Ie: indoeuroopa keelkond 2/3 (IeI–IeL)

Sisukord

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

IeI: India keeled

  • India keeled inc. Rahvas: indialane, indialased. Asuala: Aasia.
  • † braahmi kiri (Brāhmī) Brah.
    Variandid: † gupta kiri; † tamili braahmi kiri.
  • devanaagari kiri (देवनागरी Devanāgarī) Deva.
  • † grantha kiri Gran.
    Variandid: † pallava kiri
  • † kharošthi kiri (Kharoṣhṭhī) Khar.
  • † šaarada kiri (Shāradā) Shrd.

IeI1: Kesk-India keeled

  • Kesk-India keeled
  • bhili keel (Bhilī) bhb. Rahvas: bhili, bhilid. Asuala: India (Maharashtra, Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 1,3 mln.
  • bradži keel (Braj) bra. Rahvas: bradž, bradžid. Asuala: India (Haryana, Rajasthan, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 44 000.
  • bundeli keel (Bundelī) bns. Rahvas: bundeli, bundelid. Asuala: India (Madhya Pradesh, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 644 000.
  • gudžarati keel (ⓔ ગુજરાતી ભાષા Gujarātī bhāṣhā) gu/guj. Kiri: gudžarati. Rahvas: gudžarat, gudžaratid. Asuala: India (Gujarat). Kõnelejaid: 45 mln.
    Kirjad: gudžarati kiri (ગુજરાતી લિપિ Gujarātī lipi) Gujr.
  • harjaanvi keel (ⓔ Haryāṇvī) bgc. Rahvas: harjaanvi, harjaanvid. Asuala: India (Haryana, Rajasthan). Kõnelejaid: 13 mln.
  • hindi keel (ⓔ हिन्दी Hindī) hi/hin. Kiri: devanaagari. Asuala: India. Kõnelejaid: 275 mln.
    Murded: khariboli murre (खड़ी बोली Khaṙī bolī ~ कौरवी Kauravī).
  • † hindustani keel ~ hindi-urdu keel. Kiri: araabia, devanaagari. Asuala: India, Pakistan. ♦ Hindi ja urdu varasem koondnimetus.
  • kannaudži keel (Kannaujī) bjj. Rahvas: kannaudži, kannaudžid. Asuala: India (Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 9,5 mln.
  • khaandeši keel (Khāndeshī) khn. Rahvas: khaandeši, khaandešid. Asuala: India (Maharashtra). Kõnelejaid: 1,5 mln.
  • pandžabi keel (ⓔ ਪੰਜਾਬੀ Pańjābī) pa/pan. Kiri: araabia (Pakistanis), gurmukhi (Indias). Rahvas: pandžab, pandžabid. Asuala: India (Pandžab), Pakistan (Pandžab). Kõnelejaid: 105 mln.
    Kirjad: gurmukhi kiri (ਗੁਰਮੁਖੀ Gurmukhī) Guru.
  • parja keel (Parya) paq. Rahvas: parja, parjad. Asuala: Afganistan, Tadžikistan, Usbekistan. Kõnelejaid: 4300. ♦ Lähim mustlaskeeltele.
  • radžastani keel (Rājasthānī) raj. Rahvas: radžastanlane, radžastanlased. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: ?. ♦ Kirev murdekooslus, ka makrokeel.
    • maalvi keel (Mālwī) mup. Rahvas: maalvi, maalvid. Asuala: India (Madhya Pradesh, Rajasthan – Mālwa). Kõnelejaid: 10,4 mln.
    • maarvari keel ~ marvari keel (Mārwāṙī) mwr. Rahvas: maarvari, maarvarid. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: 13 mln.
    • mevari keel (Mewari) mtr. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: 2 mln.
  • sauraštra keel (Saurāṣhṭra) saz. Kiri: ladina, sauraštra, tamili. Asuala: India (Tamil Nadu). Kõnelejaid: 310 000.
    Kirjad: sauraštra kiri Saur.
  • urdu keel (ⓔ اردو Urdū) ur/urd. Kiri: araabia. Rahvas: urdu, urdud. Asuala: Pakistan, India. Kõnelejaid: 60 mln.
    Murded: Deccani murre (دکھنى Dakkhinī).
  • landa kiri (Lańḍā). ♦ N-ö sabata kirjade üldnimetus Pandžabis, hõlmab hodžki, hudavadi, mahaadžani.
  • † mahaadžani kiri (Mahājanī) Mahj. ♦ Kasutati maarvari ja pandžabi keele kirjapanekuks.

