Ie: indoeuroopa keelkond 1/3 (Ie–IeG)

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • *aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

  • indoeuroopa keelkond (Indo-European languages) ine. ♦
  • balti-slaavi keeled⁺ (Balto-Slavic languages) ♦
  • India-Iraani keeled ~ indoiraani keeled (Indo-Iranian languages) iir. ♦
  • † aduatuk, aduatukid (Aduatucī). Asuala: Belgia. ♦
  • † atrebat, atrebatid (Atrebatēs). Asuala: Prantsusmaa. ♦
  • † belg, belgid (Belgae). Asuala: Belgia, Prantsusmaa. ♦
  • † bellovak, bellovakid (Bellovacī). Asuala: Prantsusmaa. ♦
  • † eburoon, eburoonid (Eburōnēs). Asuala: Belgia, Holland. ♦
  • † kantaaber, kantaabrid (Cantabrī). Asuala: Hispaania. ♦
  • † menapi, menapid (Menapiī). Asuala: Belgia, Prantsusmaa. ♦
  • † morin, morinid (Morinī). Asuala: Belgia, Prantsusmaa. ♦
  • † reem, reemid (Rēmī). Asuala: Prantsusmaa. ♦
  • † suessioon, suessioonid (Suessiōnēs). Asuala: Prantsusmaa. ♦
  • † treever, treeverid ~ trever, treverid (Trēverī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † tseutron, tseutronid (Ceutronēs). Asuala: Belgia, Prantsusmaa. ♦

IeA: Anatoolia keeled

  • Anatoolia keeled (Anatolian languages). ♦
  • † heti keel ~ kiilkirja-heti keel ~ hetiidi keel ~ hiti keel ~ neši keel (nešili; Hittite) hit. Kiri: sumeri-akadi kiilkiri. Rahvas: hett, hetid ~ hetiit, hetiidid ~ hitt, hitid. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦
  • † kaaria keel (Carian) xcr. Kiri: kaaria. Rahvas: kaarlane, kaarlased. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Edela-Anatoolias VII–III saj eKr kõneldud keel.
    Kirjad: † kaaria kiri Cari.
  • † luvi keel (Luwian). Rahvas: luvi, luvid. Asuala: Türgi. ♦ Makrokeel.
    • † hieroglüüfiline luvi keel (Hieroglyphic Luwian) hlu. Kiri: Anatoolia hieroglüüfkiri. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦
      Kirjad: † Anatoolia hieroglüüfkiri ~ luvi hieroglüüfkiri ~ heti hieroglüüfkiri (Anatolian Hieroglyphs) Hluw.
    • † kiilkirjaline luvi keel (Cuneiform Luwian) xlu. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦
  • † lüüdia keel (Lydian) xld. Kiri: lüüdia. Rahvas: lüüdlane, lüüdlased. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Peetakse indoeuroopa keeleks, ent sellest on vähe mälestisi.
    Kirjad: † lüüdia kiri (Lydian) Lydi.
  • † lüükia keel (ⓔ Trm̃mili; Lycian) xlc. Kiri: lüükia. Rahvas: lüüklane, lüüklased. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦
    Kirjad: † lüükia kiri (Lycian) Lyci.
  • † milüa keel (Milyan, var Lycian B) imy. Rahvas: milüa, milüad. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Anatoolias I at eKr kõneldud keel, mida varem peeti lüükia keele variandiks. Nimetatud muistse rahva (kreeka Milya(i)), linna (Milya) ja maa (Milyáda) järgi.
  • † pala keel (Palaic) plq. Rahvas: palalane, palalased. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Nimi tuletatud Paflagoonia linna Palā nimest.
  • † pisiidi keel (Pisidian) xps. Rahvas: pisiid, pisiidid. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Lääne-Anatoolias Pisiidias kõneldud keel (II–III saj eKr).
  • † side keel (Sidetic) xsd. Rahvas: sidelane, sidelased. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Anatoolias Side linnas kõneldud keel (III–II saj eKr).

