Ie: indoeuroopa keelkond 2/3 (IeI–IeL)

Sisukord

Kiirlingid registri loenditele: afroaasia [Af] | Altai [Al] | Andamani [Ad] | Andi-ekvaatori [Ae] | asteegi-tano [At] | Austraalia [Au] | austroaasia [Aa] | austroneesia 1 [An–AnEP] | austroneesia 2 [AnT–AnWN] | austroneesia 3 [AnWP–AnX] | draviidi [Dr] | eskimo-aleuudi [Ea] | hiina-tiibeti 1 [St–StB] | hiina-tiibeti 2 [StC–StTX] | hoka [Ho] | hurri [Hu] | hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani [Ii] | indoeuroopa 1 [Ie–IeG] | indoeuroopa 2 [IeI–IeL] | indoeuroopa 3 [IeP–IeY] | isoleeritud [Is] | Jaapani [Ja] | Kaukaasia [Ca] | khoisani [Kh] | liigitamata [xxx] | makroalgonkini [Ma] | makrosiuu [Ms] | makrotšibtša [Mc] | naa-dene [Nd] | Nigeri-Kongo 1 [Nk–NkBD] | Nigeri-Kongo 2 [NkBE–NkBX] | Nigeri-Kongo 3 [NkC–NkW] | Niiluse-Sahara [Ns] | oto-mange [Om] | Paapua 1 [Pp–PpTL] | Paapua 2 [PpTM–PpY] | paleoaasia [Pa] | penuti [Pe] | žee-pano-kariibi [Gp] | tehiskeeled [Ar] | Uurali [Ur] | viipekeeled [Sg]

Süstemaatiline register

Registris on Sõnaveebi Linguae andmebaasis esinevad eestikeelsed märksõnad. Kirje struktuuri ja täpsemaid selgitusi vt registri sissejuhatusest.

Tähistus ja lisasümbolid:

  • kood – mustas kastis on ISO kood kas keelte (ISO 639-1, 639-2, 639-3, 639-5) või kirjade (ISO 15924) tähistamiseks;
  • † hääbunud keel, ajalooline kiri või rahvas;
  • * aegunud või hüpoteetiline keelerühm;
  • ° muudatus, võrreldes Linguae senise andmebaasiga, mida viimati uuendati 2013;
  • ⁺ uus kanne, võrreldes Linguae senise andmebaasiga;
  • ⓔ endanimetus, ¡ halvustav.

— — —

IeI: India keeled

  • India keeled (Indic languages, var Indo-Aryan languages) inc. Rahvas: indialane, indialased. Asuala: Aasia. ♦
  • † braahmi kiri (Brāhmī) Brah. ♦
    Variandid: † gupta kiri; † tamili braahmi kiri.
  • devanaagari kiri (देवनागरी Devanāgarī) Deva. ♦
  • † grantha kiri Gran. ♦
    Variandid: † pallava kiri
  • † kharošthi kiri (Kharoṣhṭhī) Khar. ♦
  • † šaarada kiri (Shāradā) Shrd. ♦

