Sisukord
Süstemaatiline register
Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.
Tähistus ja lisasümbolid:
- kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
- † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
- *aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
- ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013 (⁺ – uus kanne).
— — —
- indoeuroopa keelkond ine.
- balti-slaavi keeled⁺
- India-Iraani keeled ~ indoiraani keeled iir.
- † aduatuk, aduatukid (Aduatucī). Asuala: Belgia.
- † atrebat, atrebatid (Atrebatēs). Asuala: Prantsusmaa.
- † belg, belgid (Belgae). Asuala: Belgia, Prantsusmaa.
- † bellovak, bellovakid (Bellovacī). Asuala: Prantsusmaa.
- † eburoon, eburoonid (Eburōnēs). Asuala: Belgia, Holland.
- † kantaaber, kantaabrid (Cantabrī). Asuala: Hispaania.
- † menapi, menapid (Menapiī). Asuala: Belgia, Prantsusmaa.
- † morin, morinid (Morinī). Asuala: Belgia, Prantsusmaa.
- † reem, reemid (Rēmī). Asuala: Prantsusmaa.
- † suessioon, suessioonid (Suessiōnēs). Asuala: Prantsusmaa.
- † treever, treeverid ~ trever, treverid (Trēverī). Asuala: Saksamaa.
- † tseutron, tseutronid (Ceutronēs). Asuala: Belgia, Prantsusmaa.
IeA: Anatoolia keeled
- Anatoolia keeled.
- † heti keel ~ kiilkirja-heti keel ~ hetiidi keel ~ hiti keel ~ neši keel (nešili) hit. Kiri: sumeri-akadi kiilkiri. Rahvas:
hett
, hetid ~ hetiit, hetiidid ~ hitt, hitid. Asuala: Türgi. - † kaaria keel (Carian) xcr. Kiri: kaaria. Rahvas:
kaarlane
, kaarlased. Asuala: Türgi.
Kirjad: † kaaria kiri Cari. - † luvi keel (Luwian). Rahvas:
luvi
, luvid. Asuala: Türgi. ♦ Makrokeel.- † hieroglüüfiline luvi keel (Hieroglyphic Luwian) hlu. Kiri: Anatoolia hieroglüüfkiri. Asuala: Türgi.
Kirjad: † Anatoolia hieroglüüfkiri ~ luvi hieroglüüfkiri ~ heti hieroglüüfkiri (Anatolian Hieroglyphs) Hluw. - † kiilkirjaline luvi keel (Cuneiform Luwian) xlu. Asuala: Türgi.
- † hieroglüüfiline luvi keel (Hieroglyphic Luwian) hlu. Kiri: Anatoolia hieroglüüfkiri. Asuala: Türgi.
- † lüüdia keel (Lydian) xld. Kiri: lüüdia. Rahvas:
lüüdlane
, lüüdlased. Asuala: Türgi.
Kirjad: † lüüdia kiri (Lydian) Lydi. - † lüükia keel (Trm̃mili, Lycian) xlc. Kiri: lüükia. Rahvas:
lüüklane
, lüüklased. Asuala: Türgi.
Kirjad: † lüükia kiri (Lycian) Lyci. - † milüa keel (Milyan) imy. Rahvas:
milüa
, milüad. Asuala: Türgi. - † pala keel (Palaic) plq. Rahvas:
palalane
, palalased. Asuala: Türgi. - † pisiidi keel (Pisidian) xps. Rahvas:
pisiid
, pisiidid. Asuala: Türgi. - † side keel (Sidetic) xsd. Rahvas:
sidelane
, sidelased. Asuala: Türgi.
IeB: balti keeled
- balti keeled bat.
- † galindi keel (Galindan) xgl. Asuala: Poola, Valgevene.
- † jatvingi keel (Sudovian ~ Yotvingian) xsv. Rahvas:
jatving
, jatvingid. Asuala: Leedu, Poola, Valgevene. - † kura keel ~ kurši keel (Curonian) xcu. Rahvas:
kuralane
, kuralased ~ kurš, kuršid. Asuala: Leedu, Läti. - latgali keel (latgaļu volūda) ltg. Kiri: ladina. Rahvas:
latgal
, latgalid. Asuala: Läti. - leedu keel (lietuvių kalba) lt/lit. Kiri: ladina. Rahvas:
leedulane
, leedulased. Asuala: Leedu. Kõnelejaid: 3 mln.
