kiri: . Rahvas: krekmun, krekmunid (portugali Cracmuns). Asuala: Brasiilia (Minas Gerais). ♦ Keel hääbus XX saj alguseks.
  • krenaki keel (Krenak, car Crenak) kqq. Kiri: . Rahvas: krenak, krenakid (portugali Crenaques). Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 150. ISO 639. ♦

GpGB: bororo-otuke keelkond

  • bororo-otuke keelkond, van borotuke keeled (Bororó-Otuqué languages, var Borotuque languages) ♦
  • bororo keel (Borôro, var Bororó, Boe) bor. Kiri: ladina. Rahvas: bororo, bororod. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • † otuke keel (Otuke, var Otuqué) otu. Kiri: . Rahvas: otuke, otuked. Asuala: Boliivia, Brasiilia. ISO 639. ♦ Sugulaskeeled ehk murded kõik nüüdseks hääbunud.
  • † umotina keel (Umotína, var Umotinha) umo. Kiri: . Rahvas: umotina, umotinad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). ISO 639. ♦

GpGC: kaingangi keelkond

  • kaingangi keelkond (Kaingang languages) ♦
  • † dorini keel (Dorín). Asuala: Brasiilia (Paraná). ♦ Hääbus XIX saj.
  • † ivitorokai keel (Ivitorocai, var Ivitoracai). Asuala: Brasiilia. ♦
  • kaingangi keel (ⓔ kanhgág; Kaingang, var Caingang) kgp. Kiri: ladina. Rahvas: kaingang, kaingangid. Asuala: Brasiilia (Rio Grande do Sul, Santa Catarina, São Paulo). Kõnelejaid: 26 000. ISO 639. ♦
  • šoklengi keel, van bugre keel (Xokleng, var Xocleng, Bugré) xok. Kiri: . Rahvas: šokleng, šoklengid. Asuala: Brasiilia (Santa Catarina). Kõnelejaid: 760. ISO 639. ♦

GpGG: žee keelkond

  • žee keelkond (Ge languages ~ Jê languages) ♦
  • † akroa keel (Acroá, var Acroa) acs. Kiri: . Rahvas: akroa, akroad. Asuala: Brasiilia (Bahia). ISO 639. ♦
  • apinaje keel (Apinayé, var Apinage) apn. Kiri: ladina. Rahvas: apinaje, apinajed. Asuala: Brasiilia (Tocantins). Kõnelejaid: 1300. ISO 639. ♦
  • † arikobe keel (Aricobe). Kiri: . Rahvas: arikobe, arikobed. Asuala: Brasiilia (Bahia). ♦ Aricobe on linn Brasiilias.
  • † arua keel (Aruá, var Arua, Arawá) aru. Kiri: . Rahvas: arua, aruad. Asuala: Brasiilia (Bahia). ISO 639. ♦ V-o sama mis arikobe keel.
  • † gurupi keel (Gurupy). Asuala: Brasiilia (Tocantins). ♦ Gurupi on linn Brasiilias. Ethnologue mainib tembe keelt, mille üheks asualaks Gurupi jõgi.
  • kajapo keel (Kayapó, var Kokraimoro) txu. Kiri: ladina. Rahvas: kajapo, kajapod. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso, Pará). Kõnelejaid: 7100. ISO 639. ♦
    Murded: gorotiro murre ~ gorotire (Gorotire); kajapo lõunamurre, van Lõuna-Caiapo keel (South Caiapo), kajapo põhjamurre, van Põhja-Caiapo murre (North Caiapo).
  • kraho keel (Krahô, var Craho) xra. Kiri: ladina. Rahvas: kraho, krahod. Asuala: Brasiilia (Maranhão, Pará, Tocantins). Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • suja keel ~ suia keel (Suyá, var Kisêdjê, Suia) suy. Kiri: . Rahvas: suja, sujad. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 330. ISO 639. ♦
  • šavante keel (ⓔ a’uwẽ; Xavánte, var Chavante) xav. Kiri: ladina. Rahvas: šavante, šavanted. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • šerente keel (Xerénte, var Cherente) xer. Kiri: ladina. Rahvas: šerente, šerented. Asuala: Brasiilia (Tocantins). Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦
  • † žeiko keel (Jeico, var Jaikó). Kiri: . Rahvas: žeiko, žeikod. Asuala: Brasiilia. ♦
  • timbira keel (Krinkati-Timbira, Timbira) xri. Kiri: . Rahvas: timbira, timbirad. Asuala: Brasiilia (Pará, Tocantins). Kõnelejaid: 420. ISO 639. ♦
    Murded: augutge murre (Augutge).