IeI1: Kesk-India keeled

  • Kesk-India keeled (Central zone of Indoa-Aryan languages). ♦
  • bhili keel (ⓔ Bhilī; Bhili) bhb. Rahvas: bhili, bhilid. Asuala: India (Maharashtra, Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 1,3 mln. ISO 639. ♦
  • bradži keel (Braj, var Braj Bhasha) bra. Rahvas: bradž, bradžid. Asuala: India (Haryana, Rajasthan, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 44 000. ISO 639. ♦
  • bundeli keel (ⓔ Bundelī; Bundeli, var Bundelkhandi) bns. Rahvas: bundeli, bundelid. Asuala: India (Madhya Pradesh, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 644 000. ISO 639. ♦
  • gudžarati keel (ⓔ ગુજરાતી ભાષા Gujarātī bhāṣhā; Gujarati) gu/guj. Kiri: gudžarati. Rahvas: gudžarat, gudžaratid. Asuala: India (Gujarat). Kõnelejaid: 45 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: gudžarati kiri (ગુજરાતી લિપિ Gujarātī lipi) Gujr.
  • harjaanvi keel, van hariani murre, baangaru murre (ⓔ Haryāṇvī; Haryanvi) bgc. Rahvas: harjaanvi, harjaanvid. Asuala: India (Haryana, Rajasthan). Kõnelejaid: 13 mln. ISO 639. ♦ Loetud ka hindi keele põhjamurdeks.
  • hindi keel (ⓔ हिन्दी Hindī; Hindi) hi/hin. Kiri: devanaagari. Asuala: India. Kõnelejaid: 275 mln. ISO 639. ♦
    Murded: khariboli murre (खड़ी बोली Khaṙī bolī ~ कौरवी Kauravī).
  • † hindustani keel ~ hindi-urdu keel (Hindustani). Kiri: araabia, devanaagari. Asuala: India, Pakistan. ♦ Hindi ja urdu varasem koondnimetus.
  • kannaudži keel (ⓔ Kannaujī; Kannauji, var Kanauji) bjj. Rahvas: kannaudži, kannaudžid. Asuala: India (Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 9,5 mln. ISO 639. ♦
  • khaandeši keel (ⓔ Khāndeshī; Khandeshi, var Khandesi) khn. Rahvas: khaandeši, khaandešid. Asuala: India (Maharashtra). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
  • pandžabi keel (ⓔ ਪੰਜਾਬੀ Pańjābī; Punjabi, var Eastern Panjabi, Panjabi) pa/pan. Kiri: araabia (Pakistanis), gurmukhi (Indias). Rahvas: pandžab, pandžabid. Asuala: India (Pandžab), Pakistan (Pandžab). Kõnelejaid: 105 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: gurmukhi kiri (ਗੁਰਮੁਖੀ Gurmukhī) Guru.
  • parja keel (Parya) paq. Rahvas: parja, parjad. Asuala: Afganistan, Tadžikistan, Usbekistan. Kõnelejaid: 4300. ISO 639. ♦ Lähim mustlaskeeltele.
  • radžastani keel (ⓔ Rājasthānī; Rajasthani) raj. Rahvas: radžastanlane, radžastanlased. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦ Kirev murdekooslus, ka makrokeel.
    • maalvi keel (ⓔ Mālwī; Malvi, var Malwi) mup. Rahvas: maalvi, maalvid. Asuala: India (Madhya Pradesh, Rajasthan – Mālwa). Kõnelejaid: 10,4 mln. ISO 639. ♦
    • maarvari keel ~ marvari keel (ⓔ Mārwāṙī; Marwari) mwr. Rahvas: maarvari, maarvarid. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: 13 mln. ISO 639. ♦
    • mevari keel (Mewari, var Mewadi) mtr. Asuala: India (Rajasthan). Kõnelejaid: 2 mln. ISO 639. ♦
  • sauraštra keel (ⓔ Saurāṣhṭra; Saurashtra) saz. Kiri: ladina, sauraštra, tamili. Asuala: India (Tamil Nadu). Kõnelejaid: 310 000. ISO 639. ♦
    Kirjad: sauraštra kiri Saur.
  • urdu keel (ⓔ اردو Urdū; Urdu, var Rekhta) ur/urd. Kiri: araabia. Rahvas: urdu, urdud. Asuala: Pakistan, India. Kõnelejaid: 60 mln. ISO 639. ♦
    Murded: Deccani murre (دکھنى Dakkhinī).
  • landa kiri (Lańḍā). ♦ N-ö sabata kirjade üldnimetus Pandžabis, hõlmab hodžki, hudavadi, mahaadžani.
  • † mahaadžani kiri (Mahājanī) Mahj. ♦ Kasutati maarvari ja pandžabi keele kirjapanekuks.