Murded: Aukštaitija murre; Žemaitija murre (žemaičių tarmė).
Rahvad: aukštait, aukštaidid; žemait, žemaidid. - läti keel (latviešu valoda) lv/lav. Kiri: ladina. Rahvas:
lätlane
, lätlased. Asuala: Läti. Kõnelejaid: 1,5 mln.
Murded: 1) liivipärane murre (lībiskais dialekts) – Kuramaa liivipärased murrakud ~ taami murrakud (Kurzemes izloksnes ~ tāmnieku izloksnes); Liivimaa liivipärased murrakud (Vidzemes lībiskās izloksnes); 2) läti keskmurre (vidusdialekts) – Kuramaa murrakud (kursiskās izloksnes); Liivimaa murrakud (Vidzemes izloksnes); Zemgale murrakud (zemgaliskās izloksnes); 3) Ülem-Läti murre (augšzemnieku dialekts) – Latgale murrakud (latgaliskās izloksnes); Sēlija murrakud (sēliskās izloksnes).
Rahvad: kurseniek, kurseniekid (kursenieki); suit, suidid (suiti); taam, taamid (tāmnieki). - † nadruuvi keel (Nadruvian) ndf. Rahvas:
nadruuv
, nadruuvid. Asuala: Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast). - † preisi keel ~ vanapreisi keel prg. Rahvas:
preislane
, preislased. Asuala: Leedu, Poola, Venemaa (Kaliningradi oblast). - † seeli keel (Selonian) sxl. Rahvas:
seel
, seelid. Asuala: Leedu, Läti. - † semgali keel° ~ zemgale keel xzm. Rahvas:
semgal
, semgalid. Asuala: Leedu, Läti. - † skalvi keel (Skalvian) svx. Rahvas:
skalv
, skalvid. Asuala: Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast). - žemaidi keel (žemaitėška, Samogitian) sgs. Kiri: ladina. Rahvas:
žemait
, žemaidid. Asuala: Leedu.
IeC: keldi keeled
- keldi keeled cel.
IeC1: goideli keeled
- goideli keeled.
- gaeli keel ~ šoti gaeli keel (Gaidhlig) gd/gla. Kiri: ladina. Rahvas:
gael
, gaelid. Asuala: Suurbritannia (Šotimaa). Kõnelejaid: 25 000. - iiri keel ~ uusiiri keel (Gaeilge) ga/gle. Kiri: ladina. Rahvas:
iirlane
, iirlased. Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Põhja-Iiri). Kõnelejaid: 1 mln.
Kirjad: ladina gaeli kiri (cló Gaelach, Latin (Gaelic variant)) Latg. - † keskiiri keel (Meán-Ghaeilge, Middle Irish) mga. Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Põhja-Iiri).
- mänksi keel (Gaelg, Manx) gv/glv. Rahvas:
mänks
, mänksid. Asuala: Suurbritannia (Mani saar). - † vanagaeli keel° (Gaeilge Ársa, Primitive Irish) pgl. Kiri: ogam. Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Põhja-Iiri).
Kirjad: † ogam (Ogham) Ogam. - † vanaiiri keel° (an tSean-Ghaeilge, Old Irish) sga. Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Põhja-Iiri).
- † skott, skotid (Scoti). Asuala: Iirimaa, Suurbritannia (Šotimaa).
segakeel:
- šelta keel (Shelta) sth. Asuala: Iirimaa. Kõnelejaid: 86 000.
IeC2: briti keeled
- briti keeled.