IeB: balti keeled

  • balti keeled (Baltic languages) bat. ♦
  • † galindi keel (Galindan) xgl. Asuala: Poola, Valgevene. ISO 639. ♦
  • † jatvingi keel (Sudovian ~ Yotvingian) xsv. Rahvas: jatving, jatvingid. Asuala: Leedu, Poola, Valgevene. ISO 639. ♦
  • † kura keel ~ kurši keel (Curonian) xcu. Rahvas: kuralane, kuralased ~ kurš, kuršid. Asuala: Leedu, Läti. ISO 639. ♦
  • latgali keel (ⓔ latgaļu volūda; Latgalian) ltg. Kiri: ladina. Rahvas: latgal, latgalid. Asuala: Läti. ISO 639. ♦
  • leedu keel (ⓔ lietuvių kalba; Lithuanian) lt/lit. Kiri: ladina. Rahvas: leedulane, leedulased. Asuala: Leedu. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
    Murded: Aukštaitija murre; Žemaitija murre (žemaičių tarmė).
    Rahvad: aukštait, aukštaidid; žemait, žemaidid.
  • läti keel (ⓔ latviešu valoda; Latvian) lv/lav. Kiri: ladina. Rahvas: lätlane, lätlased. Asuala: Läti. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
    Murded: 1) liivipärane murre (lībiskais dialekts) – Kuramaa liivipärased murrakud ~ taami murrakud (Kurzemes izloksnes ~ tāmnieku izloksnes); Liivimaa liivipärased murrakud (Vidzemes lībiskās izloksnes); 2) läti keskmurre (vidusdialekts) – Kuramaa murrakud (kursiskās izloksnes); Liivimaa murrakud (Vidzemes izloksnes); Zemgale murrakud (zemgaliskās izloksnes); 3) Ülem-Läti murre (augšzemnieku dialekts) – Latgale murrakud (latgaliskās izloksnes); Sēlija murrakud (sēliskās izloksnes).
    Rahvad: kurseniek, kurseniekid (kursenieki); suit, suidid (suiti); taam, taamid (tāmnieki).
  • † nadruuvi keel (Nadruvian) ndf. Rahvas: nadruuv, nadruuvid. Asuala: Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast). ISO 639. ♦
  • † preisi keel ~ vanapreisi keel (Prussian) prg. Rahvas: preislane, preislased. Asuala: Leedu, Poola, Venemaa (Kaliningradi oblast). ISO 639. ♦
  • † seeli keel (Selonian) sxl. Rahvas: seel, seelid. Asuala: Leedu, Läti. ISO 639. ♦
  • † semgali keel° ~ zemgale keel (Zemgalian) xzm. Rahvas: semgal, semgalid. Asuala: Leedu, Läti. ISO 639. ♦
  • † skalvi keel (Skalvian) svx. Rahvas: skalv, skalvid. Asuala: Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast). ISO 639. ♦
  • žemaidi keel (ⓔ žemaitėška; Samogitian) sgs. Kiri: ladina. Rahvas: žemait, žemaidid. Asuala: Leedu. ISO 639. ♦

IeC: keldi keeled

  • keldi keeled (Celtic languages) cel. ♦

IeC1: goideli keeled

  • goideli keeled ~ gaeli keeled (Goidelic languages). ♦
  • gaeli keel ~ šoti gaeli keel (ⓔ Gaidhlig; Gaelic, var Scottish Gaelic) gd/gla. Kiri: ladina. Rahvas: gael, gaelid. Asuala: Ühendkuningriik (Šotimaa). Kõnelejaid: 25 000. ISO 639. ♦
  • iiri keel ~ uusiiri keel (ⓔ Gaeilge; Irish) ga/gle. Kiri: ladina. Rahvas: iirlane, iirlased. Asuala: Iirimaa, Ühendkuningriik (Põhja-Iiri). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: ladina gaeli kiri (cló Gaelach, Latin (Gaelic variant)) Latg.
  • † keskiiri keel (ⓔ Meán-Ghaeilge; Middle Irish) mga. Asuala: Iirimaa, Ühendkuningriik (Põhja-Iiri). ISO 639. ♦ Tänapäeva iiri keele eelkäija (X–XI saj).
  • mänksi keel (ⓔ Gaelg; Manx) gv/glv. Rahvas: mänks, mänksid. Asuala: Ühendkuningriik (Mani saar). ISO 639. ♦
  • † vanagaeli keel° (ⓔ Gaeilge Ársa; Primitive Irish, var Ancient Irish) pgl. Kiri: ogam. Asuala: Iirimaa, Ühendkuningriik (Põhja-Iiri). ISO 639. ♦ Goideli keelte vanim teadaolev kuju, tuntud ogami kirjas esinevate fragmentide (pms isikunimede) kaudu. Uus tähis al 2010, varem vanaiiri (sga) variant.
    Kirjad: † ogam (Ogham) Ogam.
  • † vanaiiri keel° (ⓔ an tSean-Ghaeilge; Old Irish) sga. Asuala: Iirimaa, Ühendkuningriik (Põhja-Iiri). ISO 639. ♦ Kuni a-ni 900 pKr.
  • † skott, skotid (Scoti). Asuala: Iirimaa, Ühendkuningriik (Šotimaa).

segakeel:

  • šelta keel (Shelta, var Cant, Irish Traveler Cant, Gammon) sth. Asuala: Iirimaa. Kõnelejaid: 86 000. ISO 639. ♦