IeI1R: mustlaskeeled

  • mustlaskeeled (Romani-Domari languages). ♦
  • mustlaskeel ~ roma keel (ⓔ Romani čhib; Romany, var Gypsy, Roma) rom. Kiri: ladina. Rahvas: mustlane, mustlased ~ roma, romad. Asuala: Euroopa. Kõnelejaid: 6 mln. ISO 639. ♦ Makrokeel, hõlmab kõik siinse jaotise keeled.
  • Balkani mustlaskeel (Balkan Romani) rmn. Kiri: ladina. Asuala: Euroopa (peamiselt Bulgaaria, Serbia). Kõnelejaid: 524 000. ISO 639. ♦
    Rahvad: bojaš, bojašid.
  • Balti mustlaskeel (Baltic Romani) rml. Kiri: ladina. Asuala: Leedu, Läti, Poola. Kõnelejaid: 58 000. ISO 639. ♦
  • Baski mustlaskeel (Erromintxela, var Basque Caló) emx. Asuala: Hispaania, Prantsusmaa. Kõnelejaid: 500. ISO 639. ♦
  • domari keel (Domari, var Luti, Middle Eastern Romani) rmt. Asuala: Egiptus, Iraan, Türgi jt. Kõnelejaid: 4 mln. ISO 639. ♦
    Rahvad: karatši, karatšid (Garachi).
  • Ibeeria mustlaskeel (Caló, var Iberian Romani, Iberian Kale) rmq. Asuala: Hispaania, Portugal. Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
  • Karpaadi mustlaskeel (Carpathian Romani) rmc. Asuala: Slovakkia, Tšehhi, Ukraina, Ungari. Kõnelejaid: 461 000. ISO 639. ♦
  • sinti mustlaskeel (ⓔ Sinto; Sinte Romani, var Sinti) rmo. Kiri: ladina. Rahvas: sinti, sintid. Asuala: Euroopa (Austria, Saksamaa jt). Kõnelejaid: 315 000. ISO 639. ♦
    Rahvad: manušš, manušid (Manush, Manouche).
  • Soome mustlaskeel (ⓔ Romanó Kaló; Kalo Finnish Romani, var Finnish Kale) rmf. Kiri: ladina. Asuala: Soome. Kõnelejaid: 7000. ISO 639. ♦
  • Valahhia mustlaskeel (ⓔ Romani chib; Vlax Romani, var Kalderash) rmy. Kiri: ladina. Asuala: Euroopa (Rumeenia jt). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
    Rahvad: kalderaš, kalderašid; lovar, lovarid; serv, servid.
  • Walesi mustlaskeel (Welsh Romani, var Welsh Kale) rmw. Kiri: ladina. Asuala: Suurbritannia (Inglismaa, Wales). ISO 639. ♦
  • kaale, kaaled (Kale). Asuala: Euroopa. ♦ Üks mustlaste endanimetusi (mh Ibeeria, Soome ja Walesi mustlastel). Muid endanimetusi: roma, sinti.

IeI2: Ida-Kesk-India keeled

  • Ida-Kesk-India keeled (East Central zone of Indo-Aryan languages). ♦
  • avadhi keel ~ idahindi keel, van koosali, baisvari, puurbi (ⓔ Avadhī; Awadhi, var Eastern Hindi) awa. Kiri: devanaagari. Rahvas: avadhi, avadhid. Asuala: India (Bihar, Madhya Pradesh, Uttar Pradesh). Kõnelejaid: 20 mln. ISO 639. ♦
  • bagheli keel, van riivai (ⓔ Baghelī; Bagheli, var Bagelkhandi) bfy. Kiri: devanaagari. Rahvas: bagheli, baghelid. Asuala: India (Madhya Pradesh). Kõnelejaid: 7,7 mln. ISO 639. ♦
  • tšatisgarhi keel ~ tšattisgarhi keel (ⓔ Chhattīsgaṙhī; Chhattisgarhi) hne. Kiri: devanaagari. Rahvas: tšatisgarhi, tšatisgarhid. Asuala: India (Chattisgarh). Kõnelejaid: 17,5 mln. ISO 639. ♦