GpGM: mašakali keelkond

  • mašakali keelkond (Maxakalían ~ Maxacalí languages) ♦
  • † malali keel (Malali). Asuala: Brasiilia. ♦
  • mašakali keel (Maxakalí) mbl. Kiri: ladina. Rahvas: mašakali, mašakalid. Asuala: Brasiilia (Minas Gerais). Kõnelejaid: 800. ISO 639. ♦
    Murded: patašo murre (Pataxó, var Patachó, Patashó).

GpGP: puri keelkond

  • puri keelkond (Purian ~ Puri languages) ♦
  • † koropo keel (Coropó, var Coropo). Asuala: Brasiilia (Minas Gerais, Rio de Janeiro). ♦
  • † puri keel (Puri) prr. Kiri: . Rahvas: puri, purid. Asuala: Brasiilia (Espírito Santo, Minas Gerais). ISO 639. ♦

GpGR: karaža keelkond

  • karaža keelkond (Carajá languages) ♦
  • karaža keel (ⓔ iña; Karajá, var Carajá; ynã) kpj. Kiri: ladina. Rahvas: karaža, karažad. Asuala: Brasiilia (Goiás, Mato Grosso, Pará, Tocantins). Kõnelejaid: 3600. ISO 639. ♦
    Murded: šambioa murre (Xambioá); žavae murre (Javaé).
    Rahvad: šambioa, šambioad (ⓔ Ixybiowa ~ Iraru Mahãndu; Xambioá, var Ximbioá); žavae, žavaed (Javaé, var Javahé).

GpGX: muud makrožee-bororo keeled

  • fulnio keel ~ jate keel (Iatê, var Fulniô, Fulnió) fun. Kiri: ladina. Rahvas: fulnio, fulniod. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 2900. ISO 639. ♦ Nii fulnio kui ka jate on sama keele murded.
  • guato keel (Guató, var Guato) gta. Kiri: . Rahvas: guato, guatod. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 40. ISO 639. ♦
  • † kamakani keel, van kamaka keeled (Kamakan, var Camacán) vkm. Kiri: . Rahvas: kamakan, kamakanid. Asuala: Brasiilia (Bahia). ISO 639. ♦
  • opaje keel (Ofayé, var Opayé, Opaie) opy. Kiri: . Rahvas: opaje, opajed. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso). Kõnelejaid: 15. ISO 639. ♦
  • † oti keel (Oti) oti. Kiri: . Rahvas: oti, otid. Asuala: Brasiilia (São Paulo). ISO 639. ♦
  • tšikito keel (Chiquitano, var Chiquito) cax. Kiri: ladina. Rahvas: tšikito, tšikitod. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 5900. ISO 639. ♦

GpP: makropano hõimkond

  • makropano hõimkond (Macro-Pano phylum) ♦ Hüpoteetiline keelekooslus, mis hõlmab guaikuru, lule-vilela-tšarrua, matako, pano ja takana keelkonda jm keeli.