IeC2: briti keeled

  • briti keeled ~ britooni keeled (Brythonic languages). ♦
  • bretooni keel (ⓔ brezhoneg; Breton) br/bre. Kiri: ladina. Rahvas: bretoon, bretoonid. Asuala: Prantsusmaa (Bretagne). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦
  • korni keel (ⓔ Kernewek; Cornish) kw/cor. Rahvas: korn, kornid. Asuala: Ühendkuningriik (Cornwall). ISO 639. ♦
  • † kumbri keel (Cumbric) xcb. Rahvas: kumber, kumbrid. Asuala: Ühendkuningriik. ISO 639. ♦
  • kõmri keel, van uelsi keel (ⓔ Cymraeg; Welsh) cy/cym/wel. Kiri: ladina. Rahvas: kõmr, kõmrid. Asuala: Ühendkuningriik (Wales). Kõnelejaid: 600 000. ISO 639. ♦
  • † brigant, brigandid (Brigantēs). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † dobunn, dobunnid (Dobunni). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † dumnoni, dumnonid (Dumnonii). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † durotrig, durotrigid (Durotriges). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † itseen, itseenid ~ ikeen, ikeenid (Icenī). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † kanti, kantid (Cantii). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † katuvellaun, katuvellaunid (Catuvellauni). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † korieltauv, korieltauvid (Corieltauvi). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † kornovi, kornovid (Cornovii). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † ordoviik, ordoviigid (Ordovīcēs). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † reegni, reegnid (Regnenses ~ Regni). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † silur, silurid (Silurēs). Asuala: Ühendkuningriik. ♦
  • † trinovant, trinovandid (Trinovantēs). Asuala: Ühendkuningriik. ♦

IeC3: mandrikeldi keeled

  • mandrikeldi keeled (Continental Celtic languages). ♦
  • † gallia keel (Gaulish). Rahvas: gall, gallid. Asuala: Euroopa. ♦ Makrokeel.
    • † Ees-Alpi gallia keel (Cisalpine Gaulish) xcg. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
      Rahvad: boi, boid (Boiī); insuber, insuberid (Īnsubrēs); tsenomaan, tsenomaanid (Cenomanī); tseutron, tseutronid (Ceutronēs).
    • † galaatia keel (Galatian) xga. Rahvas: galaatlane, galaatlased ~ galaat, galaadid. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦
    • † Taga-Alpi gallia keel (Transalpine Gaulish) xtg. Asuala: Belgia, Prantsusmaa, Šveits. ISO 639. ♦
      Rahvad: allobroog, allobroogid (Allobrogēs); ambarr, ambarrid (Ambarrī); and, andid ~ andekaav, andekaavid (Andēs ~ Andecāvī); arvern, arvernid (Arvernī); aulerk, aulergid (Aulercī); bituriig, bituriigid (Biturīgēs); eburoviik, eburoviigid (Eburovīcēs); gabal, gabalid (Gabalī); helveet, helveedid ~ helveetslane, helveetslased (Helvētiī); häädulane, häädulased ~ eedu, eedud (Haeduī); karnuut, karnuudid (Carnutēs); katuriig, katuriigid (Caturīgēs); koriosoliit, koriosoliidid (Coriosolitēs); lemovik, lemovikud (Lemovicēs); leuk, leugid (Leucī); lingon, lingonid (Lingonēs); manduubi, manduubid (Mandūbiī); pariisi, pariisid ~ pariislane, pariislased (Parīsiī); pikton, piktonid (Pictonēs); raurik, raurikid (Rauricī); santon, santonid (Santonī); seekvan, seekvanid ~ seekvanlane, seekvanlased (Sēquanī); senon, senonid (Senonēs); tsenomaan, tsenomaanid (Cenomanī); turon, turonid (Turonēs); venell, venellid (Venellī); venet, venetid (Venetī); volka, volkad (Volcae).
  • † keltibeeri keel (Celtiberian) xce. Rahvas: keltibeer, keltibeerid. Asuala: Hispaania, Portugal. ISO 639. ♦
    Kirjad: † keltibeeri kiri.
    Rahvad: gallääk, galläägid (Gallaeci); vaktseo, vaktseod (Vacceos).
  • † lepondi keel (Lepontic) xlp. Rahvas: lepont, lepondid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † lusitaani keel (Lusitanian) xls. Rahvas: lusitaan, lusitaanid. Asuala: Hispaania, Portugal. ISO 639. ♦
  • † nori keel (Noric) nrc. Rahvas: nori, norid. Asuala: Austria. ISO 639. ♦
  • † boi, boid (Boiī). Asuala: Tšehhi. ♦
  • † kotin, kotinid (Cotinī). Asuala: Tšehhi. ♦
  • † skordisk, skordiskid (Scordiscī). Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Serbia. ♦
  • † taurisk, tauriskid (Taurisci). Asuala: Austria. ♦
  • † vindelik, vindelikud (Vindelicī). Asuala: Saksamaa, Šveits. ♦