IeI3: Ida-India keeled

  • Ida-India keeled (Eastern zone of Indo-Aryan languages). ♦
  • angika keel (ⓔ Ańgikā bhāṣā; Angika) anp. Rahvas: angika, angikad. Asuala: India (Bihar). Kõnelejaid: 740 000. ISO 639. ♦
  • assami keel (ⓔ অসমীয়া ভাষা Asamīyā bhāṣhā; Assamese) as/asm. Kiri: bengali. Rahvas: assam, assamid ~ assamlane, assamlased. Asuala: India (Assam). Kõnelejaid: 15 mln. ISO 639. ♦
  • bengali keel ~ bangla keel (ⓔ বাংলা ভাষা Bāṁlā bhāṣhā; Bengali) bn/ben. Kiri: bengali. Rahvas: bengal, bengalid. Asuala: Bangladesh, India (Lääne-Bengal). Kõnelejaid: 190 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: bengali kiri (বাংলা লিপি Bāṁlā lipi) Beng.
  • bhodžpuri keel (ⓔ भोजपुरी भाषा Bhojpurī bhāṣhā; Bhojpuri) bho. Kiri: devanaagari. Rahvas: bhodžpuri, bhodžpurid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 26 mln. ISO 639. ♦
  • bišnuprija keel (ⓔ Imār ṭhār ~ Biṣhṇupriyā Maṇipurī; Bishnupriya, var Bishnupriya Manipuri) pby. Kiri: bengali. Rahvas:. Asuala: India (Assam, Manipur, Tripura). Kõnelejaid: 450 000. ISO 639. ♦
  • maadžhi keel (ⓔ Mājhī; Majhi, var Manjhi) mjz. Rahvas: maadžhi, maadžhid. Asuala: India, Nepal. Kõnelejaid: 42 200. ISO 639. ♦
  • magahi keel (ⓔ मगही Magahī; Magahi) mag. Kiri: devanaagari. Rahvas: magahi, magahid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 13 mln. ISO 639. ♦
  • maithili keel, van tirhutia (ⓔ मैथिली भाषा Maithilī bhāṣhā; Maithili) mai. Kiri: devanaagari, tirhuta. Rahvas: maithili, maithilid. Asuala: India (Bihar, Jharkhand). Kõnelejaid: 22 mln. ISO 639. ♦
  • oria keel (ⓔ ଓଡ଼ିୟା Oṙiyā; Odia, var Oriya) or/ori. Kiri: oria. Rahvas: oria, oriad. Asuala: India (Odisha). Kõnelejaid: 30 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: oria kiri (ଓଡ଼ିୟା ଲିପି Oṙiyā lipi) Orya.
  • rohingja keel (ⓔ Ruáingga; Rohingya, var Akyab) rhg. Rahvas: rohingja, rohingjad. Asuala: Bangladesh, Myanmar (Arakani osariik). Kõnelejaid: 1,5 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: Hanifi rohingja kiri Rohg.
  • siloti keel (ⓔ সিলেটি / ꠍꠤꠟꠐꠤ Sílôṭi; Sylheti) syl. Kiri: bengali, siloti. Rahvas: siloti, silotid. Asuala: Bangladesh, India. Kõnelejaid: 10 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: siloti kiri (Silôṭi Nagôri) Sylo.
  • tšaakma keel (ⓔ 𑄌𑄋𑄴𑄟𑄳𑄦 𑄞𑄌𑄴 Changhma Bhach; Chakma; চাকমা ভাষা Chākmā bhāṣhā) ccp. Kiri: tšaakma, ladina. Rahvas: tšaakma, tšaakmad. Asuala: Bangladesh, India. Kõnelejaid: 600 000. ISO 639. ♦
    Kirjad: tšaakma kiri (Ajhā pāṭh) Cakm.
  • tšatgaija keel ~ tšitagongi keel (ⓔ Chāṭgāīm̐yā buli; Chittagonian) ctg. Kiri: araabia, ladina. Rahvas: tšatgaija, tšatgaijad. Asuala: Bangladesh. Kõnelejaid: 13 mln. ISO 639. ♦
  • † kaithi kiri Kthi. ♦ Oli XIX saj kasutusel Põhja-Indias angika, bhodžpuri, magahi, maithili jt keelte kirjapanekuks.
  • tirhuta kiri (Tirhutā ~ Mithilākṣhar) Tirh. ♦ Peamiselt maithili, ent ka assami, bengali jt keelte kirjapanekuks.