- bretooni keel (brezhoneg) br/bre. Kiri: ladina. Rahvas:
bretoon
, bretoonid. Asuala: Prantsusmaa (Bretagne). Kõnelejaid: 1 mln. - korni keel (Kernewek) kw/cor. Rahvas:
korn
, kornid. Asuala: Suurbritannia (Cornwall). - † kumbri keel (Cumbric) xcb. Rahvas:
kumber
, kumbrid. Asuala: Suurbritannia. - kõmri keel, van uelsi keel (Cymraeg) cy/cym/wel. Kiri: ladina. Rahvas:
kõmr
, kõmrid. Asuala: Suurbritannia (Wales). Kõnelejaid: 600 000. - † brigant, brigandid (Brigantēs). Asuala: Suurbritannia.
- † dobunn, dobunnid (Dobunni). Asuala: Suurbritannia.
- † dumnoni, dumnonid (Dumnonii). Asuala: Suurbritannia.
- † durotrig, durotrigid (Durotriges). Asuala: Suurbritannia.
- † itseen, itseenid ~ ikeen, ikeenid (Icenī). Asuala: Suurbritannia.
- † kanti, kantid (Cantii). Asuala: Suurbritannia.
- † katuvellaun, katuvellaunid (Catuvellauni). Asuala: Suurbritannia.
- † korieltauv, korieltauvid (Corieltauvi). Asuala: Suurbritannia.
- † kornovi, kornovid (Cornovii). Asuala: Suurbritannia.
- † ordoviik, ordoviigid (Ordovīcēs). Asuala: Suurbritannia.
- † reegni, reegnid (Regnenses ~ Regni). Asuala: Suurbritannia.
- † silur, silurid (Silurēs). Asuala: Suurbritannia.
- † trinovant, trinovandid (Trinovantēs). Asuala: Suurbritannia.
IeC3: mandrikeldi keeled
- mandrikeldi keeled.
- † gallia keel (Gaulish). Rahvas:
gall
, gallid. Asuala: Euroopa. ♦ Makrokeel.- † Ees-Alpi gallia keel (Cisalpine Gaulish) xcg. Asuala: Itaalia.
Rahvad: boi, boid (Boiī); insuber, insuberid (Īnsubrēs); tsenomaan, tsenomaanid (Cenomanī); tseutron, tseutronid (Ceutronēs). - † galaatia keel (Galatian) xga. Rahvas:
galaatlane
, galaatlased ~ galaat, galaadid. Asuala: Türgi. - † Taga-Alpi gallia keel (Transalpine Gaulish) xtg. Asuala: Belgia, Prantsusmaa, Šveits.
Rahvad: allobroog, allobroogid (Allobrogēs); ambarr, ambarrid (Ambarrī); and, andid ~ andekaav, andekaavid (Andēs ~ Andecāvī); arvern, arvernid (Arvernī); aulerk, aulergid (Aulercī); bituriig, bituriigid (Biturīgēs); eburoviik, eburoviigid (Eburovīcēs); gabal, gabalid (Gabalī); helveet, helveedid ~ helveetslane, helveetslased (Helvētiī); häädulane, häädulased ~ eedu, eedud (Haeduī); karnuut, karnuudid (Carnutēs); katuriig, katuriigid (Caturīgēs); koriosoliit, koriosoliidid (Coriosolitēs); lemovik, lemovikud (Lemovicēs); leuk, leugid (Leucī); lingon, lingonid (Lingonēs); manduubi, manduubid (Mandūbiī); pariisi, pariisid ~ pariislane, pariislased (Parīsiī); pikton, piktonid (Pictonēs); raurik, raurikid (Rauricī); santon, santonid (Santonī); seekvan, seekvanid ~ seekvanlane, seekvanlased (Sēquanī); senon, senonid (Senonēs); tsenomaan, tsenomaanid (Cenomanī); turon, turonid (Turonēs); venell, venellid (Venellī); venet, venetid (Venetī); volka, volkad (Volcae).
- † Ees-Alpi gallia keel (Cisalpine Gaulish) xcg. Asuala: Itaalia.
- † keltibeeri keel (Celtiberian) xce. Rahvas:
keltibeer
, keltibeerid. Asuala: Hispaania, Portugal.
Kirjad: † keltibeeri kiri.