GpPG: guaikuru keelkond

  • guaikuru keelkond (Guaicuruan ~ Guaycurú ~ Waikurúan languages) ♦
  • † abiponi keel (Abipon) axb. Kiri: . Rahvas: abipon, abiponid. Asuala: Argentina. ISO 639. ♦
  • kadiveu keel ~ guaikuru keel, van mbaja keel (Kadiwéu, var Mbaya-Guaikuru, Guaycurú, Mbaya) kbc. Kiri: ladina. Rahvas: kadiveu, kadiveud. Asuala: Brasiilia (Mato Grosso do Sul). Kõnelejaid: 1600. ISO 639. ♦
  • mokovi keel (Mocoví, var Mocovi) moc. Kiri: . Rahvas: mokovi, mokovid. Asuala: Argentina (Chaco, Santa Fe). Kõnelejaid: 4500. ISO 639. ♦
  • toba keel (Toba, var Tobá) tob. Kiri: ladina. Rahvas: toba, tobad (ⓔ Qom-lik). Asuala: Argentina (Chaco, Formosa). Kõnelejaid: 21 400. ISO 639. ♦

GpPL: lule-vilela-tšarrua keelkond

  • lule-vilela-tšarrua keelkond (Lule-Vilela-Charrúa languages) ♦ Hüpoteetiline keelkond.
  • † lule keel (Lule, var Tonokoté). Kiri: . Rahvas: lule, luled. Asuala: Argentina. ♦
  • † tšama keel (Chamá, var Chaná, Yaro). Kiri: . Rahvas: tšama, tšamad. Asuala: Argentina, Uruguay. ♦
  • †tšarrua keel (Charrúa). Kiri: . Rahvas: tšarrua, tšarruad. Asuala: Uruguay. ♦ Hääbus XIX saj.
  • vilela keel (Vilela) vil. Kiri: . Rahvas: vilela, vilelad. Asuala: Argentina. Kõnelejaid: 20. ISO 639. ♦

GpPM: matako keelkond

  • matako keelkond (Mataco ~ Matacoan languages) ♦
  • maka keel (Maká, var Maka, Maca) mca. Kiri: . Rahvas: maka, makad. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦
  • nivakle keel ~ ašluslai keel (Nivaclé, var Ashlushlay, Axluslay) cag. Kiri: . Rahvas: nivakle, nivakled. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 13 900. ISO 639. ♦
  • vitši keel ~ matako keel (ⓔ Wichí Lhamtés [wiˈci ɬamˈtes]; Wichi, var Mataco). Kiri: . Rahvas: vitši, vitšid. Asuala: Argentina, Boliivia. Kõnelejaid: . ♦
    • nokteni keel (Wichí Lhamtés Nocten, var Noktén, Octenay) mtp. Kiri: . Rahvas: nokten, noktenid. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 1900. ISO 639. ♦
    • vehhose keel (Wichí Lhamtés Vejoz; hisp Wejwus, Wehwos) wlv. Kiri: ladina. Rahvas: vehhos, vehhosed. Asuala: Argentina. Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
    • visnai keel (ⓔ Tewo lhelej ‘jõerahvas’; Wichí Lhamtés Güisnay, var Wiznay) mzh. Kiri: . Rahvas: visnai, visnaid. Asuala: Argentina. Kõnelejaid: 15 000. ISO 639. ♦