IeI4: Põhja-India keeled

  • Põhja-India keeled (Northern zone of Indo-Aryan languages). ♦
  • pahari keeled (Pahari languages). ♦
  • idapahari keeled⁺ (Eastern Pahari languages). ♦
    • nepali keel ~ nepaali keel (ⓔ नेपाली भाषा Nepālī bhāṣhā; Nepali, var Gorkhali, Gurkhali, Khaskura) ne/nep. Kiri: devanaagari. Rahvas: nepallane, nepallased. Asuala: Nepal. Kõnelejaid: 15 mln. ISO 639. ♦
  • keskpahari keeled⁺ (Central Pahari languages). ♦
    • garhvali keel (Garhwali) gbm. Rahvas: garhvali, garhvalid. Asuala: India (Himachal Pradesh, Uttarakhand). Kõnelejaid: 2,9 mln. ISO 639. ♦
    • kumaoni keel (Kumauni) kfy. Rahvas: kumaoni, kumaonid. Asuala: India (Uttarakhand). Kõnelejaid: 2,3 mln. ISO 639. ♦
  • läänepahari keeled⁺ (Western Pahari ~ Himachali languages). ♦
    • bhadravahi keel (Bhadrawahi) bhd. Kiri: araabia, devanaagari. Rahvas: bhadravahi, bhadravahid. Asuala: India (Jammu ja Kashmir). Kõnelejaid: 53 000. ISO 639. ♦
    • dogri keel (ⓔ Ḍogrī bhāṣā; Dogri, var Dogri-Kangri) doi. Rahvas: dogri, dogrid. Asuala: India (Jammu ja Kashmir). Kõnelejaid: 2,1 mln. ISO 639. ♦
      Kirjad: taakri kiri (Tākrī) Takr.
    • džaunsari keel (Jaunsari) jns. Rahvas: džaunsari, džaunsarid. Asuala: India (Uttarakhand). Kõnelejaid: 100 000. ISO 639. ♦
    • himatšali keel (Himachali) him. Rahvas: himatšali, himatšalid. Asuala: India (Himachal Pradesh). ISO 639. ♦ Katusnimetus Himachal Pradeshis räägitavate keelte (sh dogri, mandeali) kohta.
    • kullu keel (Kullu Pahari, var Kullui, Kulwali) kfx. Kiri: devanaagari. Rahvas: kullu, kullud. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 109 000. ISO 639. ♦
    • Mahasu pahari keel (Mahasu Pahari, var Mahasui) bfz. Kiri: devanaagari. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 1 mln. ISO 639. ♦ Mahasu on endine ringkond.
      Murded: Baghati murre; Keonthali murre; šodotši murre (Sodochi).
    • mandeali keel (Mandeali) mjl. Kiri: devanaagari. Rahvas: mandeali, mandealid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 900 000. ISO 639. ♦
    • sirmauri keel (Sirmauri) srx. Kiri: devanaagari. Rahvas: sirmauri, sirmaurid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 400 000. ISO 639. ♦
    • tšambeali keel, van tšameali keel (Chambeali, var Cameali) cdh. Kiri: devanaagari. Rahvas: tšambeali, tšambealid. Asuala: India (Himachal Pradesh). Kõnelejaid: 130 000. ISO 639. ♦