Rahvad: gallääk, galläägid (Gallaeci); vaktseo, vaktseod (Vacceos). - † lepondi keel (Lepontic) xlp. Rahvas:
lepont
, lepondid. Asuala: Itaalia. - † lusitaani keel (Lusitanian) xls. Rahvas:
lusitaan
, lusitaanid. Asuala: Hispaania, Portugal. - † nori keel (Noric) nrc. Rahvas:
nori
, norid. Asuala: Austria. - † boi, boid (Boiī). Asuala: Tšehhi.
- † kotin, kotinid (Cotinī). Asuala: Tšehhi.
- † skordisk, skordiskid (Scordiscī). Asuala: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Serbia.
- † taurisk, tauriskid (Taurisci). Asuala: Austria.
- † vindelik, vindelikud (Vindelicī). Asuala: Saksamaa, Šveits.
IeF: Traakia-Früügia keeled
- Traakia-Früügia keeled ~ paleobalkani keeled.
- † daakia keel (Dacian) xdc. Rahvas:
daaklane
, daaklased. Asuala: Rumeenia.
Rahvad: gett, getid (Getae); karp, karbid (Carpi). - † früügia keel (Phrygian) xpg. Rahvas:
früüglane
, früüglased. Asuala: Türgi. - † traakia keel (Thracian) txh. Rahvas:
traaklane
, traaklased. Asuala: Bulgaaria, Kreeka.
Rahvad: bess, bessid (Bessī); dardan, dardanid (Dardanī); kikon, kikonid (Ciconēs); kimmeri, kimmerid ~ kimmerlane, kimmerlased (Cimmeriī); korall, korallid (Corallī).
IeG: germaani keeled
- germaani keeled gem.
- rändur, rändurid (Travellers). Asuala: Euroopa.
IeG1: põhjagermaani keeled
- põhjagermaani keeled ~ Skandinaavia keeled gmq.
- fääri keel (føroyskt) fo/fao. Kiri: ladina. Rahvas:
fäärlane
, fäärlased. Asuala: Fääri saared. Kõnelejaid: 40 000. - † gotlandi keel ~ gutni keel ~ ojamaa keel (forngutniska). Rahvas:
ojamaalane
, ojamaalased. Asuala: Rootsi. ♦ Vanapõhja keele {non} variant. - islandi keel (íslenska) is/isl/ice. Kiri: ladina. Rahvas:
islandlane
, islandlased. Asuala: Island. Kõnelejaid: 250 000. - † muinaspõhja keel (Proto-Norse). Kiri: ruunikiri. Asuala: Euroopa. ♦ Vanapõhja keele {non} ruunikirjaline variant.
- † norni keel (norn) nrn. Asuala: Suurbritannia.
- norra keel (norsk) no/nor. Kiri: ladina. Rahvas:
norralane
, norralased. Asuala: Norra. Kõnelejaid: 4 mln. ♦ Hõlmab norra bokmål’i {nb/nob}, uusnorra {nn/nno}. - norra bokmål, van norra riiksmool (bokmål) nb/nob. Kiri: ladina. Asuala: Norra. ♦ Üks norra kirjakeeli.
- rootsi keel (svenska) sv/swe. Kiri: ladina. Rahvas:
rootslane
, rootslased. Asuala: Rootsi, Soome. Kõnelejaid: 8 mln.
Murded: 1) Gotlandi murre ~ gutni murre (gutniska ~ gutamål); 2) Götalandi murre (götamål); 3) Norrlandi murre (norrländska mål) – Härjedaleni murrak (härjedalska); Jämtlandi murrak (jämtska); 4) rootsi idamurre (östsvenska mål) – eestirootsi keel (estlandssvenska); soomerootsi keel (finlandssvenska); 5) rootsi lõunamurre (sydsvenska mål) – Skåne murrak (skånska); 6) Svealandi murre (sveamål).
Rahvad: metsasoomlane, metsasoomlased (skogsfinnar, metsäsuomalaiset). - taani keel (dansk) da/dan. Kiri: ladina. Rahvas:
taanlane
, taanlased. Asuala: Taani. Kõnelejaid: 5 mln.