IeF: Traakia-Früügia keeled

  • Traakia-Früügia keeled ~ paleobalkani keeled (Paleo-Balkan languages). ♦ Paleobalkani keelte alla arvatakse ka Illüüria keeled.
  • † daakia keel (Dacian, var North Thracian) xdc. Rahvas: daaklane, daaklased. Asuala: Rumeenia. ISO 639. ♦
    Rahvad: gett, getid (Getae); karp, karbid (Carpi).
  • † früügia keel (Phrygian) xpg. Rahvas: früüglane, früüglased. Asuala: Türgi. ISO 639. ♦ Lääne-Anatoolias kõneldud keel, säilis II saj-ni.
  • † traakia keel (Thracian) txh. Rahvas: traaklane, traaklased. Asuala: Bulgaaria, Kreeka. ISO 639. ♦ Lõuna-Balkanil kõneldud keel, säilis kuni VI saj-ni.
    Rahvad: bess, bessid (Bessī); dardan, dardanid (Dardanī); kikon, kikonid (Ciconēs); kimmeri, kimmerid ~ kimmerlane, kimmerlased (Cimmeriī); korall, korallid (Corallī).

IeG: germaani keeled

  • germaani keeled () gem. ♦
  • rändur, rändurid (Travellers). Asuala: Euroopa. ♦

IeG1: põhjagermaani keeled

  • põhjagermaani keeled ~ Skandinaavia keeled (Northern Germanic languages ~ Scandinavian languages) gmq. ♦
  • fääri keel (ⓔ føroyskt; Faroese) fo/fao. Kiri: ladina. Rahvas: fäärlane, fäärlased. Asuala: Fääri saared. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
  • † gotlandi keel ~ gutni keel ~ ojamaa keel (ⓔ forngutniska; Gutnish) {non}. Rahvas: ojamaalane, ojamaalased. Asuala: Rootsi. ♦ Ojamaa saare vana kirjakeel, mis arenes välja vanapõhja {non} keelest.
  • islandi keel (ⓔ íslenska; Icelandic) is/isl/ice. Kiri: ladina. Rahvas: islandlane, islandlased. Asuala: Island. Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦
  • † muinaspõhja keel (Proto-Norse, var Ancient Nordic). Kiri: ruunikiri. Asuala: Euroopa. ♦ Vanapõhja keele {non} ruunikirjaline variant. Kuni IX saj-ni.
  • † norni keel (ⓔ norn; Norn) nrn. Asuala: Ühendkuningriik. ISO 639. ♦
  • norra keel (ⓔ norsk; Norwegian) no/nor. Kiri: ladina. Rahvas: norralane, norralased. Asuala: Norra. Kõnelejaid: 4 mln. ISO 639. ♦ Hõlmab norra bokmål’i {nb/nob}, uusnorra {nn/nno}.
  • norra bokmål, van norra riiksmool (ⓔ bokmål, van riksmål; Norwegian Bokmål) nb/nob. Kiri: ladina. Asuala: Norra. ISO 639. ♦ Üks norra kirjakeeli.
  • rootsi keel (ⓔ svenska; Swedish) sv/swe. Kiri: ladina. Rahvas: rootslane, rootslased. Asuala: Rootsi, Soome. Kõnelejaid: 8 mln. ISO 639. ♦
    Murded: 1) Gotlandi murre ~ gutni murre (gutniska ~ gutamål); 2) Götalandi murre (götamål); 3) Norrlandi murre (norrländska mål) – Härjedaleni murrak (härjedalska); Jämtlandi murrak (jämtska); 4) rootsi idamurre (östsvenska mål) – eestirootsi keel (estlandssvenska); soomerootsi keel (finlandssvenska); 5) rootsi lõunamurre (sydsvenska mål) – Skåne murrak (skånska); 6) Svealandi murre (sveamål).
    Rahvad: metsasoomlane, metsasoomlased (skogsfinnar, metsäsuomalaiset).
  • taani keel (ⓔ dansk; Danish) da/dan. Kiri: ladina. Rahvas: taanlane, taanlased. Asuala: Taani. Kõnelejaid: 5 mln. ISO 639. ♦
    Murded: Bornholmi murre (bornholmsk); Jüüti murre (jysk); taani saartemurre (ømål ~ ødansk).
  • uusnorra keel, van norra lansmool (ⓔ nynorsk, van landsmål; Norwegian Nynorsk) nn/nno. Kiri: ladina. Asuala: Norra. ISO 639. ♦ Üks norra kirjakeeli.
  • † vananorra keel (ⓔ gammelnorsk; Old Norwegian) {non}. Asuala: Norra. ♦ Vanapõhja keele {non} variant.
  • † vanapõhja keel (ⓔ norskr ~ dǫnsk tunga; Old Norse) non. Asuala: Norra, Rootsi, Taani. ISO 639. ♦

segakeeled:

  • norra rändurikeel (ⓔ rodi; Traveller Norwegian) rmg. Asuala: Norra. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • rootsi rändurikeel (Tavringer Romani, var Traveller Swedish, Rommani, Tattare ¡) rmu. Asuala: Norra, Rootsi. Kõnelejaid: 31 000. ISO 639. ♦
  • † taani rändurikeel (ⓔ sigøjnere, var tater ¡; Traveller Danish, var Rodi, Rotwelsch) rmd. Asuala: Taani. ISO 639. ♦

IeG2: läänegermaani keeled

  • läänegermaani keeled, hrv lõunagermaani keeled (Western Germanic languages) gmw. ♦
  • afrikaani keel (ⓔ Afrikaans; Afrikaans) af/afr. Kiri: ladina. Rahvas: afrikaan, afrikaanid. Asuala: Lõuna-Aafrika. Kõnelejaid: 6 mln. ISO 639. ♦
  • alamsaksa keel (ⓔ Plattdüütsch ~ Neddersassisch; Low German, var Low Saxon) nds. Kiri: ladina. Rahvas: alamsakslane, alamsakslased. Asuala: Saksamaa. ISO 639. ♦
    Murded: Alam-Preisi murre (Nedderpreußisch); Brandenburgi murre (Mark-Brannenborger Platt); Ida-Pommeri murre (Oostpommersch); Mecklenburgi-Vorpommerni murre (Mekelnborg-Vörpommersch Platt); Ostfaleni murre (Ostfälschet Platt); Põhja-Alam-Saksi murre (Noordneddersassisch); Westfaleni murre (Westfäälsch Platt).
  • alamsileesia keel ~ sileesia keel° (ⓔ Schläsche Sproache ~ Schläsisch; Lower Silesian, var Silesian German, Upper Silesian) sli. Asuala: Poola, Tšehhi. Kõnelejaid: 22 900. ISO 639. ♦ Vrd lääneslaavi keelerühma (IeS2) kuuluv sileesia keel.
  • † alemanni keel (Alemannic). Rahvas: alemann, alemannid. Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa.
  • baieri keel (ⓔ Boarisch ~ boarische Språch; Bavarian) bar. Kiri: ladina. Rahvas: baierlane, baierlased. Asuala: Austria, Saksamaa. Kõnelejaid: 7,7 mln. ISO 639. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
  • flaami keel (ⓔ Vlaamse taal; Flemish) vls. Kiri: ladina. Rahvas: flaam, flaamid. Asuala: Belgia, Prantsusmaa. Kõnelejaid: 6 mln. ISO 639. ♦
    Murded: flaami läänemurre (West-Vlams).
  • † frangi keel (Frankish, var Old Frankish) frk. Kiri: ladina. Rahvas: frank, frangid. Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa. ISO 639. ♦
  • friisi keel ~ läänefriisi keel (ⓔ Frysk; Western Frisian, var Frisian) fy/fry. Kiri: ladina. Rahvas: friis, friisid ~ friislane, friislased. Asuala: Holland, Saksamaa, Taani. Kõnelejaid: 467 000. ISO 639. ♦
  • hollandi keel (ⓔ Nederlands; Dutch) nl/nld/dut. Kiri: ladina. Rahvas: hollandlane, hollandlased. Asuala: Belgia, Holland. Kõnelejaid: 20,5 mln. ISO 639. ♦
  • hutterisaksa keel (ⓔ Hutterisch; Hutterisch, var Hutterite German) geh. Rahvas: hutterlane, hutterlased. Asuala: Kanada, USA. Kõnelejaid: 45 000. ISO 639. ♦ Hutterlased on anabaptistide haru, nime saanud Jakob Hutteri järgi.
  • idafriisi keel (Eastern Frisian) frs. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 6400. ISO 639. ♦ Samastatakse vahel saterfriisi keelega.
  • inglise keel (ⓔ English) en/eng. Kiri: ladina. Rahvas: inglane, inglased. Asuala: Austraalia, Kanada, Suurbritannia, USA, Uus-Meremaa. Kõnelejaid: 350 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: desereti kiri ~ mormooni kiri Dsrt; Shaw’ kiri (Shavian) Shaw.
  • jidiš ~ jidiši keel ~ juudi keel (יידיש yidish; Yiddish) yi/yid. Kiri: heebrea. Asuala: Euroopa. ISO 639. ♦
  • † keskalamsaksa keel (ⓔ Mittelniederdeutsch; Middle Low German, var Middle Saxon) gml. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa. ISO 639. ♦ XII-XV saj.
  • † keskhollandi keel (ⓔ Middelnederlands; Middle Dutch) dum. Asuala: Belgia, Holland. ISO 639. ♦ 1050-1350.
  • † keskinglise keel (ⓔ Middle English) enm. Asuala: Suurbritannia. ISO 639. ♦ 1100-1500.
  • † keskülemsaksa keel (ⓔ Mittelhochdeutsch; Middle High German) gmh. Asuala: Saksamaa. ISO 639. ♦ 1050-1500.
  • kölni keel (ⓔ Kölsch; Kölsch, var Colognian) ksh. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 250 000. ISO 639. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
  • † langobardi keel (Langobardic, var Lombardic) lng. Rahvas: langobard, langobardid. Asuala: Itaalia, Ungari. ISO 639. ♦