IeI5: Loode-India keeled

  • Loode-India keeled (Northwestern zone of Indoa-Aryan languages). ♦
  • katšhi keel (ⓔ Kachchhī bhāṣā; Kachchi, var Cuchi, Kutchi) kfr. Kiri: devanaagari. Rahvas: katšhi, katšhid. Asuala: India (Gujarat). Kõnelejaid: 866 000. ISO 639. ♦
  • lahnda keel ~ lehnda keel ~ läänepandžabi keel (ⓔ Lahińdī; Lahnda) lah. Kiri: gurmukhi. Rahvas: lahnda, lahndad. Asuala: Pakistan. ISO 639. ♦ Makrokeel, hõlmab mitut keelt, sh seraiki.
  • seraiki keel (ⓔ Sarā’īkī zabān; Seraiki, var Saraiki, Southern Panjabi) skr. Kiri: araabia. Rahvas: seraiki, seraikid. Asuala: Pakistan (Pandžab). Kõnelejaid: 13,8 mln. ISO 639. ♦ Osa lahnda makrokeelest.
    Kirjad: † Multani kiri Mult.
  • sindhi keel (ⓔ Sindhī; Sindhi) sd/snd. Kiri: araabia. Rahvas: sindhi, sindhid. Asuala: Pakistan (Sindh). Kõnelejaid: 17,5 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: hodžki kiri (Khojki) Khoj; hudavadi kiri ~ sindhi kiri (Khudawadi) Sind.

IeI5D: dardi keeled

  • dardi keeled (Dardic languages). ♦
  • dameli keel (ⓔ Dāmya bāṣa; Dameli) dml. Rahvas: dameli, damelid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • gavarbati keel (Gawar-Bati) gwt. Rahvas: gavarbati, gavarbatid. Asuala: Afganistan (Kunar), Pakistan. Kõnelejaid: 9500. ISO 639. ♦
  • kalaša keel (Kalasha) kls. Rahvas: kalaša, kalašad. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 5000. ISO 639. ♦
  • kašmiiri keel (ⓔ Koshur; Kashmiri) ks/kas. Kiri: araabia (Pakistanis), devanaagari (Indias). Rahvas: kašmiir, kašmiirid ~ kašmiirlane, kašmiirlased. Asuala: India, Pakistan. Kõnelejaid: 3 mln. ISO 639. ♦
  • khovari keel (ⓔ Khowār; Khowar) khw. Rahvas: khovar, khovarid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 242 000. ISO 639. ♦
  • pašai keel (Pashayi). Rahvas: pašai, pašaid. Asuala: Afganistan. Kõnelejaid: 108 000. ♦ Makrokeel.
    • edelapašai keel (Southwest Pashayi) psh. Asuala: Afganistan (Kabul). ISO 639. ♦
    • kagupašai keel (Southeast Pashayi) psi. Kiri: araabia. Asuala: Afganistan (Laghmān). Kõnelejaid: 54 400. ISO 639. ♦
    • kirdepašai keel (Northeast Pashayi) aee. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 54 400. ISO 639. ♦
    • loodepašai keel (Northwest Pashayi) glh. Asuala: Afganistan (Kāpīsā, Laghmān). Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
  • phalura keel (Phalura, var Phalulo) phl. Kiri: araabia. Rahvas: phalura, phalurad. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 10 000. ISO 639. ♦
  • šina keel (Shina) scl. Rahvas: šina, šinad. Asuala: Pakistan (Gilgit-Baltistan). Kõnelejaid: 320 000. ISO 639. ♦
  • šumašti keel (Shumashti) sts. Rahvas: šumašti, šumaštid. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • † votapuri keel (Wotapuri-Katarqalai) wsv. Rahvas: votapuri, votapurid. Asuala: Afganistan (Nūristān). ISO 639. ♦