Murded: Bornholmi murre (bornholmsk); Jüüti murre (jysk); taani saartemurre (ømål ~ ødansk). - uusnorra keel, van norra lansmool (nynorsk) nn/nno. Kiri: ladina. Asuala: Norra. ♦ Üks norra kirjakeeli.
- † vananorra keel (gammelnorsk) {non}. Asuala: Norra. ♦ Vanapõhja keele {non} variant.
- † vanapõhja keel (norskr ~ dǫnsk tunga, Old Norse) non. Asuala: Norra, Rootsi, Taani.
segakeeled:
- norra rändurikeel (rodi, Traveller Norwegian) rmg. Asuala: Norra. Kõnelejaid: ?.
- rootsi rändurikeel (Tavringer Romani) rmu. Asuala: Norra, Rootsi. Kõnelejaid: 31 000.
- † taani rändurikeel (sigøjnere, Traveller Danish) rmd. Asuala: Taani.
IeG2: läänegermaani keeled
- läänegermaani keeled gmw.
- afrikaani keel (Afrikaans) af/afr. Kiri: ladina. Rahvas:
afrikaan
, afrikaanid. Asuala: Lõuna-Aafrika. Kõnelejaid: 6 mln. - alamsaksa keel (Plattdüütsch) nds. Kiri: ladina. Rahvas:
alamsakslane
, alamsakslased. Asuala: Saksamaa.
Murded: Alam-Preisi murre (Nedderpreußisch); Brandenburgi murre (Mark-Brannenborger Platt); Ida-Pommeri murre (Oostpommersch); Mecklenburgi-Vorpommerni murre (Mekelnborg-Vörpommersch Platt); Ostfaleni murre (Ostfälschet Platt); Põhja-Alam-Saksi murre (Noordneddersassisch); Westfaleni murre (Westfäälsch Platt). - alamsileesia keel ~ sileesia keel° (Schläsche Sproache) sli. Asuala: Poola, Tšehhi. Kõnelejaid: 22 900. ♦ Vrd lääneslaavi keelerühma (IeS2) kuuluv sileesia keel.
- † alemanni keel. Rahvas:
alemann
, alemannid. Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa. - baieri keel (Boarisch) bar. Kiri: ladina. Rahvas:
baierlane
, baierlased. Asuala: Austria, Saksamaa. Kõnelejaid: 7,7 mln. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel. - flaami keel (Vlaamse taal) vls. Kiri: ladina. Rahvas:
flaam
, flaamid. Asuala: Belgia, Prantsusmaa. Kõnelejaid: 6 mln.
Murded: flaami läänemurre (West-Vlams). - † frangi keel (Frankish) frk. Kiri: ladina. Rahvas:
frank
, frangid. Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa. - friisi keel ~ läänefriisi keel (Frysk) fy/fry. Kiri: ladina. Rahvas:
friis
, friisid ~ friislane, friislased. Asuala: Holland, Saksamaa, Taani. Kõnelejaid: 467 000. - hollandi keel (Nederlands) nl/nld/dut. Kiri: ladina. Rahvas:
hollandlane
, hollandlased. Asuala: Belgia, Holland. Kõnelejaid: 20,5 mln. - hutterisaksa keel (Hutterisch) geh. Rahvas:
hutterlane
, hutterlased. Asuala: Kanada, USA. Kõnelejaid: 45 000. - idafriisi keel (Eastern Frisian) frs. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 6400.
- inglise keel (English) en/eng. Kiri: ladina. Rahvas:
inglane
, inglased. Asuala: Austraalia, Kanada, Suurbritannia, USA, Uus-Meremaa. Kõnelejaid: 350 mln.
Kirjad: desereti kiri ~ mormooni kiri Dsrt; Shaw’ kiri (Shavian) Shaw. - jidiš ~ jidiši keel ~ juudi keel (יידיש yidish) yi/yid. Kiri: heebrea. Asuala: Euroopa.
- † keskalamsaksa keel (Mittelniederdeutsch) gml. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa.
- † keskhollandi keel (Middelnederlands) dum. Asuala: Belgia, Holland.
- † keskinglise keel (Middle English) enm. Asuala: Suurbritannia.
- † keskülemsaksa keel (Mittelhochdeutsch) gmh. Asuala: Saksamaa.