  • letseburgi keel ~ luksemburgi keel (ⓔ Lëtzebuergesch; Luxembourgish, var Luxembourgian, Letzeburgesch) lb/ltz. Kiri: ladina. Rahvas: letseburglane, letseburglased. Asuala: Luksemburg. Kõnelejaid: 350 000. ISO 639. ♦
  • limburgi keel (ⓔ Limburgs; Limburgan, var Limburgish, Limburger) li/lim. Kiri: ladina. Rahvas: limburglane, limburglased. Asuala: Belgia, Holland. Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  • Maini frangi keel (ⓔ Mainfränkisch; Mainfränkisch, var Upper Franconian, Main-Franconian) vmf. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 4,9 mln. ISO 639. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
  • mennoniidisaksa keel (ⓔ Plautdietsche Sproak; Plautdietsch, var Mennonite German) pdt. Kiri: ladina. Rahvas: mennoniidisakslane, mennoniidisakslased. Asuala: Kanada, Kasahstan, Mehhiko, Paraguay, Saksamaa. Kõnelejaid: 403 000. ISO 639. ♦
  • mohheni keel (ⓔ Bersntolerisch; Mócheno) mhn. Rahvas: mohhen, mohhenid. Asuala: Itaalia (Trentino: Fersina org). Kõnelejaid: 1900. ISO 639. ♦
  • Pennsylvania saksa keel (ⓔ Pennsilfaanisch Deitsch; Pennsylvania German) pdc. Kiri: ladina. Asuala: Ameerika Ühendriigid (Pennsylvania). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
  • pfaltsi keel° (ⓔ Pfälzisch; Palatinate German, var Pfaelzisch) pfl. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
  • põhjafriisi keel (ⓔ Frasche spräke; Northern Frisian) frr. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa, Taani. Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • saksa keel (ⓔ Deutsch; German) de/deu/ger. Kiri: ladina. Rahvas: sakslane, sakslased. Asuala: Austria, Belgia, Liechtenstein, Saksamaa, Šveits. Kõnelejaid: 100 mln. ISO 639. ♦
    Murded: ülasaksa murderühm⁺ (Hochdeutsch). I. kesksaksa murded (Mitteldeutsch): 1) idakesksaksa murded (Ostmitteldeutsch) – Berliini-Brandenburgi murre (Berlin-Brandenburgische Dialekte); Tüüringi murre (Thüringisch); Üla-Preisi murre (Hochpreußisch); Ülem-Saksi murre (Obersächsisch); Ülem-Sileesia murre (Obeschlesisch); 2) läänekesksaksa murded (Westmitteldeutsch) – 2a) keskfrangi murded (Mittelfränkisch): Moseli frangi murre (Moselfränkisch); ripuari murre (Ripuarisch); 2b) Reini frangi murded (Rheinfränkisch): Hesseni murre (Hessisch); Lotringi murre (Lothringisch). II. ülemsaksa murded (Oberdeutsch) – 3) alemanni murded (Alemannisch); 4) Baieri murded (Bairische Dialekte); 5) frangi murded (Fränkisch). Vt ka alamsileesia, baieri, kölni, Maini frangi, mennoniidisaksa, mohheni, pfaltsi, švaabi, šveitsisaksa, tsimbri, valsi, vestfaali, vimisoi, ülemsaksi keel.
    Rahvad: baltisakslane, baltisakslased ~ baltlane, baltlased (Deutsch-Balten); metsasakslane, metsasakslased (Walddeutsche).
  • saterfriisi keel ~ Saterlandi friisi keel (ⓔ Seeltersk ~ Fräisk; Saterfriesisch, var Saterland Frisian) stq. Kiri: ladina. Rahvas: saterfriis, saterfriisid. Asuala: Saksamaa (Alam-Saksi). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • šoti keel (ⓔ Scots leid ~ Lallans; Scots) sco. Kiri: ladina. Rahvas: šotlane, šotlased. Asuala: Ühendkuningriik (Šotimaa). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  • švaabi keel (ⓔ Schwäbisch; Swabian) swg. Rahvas: švaab, švaabid. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 819 000. ISO 639. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
  • šveitsisaksa keel ~ alemanni keel (ⓔ Schwyzerdütsch ~ Alemannisch; Swiss German, var Alemannic) gsw. Kiri: ladina. Rahvas: šveitsisakslane, šveitsisakslased. Asuala: Prantsusmaa, Šveits. ISO 639. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
    Murded: Elsassi murre (Elsassisch Sproch ~ Elsässerditsch).
  • zeelandi keel (ⓔ Zeêuws; Zeeuws, var Zealandic) zea. Kiri: ladina. Rahvas: zeelandlane, zeelandlased. Asuala: Holland (Zeeland). Kõnelejaid: 220 000. ISO 639. ♦ Hollandi piirkondlik kirjakeel.
  • tsimbri keel (ⓔ Zimbrisch; Cimbrian) cim. Rahvas: tsimber, tsimbrid. Asuala: Itaalia. Kõnelejaid: 2200. ISO 639. ♦