IeI5DK Kohistani keeled

  • Kohistani keeled (Kohistani languages). ♦
  • bateri keel (Bateri) btv. Rahvas: bateri, baterid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 29 000. ISO 639. ♦
  • kalami keel, van baškariki keel, diri keel, gaarvi keel (Kalami, var Bashkarik, Garwi, Gowri) gwc. Rahvas: kalami, kalamid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 40 000. ISO 639. ♦
  • maijani keel (Indus Kohistani, var Maiyã, Shuthun) mvy. Kiri: araabia. Rahvas: maijan, maijanid. Asuala: Pakistan (Khyber Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 220 000. ISO 639. ♦
  • tirahi keel (Tirahi) tra. Rahvas: tirahi, tirahid. Asuala: Afganistan (Nangarhār). Kõnelejaid: 100. ISO 639. ♦
  • torvali keel (Torwali) trw. Kiri: araabia. Rahvas: torvali, torvalid. Asuala: Pakistan (Khyber-Pakhtunkhwa). Kõnelejaid: 60 000. ISO 639. ♦

IeI6: Lõuna-India keeled

  • Lõuna-India keeled (Southern zone of Indo-Aryan languages). ♦
  • konkani keel ~ goa keel (ⓔ कोन्क्णी Konkṇī; Konkani) kok. Kiri: devanaagari. Rahvas: konkani, konkanid. Asuala: India (Goa). ISO 639. ♦ Makrokeel.
    • goa keel⁺ (Goan Konkani, var Goanese Konkani) gom. Kiri: devanaagari, ladina. Kõnelejaid: ?. ISO 639. ♦
    • konkani keel⁺ (Konkani, var Concani, Concanese) knn. Kiri: devanaagari, ladina, kannada, malajalami, pärsia-araabia. Kõnelejaid: 2,26 mln [2011 < W, 2025]. ISO 639. ♦ Nö päriskonkani keel.
  • marathi keel (ⓔ मराठी भाषा Marāṭhī bhāṣhā; Marathi) mr/mar. Kiri: devanaagari. Rahvas: marathi, marathid. Asuala: India (Maharashtra). Kõnelejaid: 65 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: † modi kiri (मोडी Moḍī) Modi.

IeIN: Nuristani keeled

  • Nuristani keeled, van kafiiri keeled (Nuristani languages). ♦
  • aškuni keel (Ashkun, var Askunu) ask. Rahvas: aškun, aškunid. Asuala: Afganistan (Kunar). Kõnelejaid: 1200. ISO 639. ♦
  • kati keel (Kati, var Bashgali, Kamkata-viri) bsh. Rahvas: kati, katid. Asuala: Afganistan, Pakistan. Kõnelejaid: 19 400. ISO 639. ♦
  • prasuni keel (Prasuni, var Parun, Vasi-vari) prn. Rahvas: prasuni, prasunid. Asuala: Afganistan (Nūristān). Kõnelejaid: 1000. ISO 639. ♦
  • vaigali keel (Waigali, var Kalasha-ala) whk. Rahvas: vaigali, vaigalid. Asuala: Afganistan (Kunar, Nūristān). Kõnelejaid: 1500. ISO 639. ♦

IeIP: praakriti keeled

  • † praakriti keeled (Prakrit languages) pra. ♦
  • † apabhranša (ⓔ Apabhraṁsa; Apabhramsha). ♦ Hiliskeskperioodi India keelte üldnimetus.
  • † ardhamagadhi keel (Ardhamāgadhī Prākrit, var Jain Prakrit) pka. Asuala: India. ISO 639. ♦
  • † magadhi keel (Magadhi Prakrit). Asuala:. India.
  • † maharaštri keel (Mahārāṣṭri Prākrit) pmh. Asuala: India. ISO 639. ♦
  • † nija keel (Niya Prakrit). Asuala: India.
  • † paišatši keel (Paisaci, var Paisachi, Paishachi). Asuala: India.
  • † sauraseeni keel ~ šauraseeni keel (Sauraseni Prākrit, var Shauraseni) psu. Asuala: India. ISO 639. ♦