IeI1R: mustlaskeeled

  • mustlaskeeled.
  • mustlaskeel ~ roma keel (ⓔ Romani čhib) rom. Kiri: ladina. Rahvas: mustlane, mustlased ~ roma, romad. Asuala: Euroopa. Kõnelejaid: 6 mln. ♦ Makrokeel, hõlmab kõik siinse jaotise keeled.
  • Balkani mustlaskeel (Balkan Romani) rmn. Kiri: ladina. Asuala: Euroopa (peamiselt Bulgaaria, Serbia). Kõnelejaid: 524 000.
    Rahvad: bojaš, bojašid.
  • Balti mustlaskeel rml. Kiri: ladina. Asuala: Leedu, Läti, Poola. Kõnelejaid: 58 000.
  • Baski mustlaskeel (Erromintxela) emx. Asuala: Hispaania, Prantsusmaa. Kõnelejaid: 500.
  • domari keel rmt. Asuala: Egiptus, Iraan, Türgi jt. Kõnelejaid: 4 mln.
    Rahvad: karatši, karatšid.
  • Ibeeria mustlaskeel (Caló) rmq. Asuala: Hispaania, Portugal. Kõnelejaid: 40 000.
  • Karpaadi mustlaskeel rmc. Asuala: Slovakkia, Tšehhi, Ukraina, Ungari. Kõnelejaid: 461 000.
  • sinti mustlaskeel (Sinto) rmo. Kiri: ladina. Rahvas: sinti, sintid. Asuala: Euroopa (Austria, Saksamaa jt). Kõnelejaid: 315 000.
    Rahvad: manušš, manušid (Manush, Manouche).
  • Soome mustlaskeel (ⓔ Romanó Kaló) rmf. Kiri: ladina. Asuala: Soome. Kõnelejaid: 7000.
  • Valahhia mustlaskeel (ⓔ Romani chib; Vlax Romani) rmy. Kiri: ladina. Asuala: Euroopa (Rumeenia jt). Kõnelejaid: 1,5 mln.
    Rahvad: kalderaš, kalderašid; lovar, lovarid; serv, servid.
  • Walesi mustlaskeel (Welsh Romani) rmw. Kiri: ladina. Asuala: Suurbritannia (Inglismaa, Wales).
  • kaale, kaaled (Kale). Asuala: Euroopa. ♦ Üks mustlaste endanimetusi (mh Ibeeria, Soome ja Walesi mustlastel). Muid endanimetusi: roma, sinti.

IeI2: Ida-Kesk-India keeled

  • Ida-Kesk-India keeled.
  • avadhi keel ~ idahindi keel (Avadhī) awa. Kiri: devanaagari. Rahvas: avadhi, avadhid. Asuala: India (Bihar, Madhya Pradesh, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 20 mln.
  • bagheli keel (Baghelī) bfy. Kiri: devanaagari. Rahvas: bagheli, baghelid. Asuala: India (Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 7,7 mln.
  • tšatisgarhi keel (Chattīsgaṙhī) hne. Kiri: devanaagari. Rahvas: tšatisgarhi, tšatisgarhid. Asuala: India (Chattisgarh). Kõnelejaid: 17,5 mln.