  • valsi keel (ⓔ Walserdeutsch; Walser) wae. Rahvas: vals, valsid. Asuala: Austria, Šveits (Wallis). Kõnelejaid: 22 800. ISO 639. ♦
  • † vanainglise keel ~ anglosaksi keel (ⓔ Englisc sprǣc; Anglo-Saxon, var Old English) ang. Rahvas: anglosaks, anglosaksid. Asuala: Ühendkuningriik. ISO 639. ♦ 450–1100 pKr.
  • † vanasaksi keel (ⓔ Altsächsisch; Old Saxon) osx. Rahvas: saks, saksid. Asuala: Saksamaa. ISO 639. ♦ IX–XII saj.
  • † vanaülemsaksa keel (ⓔ Althochdeutsch; Old High German) goh. Asuala: Saksamaa. ISO 639. ♦ 750–1050 pKr.
  • vestfaali keel° (ⓔ Wäästfaalisch; Westphalien, var Westphalian) wep. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
  • vimisoi keel (ⓔ Wymysiöeryś; Wymysorys, var Vilamovian, Wilamowicean) wym. Rahvas: vimisoi, vimisoid. Asuala: Poola (Sileesia: Wilamowice). Kõnelejaid: 70. ISO 639. ♦
  • ülemsaksi keel (ⓔ Obersächsisch; Upper Saxon) sxu. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
  • † ambroon, ambroonid (Ambrones). Asuala: Holland, Saksamaa, Taani. ♦
  • amiš, amišid (Amish). Asuala: Ameerika Ühendriigid. ♦
  • † ampsivari, ampsivarid (Ampsivariī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † angel, anglid (Angliī). Asuala: Saksamaa, Taani. ♦
  • † angrivari, angrivarid (Angrivariī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † atuaari, atuaarid (Atuarii). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † bajuvaari, bajuvaarid (Baiuvarii). Asuala: Austria, Saksamaa, Tšehhi. ♦
  • † bataav, bataavid (Batāvī). Asuala: Holland. ♦
  • † brukter, brukterid (Bructerī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † hamaav, hamaavid (Chamāvī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † harud, harudid (Harudēs). Asuala: Taani. ♦
  • † haulender, haulendrid (Hauländer). Asuala: Leedu, Poola. ♦
  • † herminon, herminonid (Herminonēs). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † hermunduur, hermunduurid (Hermundurī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † herusk, heruskid (Cheruscī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † ingveon, ingveonid (Ingvaeones). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † istveon, istveonid (Istvaeones). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † jüüt, jüüdid (Iuti). Asuala: Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik. ♦
  • † katt, katid (Chattī ~ Cattī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † kauk, kaugid (Chaucī ~ Caucī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † kimber, kimbrid (Cimbrī). Asuala: Euroopa. ♦
  • † kugern, kugernid (Cugernī). Asuala: Belgia, Holland. ♦
  • † kvaad, kvaadid (Quādī). Asuala: Tšehhi. ♦
  • † markomann, markomannid (Marcomannī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † mars, marsid (Marsī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † mattiak, mattiakid (Mattiacī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † narist, naristid (Naristī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † nemet, nemetid (Nemetēs). Asuala: Saksamaa.♦
  • † nervi, nervid (Nerviī). Asuala: Prantsusmaa. ♦
  • † sali, salid (Saliī). Asuala: Holland. ♦
  • † semnon, semnonid (Semnonēs). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † sigamber, sigambrid (Sigambrī). Asuala: Holland. ♦
  • † sueeb, sueebid (Suēbī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † tenkter, tenkterid (Tencterī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † teutoon, teutoonid (Teutonī). Asuala: Saksamaa, Taani. ♦
  • † tribok, tribokid (Tribocēs). Asuala: Prantsusmaa. ♦
  • † tunger, tungrid (Tungrī). Asuala: Belgia. ♦
  • † tüüringi, tüüringid (Thuringii). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † ubi, ubid ~ ubilane, ubilased (Ubiī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † uusip, uusipid ~ usipeet, usipeedid (Ūsīpetēs ~ Ūsīpī). Asuala: Saksamaa. ♦
  • † vangion, vangionid (Vangionēs). Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa. ♦
  • † variin, variinid ~ varn, varnid (Varinī ~ Varni). Asuala: Saksamaa. ♦