IeIS: singali-maldiivi keeled

  • singali-maldiivi keeled (Sinhalese-Maldivian languages). ♦
  • maldiivi keel ~ divehi keel ~ mahli keel (ⓔ ދިވެހި Dhivehi; Divehi, var Mahal, Maldivian, Dhivehi) dv/div. Kiri: taana. Rahvas: maldiivlane, maldiivlased. Asuala: Maldiivid. Kõnelejaid: 300 000. ISO 639. ♦
    Kirjad: † divehi kiri (Dhivehi Akuru) Diak; † eveela kiri (Evēla Akuru) {Diak}; taana kiri (ތާނަ އަކުރު Thaana Akuru) Thaa.
  • singali keel (ⓔ සිංහල භාෂාව Siṁhala bhāṣhāva; Sinhala, var Sinhalese, Helabasa) si/sin. Kiri: singali. Rahvas: singal, singalid. Asuala: Sri Lanka. Kõnelejaid: 14 mln. ISO 639. ♦
    Kirjad: singali kiri (සිංහල අක්‍ෂර Siṁhala akṣhara) Sinh.
  • veda keel (Veddah, var Vaedda, Bedda) ved. Rahvas: veda, vedad. Asuala: Sri Lanka. Kõnelejaid: 300. ISO 639. ♦

IeIX: muud India keeled

  • † paali keel (ⓔ Pāḷi; Pali) pi/pli. Asuala: India. ISO 639. ♦
  • sanskrit ~ sanskriti keel (ⓔ संस्कृतम Saṁskṛtam; Sanskrit) sa/san. Kiri: devanaagari. Asuala: India. ISO 639. ♦
    Kirjad: † siddhami kiri Sidd.

IeL: itali keeled

  • itali keeled (Italic languages) itc. ♦
  • † faliski keel (Faliscan) xfa. Rahvas: falisk, faliskid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † herniku keel (Hernican) xhr. Rahvas: hernik, hernikud. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • ladina keel (ⓔ lingua Latina; Latin) la/lat. Rahvas: latiin, latiinid (ajaloos). Asuala: Vatikan, Itaalia. ISO 639. ♦
  • † lõunapitseeni keel (South Picene) spx. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † marrutsiini keel (Marrucinian) umc. Rahvas: marrutsiin, marrutsiinid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † marsi keel (Marsian) ims. Rahvas: mars, marsid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † oski keel (Oscan) osc. Kiri: vanaitali. Rahvas: osk, oskid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
    Rahvad: abellaan, abellaan (Abellānī); alfatern, alfaternid (Alphaterni); aurunk, aurungid (Auruncī); frentaan, frentaanid (Frentānī); hirpiin, hirpiinid (Hirpīnī); karatseen, karatseenid ~ karakeen, karakeenid (Caracenes); kaudiin, kaudiinid (Caudīnī); lukaan, lukaanid (Lūcānī); penter, pentrid (Pentrī); pitsent, pitsendid (Picentes); sabell, sabellid (Sabellī); samniit, samniidid (Samnītēs).
  • † pääligni keel (Paelignian) pgn. Rahvas: pääligni, päälignid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † sabiini keel (Sabine) sbv. Rahvas: sabiin, sabiinid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † sikuli keel (Siculan) scx. Rahvas: sikul, sikulid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † umbri keel (Umbrian) xum. Rahvas: umbri, umbrid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † vestiini keel (Vestinian) xvs. Rahvas: vestiin, vestiinid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † volski keel (Volscian) xvo. Rahvas: volsk, volskid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † ääkvi keel (Aequian) xae. Rahvas: ääkvi, ääkvid. Asuala: Itaalia. ISO 639. ♦
  • † vanaitali kiri (Old Italic) Ital. ♦ Sh etruski ja oski kiri.
  • † ausoonlane, ausoonlased (Ausonēs). Asuala: Itaalia.
  • † bruti, brutid (Bruttiī). Asuala: Itaalia.
  • † rutul, rutulid (Rutulī). Asuala: Itaalia.

Vt ka

Anna tagasisidet