IeI3: Ida-India keeled

  • Ida-India keeled
  • angika keel (Ańgikā bhāṣā) anp. Rahvas: angika, angikad. Asuala: India (Bihar). Kõnelejaid: 740 000.
  • assami keel (ⓔ অসমীয়া ভাষা Asamīyā bhāṣhā) as/asm. Kiri: bengali. Rahvas: assam, assamid ~ assamlane, assamlased. Asuala: India (Assam). Kõnelejaid: 15 mln.
  • bengali keel ~ bangla keel (ⓔ বাংলা ভাষা Bāṁlā bhāṣhā) bn/ben. Kiri: bengali. Rahvas: bengal, bengalid. Asuala: Bangladesh, India (Lääne-Bengal). Kõnelejaid: 190 mln.
    Kirjad: bengali kiri (বাংলা লিপি Bāṁlā lipi) Beng.
  • bhodžpuri keel (ⓔ भोजपुरी भाषा Bhojpurī bhāṣhā) bho. Kiri: devanaagari. Rahvas: bhodžpuri, bhodžpurid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 26 mln.
  • bišnuprija keel (ⓔ Imār ṭhār ~ Biṣhṇupriyā Maṇipurī) pby. Kiri: bengali. Rahvas:. Asuala: India (Assam, Manipur, Tripura). Kõnelejaid: 450 000.
  • maadžhi keel (Mājhī) mjz. Rahvas: maadžhi, maadžhid. Asuala: India, Nepal. Kõnelejaid: 42 200.
  • magahi keel (ⓔ मगही Magahī) mag. Kiri: devanaagari. Rahvas: magahi, magahid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 13 mln.
  • maithili keel (ⓔ मैथिली भाषा Maithilī bhāṣhā) mai. Kiri: devanaagari, tirhuta. Rahvas: maithili, maithilid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 22 mln.
  • oria keel (ⓔ ଓଡ଼ିୟା Oṙiyā, Odia) or/ori. Kiri: oria. Rahvas: oria, oriad. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 30 mln.
    Kirjad: oria kiri (ଓଡ଼ିୟା ଲିପି Oṙiyā lipi) Orya.
  • rohingja keel (ⓔ Ruáingga; Rohingya) rhg. Rahvas: rohingja, rohingjad. Asuala: Bangladesh, Myanmar (Arakani osariik). Kõnelejaid: 1,5 mln.
    Kirjad: Hanifi rohingja kiri Rohg.
  • siloti keel (ⓔ সিলেটি / ꠍꠤꠟꠐꠤ Sílôṭi; Sylheti) syl. Kiri: bengali, siloti. Rahvas: siloti, silotid. Asuala: Bangladesh, India. Kõnelejaid: 10 mln.
    Kirjad: siloti kiri (Silôṭi Nagôri) Sylo.
  • tšaakma keel (ⓔ 𑄌𑄋𑄴𑄟𑄳𑄦 𑄞𑄌𑄴 Changhma Bhach; Chākmā) ccp. Kiri: tšaakma, ladina. Rahvas: tšaakma, tšaakmad. Asuala: Bangladesh, India. Kõnelejaid: 600 000.
    Kirjad: tšaakma kiri (Ajhā pāṭh) Cakm.
  • tšatgaija keel ~ tšitagongi keel (Chāṭgāīm̐yā buli) ctg. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: tšatgaija, tšatgaijad. Asuala: Bangladesh. Kõnelejaid: 13 mln.
  • † kaithi kiri Kthi. ♦ Oli XIX saj kasutusel Põhj-Indias angika, bhodžpuri, magahi, maithili jt keelte kirjapanekuks.
  • tirhuta kiri (Tirhutā ~ Mithilākṣhar) Tirh. ♦ Peamiselt maithili, ent ka assami, bengali jt keelte kirjapanekuks.