- kölni keel (Kölsch) ksh. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 250 000. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
- † langobardi keel (Langobardic) lng. Rahvas:
langobard
, langobardid. Asuala: Itaalia, Ungari. - letseburgi keel ~ luksemburgi keel (Lëtzebuergesch) lb/ltz. Kiri: ladina. Rahvas:
letseburglane
, letseburglased. Asuala: Luksemburg. Kõnelejaid: 350 000. - limburgi keel (Limburgs) li/lim. Kiri: ladina. Rahvas:
limburglane
, limburglased. Asuala: Belgia, Holland. Kõnelejaid: 1,5 mln. - Maini frangi keel (Mainfränkisch) vmf. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 4,9 mln. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
- mennoniidisaksa keel (Plautdietsche Sproak) pdt. Kiri: ladina. Rahvas:
mennoniidisakslane
, mennoniidisakslased. Asuala: Kanada, Kasahstan, Mehhiko, Paraguay, Saksamaa. Kõnelejaid: 403 000. - mohheni keel (Bersntolerisch, Mócheno) mhn. Rahvas:
mohhen
, mohhenid. Asuala: Itaalia. Kõnelejaid: 1900. - Pennsylvania saksa keel (Pennsilfaanisch Deitsch) pdc. Kiri: ladina. Asuala: USA (Pennsylvania). Kõnelejaid: 100 000.
- pfaltsi keel° (Pfälzisch) pfl. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: ?. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
- põhjafriisi keel (Frasche spräke) frr. Kiri: ladina. Asuala: Saksamaa, Taani. Kõnelejaid: 10 000.
- saksa keel (Deutsch) de/deu/ger. Kiri: ladina. Rahvas:
sakslane
, sakslased. Asuala: Austria, Belgia, Liechtenstein, Saksamaa, Šveits. Kõnelejaid: 100 mln.
Murded: ülasaksa murderühm⁺ (Hochdeutsch). I. kesksaksa murded (Mitteldeutsch): 1) idakesksaksa murded (Ostmitteldeutsch) – Berliini-Brandenburgi murre (Berlin-Brandenburgische Dialekte); Tüüringi murre (Thüringisch); Üla-Preisi murre (Hochpreußisch); Ülem-Saksi murre (Obersächsisch); Ülem-Sileesia murre (Obeschlesisch); 2) läänekesksaksa murded (Westmitteldeutsch) – 2a) keskfrangi murded (Mittelfränkisch): Moseli frangi murre (Moselfränkisch); ripuari murre (Ripuarisch); 2b) Reini frangi murded (Rheinfränkisch): Hesseni murre (Hessisch); Lotringi murre (Lothringisch). II. ülemsaksa murded (Oberdeutsch) – 3) alemanni murded (Alemannisch); 4) Baieri murded (Bairische Dialekte); 5) frangi murded (Fränkisch). Vt ka alamsileesia, baieri, kölni, Maini frangi, mennoniidisaksa, mohheni, pfaltsi, švaabi, šveitsisaksa, tsimbri, valsi, vestfaali, vimisoi, ülemsaksi keel.
Rahvad: baltisakslane, baltisakslased ~ baltlane, baltlased (Deutsch-Balten); metsasakslane, metsasakslased (Walddeutsche). - saterfriisi keel ~ Saterlandi friisi keel (Seeltersk ~ Fräisk) stq. Kiri: ladina. Rahvas:
saterfriis
, saterfriisid. Asuala: Saksamaa (Alam-Saksi). Kõnelejaid: 5000. - šoti keel (Scots leid) sco. Kiri: ladina. Rahvas:
šotlane
, šotlased. Asuala: Suurbritannia (Šotimaa). Kõnelejaid: 1,5 mln. - švaabi keel (Schwäbisch) swg. Rahvas:
švaab
, švaabid. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 819 000. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel. - šveitsisaksa keel ~ alemanni keel (Schwyzerdütsch) gsw. Kiri: ladina. Rahvas:
šveitsisakslane
, šveitsisakslased. Asuala: Prantsusmaa, Šveits. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
Murded: Elsassi murre (Elsassisch Sproch ~ Elsässerditsch). - zeelandi keel (Zeêuws) zea. Kiri: ladina. Rahvas:
zeelandlane
, zeelandlased. Asuala: Holland (Zeeland). Kõnelejaid: 220 000. ♦ Hollandi piirkondlik kirjakeel. - tsimbri keel (Zimbrisch) cim. Rahvas:
tsimber
, tsimbrid. Asuala: Itaalia. Kõnelejaid: 2200. - valsi keel (Walserdeutsch) wae. Rahvas:
vals
, valsid. Asuala: Austria, Šveits. Kõnelejaid: 22 800. - † vanainglise keel ~ anglosaksi keel (Englisc sprǣc) ang. Asuala: Suurbritannia.