kreoolkeeled:

  • inglispõhjalised kreool- ja pidžinkeeled (English based Creoles and pidgins) cpe. Asuala: maailm. ♦
  • aukani keel ~ ndjuka keel (Aukan ~ Ndyuka, var Eastern Maroon Creole, Nenge) djk. Kiri: afaka, ladina. Rahvas: aukan, aukanid. Asuala: Suriname. Kõnelejaid: 22 000. ISO 639. ♦
    Kirjad: afaka kiri Afak.
  • Jamaica kreoolkeel (Jamaican Creole English, var Bongo Talk) jam. Asuala: Costa Rica, Jamaica, Panama. Kõnelejaid: 3,2 mln. ISO 639. ♦
  • Kameruni pidžinkeel (Cameroon Pidgin ~ Wes Cos) wes. Kiri: ladina. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • krio keel (Krio) kri. Rahvas: krio, kriod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 480 000. ISO 639. ♦
  • norfuki keel (Pitcairn-Norfolk, var Norfuk, Pitkern, Pitcairnese) pih. Asuala: Norfolk. Kõnelejaid: 436. ISO 639. ♦
  • saramaka keel (ⓔ saamáka; Saramaccan) srm. Kiri: ladina. Rahvas: saramaka, saramakad. Asuala: Prantsuse Guajaana, Suriname. Kõnelejaid: 26 000. ISO 639. ♦
  • sranani keel (ⓔ Sranantongo; Sranan Tongo, var Taki-Taki) srn. Rahvas: surinamelane, surinamelased. Asuala: Suriname. Kõnelejaid: 126 000. ISO 639. ♦
  • tok-pisini keel ~ uusmelaneesia keel (Tok Pisin ~ Neo-Melanesian, var Melanesian Pidgin) tpi. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea. Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦

segakeeled:

  • angloromani keel (Angloromani, var English Romani, Pogadi Chib, Posh ‘N’ Posh, Romanichal) rme. Asuala: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Ühendkuningriik. Kõnelejaid: 203 000. ISO 639. ♦
  • jeniši keel (Jenische; Yeniche, var German Travellers) yec. Rahvas: jeniš, jenišid. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 16 000. ISO 639. ♦

IeG3: idagermaani keeled

  • idagermaani keeled (Eastern Germanic languages) gme. ♦
  • † burgundi keel (Burgundian). Rahvas: burgund, burgundid. Asuala: Euroopa. ♦
  • † gepiidi keel (Gepid). Rahvas: gepiid, gepiidid. Asuala: Rumeenia, Serbia, Ungari.
  • † gooti keel (ⓔ gutiska razda; Gothic) got. Kiri: gooti. Rahvas: goot, goodid. Asuala: Euroopa. ISO 639. ♦
    Kirjad: gooti kiri Goth.
    Rahvad: idagoot, idagoodid ~ greutung, greutungid (Ostrogothī); läänegoot, läänegoodid ~ terving, tervingid (Visigothī).
  • † heruuli keel ~ heruli keel (Heruli). Rahvas: heruul, heruulid. Asuala: Euroopa.
  • † vandaali keel (Vandalic) xvn. Rahvas: vandaal, vandaalid. Asuala: Alžeeria, Hispaania, Tuneesia. ISO 639. ♦
  • † bastarn, bastarnid (Bastarnae). Asuala: Euroopa. ♦
  • † buri, burid ~ buur, buurid (Buri). Asuala: Poola, Slovakkia. ♦
  • † helvekon, helvekonid (Helveconae). Asuala: Poola. ♦
  • † lemovi, lemovid (Lemovii). Asuala: Poola, Saksamaa. ♦
  • † osi, osid ~ oos, oosid (Osī). Asuala: Poola. ♦
  • † rugi, rugid (Rugiī). Asuala: Norra, Poola. ♦

Vt ka

Anna tagasisidet