GpPP: pano keelkond

  • pano keelkond (Panoan languages). Wikipedia. ♦ ENE keelekaardil 1972 märgitud “keskpano keeled” viitavad kašibo ja šipibo keelele, “žurua-purusi keeled” (Juruá ja Purusi jõe järgi) aga amavaka, kapanava ja kašinava keelele.
  • amavaka keel (Amahuaca, var Amawaka) amc. Kiri: ladina. Rahvas: amavaka, amavakad. Asuala: Brasiilia, Peruu. Kõnelejaid: 330. ISO 639. ♦
  • † atsavaka keel (Atsahuaca, var Atsawaka, Yamiaca). Kiri: . Rahvas: atsavaka, atsavakad. Asuala: Peruu. ♦
  • kapanava keel (Capanahua, var Kapanawa) kaq. Kiri: ladina. Rahvas: kapanava kapanavad. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 390. ISO 639. ♦
  • kašibo keel (Cashibo-Cacataibo, var Cashibo) cbr. Kiri: ladina. Rahvas: kašibo, kašibod. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • kašinava keel (ⓔ Hantxa Kuin; Kashinawa, var Cashinahua, Kaxinawá) cbs. Kiri: ladina. Rahvas: kašinava, kašinavad. Asuala: Brasiilia (Acre), Peruu. Kõnelejaid: 2000. ISO 639. ♦
  • pakavara keel ~ pakaguara keel (Pacahuara, var Pacawara, Pacaguara) pcp. Kiri: . Rahvas: pakavara, pakavarad. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 17. ISO 639. ♦
  • šipibo keel (Shipibo-Conibo, var Xipibo) shp. Kiri: ladina. Rahvas: šipibo, šipibod. Asuala: Peruu. Kõnelejaid: 26 000. ISO 639. ♦
    Murded: konibo murre (Conibo).
  • tšakobo keel (Chácobo, var Chacobo) cao. Kiri: ladina. Rahvas: tšakobo, tšakobod. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 550. ISO 639. ♦

GpPT: takana keelkond

  • takana keelkond (Tacaná ~ Tacanan languages) ♦
  • araona keel (Araona, var Araón, Cavina) aro. Kiri: ladina. Rahvas: araona, araonad. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 81. ISO 639. ♦
  • ese-ehha keel ~ tšama keel (Ese Ejja, var Chama) ese. Kiri: ladina. Rahvas: ese-ehha, ese-ehhad. Asuala: Boliivia, Peruu. Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦
  • takana keel (Tacana, var Tacaná, Takana) tna. Kiri: ladina. Rahvas: takana, takanad. Asuala: Boliivia. Kõnelejaid: 1800. ISO 639. ♦

GpPX: muud makropano keeled

  • maskoi keeled (Mascoian languages) ♦
    • maskoi keel (Toba-Maskoy, var Mascoi) tmf. Kiri: . Rahvas: maskoi, maskoid. Asuala: Paraguay. Kõnelejaid: 1700. ISO 639. ♦

Klassifikatsioonist

Žee-pano-kariibi suurhõimkonna hüpoteesi esitas Joseph Greenberg 1960. a ja seda täiendas tema õpilane Merritt Ruhlen. See oli osa katsest näidata kogu Ameerika indiaani keelte ühtekuuluvust. Algses esituses oli žee-pano-kariibi keeltel kolm suurt haru: makrožee (GpG), makropano (GpP) ja makrokariibi (GpC), seekõrval aga väiksemad harud nambikvara (siin jaotises GpCX), huarpe (GpCH) ja taruma (GpCX).

Uusimas, 2007. a käsitluses (Ameerika indiaani keelte etümoloogilises sõnaraamatus), on žee-pano-kariibi jaotis säilitatud, ent selle koosseis on veidi teine ning osa seniseid keeli on arvatud muudesse jaotistesse. Žee harru kuuluvad mh bororo (GpGB), botokuudi (aimbore, GpGA), jabuti (Ii02), kamakani (GpGX), karaža (GpGR), mašakali (GpGM), puri (GpGP) ja žee-kaingangi (GpGG) keeled ning rida üksikkeeli. Pano harru kuuluvad lengua (maskoi, GpPX), lule-vilela (GpPL), matako-guaikuru (GpPG ja GpPM), pano-takana (GpPP ja GpPT) ja tšarrua (GpPL) keeled ning tsimane keel (Ii02). Kariibi harus on bora-vitoto (GpCW), kariibi (GpCC) ja jagua (peba-jagua, GpCP) keeled ja mõned üksikkeeled. Nambikvara keeled on arvatud teise jaotisse.

Anna tagasisidet