- † vanasaksi keel (Altsächsisch, Old Saxon) osx. Rahvas:
saks
, saksid. Asuala: Saksamaa. - † vanaülemsaksa keel (Althochdeutsch) goh. Asuala: Saksamaa.
- vestfaali keel° (Wäästfaalisch) wep. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: ?. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
- vimisoi keel (Wymysiöeryś) wym. Rahvas:
vimisoi
, vimisoid. Asuala: Poola. Kõnelejaid: 70. - ülemsaksi keel (Obersächsisch) sxu. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 2 mln. ♦ Saksa piirkondlik kirjakeel.
- † ambroon, ambroonid (Ambrones). Asuala: Holland, Saksamaa, Taani.
- amiš, amišid (Amish). Asuala: USA.
- † ampsivari, ampsivarid (Ampsivariī). Asuala: Saksamaa.
- † angel, anglid (Angliī). Asuala: Saksamaa, Taani.
- † angrivari, angrivarid (Angrivariī). Asuala: Saksamaa.
- † atuaari, atuaarid (Atuarii). Asuala: Saksamaa.
- † bajuvaari, bajuvaarid (Baiuvarii). Asuala: Austria, Saksamaa, Tšehhi.
- † bataav, bataavid (Batāvī). Asuala: Holland.
- † brukter, brukterid (Bructerī). Asuala: Saksamaa.
- † hamaav, hamaavid (Chamāvī). Asuala: Saksamaa.
- † harud, harudid (Harudēs). Asuala: Taani.
- † haulender, haulendrid (Hauländer). Asuala: Leedu, Poola.
- † herminon, herminonid (Herminonēs). Asuala: Saksamaa.
- † hermunduur, hermunduurid (Hermundurī). Asuala: Saksamaa.
- † herusk, heruskid (Cheruscī). Asuala: Saksamaa.
- † ingveon, ingveonid (Ingvaeones). Asuala: Saksamaa.
- † istveon, istveonid (Istvaeones). Asuala: Saksamaa.
- † jüüt, jüüdid (Iuti). Asuala: Saksamaa, Suurbritannia, Taani.
- † katt, katid (Chattī ~ Cattī). Asuala: Saksamaa.
- † kauk, kaugid (Chaucī ~ Caucī). Asuala: Saksamaa.
- † kimber, kimbrid (Cimbrī). Asuala: Euroopa.
- † kugern, kugernid (Cugernī). Asuala: Belgia, Holland.
- † kvaad, kvaadid (Quādī). Asuala: Tšehhi.
- † markomann, markomannid (Marcomannī). Asuala: Saksamaa.
- † mars, marsid (Marsī). Asuala: Saksamaa.
- † mattiak, mattiakid (Mattiacī). Asuala: Saksamaa.
- † narist, naristid (Naristī). Asuala: Saksamaa.
- † nemet, nemetid (Nemetēs). Asuala: Saksamaa.
- † nervi, nervid (Nerviī). Asuala: Prantsusmaa.
- † sali, salid (Saliī). Asuala: Holland.
- † semnon, semnonid (Semnonēs). Asuala: Saksamaa.
- † sigamber, sigambrid (Sigambrī). Asuala: Holland.
- † sueeb, sueebid (Suēbī). Asuala: Saksamaa.
- † tenkter, tenkterid (Tencterī). Asuala: Saksamaa.