IeI4: Põhja-India keeled

  • Põhja-India keeled
  • pahari keeled
  • idapahari keeled⁺
    • nepali keel ~ nepaali keel (ⓔ नेपाली भाषा Nepālī bhāṣhā) ne/nep. Kiri: devanaagari. Rahvas: nepallane, nepallased. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 15 mln.
  • keskpahari keeled⁺
    • garhvali keel (Garhwali) gbm. Rahvas: garhvali, garhvalid. Asuala: India (Himachal Pradesh, Uttarakhand). Kõnelejaid: 2,9 mln.
    • kumaoni keel kfy. Rahvas: kumaoni, kumaonid. Asuala: India (Uttarakhand). Kõnelejaid: 2,3 mln.
  • läänepahari keeled⁺
    • bhadravahi keel (Bhadrawahi) bhd. Kiri: araabia, devanaagari. Rahvas: bhadravahi, bhadravahid. Asuala: India (Jammu ja Kashmir). Kõnelejaid: 53 000.
    • dogri keel (ⓔ Ḍogrī bhāṣā) doi. Rahvas: dogri, dogrid. Asuala: India (Jammu ja Kashmir). Kõnelejaid: 2,1 mln.
      Kirjad: taakri kiri (Tākrī) Takr.
    • džaunsari keel (Jaunsari) jns. Rahvas: džaunsari, džaunsarid. Asuala: India (Uttarakhand). Kõnelejaid: 100 000.
    • himatšali keel (Himachali) him. Rahvas: himatšali, himatšalid. Asuala: India (Himachal Pradesh). ♦ Katusnimetus Himachal Pradeshis räägitavate keelte (sh dogri, mandeali) kohta.
    • kullu keel kfx. Kiri: devanaagari. Rahvas: kullu, kullud. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 109 000.
    • Mahasu pahari keel bfz. Kiri: devanaagari. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 1 mln.
      Murded: Baghati murre; Keonthali murre; šodotši murre.
    • mandeali keel mjl. Kiri: devanaagari. Rahvas: mandeali, mandealid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 900 000.
    • sirmauri keel srx. Kiri: devanaagari. Rahvas: sirmauri, sirmaurid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 400 000.
    • tšambeali keel (Chambeali) cdh. Kiri: devanaagari. Rahvas: tšambeali, tšambealid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 130 000.

IeI5: Loode-India keeled

  • Loode-India keeled
  • katšhi keel (ⓔ Kachchhī bhāṣā) kfr. Kiri: devanaagari. Rahvas: katšhi, katšhid. Asuala: India (Gujarat). Kõnelejaid: 866 000.
  • lahnda keel ~ lehnda keel ~ läänepandžabi keel (ⓔ Lahińdī) lah. Kiri: gurmukhi. Rahvas: lahnda, lahndad. Asuala: Pakistan. ♦ Makrokeel, hõlmab mitut keelt, sh seraiki.
  • seraiki keel (ⓔ Sarā’īkī zabān) skr. Kiri: araabia. Rahvas: seraiki, seraikid. Asuala: Pakistan (Pandžab). Kõnelejaid: 13,8 mln. ♦ Osa lahnda makrokeelest.
    Kirjad: † Multani kiri Mult.
  • sindhi keel (Sindhī) sd/snd. Kiri: araabia. Rahvas: sindhi, sindhid. Asuala: Pakistan (Sindh). Kõnelejaid: 17,5 mln.
    Kirjad: hodžki kiri (Khojki) Khoj; hudavadi kiri ~ sindhi kiri (Khudawadi) Sind.

IeI5D: dardi keeled

  • dardi keeled
  • dameli keel (ⓔ Dāmya bāṣa) dml. Rahvas: dameli, damelid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 5000.
  • gavarbati keel (Gawar-Bati) gwt. Rahvas: gavarbati, gavarbatid. Asuala: Afganistan (Kunar), Pakistan. Kõnelejaid: 9500.
  • kalaša keel (Kalasha) kls. Rahvas: kalaša, kalašad. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 5000.
  • kašmiiri keel (ⓔ Koshur; Kashmiri) ks/kas. Kiri: araabia (Pakistanis), devanaagari (Indias). Rahvas: kašmiir, kašmiirid ~ kašmiirlane, kašmiirlased. Asuala: India, Pakistan. Kõnelejaid: 3 mln.
  • khovari keel (Khowār) khw. Rahvas: khovar, khovarid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 242 000.
  • pašai keel (Pashayi). Rahvas: pašai, pašaid. Asuala: Afganistan. Kõnelejaid: 108 000. ♦ Makrokeel.
    • edelapašai keel (Southwest Pashayi) psh. Asuala: Afganistan (Kabul).
    • kagupašai keel (Southeast Pashayi) psi. Kiri: araabia. Asuala: Afganistan (Laghmān). Kõnelejaid: 54 400.
    • kirdepašai keel (Northeast Pashayi) aee. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 54 400.
    • loodepašai keel (Northwest Pashayi) glh. Asuala: Afganistan (Kāpīsā, Laghmān). Kõnelejaid: ?.
  • phalura keel phl. Kiri: araabia. Rahvas: phalura, phalurad. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 10 000.
  • šina keel (Shina) scl. Rahvas: šina, šinad. Asuala: Pakistan (Gilgit-Baltistan). Kõnelejaid: 320 000.
  • šumašti keel (Shumashti) sts. Rahvas: šumašti, šumaštid. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 1000.
  • † votapuri keel (Wotapuri) wsv. Rahvas: votapuri, votapurid. Asuala: Afganistan (Nūristān).

IeI5DK Kohistani keeled

  • Kohistani keeled
  • bateri keel btv. Rahvas: bateri, baterid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 29 000.
  • kalami keel gwc. Rahvas: kalami, kalamid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 40 000.
  • maijani keel (Indus Kohistani, Maiyã) mvy. Kiri: araabia. Rahvas: maijan, maijanid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 220 000.
  • tirahi keel tra. Rahvas: tirahi, tirahid. Asuala: Afganistan (Nangarhār). Kõnelejaid: 100.

IeI6: Lõuna-India keeled

  • Lõuna-India keeled
  • konkani keel ~ goa keel (ⓔ कोन्क्णी Konkṇī) kok. Kiri: devanaagari. Rahvas: konkani, konkanid. Asuala: India (Goa). ♦ Makrokeel.
  • marathi keel (ⓔ मराठी भाषा Marāṭhī bhāṣhā) mr/mar. Kiri: devanaagari. Rahvas: marathi, marathid. Asuala: India (Maharashtra). Kõnelejaid: 65 mln.
    Kirjad: † modi kiri (मोडी Moḍī) Modi.

IeIN: Nuristani keeled

  • Nuristani keeled
  • aškuni keel (Ashkun) ask. Rahvas: aškun, aškunid. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 1200.
  • kati keel bsh. Rahvas: kati, katid. Asuala: Afganistan, Pakistan. Kõnelejaid: 19 400.
  • prasuni keel prn. Rahvas: prasuni, prasunid. Asuala: Afganistan (Nūristān). Kõnelejaid: 1000.
  • vaigali keel (Waigali) whk. Rahvas: vaigali, vaigalid. Asuala: Afganistan (Kunar, Nūristān). Kõnelejaid: 1500.

IeIP: praakriti keeled

  • † praakriti keeled pra.
  • † apabhranša (Apabhraṁsa). ♦ Hiliskeskperioodi India keelte üldnimetus.
  • † ardhamagadhi keel (Ardhamāgadhī Prākrit) pka. Asuala: India.
  • † magadhi keel (Magadhi Prakrit). Asuala:. India.
  • † maharaštri keel (Mahārāṣṭri Prākrit) pmh. Asuala: India.
  • † nija keel (Niya Prakrit). Asuala: India.
  • † paišatši keel (Paisaci). Asuala: India.
  • † sauraseeni keel (Sauraseni Prākrit) psu. Asuala: India.