- † teutoon, teutoonid (Teutonī). Asuala: Saksamaa, Taani.
- † tribok, tribokid (Tribocēs). Asuala: Prantsusmaa.
- † tunger, tungrid (Tungrī). Asuala: Belgia.
- † tüüringi, tüüringid (Thuringii). Asuala: Saksamaa.
- † ubi, ubid ~ ubilane, ubilased (Ubiī). Asuala: Saksamaa.
- † uusip, uusipid ~ usipeet, usipeedid (Ūsīpetēs ~ Ūsīpī). Asuala: Saksamaa.
- † vangion, vangionid (Vangionēs). Asuala: Prantsusmaa, Saksamaa.
- † variin, variinid ~ varn, varnid (Varinī ~ Varni). Asuala: Saksamaa.
kreoolkeeled:
- inglispõhjalised kreool- ja pidžinkeeled (English based Creoles and pidgins) cpe. Asuala: maailm.
- aukani keel ~ ndjuka keel (Aukan ~ Ndyuka) djk. Kiri: afaka, ladina. Rahvas:
aukan
, aukanid. Asuala: Suriname. Kõnelejaid: 22 000.
Kirjad: afaka kiri Afak. - Jamaica kreoolkeel (Jamaican Creole English) jam. Asuala: Costa Rica, Jamaica, Panama. Kõnelejaid: 3,2 mln.
- Kameruni pidžinkeel (Cameroon Pidgin ~ Wes Cos) wes. Kiri: ladina. Asuala: Kamerun. Kõnelejaid: ?.
- krio keel kri. Rahvas:
krio
, kriod. Asuala: Sierra Leone. Kõnelejaid: 480 000. - norfuki keel (Pitcairn-Norfolk) pih. Asuala: Norfolk. Kõnelejaid: 436.
- saramaka keel (saamáka, Saramaccan) srm. Kiri: ladina. Rahvas:
saramaka
, saramakad. Asuala: Prantsuse Guajaana, Suriname. Kõnelejaid: 26 000. - sranani keel (Sranantongo) srn. Rahvas:
surinamelane
, surinamelased. Asuala: Suriname. Kõnelejaid: 126 000. - tok-pisini keel ~ uusmelaneesia keel (Tok Pisin ~ Neo-Melanesian) tpi. Kiri: ladina. Asuala: Paapua Uus-Guinea. Kõnelejaid: 400 000.
segakeeled:
- angloromani keel rme. Asuala: Austraalia, Suurbritannia, USA. Kõnelejaid: 203 000.
- jeniši keel (Jenische) yec. Rahvas:
jeniš
, jenišid. Asuala: Saksamaa. Kõnelejaid: 16 000.
IeG3: idagermaani keeled
- idagermaani keeled gme.
- † burgundi keel (Burgundian). Rahvas:
burgund
, burgundid. Asuala: Euroopa. - † gepiidi keel (Gepid). Rahvas:
gepiid
, gepiidid. Asuala: Rumeenia, Serbia, Ungari. - † gooti keel (gutiska razda, Gothic) got. Kiri: gooti. Rahvas:
goot
, goodid. Asuala: Euroopa.
Kirjad: gooti kiri Goth.
Rahvad: idagoot, idagoodid ~ greutung, greutungid (Ostrogothī); läänegoot, läänegoodid ~ terving, tervingid (Visigothī). - † heruuli keel ~ heruli keel. Rahvas:
heruul
, heruulid. Asuala: Euroopa. - † vandaali keel (Vandalic) xvn. Rahvas:
vandaal
, vandaalid. Asuala: Alžeeria, Hispaania, Tuneesia. - † bastarn, bastarnid (Bastarnae). Asuala: Euroopa.
- † buri, burid ~ buur, buurid (Buri). Asuala: Poola, Slovakkia.
- † helvekon, helvekonid (Helveconae). Asuala: Poola.
- † lemovi, lemovid (Lemovii). Asuala: Poola, Saksamaa.
- † osi, osid ~ oos, oosid (Osī). Asuala: Poola.
- † rugi, rugid (Rugiī). Asuala: Norra, Poola.