IeIS: singali-maldiivi keeled

  • singali-maldiivi keeled
  • maldiivi keel ~ divehi keel ~ mahli keel (ⓔ ދިވެހި Dhivehi) dv/div. Kiri: taana. Rahvas: maldiivlane, maldiivlased. Asuala: Maldiivid. Kõnelejaid: 300 000.
    Kirjad: † divehi kiri (Dhivehi Akuru) Diak; † eveela kiri (Evēla Akuru) {Diak}; taana kiri (ތާނަ އަކުރު Thaana Akuru) Thaa.
  • singali keel (ⓔ සිංහල භාෂාව Siṁhala bhāṣhāva) si/sin. Kiri: singali. Rahvas: singal, singalid. Asuala: Sri Lanka. Kõnelejaid: 14 mln.
    Kirjad: singali kiri (සිංහල අක්‍ෂර Siṁhala akṣhara) Sinh.
  • veda keel (Veddah) ved. Rahvas: veda, vedad. Asuala: Sri Lanka. Kõnelejaid: 300.

IeIX: muud India keeled

  • † paali keel (Pāḷi) pi/pli. Asuala: India.
  • sanskrit ~ sanskriti keel (ⓔ संस्कृतम Saṁskṛtam) sa/san. Kiri: devanaagari. Asuala: India.
    Kirjad: † siddhami kiri Sidd.

IeL: itali keeled

  • itali keeled itc.
  • † faliski keel (Faliscan) xfa. Rahvas: falisk, faliskid. Asuala: Itaalia.
  • † herniku keel (Hernican) xhr. Rahvas: hernik, hernikud. Asuala: Itaalia.
  • ladina keel (ⓔ lingua Latina) la/lat. Rahvas: latiin, latiinid (ajaloos). Asuala: Vatikan, Itaalia.
  • † lõunapitseeni keel (South Picene) spx. Asuala: Itaalia.
  • † marrutsiini keel (Marrucinian) umc. Rahvas: marrutsiin, marrutsiinid. Asuala: Itaalia.
  • † marsi keel (Marsian) ims. Rahvas: mars, marsid. Asuala: Itaalia.
  • † oski keel (Oscan) osc. Kiri: vanaitali. Rahvas: osk, oskid. Asuala: Itaalia.
    Rahvad: abellaan, abellaan (Abellānī); alfatern, alfaternid (Alphaterni); aurunk, aurungid (Auruncī); frentaan, frentaanid (Frentānī); hirpiin, hirpiinid (Hirpīnī); karatseen, karatseenid ~ karakeen, karakeenid (Caracenes); kaudiin, kaudiinid (Caudīnī); lukaan, lukaanid (Lūcānī); penter, pentrid (Pentrī); pitsent, pitsendid (Picentes); sabell, sabellid (Sabellī); samniit, samniidid (Samnītēs).
  • † pääligni keel (Paelignian) pgn. Rahvas: pääligni, päälignid. Asuala: Itaalia.
  • † sabiini keel (Sabine) sbv. Rahvas: sabiin, sabiinid. Asuala: Itaalia.
  • † sikuli keel (Siculan) scx. Rahvas: sikul, sikulid. Asuala: Itaalia.
  • † umbri keel (Umbrian) xum. Rahvas: umbri, umbrid. Asuala: Itaalia.
  • † vestiini keel (Vestinian) xvs. Rahvas: vestiin, vestiinid. Asuala: Itaalia.
  • † volski keel (Volscian) xvo. Rahvas: volsk, volskid. Asuala: Itaalia.
  • † ääkvi keel (Aequian) xae. Rahvas: ääkvi, ääkvid. Asuala: Itaalia.
  • † vanaitali kiri (Old Italic) Ital. ♦ Sh etruski ja oski kiri.
  • † ausoonlane, ausoonlased (Ausonēs). Asuala: Itaalia.
  • † bruti, brutid (Bruttiī). Asuala: Itaalia.
  • † rutul, rutulid (Rutulī). Asuala: Itaalia.

Vt ka

Anna tagasisidet